Koosta skeem seaduste kohta! Milline on hea seadus? 1. Täidab oma eesmärgi. 2. Ei anna kummagile osapoolele suuri eeliseid. 3. Ei nõua võimatut. 4. Kaitseb indiviidi õigusi ja edendab ühist heaolu. Millised on seaduskuulekuse põhitõed? 1. Ära käitu nii, nagu sa ei taha, et käitutaks sinuga. 2. Tunda peamisi inimõigusi ja vabadusi ning oma riigi põhiseadusi. 3. Osata leida vajalikku normatiivaktiteksti. 4. Teada kust saab õigusabi. Millised on ausa õigusmõistmise põhimõtted? 1. Kohus peab olema seadusandlikust ja täidesaatvast võimust sõltumatu. 2. Kohus peab arvestama kohtuotsuse langetamisel kogu asjasse puutuvat informatsiooni. 3
ja tähendus • Tekib uus riik- tänane maailmavõim • USA oli esimene iseseisvunud koloonia, lõi pretsedendi; innustas teisi kolooniaid võitlema iseseisvuse eest (Haiti ülestõus 1791; Ladina-Ameerika riikide iseseisvumine 19.sajndi alguses) • USA Iseseisvusdeklaratsiooni põhimõtted on tänapäeval üldinimlikud ja elementaarsed inimõigused. • USA vabaduse ja võrdsuse ideed mõjutasid ka Prantsusmaa revolutsiooni (algas 1789) • Ameerika õiguskultuuri ja seaduskuulekuse põhimõtete levik. USA tänapäeval – 50 osariiki
Ülesanne: seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine; kodanikkonna huvide esindamine. Täidesaatev võim Vabariigi Valitsus Ülesanne: seaduste elluviimine; riigi igapäevase toimimise korraldamine ehk sise-, välis- ja majanduspoliitika elluviimine; õigusaktidest võib valitsus anda välja määrusi ja korraldusi. Valitsusse kuuluvad peaminister ja ministrid (tegevpoliitikud). Valitsus jaguneb ministeeriumideks. Kohtuvõim õigust mõistev võim. Ülesanne: seaduskuulekuse tagamine; võimu seadusliku kasutamise järelvalve; sõltumatu ja ausa õigusemõistmise korraldamine. Õigusriik valitsetakse vastavalt seadustele. Eesmärk: inimeste heaolu. Tunnused: kehtib võimude lahusus; tuginetakse seadustele; austatakse isikuvabadusi; inimesed on seaduse ees võrdsed; üksikisiku õiguste kaitsmine. Valitsemine ja avalik haldus Presidentalismi tunnused: - president on keskne poliitiline figuur, kes täidab nii riigipea kui ka valitsusjuhi ülesandeid.
CHARLES-LOUIS DE MONTESGUIEU- formuleeris võimude lahususe põhimõtte klassikalisel kujul oma teoses ,, Seaduste vaimust" (1748). Oli prantsuse õigusteadlane ja poliitik. VALITSEMINE SEADUSANDLIK VÕIM- Seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine Kodanikkonna huvide esindamine TÄIDESAATEV VÕIM- Seaduste elluviimine Riigi igapäevase toimimise korraldamine ehk sise-, välis-, ja majanduspoliitika elluviimine. KOHTUVÕIM- Seaduskuulekuse tagamine Võimu seadusliku kasutamise järelevalve Sõltumatu ja ausa õigusmõistmise korraldamine HORISONTAALNE, VERTIKAALNE JA PERSONAALNE LAHUSUS HORISONTAALNE LAHUSUS- mõistetakse tavapärast seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahusust. Organisatsiooniliselt kuulub seadusandlik võim parlamendile, täidesaatev valitsusele ja kohtuvõim kohtutele. VERTIKAALNE LAHUSUS- tähendab, et üksteisest on lahutatud riigi
vältida võimalust, et võimutäius kuulub ühe inimese kontrolli alla. Võimude lahususe põhimõte toimib horisontaalselt, vertikaalselt ja personaalselt. Horisontaalselt mõeldakse seadusandliku-, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahusust. Eestis toimib: Seadusandlik võim Täidesaatev võim Kohtuvõim (Parlament) (Valitsus) (Kohtusüsteem) Seaduste Seaduste elluviimine Seaduskuulekuse väljatöötamine ja Riigi igapäevase tagamine vastuvõtmine toimise korraldamine Võimus seadusliku Kodanikkonna huvide (sise-, välis- ja kasutamise järelvalve Sõltumatu ja ausa esindamine majanduspoliitika
seaduste vastuvõtmine kodanike huvide esindamine Seadusandliku võimu kohuseid täidavad tavaliselt riikide esinduskogud e parlamendid. (Riigikogu) Kolm peamist eesmärki täidesaatval võimul on: seaduste elluviimine sise-, välis-, majanduspoliitika elluviimine riigi igapäevase toimimise korraldamine Täidesaatva võimu kohuseid täidavad tavaliselt riikide valitsused. Kolm peamist eesmärki kohtuvõimul on: seaduskuulekuse tagamine võimu seadusliku kasutamise järelvalve sõltumatu ja ausa õigusmõistmise korraldamine Kohtuvõimu kohuseid täidavad tavaliselt riikide kohtusüsteemid. Võimude lahususe tasandid: Horisontaalne – riigivõimu osad on organisatsiooniliselt lahutatud. Igal institutsioonil on selge osa võimust ja kuulub mingi osa võimust selgelt ühele institutsioonile. Tavaliselt pole võimu lahusus täielik ja funktsioonid võivad kattuda institutsioonide vahel.
klassikalist riigivõimu kategooriat olema üksteisest eraldatud: seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Selle abil püütakse vältida võimutäie koondumist ühe institutsiooni või isiku kätte. Seadusandlik võim: seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine, kodanikkonna huvide esindamine. Täidesaatev võim: seaduste elluviimine, riigi igapäevase toimimise korraldamine ehk sise-, välis- ja majanduspoliitika elluviimine. Kohtuvõim: seaduskuulekuse tagamine, võimu seadusliku kasutamise järelevalve, sõltumatu ja ausa õigusemõistmise korraldamine. 2. Mida mõeldakse horisontaalse, vertikaalse ja personaalse lahususe all? – Võimude lahususe põhimõte on tõlgendatav mitmetasandiliselt, hõlmates nn horisontaalset, vertikaalset ja personaalset lahususprintsiipi. Horisontaalne lahusus: seadusandlik võim (parlament), täidesaatev võim (valitsus, riigipea), kohtuvõim (kohtusüsteem)
seaduseks, et on keelatud autoga punase fooritule alt läbi sõita”. Kehtivuse kriteeriumid: a) On välja kuulutatud seadus, milles on olemas viide nimetatud normile ja sanktsioon, b) on kästud, et seadused on täitmiseks, c) on kästud ja sanktsioneeritud, et õigusnormide täitmist valvavad ametnikud karistavad keelu rikkujaid, d) norm kehtib efektiivselt ehk funktsioneerib, kui seda üldiselt täidetakse, rikkujaid karistatakse ja üldsus kiidab seaduskuulekuse heaks, e) norm kehtib formaalselt, kui tingimused (a), (b) ja (c) on legitiimselt vormistatud ja kehtestatud; vorminõuded esinevad ühtlasi kas tavaõiguse normidena või seadusenormidena, f) seadusandja, seaduste vastuvõtmise ja avaldamise kord on üldiselt teada ja äratuntav, g) normi ettekirjutus on reaalselt täidetav ega ole vastuolus teiste normidega h) normi subjektid üldiselt teavad normi ettekirjutust või oskavad sellele vastavalt käituda. Õigusnormi eristab tavanormist:
– d on seadusega kindlaks määratud, sest valitsemine tugineb seadustele. Seadusandliku võimu funktsioonid: 1) Seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine 2) Kodanikkonna huvide esindamine Täidesaatva võimu funktsioonid: 1) Seaduste elluviimine 2) Riigi igapäevase toimimise korraldamine e sise-, välis- ja majanduspoliitika elluviimine. Kohtuvõimu funktsioonid: 1) Seaduskuulekuse tagamine 2) Võimu seadusliku kasutamine järelvalve 3) Sõltumatu ja ausa õigusemõistmise korraldamine Võimude lahususe horisontaalsuse põhimõte: Siin mõeldakse tavapärast seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahusust. Organisatsiooniliselt kuulub seadusandlik võim parlamendile. Täidesaatev võim valitsusele ja presidendile, kohtuvõim kohtusüsteemidele. § 100 §65 §146 Võimude lahususe vertikaalsuse põhimõte:
Parlamentalism: piiratud võim ( ainult täidesaatev võim). Inglismaa 5.Millised olid Ameerika avastamise tagajärjed? 4p Tekib uus riik- tänane maailmavõim USA oli esimene iseseisvunud koloonia, lõi pretsedendi; innustas teisi kolooniaid võitlema iseseisvuse eest USA Iseseisvusdeklaratsiooni põhimõtted on tänapäeval üldinimlikud ja elementaarsed inimõigused. USA vabaduse ja võrdsuse ideed mõjutasid ka Prantsusmaa revolutsiooni Ameerika õiguskultuuri ja seaduskuulekuse põhimõtete levik. 6.Kirjelda USA kujunemist ja iseseisvumist.5p 7.Iseloomusta USA kodusõda. Millal? Osapooled? Tagajärjed? 3p. 8.Iseloomusta USA riiklikku korraldust. ( seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim) 4p 9.Iseloomusta uue maailmapildi kujunemist: renessanss ja humanism. 4p Renessanss- antiikkultuuri taassünd 10.Iseloomusta absolutismi, too näiteid absolutistlike valitsejate kohta. 5p Absolutism - kuninga võim on piiramatu.Kuningas valitseb riiki, teeb kõik
Põhiseaduse kehtestab kas seadusandlik organ või rahvahääletus. Põhiseaduse muutumine on võrreldes tavaliste seaduste muutumisega raskem ning selle teostamiseks on vaja erimenetlust. Vastavalt võimude lahususe põhimõttele A. Seadusandlik võim töötab välja ja võtab vastu seaduseid ning esindab kodanikkonna huve B. Täidesaatev võim viib seaduseid ellu ning korraldab riigi igapäevast toimimist C. Kohtuvõim tagab seaduskuulekuse, korraldab sõltumatut ja ausat üigusmõistmist ning teostab võimu seadliku kasutamise üle järelvalvet Kas keegi saab samaaegselt olla: Minister ja Riigikogu liige-saab Kohtunik ja president- ei saa Linnapea ja linnavolikogu esimees -ei saa Erakogu liige ja Riigikogu liige-saab Majaühistu esimees ja minister- saab
Tänapäevane nägemus rüütlist kui romantilisest helkivas raudrüüs kangelasest erineb suuresti tegelikkusest rüütliks oli algselt lihttööline, kes hobusel kapates külaelanikele ja maapiirkondadele kaitset pakkus. 1 Ilmselt tänu sellele ongi rahvusteadvusesse kinnistunud rüütel pigem positiivse tegelasena, olid nad ju maa- ja lihtrahva kaitsjad ja hoidjad, kes sissetungijaid eemal hoidsid. Rüütlite haldusalasse kuulus ka seaduskuulekuse järgimine, mis omakorda tingis nende tugeva positsiooni rahva seas, kes neid austas ja alt üles vaatas. Tulenevalt üleüldisest staatuslikust autoriteedist, värvati rüütleid kaitsma oma valduseid, mille eest tasuti maa eraldamisega, kuhu paigutati talupojad, kes maa eest hoolt kandsid. Vastutasuks pidid talupojad andma rüütlitele osa oma saagist, mis kulus rüütlil tema jaoks 1 James Barter. 2005 tähtsaima vara - hobuse ja sõjavarustuse peale. Ka nende hooldaminenõudis oma osa
sellega üritatakse vältida võimu koondumist ühe isiku või institutsiooni kätte ning võimu kuritarvitamist. Vastavalt võimude lahususe põhimõttele: a) Seadusandlik võim töötab välja ja võtab vastu seaduseid ning esindab kodanikkonna huve. b) Täidesaatev võim viib seaduseid ellu ning korraldab riigi igapäevast toimimist. c) Kohtuvõim tagab seaduskuulekuse, korraldab sõltumatut ja ausat õigusemõistmist ning teostab võimu seadusliku kasutamise üle järelvalvet. 3.5. Horisontaalne, vertikaalne ja personaalne võimude lahusus: Demokraatliku ühiskonna valitsemine Ühiskonnaõpetus I kursus Koostaja: P.Reimer 7 a) Horisontaalse võimude lahususe all mõistetakse tavapärast
tööjaotuse ning sellega üritatakse vältida võimu koondumist ühe isiku või institutsiooni kätte ning võimu kuritarvitamist. Vastavalt võimude lahususe põhimõttele: a) Seadusandlik võim töötab välja ja võtab vastu seaduseid ning esindab kodanikkonna huve. b) Täidesaatev võim viib seaduseid ellu ning korraldab riigi igapäevast toimimist. c) Kohtuvõim tagab seaduskuulekuse, korraldab sõltumatut ja ausat õigusemõistmist ning teostab võimu seadusliku kasutamise üle järelvalvet. 3.5. Horisontaalne, vertikaalne ja personaalne võimude lahusus: a) Horisontaalse võimude lahususe all mõistetakse tavapärast võimude lahusust, kus seadusandlik võim kuulub parlamendile, täidesaatev võim valitsusele ja riigipeale ning kohtuvõim kohtutele.
1215.a Suur vabaduskiri e ,,Magna Charta Libertatum". Esimene põhiseadus hakkas kehtima 21.detsembril 1920. Põhiseaduse muumine (XV peatükk). Võimude lahususe printsiip-tuleb lahus hoida seadusandlik- (parlament),täidesaatev-(valitsus) ja kohtuvõim(kohtud). a) Seadusandlik võim töötab välja ja võtab vastu seaduseid, mis teenivad kodanike huve. b) Täidesaatev võim viib seadused ellu ning korraldab riigi igapäevast toimimist. c) Kohtuvõim tagab seaduskuulekuse, korraldab sültumatut ja ausat õigusemõistmist ning teostab võimu seadusliku kasutamise üle järelvalvet. Horisontaalne, vertikaalne ja personaalne võimude lahusus: a)Horisontaalse võimude lahususe all mõistetakse tavapärast võimude lahusust. b)Vertikaalne võimude lahususe all mõistetakse seda, et riigi keskvõimu ja piirkondlike omavalitsuste valitsemisülesanded on omavahel lahutatud c)Personaalne võimude lahususe järgi ei tohi üks isik olla samal ajal mitme
Võimude lahususe põhimõte tagab riigivõimu teostamisel tõhusama tööjaotuse ning sellega üritatakse vältida võimu koondumist ühe isiku või institutsiooni kätte ning võimu kuritarvitamist. Vastavalt võimude lahususe põhimõttele: a) Seadusandlik võim-parlament töötab välja ja võtab vastu seaduseid ning esindab kodanikkonna huve. b) Täidesaatev-valitsus võim viib seaduseid ellu ning korraldab riigi igapäevast toimimist. c) Kohtuvõim-kohus tagab seaduskuulekuse, korraldab sõltumatut ja ausat õigusemõistmist ning teostab võimu seadusliku kasutamise üle järelvalvet. Kõrgem seadusandlik võim. PARLAMENT on demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ. Parlamendi struktuur ja ülesanded. Parlamendid võivad olla: 1) ühekojalised (u 2/3 maailma parlamentidest), mis moodustatakse perioodiliste üldvalimiste kaudu (nt Eestis). 2) kahekojalised (u 1/3 maailma parlamentidest), mis koosnevad kahest kojast: alam- ja ülemkojast (nt
Võimude lahususe põhimõte tagab riigivõimu teostamisel tõhusama tööjaotuse ning sellega üritatakse vältida võimu koondumist ühe isiku või institutsiooni kätte ning võimu kuritarvitamist. Vastavalt võimude lahususe põhimõttele: a) Seadusandlik võim-parlament töötab välja ja võtab vastu seaduseid ning esindab kodanikkonna huve. b) Täidesaatev-valitsus võim viib seaduseid ellu ning korraldab riigi igapäevast toimimist. c) Kohtuvõim-kohus tagab seaduskuulekuse, korraldab sõltumatut ja ausat õigusemõistmist ning teostab võimu seadusliku kasutamise üle järelvalvet. Kõrgem seadusandlik võim. PARLAMENT on demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ. Parlamendi struktuur ja ülesanded. Parlamendid võivad olla: 1) ühekojalised (u 2/3 maailma parlamentidest), mis moodustatakse perioodiliste üldvalimiste kaudu (nt Eestis). 2) kahekojalised (u 1/3 maailma parlamentidest), mis koosnevad kahest kojast:
Selle abil proovitakse vältida võimalust, et võimutäius kuulub ühe inimese kontrolli alla. Võimude lahususe põhimõte toimib horisontaalselt, vertikaalselt ja personaalselt. Horisontaalselt mõeldakse seadusandliku-, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahusust. Eestis toimib: Seadusandlik võim Täidesaatev võim Kohtuvõim (Parlament) (Valitsus) (Kohtusüsteem) Seaduste Seaduste Seaduskuulekuse väljatöötamine ja elluviimine tagamine vastuvõtmine Riigi igapäevase Võimus Kodanikkonna toimise seadusliku huvide korraldamine kasutamise esindamine (sise-, välis- ja järelvalve majanduspoliitika Sõltumatu ja elluviimine) ausa
reorganiseeritakse vanu käitumisviise. Instrumentaalse õpetamisviisi modifikatsiooniks on selline programmõpe, kus laiem teema või valdkond jaotatakse paljudeks üksikuteks õpiühikuteks. Käitumise modifitseerimine Etapiviisilise õppimise üheks mooduseks on käitumise modifitseerimine, mida rakendatakse ettevõtetes töödistsipliini tagamiseks, koolides õpiedukuse parandamiseks,, vanglais seaduskuulekuse kujundamisel jne. Käitumisviisi muutmiseks määratakse esmalt kindlaks soovitav tulemus, näitaks õiglane arvestuste sooritamine või vägivalla kasutamisest hoidumine. Ümberõppimise viit astet kirjeldab järgmiselt: 1. Määra täpselt kindlaks soovitud eesmärk, näiteks võtta kaalust alla 10kg 2. Fikseeri oma lähteseisund, näiteks see, et algul kaalud 90kg. 3. Vali endale saavutatud edu kinnistamiseks meelepärased ergutusvahendid. Näiteks võid lubada
vandalismiakte) } Käitumisreeglite kehtestamine (firmades telefoni või sularaha kasutamiseks kehtestatud nõuded, kindlad raamatupidamise ja inventari kontrollimise nõuded) Kuriteo vabanduste kõrvaldamine } Kindlad reeglid (nt üürileping, käitumisreeglid jne) } Kindlad juhised (nt “Mitte parkida”, “Eravaldus” jne) } Apelleerimine südametunnistusele (nt kiirustabloo, sõiduvarguse sildid) } Seaduskuulekuse aitamine (nt prügikastide, WC-de paigaldamine) } Alko- ja narkotarbimise kontroll (alkomeetrid pubides, alkoholivabad üüritused jne) Kuritegevuse ümberpaiknemine } ajutine – kuritegu pannakse toime teisel ajal } taktiline – kuritegu pannakse toime teisel viisil } eesmärgiline – kuritegu pannakse toime teise objekti suhtes } territoriaalne – kuritegu pannakse toime teisel territooriumil } funktsionaalne – pannakse toime teist liiki kuritegu
eeldused riigivõimu kontrollimatule kasutamisele ja seega kuritarvitamisele. Ühtlasi tagab võimude lahusus tõhusama tööjaotuse riigivõimu teostamisel. Oluline on seejuures erinevaid võimuliike esindavate riigiasutuste vastastikune kontroll võimuliialduste ärahoidmiseks. Kontroll ametnike üle - vajalik tagamaks, et ametnikkond tegutseb kooskõlas seadusega nind et ametik´positsioone ei kasutata ära iskliku kasu saamise eesmärgil. Ametniku seaduskuulekuse ja töökultuuri üle teostab kontrolli esmajoones vastava ametiasutuse juhtkond või selleks valitatud isikud, s.o sisekontroll. Õiguskantsleri institutsioon - sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet ametiasutuste poolt väljastatavate õigusaktide põhiseadusele ja teistele seadustele vastavuse üle. Eesti õiguskantsler - sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning
Kriminaalpreventsioon, kui kriminoloogi üks tegevusvaldkondadest, mille eesmärgiks on kuritegevuse ennetamise ja tõkestamise programmide ning meetmete väljatöötamine aga ka nende tõhususe uurimine. Liigitus 1. Positiivne üld- ja eripreventsioon Positiivne eripreventsioon luua teo toimepanijale võimalus tulla tagasi tavaühiskonda (resotsialiseerumine). Positiivne üldpreventsioon kuritegude ärahoidmise sisuks võib olla õiguskasvatus ning muu sihikindel tegevus elanike seaduskuulekuse hoidmiseks ja tugevdamiseks ning seeläbi seaduslikkuse tagamine (naabrivalve, ohvriabi) 2. Negatiivne üld ja eripreventsioon Negatiivne eripreventsioon eesmärk on kutsuda karistuse kohaldamisega õigusrikkujas esile hirm kuritegelikule teele tagasisattumise ees. Negatiivne üldpreventsioon kriminaalkaristusega ähvardamine läbi psühholoogilise surve, mis sunnib kuriteo toimepanemist hoiduma 3
Kehtivuse kriteeriumid: 177 a) On välja kuulutatud seadus, milles on olemas viide nimetatud normile ja sanktsioon, b) on kästud, et seadused on täitmiseks, c) on kästud ja sanktsioneeritud, et õigusnormide täitmist valvavad ametnikud karistavad keelu rikkujaid, d) norm kehtib efektiivselt ehk funktsioneerib, kui seda üldiselt täidetakse, rikkujaid karistatakse ja üldsus kiidab seaduskuulekuse heaks, e) norm kehtib formaalselt, kui tingimused (a), (b) ja (c) on legitiimselt vormistatud ja kehtestatud; vorminõuded esinevad ühtlasi kas tavaõiguse normidena või seadusenormidena, f) seadusandja, seaduste vastuvõtmise ja avaldamise kord on üldiselt teada ja äratuntav, g) normi ettekirjutus on reaalselt täidetav ega ole vastuolus teiste normidega h) normi subjektid üldiselt teavad normi ettekirjutust või oskavad sellele vastavalt käituda. Õigusnormi eristab tavanormist:
annaabi.ee 
