§ 33 lg 1. Selle järgi on valdaja isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Kaasusest selgub, et jalgratas oli J-i käes, seega J-i tegeliku võimu alla enne valduse omavolilist äravõtmist (varastamist) V poolt. Eeldus nr 1 on seega täidetud, J on jalgratta valdaja. Eeldus nr 2 kontroll Selleks, et välja selgitada, kas H on J-i suhtes omavoliline valdaja peame kõigepealt abinormina kasutama AÕS § 40 lg 2, mille järgi omavoli on valdaja nõusolekuta seadusvastaselt asja valduse äravõtmine. Sel viisil saadud valdus on omavoliline ja valduse saaja omavoliline valdaja. Kaasusest selgub, et omavoliline valdaja J-i suhtes on V, kes J-i nõusolekuta seadusvastaselt (varastas) võttis J-i valdusest ära jalgratta. Kuid, kas H on ka J-i suhtes omavoliline valdaja? AÕS § 40 lg 4 alusel vastutab omavolilise valduse eest ka valduse pärija, samuti muu õigusjärglane, st ka ostja, kui viimane valduse omandamisel eelkäija valduse omavolilisusest teadis
§ 33 lg 1. Selle järgi on valdaja isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Kaasusest selgub, et jalgratas oli J-i käes, seega J-i tegeliku võimu alla enne valduse omavolilist äravõtmist (varastamist) V poolt. Eeldus nr 1 on seega täidetud, J on jalgratta valdaja. Eeldus nr 2 kontroll Selleks, et välja selgitada, kas H on J-i suhtes omavoliline valdaja peame kõigepealt abinormina kasutama AÕS § 40 lg 2, mille järgi omavoli on valdaja nõusolekuta seadusvastaselt asja valduse äravõtmine. Sel viisil saadud valdus on omavoliline ja valduse saaja omavoliline valdaja. Kaasusest selgub, et omavoliline valdaja J-i suhtes on V, kes J-i nõusolekuta seadusvastaselt (varastas) võttis J-i valdusest ära jalgratta. Kuid, kas H on ka J-i suhtes omavoliline valdaja? AÕS § 40 lg 4 alusel vastutab omavolilise valduse eest ka valduse pärija, samuti muu õigusjärglane, st ka ostja, kui viimane valduse omandamisel eelkäija valduse omavolilisusest teadis
AUGUST KITZBERG (18551927) Jutustused. Kitzbergi esimene raamatuna ilmunud teos ,,Maimu", oli vastavalt tolleaegsele meole ajalooaineline romantiline jutustus. Loo nimitegelane kasvab üles isa hoole all metsakoopas, abiellub seadusvastaselt mungaga ning põletatakse nõiana tuleriidal. Tegevuspaik toimub 14.sajandi Karksi lossis ja selle ümbruses. Paljumängitud komöödiale ,,Rätsepa Õhk" külajutt ,,Rätsep Õhk ja tema õnenloos". Viimati nimetatud lool on teatud tõsieluline taust: Karksi rätsep Jaan Tõhk oli ostnud ühelt ahnelt karjamõisarentnikult loteriipileti kahekordse hinnaga ja hiljem lasknud mehe kiusamiseks lahti kuulujutu suurest võidust.
huvitatud olevad ettevõtted. Paraku on nii, et kel raha, sel võim ja nii võib asi käest ära kiskuda. Edu milleski võib ahneks teha, kuna kui on välja töötatud uus toimiv ravim, siis see tähendab ka suurt tulu. Ahnus viib aga valele teele ja nii võidakse pea valesid meetoteid tarvitades üritada midagi veel geniaalsemat välja mõelda ja see võib viia kuriteoni. Nt kui tahetakse normidest ja reeglitest kõrvale hiilida ja kasutatakse seadusvastaselt katsetes inimesi, siin kohal molten ma nt. Inimeste ära ostmist. Vaesed inimesed on paljuks võimelised , kui neile mõned miljonid lubatakse.
valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. § 33. Muudatuste taotlemine volikogu ja valitsuse õigusaktides (1) Igaühel on õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi. § 37. Arengukava (5) Omavalitsusüksus korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise arengukava koostamise protsessi ning tagab kehtestatud arengukava järgimise. Teade arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustamise kohta avaldatakse maakonnalehes ja valla või linnavalitsuse veebilehel. Avaliku väljapaneku kestus ei või olla lühem kui kolm nädalat. § 44. Küsimuste arutelu volikogus
Aju- ja kesknärvisüsteemimuutmise ning harjumusliku alkoholijoomise õhkkonna tagajärjel, algab iseloomumuutus. Kaob võime teisi tähelepanelikult kuulata , jälgida enda kõnet, kontrollida käitumist; Tekib suurustlemine , inimene muutub hooletuks või ükskõikseks. Meeleolu muutub kas liialt rõõmsaks või vihaseks. Inimene karjub, ropendab, käitub agresiivselt. Ebaviisakad märkused, labased naljad. Sageli ajatakse erootilist juttu. Purjus inimene tihti solvab teisi, käitub seadusvastaselt. Mõnikord ta võib olla isegi ohtlik teistele. Mõnikord võib märgata madalkalduvuse esilekutset. Alkoholitarbimise tagajärjel inimese iseloom halveneb, inimene muutub egoistiks, jõhkraks, tihti tekkib üleliigne enesekindlus, mälu ja tähelepanu halveneb, loomingulisus ja mitmekesine maailmavaade hakkab kaduma... Alkoholikahjust võime rääkida lõputult, sellest on kirjutatud mitmeid teavikke, on olemas palju
märkamatult asja tänavale, asi varastatakse jne). 3. Valduse kaitseinstrumendid. Omaabi. Otsimisõigus, Kohtulike nõuete esitamine. Valdus on kaitstud seadusega omavoli vastu, s.t valduse rikkumise või selle äravõtmise vastu. Valduse kaitseks valdajale kaks instrumenti: 1). Omaabi; 2). kohtulike nõuete esitamine. Omaabi - valdaja õigus kaitsta oma valdust. Omavoli - all mõistetakse valdaja nõusolekuta seadusvastaselt asja valduse rikkumist või valduse äravõtmist. Otsimisõigus 1). Kui vallasasi on valdaja võimu alt sattunud teise isiku valduses olevale kinnisasjale, on selle valdaja kohustatud lubama asja otsida ja ära viia, kui asi ei ole vahepeal kellegi valdusse võetud; 2) Kinnisasja valdajal on õigus nõuda asja otsimisest ja äraviimisest tekkinud kahju hüvitamist. Kui on alust eeldada kahju
alusel, mis annab talle õiguse teise isiku asja ajutiselt vallata, otsene, teine isik aga kaudne valdaja. Kaudne valdaja on tavaliselt asja omanik (nt üürisuhe). Kaudne valdaja ei teosta tegelikku võimu, ajutine iseloom. Otsene valdaja peab tunnustama kaudse valdaja õigussuhet. 13. Mis on omavoli? Omavoli ja omavoliline valdus AÕS § 40 - seadusandja kaitseb valdust omavoli vastu. Omavoli - valdaja nõusolekuta seadusvastaselt asja valduse rikkumine või valduse äravõtmine. Sel viisil saadud valdus on omavoliline. Valduse rikkumine on valdaja takistamine asja üle tegeliku võimu teostamisel, samuti asja äravõtmise katse või ähvardus, kui on alust karta selle täideviimist. 14. Millised valduse kaitse võimalused asjaõigusseaduses ette on nähtud? Omandi kaitse Omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omaniku nõue
- Kohane ajaline seos omavoli toimepanemise ja omaabi rakendamise vahel? ON OLEMAS. - Ega ei ületatud hädakaitsepiire? EI OLE ÜLETATUD. 2) AÕS § 40 lg 2 eeldused: + - Kas toimus valduse äravõtmine? JAH, eespool kontrollitud. - Kas valduse äravõtmine toimus valdaja nõusolekuta? JAH, ühtegi seadusliku alust ei olnud. Kas seadusvastaselt? JAH, Seadusvastaselt, sest reegline saab valduse ära võtta vaid valdaja nõusolekul. 3) AÕS § 41 lg 1- kas O ületas hädakaitsepiire? Vastus:O tegevus oli õiguspärane. Maastikuauto kaasus Kitsal Nõmme tänaval pargib naabrimees N pidevalt kinnisasja üürnik Ü värava ette oma suurt maastikuautot selliselt, et Ü ei saa autoväravast välja sõita. Ü on selle peale maruvihane
lõpeta.bKOHTULAHEND: 3-2-1-46-09 VALDUSE KAITSE Valduse kaitseks 2 instrumenti: 1. Omaabi (§ 41) 2. Kohtulike nõuete (valduse 2. kaitse hagide)esitamise võimalus (§ 44 ja 45) Eesmärgiks on õigusrahu tagamine Ka on omanikule lihtsam võimalus § 40. Omavoli ja omavoliline valdus (6) Valdus on seadusega kaitstud omavoli vastu. (7) Omavoli on valdaja nõusolekuta seadusvastaselt asja valduserikkumine või valduse äravõtmine. Sel viisil saadud valdus on omavoliline. (8) Valduse rikkumine on valdaja takistamine asja üle tegeliku võimu teostamisel, samuti asja äravõtmise katse või ähvardus, kui on alust karta selle täideviimist. (9) Omavolilise valduse tagajärgede eest vastutab ka selle valduse pärija, samuti muu õigusjärglane, kui viimane valduse omandamisel eelkäija valduse omavolilisusest teadis.
• Otsesed valimised ehk valimistulemuse kindlakstegemisel lähtutakse valimistel osalenud isikute tahteavaldusest, mitte valijameeste või mõne muu organi vahendusel tehtud otsustest. • Salajased valimised ehk selleks, et tagada hääletamise salajasus, hääletatakse Eestis enamasti hääletamiskabiinis, kus valija saab üksinda täita hääletamissedeli. Elektroonilise hääletamise salajasuse tagab hääle muutmise võimalus. Valija, keda on elektroonilise hääletamise ajal seadusvastaselt mõjutatud või jälgitud, saab oma häält hiljem elektrooniliselt või valimiskabiinis muuta. Kellel on õigus valida ja olla valitud • Õigus valida on kõigil teovõimelistel vähemalt 18-aastastel Eesti kodanikel, kes ei kanna vanglakaristust. Rahvaesindajaks saab kandideerida samadel tingimustel, kuid vanusepiiriks on 21 eluaastat. • Valimistel võivad osaleda nii erakonnad kui ka üksikkandidaadid. Erakond saab kandidaadid üles seada 12 valimisringkonnas. Kõigist
päevast. Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. Volikogul on õigus maksta oma liikmetele tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras. Igaühel on õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi. Volikogu valimispäev on valimisaasta oktoobrikuu kolmas pühapäev. 1 Volikogu esimees: 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 2) esindab omavalitsusüksust ja selle volikogu vastavalt seadusega, valla või linna põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 3) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele ja teistele volikogu dokumentidele;
menetluse läbiviimist. 2. Menetluse läbiviimine Kaebaja väitel ei olnud tegemist keerulise kohtuasjaga; uurimine oli tegelikult lõpetatud juba 18. oktoobriks 1983, kui toimus kokkuvõttev ülekuulamine ... Kohtuasutuste töös võis aga täheldada mitmeid vigu ja tegematajätmisi. Eelkõige oli prokuratuur keeldunud avaldusi vastu võtmast, nõudnud juba tehtud uurimistoimingute kordamist, taotlenud Bastia kohtute pädevuse üleviimist, algatanud seadusvastaselt menetluse ebapädevas kohtus ja paigutanud süüdistatava uurimisorganitest märkimisväärselt kaugel asuvasse kinnipidamiskohta. Kaebaja nõustus, et 30. detsembri 1986. aasta seadus oli olukorda komplitseerinud, muutes 9. septembri 1986. aasta seaduse kohaldatavaks kohtuasjadele, mille menetlus oli pooleli, ent selleks ajaks oli Tomasi eelvangistuses viibinud peaaegu neli aastat. Ta kaebas, et eeluurimiskohtunik oli teda viie aasta jooksul küsitlenud ainult üks kord 5
Valdus läheb üle pärijale. Valdus lõpeb, kui valdaja loobub tegelikust võimust asja üle või kaotab selle muul viisil, samuti reaalservituudi lõppemisega. Mööduv takistus või katkestus tegeliku võimu teostamisel valdust ei lõpeta. 1.3. Omavoli ja omavoliline valdus Omavoli on valdaja nõusolekuta seadusvastaselt asja valduse rikkumine või valduse äravõtmine. Sel viisil saadud valdus on omavoliline. Valduse rikkumine on valdaja takistamine asja üle tegeliku võimu teostamisel, samuti asja äravõtmise katse või ähvardus, kui on alust karta selle täideviimist. Omavolilise valduse tagajärgede eest vastutab ka selle valduse pärija, samuti muu õigusjärglane, kui
Kaotsiminekul tähtis roll heauskse omandamise välistamiseks. Kaudne valdus lõppeb otsese valduse kaotusega, otsese valduse vastuhakkamisega kaudsele valdajale seega suhte tunnustamise lõpetamisega. Valduse kaitseks on olemas omaabi ja kohtulike nõuete esitamine. Valdust kaitstakse õigusrahu tagamise pärast ja ka seetõttu et valdaja on tavaliselt ka omanik. Seadus annab valdajale kaitse omavoli vastu. Omavoliks on seaduse kohaselt valdaja nõusolekuta seadusvastaselt asja valduse rikkumine või selle äravõtmine ning selle abil saadud valdust nimetatakse omavoliliseks. Omavoliline on ka reeglina pahauskne ja ebaseaduslik. Omavoli nõuab inimese tegevust, kuid see ei eelda süüdivust. Omavoli võib seisneda nii füüsilistes kui ka vaimsetes rünnetes. Omavoli ei pea toimuma vastu valdaja avaldatud tahet, vaid piisab ka kui see toimub ilma valdaja vastupanuta või teadmata
tahteavaldusest, mitte valijameeste või mõne muu organi vahendusel tehtud otsustest. (5) Salajased valimised ehk selleks, et tagada hääletamise salajasus, hääletatakse Eestis enamasti hääletamiskabiinis, kus valija saab üksinda täita hääletamissedeli. Ka on võimalik valimiskast koju tellida. Elektroonilise hääletamise salajasuse tagab hääle muutmise võimalus. Valija, keda on elektroonilise hääletamise ajal seadusvastaselt mõjutatud või jälgitud, saab oma häält hiljem elektrooniliselt või valimiskabiinis muuta. (6) Regulaarsus (§60 lg3) – iga 4a tagant märtsikuu esimesel pühapäeval on uued valimised PROPORTSIONAALNE VS MAJORITAARNE VALIMISSÜSTEEM Proportsionaalne valimissüsteem ehk võrdeline on valimissüsteem, mille puhul esinduskogu mandaadid jagatakse valimistel kandideerinud nimekirjade või kandidaatide vahel võrdeliselt nende
Eristatakse omandamise aluse olemasolu järgi, aluseks omandikaitsehagi esitamisel AÕS § 34 valdus on seaduslik või ebaseaduslik sõltuvalt sellest, kas see põhineb õiguslikul alusel või mitte. Kehtib seadusliku valduse eeldus. 9. Valduse kaitse (omaabi, omavoli, valduse kaitse nõuded) Possessoorhagid Omavoli ja omavoliline valdus AÕS § 40 - seadusandja kaitseb valdust omavoli vastu. Omavoli - valdaja nõusolekuta seadusvastaselt asja valduse rikkumine või valduse äravõtmine. Sel viisil saadud valdus on omavoliline. Valduse rikkumine on valdaja takistamine asja üle tegeliku võimu teostamisel, samuti asja äravõtmise katse või ähvardus, kui on alust karta selle täideviimist. Omaabi AÕS § 41 - valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire. Kui vallasasi võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga,
4. Notari vastutus 4.1 Notari vastutus Eestis Notar on avaliku võimu kandja, kes täidab talle pandud avalikke ülesandeid isiklikult ja enda nimel, olles ametitoimingutes osalejate suhtes erapooletu ning seotud ulatusliku saladuse hoidmise kohustusega. Kuna notar täidab ametitoimniguid tehes avalikke ülesandeid, on tema ja ametitoimingus osalejate vahel avalik-õiguslikud suhted. Oma kohustuste mittetäitmisel, seadusvastaselt täitmisel või kohustuste rikkumisel peab notar vastutama oma teo eest seadustes sätestatud korras. Avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist reguleerib Eestis riigivastutusõigus, mistõttu ka notari ametivastutus moodustab osa riigivastutusõigusest. Kui riigiametnike eksimuste eest vastutab riik, siis notar kannab oma ametikohustuste süülise rikkumise tagajärjel tekkinud kahju eest isiklikku vastutust. Notari
•Otsesed valimised ehk valimistulemuse kindlakstegemisel lähtutakse valimistel osalenud isikute tahteavaldusest, mitte valijameeste või mõne muu organi vahendusel tehtud otsustest. •Salajased valimised ehk selleks, et tagada hääletamise salajasus, hääletatakse Eestis enamasti hääletamiskabiinis, kus valija saab üksinda täita hääletamissedeli. Elektroonilise hääletamise salajasuse tagab hääle muutmise võimalus. Valija, keda on elektroonilise hääletamise ajal seadusvastaselt mõjutatud või jälgitud, saab oma häält hiljem elektrooniliselt või valimiskabiinis muuta. 3.3 Kellel on õigus valida ja olla valitud •Õigus valida on kõigil teovõimelistel vähemalt 18-aastastel Eesti kodanikel, kes ei kanna vanglakaristust. Rahvaesindajaks saab kandideerida samadel tingimustel, kuid vanusepiiriks on 21 eluaastat. •Valimistel võivad osaleda nii erakonnad kui ka üksikkandidaadid. Erakond saab kandidaadid üles seada 12 valimisringkonnas. Kõigist
esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. (3) Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus volikogus või valitsuses. § 33. Muudatuste taotlemine volikogu ja valitsuse õigusaktides (1) Igaühel on õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi. SUHTED RIIGIORGANITEGA JA JÄRELEVALVE § 65. Omavalitsusüksuste suhted riigiorganitega (1) Kohalike omavalitsusorganite ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadusel ja lepingul. (2) Kohalikud omavalitsusorganid ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele. (3) Valla või linna volikogul ja kohaliku omavalitsuse üksuste liidul on õigus esitada
28 Valduse teenija Valduse teenija § 33 lg 3 sõltuva töö tegija, keda ei loeta valdajaks, sest tal puuduvad kaitsmisväärsed huvid. Valdaja omaabi Omaabi on valdaja õigus oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire. (Omavoli on valdaja nõusolekuta seadusvastaselt asja valduse rikkumine või valduse äravõtmine. Sel viisil saadud valdus on omavoliline.) OMAND Omandi mõiste ja liigid Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Omand jaguneb: · ainuomand · ühine omand o kaasomand o ühisomand
kahju põhjustati osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab. - Ukseluku vahetamisega isiku juurdepääsu takistamine ruumile, kus asusid isiku asjad, ning asjade paigutamine maja hoovi on kvalifitseeritav isiku valduse omavolilise äravõtmisena AÕS § 40 lg 2 järgi. Viidatud sätte kohaselt on omavoli seadusvastaselt valdaja nõusolekuta asja valduse rikkumine või valduse äravõtmine ning sel viisil saadud valdus on omavoliline. Riigikohtu otsus 1-18-9683, pöörata eelkõige tähelepanu p 10-15 o Asjaolud: KarS § 215 asja omavoliline kasutamine. Auto viidi remonti koos autovõtmetega. o (10) KarS § 215 eesmärk on kaitsta eelkõige toimepanija jaoks võõrast valdusõigust Eeldused:
lõpeta.bKOHTULAHEND: 3-2-1-46-09 VALDUSE KAITSE Valduse kaitseks 2 instrumenti: 1. Omaabi (§ 41) 2. Kohtulike nõuete (valduse 2. kaitse hagide)esitamise võimalus (§ 44 ja 45) Eesmärgiks on õigusrahu tagamine Ka on omanikule lihtsam võimalus § 40. Omavoli ja omavoliline valdus (6) Valdus on seadusega kaitstud omavoli vastu. (7) Omavoli on valdaja nõusolekuta seadusvastaselt asja valduserikkumine või valduse äravõtmine. Sel viisil saadud valdus on omavoliline. (8) Valduse rikkumine on valdaja takistamine asja üle tegeliku võimu teostamisel, samuti asja äravõtmise katse või ähvardus, kui on alust karta selle täideviimist. (9) Omavolilise valduse tagajärgede eest vastutab ka selle valduse pärija, samuti muu õigusjärglane, kui viimane valduse omandamisel eelkäija valduse omavolilisusest teadis.
samuti reaalservituudi teostamisele asumisega. Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad tegelikku võimu asja üle. Valdus lõpeb, kui valdaja loobub tegelikust võimust asja üle või kaotab selle muul viisil. VALDUSE KAITSE Valdus on seadusega kaitstud omavoli vastu. Omavoli on valdaja nõusolekuta seadusvastaselt asja valduse rikkumine või valduse äravõtmine. Sel viisil saadud valdus on omavoliline. Omaabi. Valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire. Otsimisõigus. Kui vallasasi on valdaja võimu alt sattunud teise isiku valduses olevale kinnisasjale, on selle valdaja kohustatud lubama asja otsida ja ära viia, kui asi ei ole vahepeal kellegi valdusse võetud. Valduse kohtulik kaitse
Valitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisest, kui korralduses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva. Määrustele ja teistele valitsuse dokumentidele kirjutab alla vallavanem või linnapea ja valla- või linnasekretär. Muudatuste taotlemine volikogu ja valitsuse õigusaktides Igaühel on õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi. Munitsipaalomand Munitsipaalomand on vallale või linnale kuuluv vara. Valla või linna vara valitsemise korra kehtestab volikogu. Kohalik omavalitsus võib talle riigi poolt tasuta omandisse antud kinnisasja võõrandada juhul, kui kinnisasi ei ole enam vajalik või on muutunud kõlbmatuks kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks. Riigi poolt tasuta antud kinnisasja võib võõrandada ainult kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kehtestatud korras
annaabi.ee 
