küllastunuiks. Jämedateralised kuivad tihedad liivpinnased on tugevad ehitusalused, kui nad esinevad küllalt paksu kihina. Koormuste tekitatud vähesed deformatsioonid vaibuvad kiirelt. Jämedateralised liivpinnased lasevad vett kergelt läbi ja paisuvad külmumisel vähe. Halvemate ehituslike omadustega on tolmliivad, eriti veega küllastunud olekus. Liivpinnaste kandevõime on 1..4,5 kG/cm². Savipinnased on tekkinud aegade jooksul keemilise lagunemise tulemusena. Savipinnase skelett koosneb lapergustest saviosakestest Ø alla 0,005mm ja paksusega alla 0,001mm. Osakestevahelised üliõhukesed poorid on tavaliselt veega täitunud. Molekulidevaheliste jõudude tõttu on osakesed omavahel seotud, savipinnased on sidusad pinnased. Puhast savi leidub looduses harva, savis leidub liiva. Savipinnased liigitatakse osakeste, mille Ø alla 0,005mm, %- aalsuse alusel: savid üle 30%; liivsavid 10..30 % ja saviliivad 3..10 %. Oluline on savipinnases sisalduv vee hulk
pinnasebetoon, betoonkivid, keramsiitbetoonplokid. Sokkel ehitatakse ilmastikukindlast materjalist nagu maakivi, paekivi,graniit,marmor,viimistluskihita betoon ja betoonkivid. Vundamendi minimaalne paksus: - paekivist 300 mm - maakivist 500 mm - looduskivist postvundament 600x600 mm - kivikbetoonist postvundament 400x400 mm - betoonist lintvundament 150 - 200 mm Postvundamendi rajamissügavus võiks liivases pinnases olla 70-80 cm, savipinnase korral tuleks postide alla teha kruusatäidis kuni külmumispiirini, mis on harilikult 1,2 m maapinnast. Keskmise tugevusega pinnases võib olla postide ristlõikeks 30x30cm, vahekaugus kuni 2 m. Pinnas ja selle kandevõime Vundamendi ehitust mõjutab suurel määral asukoha pinnas. Pinnaseid liigitatakse kalju- ja mittekaljupinnasteks (rähk, kruus, liivapinnas, savipinnas, turvas, täitepinnas). Looduslikud alused ehk pinnasekihid võtavad vastu ehitise koormuse.
1.Kaljupinnased 2.Purdpinnased Pinnased jagunevad: Looduslikud pinnased-looduslikes lasutingimustes olevad pinnased. Tehisalused- eelnevalt tihendatud või erimeetoditega tugevdatud pinnased. Looduslikud pinnased:kaljupinnased, jämepurdpinnased, liivpinnased, savipinnased Kaljupinnas-mineraalosakesed on omavhael liitunud tugevateks massiivideks või pankadeks. Parimad ehitusalusedkoormuse all praktiliselt ei deformeeru. Ehitusaluseks kasutatavad pinnased Savipinnased Savipinnase skelett koosneb lapergustest saviosakestest läbimõõduga alla 0,005 mm ja paksusega 0,001mm osakeste vahelised poorid on tavaliselt veega täitunud Liigitatakse1)savideks 2)liivsavideks 3)saviliivadeks Kuivad ja väheniisked savipinnased on ehituse alused,plastsed ja voolavana on hoonete vundeerimina raskendatud. Head ehitusalused pinnased on : Kalju, paerähk,kruus,jämedateraline kuiv liiv, kuiv või väheniiske savipinnas
pinnasebetoon, betoonkivid, keramsiitbetoonplokid. Sokkel ehitatakse ilmastikukindlast materjalist nagu maakivi, paekivi,graniit,marmor,viimistluskihita betoon ja betoonkivid. Vundamendi minimaalne paksus: - paekivist 300 mm - maakivist 500 mm - looduskivist postvundament 600x600 mm - kivikbetoonist postvundament 400x400 mm - betoonist lintvundament 150 - 200 mm Postvundamendi rajamissügavus võiks liivases pinnases olla 70-80 cm, savipinnase korral tuleks postide alla teha kruusatäidis kuni külmumispiirini, mis on harilikult 1,2 m maapinnast. Keskmise tugevusega pinnases võib olla postide ristlõikeks 30x30cm, vahekaugus kuni 2 m. 4 Pinnas ja selle kandevõime Vundamendi ehitust mõjutab suurel määral asukoha pinnas. Pinnaseid liigitatakse kalju- ja mittekaljupinnasteks (rähk, kruus, liivapinnas, savipinnas, turvas, täitepinnas)
ette suhteliselt suure nõlvakalde (looduslikud alates 20° ja inimmõju lisandudes alates 15°) korral ning nad on mõõtmetelt savis toimuvatest lihetest väiksemad. Samuti kujunevad need erinevalt savilihetest nõlva ülemises osas või isegi oru pervel ega olene jõe veetaseme muutustest. Niisugused lihked võivad looduslikult vallanduda 510 meetri kaugusel oru pervest, inimtegevuse lisandudes aga kuni 20 meetri kaugusel oru pervest. Kolmas rühm on väikesemõõtmelised savipinnase lihked, mis toimuvad jõe sängi kaldal seetõttu, et voolav vesi erodeerib kalda alumise osa järsuks. Selliste 11,5 meetri laiuste ja mõne meetri pikkuste settekehade vette libisemine ei põhjusta inimtegevusele otsest ohtu. Kuid siiski võivad säärased lihked ajapikku oru veeru alumise osa järsemaks muuta ja teatud kalde saavutades vallandada juba suurema lihke. Nii juhtus näiteks 2002. aasta Audru maalihke puhul.
Liivapinnastel on oluline keskmine tera suurus ehk lõimis, tihedus ja veesisaldus. Lõimise järgi jaotuvad liivapinnased kruus, jäme, kesk,peen-ja tolmuliivadeks. Jämedateraline liiv on tugev ehitusalus. Vajumised on ühtlased ja vaibuvad kiirelt. Jämeliivlaseb vett kergelt läbi ja külmumisel paisub vähe. Halb ehitusalus on tolmliiv, eriti veega küllastunud olekus. Savipinnased On tekkinud kivimite keemilise lagunemise tulemusel. Savipinnase skelett koosneb lapergustest savioskestest läbimõõduga alla 0,005 ja paksusega alla 0,001mm. Osakestevahelised üliõhukesedpoorid on tavaliselt veega täitunud. Savi on enamsti looduses liivaga segatult. Oluline on vee hulk savis. Sõltuvalt vee hulgast savis võibs savipinnas esineda looduses kõbana, plastsena või voolavana. Ehitusalustena on savipinnased enam kokkusurutavad ja vajumine kestab kaua. Külmumisel paisuvad nad tuntavalt. Kui ja väheniiske savipinnas on üldiselt õige
piiridesse, nõlvade, tugiseinte ja tunnelite püsivus. Möödunud sajandi lõpul ja käesoleva algul tehti rida uurimisi, mille tulemused on tänapäevalgi inseneripraktikas kasutusel. Boussinesq'(1885) ja Flamant'( 1892) lahendused pingejaotuse kohta pinnases, Darcy (1856) uurimused pinnase veejuhtivuse kohta, Zimmermanni (1888) meetod pinnasele toetuvate liiprite arvutamiseks, Atterbergi (1911) uurimused savipinnase plastsusest ja pinnase liigitusest on ainult üksikud näited selle kohta. Kuid tolleaegsed teadmised pinnase omadustest ja käitumisest ehitise koosseisus ei moodustanud ühtset süsteemi, vaid koosnesid üksikutest omavahelise loogilise seoseta osadest. Põhiliseks takistuseks süstemaatilisele teaduslikule lähenemisele oli asjaolu, et ei mõistetud pinnase mehaaniliste omaduste olemust ega osatud neid määrata. On üldtunnustatud, et kaasaegsele pinnasemehaanikale pani aluse prof
Sigma 2 on algpinge ja vundamendist tuleneva normkoormuste väärtused Pinnase omaduste graafikule, kus telgedeks vee maht V ja surve p lisapinge sigma pzi summa. Seega määratakse E arvutusväärtuse saamiseks jagatakse normatiivne Pressiomeeter on kasutatav liiva, kruusa ja igal elementaarkihil, kus sügavuti muutub nii alg arvutustugevus läbi osavaruteguriga Kandevõime ületihenenud savipinnase deformeeritavuse kui lõpppinge. piirseisundi puhul kontrollitakse kas määramiseks. Puuduseks asjaolu, et Pehmete tugevalt kokkusurutavate savipinnaste konstruktsiooni või pinnase kandevõime ja deformeeritavus määratakse horisontaalsuunas
alla praktiliselt ei deformeeru. Jämepurdpinnased - kivimite murenemiste saadused, milles üle 2 mm läbimõõduga osakesi on kaaluliselt üle poole (pearähk, kruus). Hea ehitusalus, pinnase vähe kokkusurutav ja pinnasevete suhtes uhutmiskindlad. Liivpinnased - kivimite murenemise saadused, kus alla 2 mm läbimõõduga osakesi on kaaluliselt üle poole. Liivpinnased jaotuvad: 1. Kruus-2. Jäme-3. Kesk-4. Peen-5. Tolmliiv Jämeliiv on tugev ehitusalus. Savipinnased Savipinnase skelett koosneb lapergustest saviosakestest läbimõõduga alla 0,005 mm ja paksusega 0,001 mm. Osakeste vahelised poorid on tavaliselt veega täitunud. Liigitakse 1) savideks 2)liivsavideks 3)saviliivadeks Kuivad ja väheniisked savipinnad on head eh. alused, plastse ja voolava on hoonete vundeerimine raskendatud. Ehitusaluseks kasutatavad pinnased Turvas on taimejäänuste mittetäielkult lagunemisel liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes tekkinud orgaaniline sete
Ühendus tõrvataku ja tsement mõrdiga Asbesttsementtorud-eelis väike kaal ja korrosioono kindlus,karedus.Puudus väike löögikindlus Pinnaste liigitus ja tehnoloogilised omadused: Mahumass-looduslikult niiske,tiheda pinnase m3 kaal,kn/m3 Loomulik varisemisnurk-suurim nurk Niiskus-pinnases sisalduva vee ja kuiva pinnase masside suhe % Alg ja jääkkobesus-pinnase mahu suurenemine kaevamisel % Pinnase pooride täituvus veega-kuiv alla5%, niiske 5-50%,märg 50-80%, küllastunud 100% Savipinnase plastsuse astmed-kõva,poolkõva,kõvaplastne,sitkeplastne,pehmeplastne,voolavplastne,voolav Liivpinnase tihedusasatmed-kohev,kesktihe,tihe,vesiliiv Pinnase tehn.omadused-tihedus,mahumass,survetugevus,sidusus,kaetavus,looduslik varisemis nurk,niiskus,filtreerivus,kobesus,tihendatavus,agresiivsus betooni ja terase suhtes. Torude kaevamine Mullatööd jagunevad Kasvupinnase koorimine Pinnase kobestamine Maa-ala vertikaalplaneerimine Kaevikute ja kraavide kaevamine
Kuna savipinnas külmudes paisub ning sulades vajub, põhjustab see vundamendi aluse pragunemist ning ajapikku lagunemist, ning muudab maja aluse nõrgaks. Oluline on vee hulk savipinnases, savipinnas esineb looduses kõvana, plastsena või voolavana. Kõik savi sisaldavad pinnased leonduvad, küllastuvad veega ja muutuvad vedelaks. Vältida tuleb 2 taldmikualuse savipinnase leondumist ja läbikülmumist. Leondunud, kobestatud või läbikülmunud pinnas vundamendi talla all tuleb asendada killustiku või kruusaga enne vundamendi ehitamist. Pärast vundamendi ehitamist tuleb vältida taldmikualuse savipinnase leondumist ja läbikülmumist. Saviga ei tohi tagasitäidet teha. 10. Kuidas määratakse hoone vundamendi talla laius Kõigepealt tuleb teada pinnase kandevõimet, millele hoone tahetakse rajada. Seejärel tuleb teada
Värske sõnniku laotamisel kaitsmata põhjaveega aladel võib laotamisele järgnev vihmasadu mikroobid kiiresti kaevudesse ja veekogudesse uhta. Põhjavee kaitstus Aladel, kus vettandvad liivakivi või lõhelise lubjakivi kihid avanevad otse maapinnal või õhukese pinnakatte all, pääseb reostus kiiresti põhjavette need on kaitsmata põhjaveega alad (kasutatakse ka sõna tundlikud alad). Samas võib paksu savipinnase kihiga kaetud põhjaveekihist saada puhast põhjavett ka reostuskolde kõrvalt need on kaitstud põhjaveega alad. Kaitstud ja kaitsmata põhjaveega aladel tuleb põhjaveekihi kaitse vajadusest ning majanduslikest kaalutlustest lähtudes rakendada erineva rangusega kaitsenõudeid. Eelnevast kerkib küsimus, miks ei võiks jagada kogu Eesti territooriumi kaheks osaks: kaitstud põhjaveega ala ja kaitsmata põhjaveega ala ning vastavalt kehtestada
Laiemas mõttes on loopealne igasugune paepealne ala, sõltumata sellel olevast taimekooslusest näiteks loopealsed kadastikud või loopealsed metsad (loometsad). 29. Eesti põhjavee kaitstus? Aladel, kus vettandva liivakivi või lõhelise lubjakivi kihid avanevad otse maapinnal või õhukese pinnakatte all, pääseb reostus kiiresti põhjavette need on kaitsmata põhjaveega alad (kasutatakse ka sõna tundlikud alad). Samas võib paksu savipinnase kihiga kaetud põhjaveekihist saada puhast põhjavett ka reostuskolde kõrvalt need on kaitstud põhjaveega alad. Põhjavesi on nt kaitsmata karstialadel, alvaritel ja aladel, kus levib alla 20 m paksune liiv või kruus. Suur osa Põhja- ja Kesk-Eesti põhjaveest on kaistmata. 30. Kus avanevad Eestis aluskorra kivimid? Eestis ei avane aluskorra kivimid.
Konsentratsioon sõltub: ventilatsioon,tuul,temp erinevused,niiskus, hoone vundamendi kvaliteet. PINNAS Pinnase tahke osa koosneb mineraalsest ja osgaanilisest (turvas, huumus) osast. Olulisem on pinase orgaanilise aine hulga määramine kui mineraalse. Kuna orgaaniline määrab ära pinnase veejuhtuvuse ja plastilisuse. Pinnase uurimine: Sõelanalüüs sõelutav materjal sõelutakse läbi erineva avamõõduga sõelade ja kaalutakse eraldi. Arvutatakse iga fraktsiooni % sisaldus. Savipinnase analüüs savi segatakse veega ja aja jooksul eraldatakse alla settinud materjal. See fraktsioon mida on üle 50% annab pinnasele nimetuse. Osakaalult järgmine annab täiendnimetuse. (liivakas savi, kruusakas liiv) Nidusus vastupanu, mis takistab osakeste vastastikust nihkumist. Pinnases leiduv vaba vesi vähendab sidemete tugevust. Pinnase omadused sõltuvad poorides oleva vee hulgast. MAAVARAD Kõik see mis asub maa all ja maa pea ja mida pole loonud inimene kuid mida kasutatakse
monoliitplaadi peal on elastne kiht ja pindmiseks ujuvplaadiks on betoonplaat või plaatkonstruktsioon. Ujuv pinnakonstruktsioon tuleb kõigist külgnevatest konstruktsioonidest eraldada. 9. Külma ja vee mõju savipinnasest vundamendi alusele? Oluline on vee hulk savipinnases, savipinnas esineb looduses kõvana, plastsena või voolavana. Kõik savi sisaldavad pinnased leonduvad, küllastuvad veega ja muutuvad vedelaks. Vältida tuleb taldmikualuse savipinnase leondumist ja läbikülmumist. Savi pinnasega kohas tuleb eemaldada see osa savikihist, mis on saanud vigastada ehk kobestunud osa, see osa tuleb välja võtta ja asendada kruusaga. Saviga ei tohi tagasitäidet teha. 10. Kuidas määratakse hoone vundamendi talla laius? Määratakse vastavalt sellele mitmekordne ehitis sinna rajatakse, ehitise korruste arvust. 11. Vundamendi pealispinna kõrgus maapinnast ja I korruse põrandast?
cd = c/c ja d = arctan(tan/), kus c ja on tugevusparameetrite normväärtused ja c ning vastavad osavarutegurid. Kasutatakse ka varutegurit Fs = s/sv, kus s on pinnase tegelik nihketugevus lihkepinnal ja sv püsivuse tagamiseks vajalik nihketugevus. Kõverjoonelist lihkepinda kasutavate arvutusmeetodite puhul määratakse varutegur kui lihkekeha kinnihoidvate ja liikumapanevate momentide suhet F = M k/Ml. Näiteks on ideaalse liiva puhul (c = 0) varutegur F = / ja ideaalse savipinnase ( = 0) puhul FH= 4c/H. 9.6 Lõpmatult pika etteantud lihkepinnaga nõlva püsivus Joonisel 9.5 toodud lõpmatult pika nõlva varuteguri või kihi kriitilise paksuse saab leida samuti tugevustingimuse = c + tan kaudu. Horisontaalsuunas pikkusega L lõigu kaal on P = HL Lihkepinnale mõjuvate normaali ja puutujasuunaliste komponentide suurused nagu 4
kergemini, sest seal on igaaastane veevahetus (infiltratsioon) väiksem. Nitraatiooni sisaldus on Põltsamaa piirkonna paeplatool ligi kaks korda suurem kui Pandivere kõrgustikul. Põhjavee kaitstus Aladel, kus vettandvad liivakivi või lõhelise lubjakivi kihid avanevad otse maapinnal või õhukese pinnakatte all, pääseb reostus kiiresti põhjavette need on kaitsmata põhjaveega alad (kasutatakse ka sõna tundlikud alad). Samas võib paksu savipinnase kihiga kaetud põhjaveekihist saada puhast põhjavett ka reostuskolde kõrvalt need on kaitstud põhjaveega alad. Kaitstud ja kaitsmata põhjaveega aladel tuleb põhjaveekihi kaitse vajadusest ning majanduslikest kaalutlustest lähtudes rakendada erineva rangusega kaitsenõudeid. Eelnevast kerkib küsimus, miks ei võiks jagada kogu Eesti territooriumi kaheks osaks: kaitstud põhjaveega ala ja kaitsmata põhjaveega ala ning vastavalt kehtestada ka kahes
............................ 14 VIIDATUD ALLIKAD............................................................................................................................ 15 SISSEJUHATUS Vundament on tähtis ehituskonstruktsioon. Liiga nõrga vundamendi puhul võib hoone praguneda või viltu vajuda, mida hiljem parandada on peaaegu võimatu. Liiga tugev vundament- neid näeb aga väga sageli raiskab ülemäära materjali ja tööjõudu. Vundamendi ehitamine on raske ja ebameeldiv, eriti savipinnase puhul, seotud mehhanismide hankimisega, murdega vihma- ja pinnasevee pärast, määriva betoonitööga. Seepärast väärib vundamendite ehitus hoolikat läbimõtlemist ja tööd ei tohi venima jääda. Kui vundament on valmis, on veerand ehitamise murest ja vaevast möödas. Suurte majade vundamente ei rajata orgaanilisele pinnasele (muld, turvas) ega külmumispiirist kõrgemale. Väikemajade puhul need reeglid ei kehti, sest koormused on väikesed ja pole mõtet teha
Loodusliku pinnase mahumass määratakse lõikerõnga 1.5.2 Kapillaarnähtused pinnases Kapillaarsus vedeliku omadus tõusta uurimused pinnase veejuhtivuse kohta, Zimmermanni meetod pinnasele meetodil. Pinnastel, millesse lõiketera surumine pole võimalik (kõva savi n:), peentes torudes või piludes pindpidevuse mõjul üle vaba veepinna taseme. toetuvate liiprite arvutamiseks, Atterbergi uurimused savipinnase plastsusest ja saab mahumassi määrata parafineerimise meetodil. Kaalume parafineeritud Võimalik, kui vedelik märgab anuma seinu, vastasel korral veepind alaneb. pinnase liigitusest on ainult üksikud näited selle kohta. Kaasaegsele proovi, eelnevalt proovikeha enda. Saame 2-e kaalumise vahest parafiinikaalu. Tõusu kõrgus oleneb toru raadiusest või pilu laiusest, vedeliku pindpinevusest, pinnasemehaanikale pani aluse K
vahetult, vaid riputatult. 9. Külma ja vee mõju savipinnasest vundamendi alusele Oluline on vee hulk savipinnases, sest veega küllastunud pinnas paisub külmudes. Savipinnas võib olla kõva, plastne või voolav. Savipinnas leondub kui vesi seisab süvendis ning pinnas muutub vedelaks. Leondunud, kobestatud või läbikülmunud pinnas vundamendi talla all tuleb asendada killustiku või kruusaga enne vundamendi ehitamist. Pärast vundamendi ehitamist tuleb vältida taldmikualuse savipinnase leondumist ja läbikülmumist. Kuna savipinnas külmudes paisub ning sulades vajub, põhjustab see vundamendi aluse pragunemist ning ajapikku lagunemist, ning muudab maja aluse nõrgaks. 10. Kuidas määratakse hoone vundamendi talla laius Kõigepealt tuleb teada pinnase kandevõimet, millele hoone tahetakse rajada. Seejärel tuleb teada kui suurt hoonet tahetakse ehitada kas 1 korruseline või mitmekorruseline ning mis materjali kandekonstruktsioonide ehitusel kasutatakse. 11
rammimine, lõhketööd jne) põhjustavad perioodilise pinnase tugevuse vähenemise ja võivad viia nõlva purunemisele (joonis 9.20c) Hüdrodünaamilise surve suurenemine nõlvas, näiteks kiirel veetaseme alanemisel nõlva ees veekogus, põhjustab vee liikumise suunalise jõu suurenemise ja nõlva varisemise (joonis 9.20d). Suure gradiendi korral võib toimuda nõlva jalamil pinnase veeldumine. Sadevete voolamine mõõda nõlva ja eriti lainetuse mõju võib põhjustada pindmist erosi ooni. Savipinnase kuivamine põhjustab pindmiste pragude tekkimist, mis vähendab lihkepinna pikkust ja seega ka püsivustegurit (joonis 9.20e) Aja jooksul toimuvad pinnase keemilised ja ioonvahetus pinnasevees võivad põhjustada pinnase nõrgenemist ning kutsuda esile nõlva purunemise. Pinnase nõrgenemist võib põhjustada külmumisega seotud täiendav vee migratsioon külmumistsooni. Piirtasakaalus olevas nõlvas on nihkepinge lähedane selle võimalikule maksimaalsele väärtusele nihketugevusele
1 toodud pinnaseosakeste lähedaste mõõtmetega intervallid ehk fraktsioonid. Pinnases leiduv vaba vesi vähendab sidemete tugevust, eraldab osakesed ja suurendab nende liikuvust. Kui pinnases leidub ainult seotud vett, on pinnas tahkes olekus. Niiskuse suurenemisel ja vaba vee ilmumisel läheb pinnas algul plastsesse ja seejärel voolavasse olekusse. Niduspinnaste olekut, mis väljendab osakeste liikuvust sõltuvalt niiskusesisaldusest, nimetatakse pinnase konsistentsiks. Konsistents on savipinnase jaoks sõltuvalt vee sisaldusest on savi kas siis kõva, kõvaplastne jne. Vastupanu, mis takistab osakeste vastastikust nihkumist nimetatakse nidususeks. Liivpinnastel, mis koosnevad jämedatest (üle 0,1 mm) terakujulistest osakestest ja mille puutepinnad on väga väikesed, pole nidusust. Neid pinnaseid nimetatakse nidususeta ehk pudedateks pinnasteks. Pinnased, mille koosseisus on suur hulk suure puutepinnaga peeni liblekujulisi saviosakesi, nimetatakse niduspinnasteks
teise, nimetatakse Atterbergi piirideks. Need on plastsuspiir (rullpiir) ja voolavuspiir. Plastsuspiir (rullpiir) - wp - on niiskusesisaldus, mille tühisel vähenemisel pinnas läheb üle poolkõvasse olekusse. Plastsuspiir-Veesisaldus, mille puhul selle väikenegi vähendamine muudab plastse savi kõvaks. Voolavuspiir - wL - on niiskusesisaldus, mille tühisel suurenemisel pinnas muutub voolavaks. 8. VOOLAVUSARV IL, VALEM JA LÜHIKE SELGITUS. Voolavusarv (konsistentsinäitaja) - IL - savipinnase veesisaldusest sõltuv olek IL = (w - wp) / (wL - wp). Voolavusarv I , valem ja lühike selgitus. L Voolavusarv arvutatakse Voolavuspiiri ja plastsuspiiri kaudu. Selle järgi määratakse kas pinnas on Kõva, Poolkõva, Sitke, Poolpehme, Pehme, Voolav. 9. PINNASE TIHENEMINE KOORMUSE ALL. Pinnas on omandanud pika aja vältel omakaalu pingele vastava terade omavahelise paigutuse,mis väiksema pinge, kui σg,z mõjumisel oluliselt ei muutu
Rp;d moodustub pinnase passiivsurvest. Arvestama peab võimalust, et pinnas vundamendi eest võib olla kaevetööde Vd või erosiooni tõttu eemaldatud. Kui selline võimalus on tõenäoline, ei saa Pinnase seda osa lihkevastupanust arvestada. Rp;d Hd aktiivsurve Savipinnase korral peaks arvestama kuivamisprao tekkimise võimalusega Rd vundamendi ja pinnase vahel. Täieliku Joonis 4.15 Vundamendi lihe talla pinnas 20 passiivsurve arenguks on vajalik suhteliselt suur paigutis. Seepärast tuleb kontrollida, kas vundamendile toetuv konstruktsioon talub sellist paigutist. Juhul kui passiivsurve
talutavatesse piiridesse, nõlvade, tugiseinte ja tunnelite püsivus. Möödunud sajandi lõpul ja käesoleva algul tehti rida uurimisi, mille tulemused on tänapäevalgi inseneripraktikas kasutusel. Boussinesq'(1885) ja Flamant'( 1892) lahendused pingejaotuse kohta pinnases, Darcy (1856) uurimused pinnase veejuhtivuse kohta, Zimmermanni (1888) meetod pinnasele toetuvate liiprite arvutamiseks, Atterbergi (1911) uurimused savipinnase plastsusest ja pinnase liigitusest on ainult üksikud näited selle kohta. Kuid tolleaegsed teadmised pinnase omadustest ja käitumisest ehitise koosseisus ei moodustanud ühtset süsteemi, vaid koosnesid üksikutest omavahelise loogilise seoseta osadest. Põhiliseks takistuseks süstemaatilisele teaduslikule lähenemisele oli asjaolu, et ei mõistetud pinnase mehaaniliste omaduste olemust ega osatud neid määrata. On üldtunnustatud, et kaasaegsele
Sokkel ehitatakse ilmastikukindlast materjalist: maakivi, paekivi, graniit, marmor, viimistluskihita betoon ja betoonkivid. 14 Vundamendi minimaalne paksus: - paekivist 300 mm - maakivist 500 mm - looduskivist postvundament 600x600 mm - kivikbetoonist postvundament 400x400 mm - betoonist lintvundament 150 - 200 mm Postvundamendi rajamissügavus võiks liivases pinnases olla 70-80 cm, savipinnase korral tuleks postide alla teha kruusatäidis kuni külmumispiirini, mis on harilikult 1,2 m maapinnast. Keskmise tugevusega pinnases võib olla postide ristlõikeks 30x30cm, vahekaugus kuni 2 m. Pinnas ja selle kandevõime. Vundamendi ehitust mõjutab suurel määral asukoha pinnas. Pinnaseid liigitatakse kalju- ja mittekaljupinnasteks (rähk, kruus, liivapinnas, savipinnas, turvas, täitepinnas). Looduslikud alused ehk pinnasekihid võtavad vastu ehitise koormuse.
aherainemägedest. 15 Põhjavee kvaliteedi säilitamine Aladel, kus vettandvad liivakivi või lõhelise lubjakivi kihid avanevad otse maapinnal või õhukese pinnakatte all, pääseb reostus kiiresti põhjavette need on kaitsmata põhjaveega alad (kasutatakse ka sõna tundlikud alad). Samas võib paksu savipinnase kihiga kaetud põhjaveekihist saada puhast põhjavett ka reostuskolde kõrvalt need on kaitstud põhjaveega alad. Kaitstud ja kaitsmata põhjaveega aladel tuleb põhjaveekihi kaitse vajadusest ning majanduslikest kaalutlustest lähtudes rakendada erineva rangusega kaitsenõudeid. Põhjavee loodusliku kaitstuse määrab põhjaveekihti katva suhteliselt vettpidava pinnasekihi paksus, selle koostis, filtratsiooniomadused, pinnaseosakeste reoaine sidumisvõime ja keemiline aktiivsus.
- peab olema vähe ja ühtlaselt kokkusurutav. Veega küllastunud pinnas paisub külmudes. Oluline on vee hulk savipinnases, mille tõttu savi esineb looduses kõvana, plastsena või voolavana. Kõik savi sisaldavad pinnased leonduvad, kui vesi seisab süvendis, muutub pinnas vedelaks. Leondunud, kobestatud või läbikülmunud savine pinnas vundamendi talla all tuleb asendada killustiku või kruusaga enne vundamendi ehitamist. Pärast vundamentide ehitamist tuleb vältida taldmikualuse savipinnase leondumist ja läbikülmumist. Kobestatud savipinnased vajuvad aeglaselt, aastakümnete jooksul nendega ei tohi täita pinnasele ehitatud põrandate aluseid, keldriseinte taguseid ja välisvõrkude kraavkaevikuid kohtades, mis jäävad teede ja platside alla siin kasutatakse täiteks kruusa või liiva. Liivatäidet tihendatakse vibraatoriga kihtide kaupa paksusega 0,2 0,3 m ning täiendavalt veel veega. Ligikaudne pinnase tugevuse määramine:
2. Osakesed, mis on tekkinud keemilise ümberkujunemise teel. Need osakesed on liblekujulised, nende paksus on pikkusest10 kuni 100 korda väiksem. Osakesed on väga väikesed. Pinnaseosakeste liigitus nende suuruse järgi vt. lisa p. 2.1. Pinnasevesi. Pinnasevee põhiallikaks on sademed. Lisaks sademetele tungib niiskus pinnasesse ka veeaurude kondenseerumise tagajärjel. Vesi liigub pinnases allapoole kuni vettpidava kihini. Kui vesi kohtab teel savipinnase läätsi, moodustub ülavesi. Vesi võib pinnases esineda seotult, vabaveena, jääna ja auruna. S e o t u d v e s i esineb pinnases hügroskoopsus- ja kilevee näol. Hügroskoopsusvesi sadestub pinnaseosakeste pinnale kondensaadina (niiskus, mille kuiv pinnas imeb endasse õhust). Maksimaalne hügroskoopsus on liivas kuni 1 % ja savis kuni 17 %. Niiskuse edasisel suurenemisel pinnases moodustub kilevesi. Kilevee paksust mõõdetakse mikronikümnendikega
64. 1 53.55 54.48 47.12 57.13 50.80 31.95 24.84 65. 1 70.46 72.69 54.68 73.55 68.07 69.49 28.62 21. Põhjendage järgmisi väiteid. (osaülesanne 66) Maailmamere vesi on pöörijoonte laiustel soolasem kui ekvaatoril, sest seal on vähem sademeid ja intensiivsem aurumine jms. (osaülesanne 67) Vesi liigub läbi kruusapinnase tunduvalt kiiremini kui läbi savipinnase, sest kruusaosakesed on suuremad ja nende vahel on rohkem ruumi. Saviosakesed on väiksemad ja kokku kleepunud jms. (osaülesanne 68) Karstialal, Eestis näiteks Pandivere kõrgustikul, võib põhjavesi väga kergesti reostuda, sest lubjakivis olevate lõhede kaudu jõuab reostus kiiresti põhjavette jms. Sagedasemad eksimused: ei nähtud seost paekivis olevate lõhede ja põhjavee reostumise vahel. Ülesande nr 21 tulemused
annaabi.ee 
