................................lk 2 Taimestik............................................................lk 3 Loomastik...........................................................lk 3 Elanike põhitegevusalad....................................lk 3 Kasvatatud kultuurid ja loomad..........................lk 4 Erinimetused ja uued mõisted............................lk 4 Rahvuspargid.....................................................lk 4 Savanni asend Savannid levivad lähisekvatoriaalse kliimavöötme piirkonnas. Lähisekvatoriaalsed vöötmed asuvad ekvaatorist pöörijoone suunas, ulatudes 15. laiuskraadini. Enamik maailma savannidest asub Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas, kuid neid leidub ka Lõuna- ja Kagu-Aasias ning Austraalias. Riigid Savannides asuvaid riike: Aafrikas – Lõuna- Aafrika, Sambia, Kenya, Kongo Demokraatlik, Tansaania jt
laiuskraadini. Enamik maailma savannidest asub Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas, kuid neid leidub ka Lõuna- ja Kagu-Aasias ning Austraalias. Riigid Savannides asuvaid riike: Aafrikas Lõuna- Aafrika, Sambia, Kenya, Kongo Demokraatlik, Tansaania jt. Vabariigid, Lõuna- Ameerikas Brasiilia, Boliivia, Hondurase, Nicaragua jt. Vabariigid ja veel on savanne Austraalias. Kliima Savannide kliimat iseloomustab kahe aastaaja - kuiva ja vihmase - vaheldumine. Suved on savannides vihmased ja talved kuivad. Temperatuurikõikumised on aastas väikesed - nii suvel kui ka talvel on ööpäevane keskmine õhutemperatuur 20°C kuni 30°C. Aastane sademete hulk kõigub 300-1000 mm vahel, kusjuures enamus sademetest langeb maha vihmasel suveperioodil. Kuiva ja vihmase aastaaja vaheldumise põhjuseks on kuiva troopilise ja niiske ekvatoriaalse õhumassi vaheldumine. Vastavalt sellele, kuidas liigub põhjast lõunasse niiske õhk, hõlmab selle koha pooluse poolt saabuv kuiv
Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. üldandmed 4 3. Pinnamood 4 4. Kliima 5 5. Veestik 6 6. Mullastik 6 7. Taimestik 6 8. Loomastik 7 9. Maavarad 8 10.Inimeste tegevusalad 8 11.Keskkonnaprobleemid 9 12.Kokkuvõte 10 13.Kasutatud kirjandus 11 Sissejuhatus: Seda referaati kirjutades sooviksin rohkem teada saada savannist kui omanäolisest loodusvööndist. Uurin, kus savannid maailmas paiknevad ning kuidas need on tekkinud. Milline on savannide pinnamood ja kliima.? Samuti uurin savannivööndis
Savann Gretuu. Mis on savann? Savann on lähistroopiline või troopiline puisrohtla. Savanni tunnused: 1) väga suured tasandikud; 2) kaetud rohttaimedega, mida ilmestavad üksikud puud. Suurem osa savannist on tekkinud mussoonmetsade põlengute, metsaraie või karjakasvatuse tagajärjel. Asend Savann on välja kujunenud umbes 10. ja 20. laiuskraadide vahel. Kliima Savannides on mussoonkliima. Aasta jaguneb kaheks pikaks aastaajaks niiskeks ja kuivaks. Suved on vihmased ja talved kuivad. Mussoonvihmade tagajärjel tekivad üleujutused, mis hävitavad põldudel vilja ning jätavad inimesed peavarjuta. Mullastik Savannides on viljakad punakaspruunid ferralliit mullad. Pika kuivamisperioodi tulemusena muutub seal pinnas väga kuivaks ja
Savann 8.Klass Aivo Akkus & Rauno Solovjov Savann Savanni tunnused Asend & Kliima Taimestik Mullastik Loomastik Inimtegevus & Keskkonnaprobleemid Savanni tunnused Väga suured tasandikud Kaetud rohttaimedega, mida ilmestavad üksikud puud Aafrikas on savannide levikuala kõige suurem Asend & kliima Savannis on kaks aastaaega: vihmane ja kuiv. Temperatuurid jäävad aastas keskmiselt 2030 kraadi vahemikku. Kuival aastaajal on sademeid vähe ligikaudu 200 mm, märjal aastaajal seevastu kuni 1000 mm. Savannid levivad lähisekvatoriaalse kliimavöötme piirkonnas. Lähisekvatoriaalsed vöötmed asuvad ekvaatorist pöörijoone suunas, ulatudes 15. laiuskraadini. Enamik maailma savannidest asub
Savann Asend Savannid levivad lähisekvatoriaalse kliimavöötme piirkonnas. Lähisekvatoriaalsed vöötmed asuvad ekvaatorist pöörijoone suunas, ulatudes 15. laiuskraadini. Enamik maailma savannidest asub Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas, kuid neid leidub ka Lõuna- ja Kagu-Aasias ning Austraalias. Kliima Savannide kliimat iseloomustab kahe aastaaja - kuiva ja vihmase - vaheldumine. Suved on savannides vihmased ja talved kuivad. Temperatuurikõikumised on aastas väikesed - nii suvel kui ka talvel on ööpäevane keskmine õhutemperatuur 20°C kuni 30°C. Aastane sademete hulk kõigub 300-1000 mm vahel, kusjuures enamus sademetest langeb maha vihmasel suveperioodil. Kuiva ja vihmase aastaaja vaheldumise põhjuseks on kuiva troopilise ja niiske ekvatoriaalse õhumassi vaheldumine. Vastavalt sellele, kuidas liigub põhjast lõunasse niiske õhk, hõlmab
KOOL klass Õpilase Nimi SAVANN Referaat Juhendaja:Õpetaja Nimi Linn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................... 1. ASEND JA KLIIMA......................................................................................... 2. MULLASTIK & TAIMESTIK......................................................................... 2.1 MULLASTIK................................................................................................................................. 2.2 TAIMESTIK...................................................................................................................... 2.2.1 AKAATSIA.................................................................................................................
Rahvaarvult on Brasiilia samuti 5. kohal. Brasiilia lipp Brasiilia vapp Faktid Riigi täisnimi: Brasiilia Liitvabariik (República Federativa do Brasil) Pealinn: Brasília Pindala: 8511965 km² Rahvaarv: 192296000 (2010) Asukoht maailmajagude alusel: Ameerika Kliimavööde: ekvatoriaalne, lähisekvatoriaalne, troopiline ja lähistroopiline kliima (viimast on väga vähe, üksnes riigi lõunaotsas) Loodusvöönd: savann, ekvatoriaalne vihmamets RKT 1 el. kohta: 4720$ (1997) Ekvatoriaalne loomastik Vihmametsadele tüüpilised vihmamets loomad elutsevad puudel. Tavalised on ahvid (näiteks Aafrikas simpansid ja gorillad, Ekvatoriaalsetes vihmametsades valitseb Aasias orangutangid ja makaarid)
Tartu Savann referaat geograafias 2008/09 õppeaasta 1 Sisukord 1. Sissejuhatus lk 3 2. Asend lk 3 3. Kliima lk 3 4. Mullastik - lk 3 5. Taimestik lk 4 6. Loomastik lk 4 8 7. Inimeste põhilised tegevused lk 8 ja 9 8. Looduse probleemid lk 9 9. Kokkuvõtte lk 9 10. Kasutatud kirjanudus lk 10 2 Savann Suuremad savannid on levinud Aafrikas ja Ameerikas; vähem leidub neid Aasias ja Austraalias. Savannid ulatuvad põhjapoolkeral 16-18° põhjalaiuseni, lõunas aga ületab nende levikupiir lõunapöörjoone. Savannid hõlmavad Aafrikas tohutu suure ala (kuni 40% mandri pindalast). Savanni ilme muutub vastavalt aastaajale. Kuivaperioodil rohi närtsib, paljudelt puuliikidelt varisevad lehed ning savann omandab kollaka varjundi. Kõrvetava kuumuse käes kuivab kõik
Sajab harva, aga esinevad ka tugevad vihmad (Saharas kuni 80 mm ööpäevas). Aastane sademete hulk on tavaliselt alla 250 mm, kohati isegi alla 100 mm aastas. Tuuled on nõrgad, aga esinevad tolmutormid (samuumid), mis kannavad tohutud liiva hulgad. Nad on seotud õhu alamkihi ülesoojenemisega. Köppeni kliimaklassifikatsiooni järgi vastab troopilisele mandrilisele kliimale BW kliimatüüp. Taimestik Taimed on eluks kuivas ja kuumas kliimas hästi kohastunud. Taimed kasutavad erinevaid viise vee kogumiseks ja efektiivseks kasutamiseks. Mõned kõrbete õistaimed elavad ainult paar päeva, kuid nende seemned võivad olla mullas aastate jooksul, kuni üks tugev vihmahoog laseb neil kiiresti suurteks taimedeks kasvada ja õitseda. Enamusel kõrbetaimedel on kas pikad sügavale ulatuvad juured, mis võimaldavad kasutada
Madagaskar Autor: Alan Sakson Juhendaja: Helen Leoste Tallinn 2016 Asukoht Asub LL 20° ja IP 48° Lõuna-Aafrika Asub lõuna-Lähisekvatoriaalse ja troopilise kliimavöötme vahel Savanni loodusvööndis Kliima Keskmine temperatuur on juulis 9-20°C ja detsembris 16-27°C. Aasta jooksul sajab 1000-1500mm. Kõige rohkem sajab mai ja septembri kuus, mille sademetehulk ulatub 2030- 3250mm. Maksimum temperatuur võib ulatuda kuni 33°C Minimum temperatuur võib ulatuda kuni 10°C Ferralliitmullad Niiskel aastaajal katab muldi sageli vesi; kuival aastaajal kuivavad mullad läbi; moodustub punast telliskivi meenutav kõva lateriitkiht vihmaperioodil orgaaniline aine laguneb ja uhutakse sügavamale kuival aastajal kõdunevad taimejäänused osaliselt ja tekib huumus. Taimestik Valitsevad kõrrelised. Kõrrelistel on tihe ja tugevasti läbi põimunud juurestik. Kui
Savann Pille-riin Tammsalu Pikavere Põhikool 8. klass Savannide asend asub lähisekvatoriaalses kliimavöötmes umbes 10. ja 20. laiuskraadide vahemikus jääb mussoonmetsade ja kõrbe vahele enamasti levib Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas Savannide asukoht Savannidest tekkinud mussoonmetsade põlengute jt. tagajärjel savannid on rohtlad mandritel ja mandri eri piirkondades levivad eriilmelised savannid savannis on kaks aastaaega-vihmane ja kuiv periood Kliima keskmiselt 1200 mm aastas temperatuur on 19-30 kraadi sademed ja temperatuur oleneb asukohast Taimestik kõikjal 1-2 m kõrrelised tihe ja tugevasti põimunud juurestik puud kasvavad hõredalt taluvad põlenguid kohastunud vähese
Savann on troopiline või lähistroopiline rohtla. Probleemid Suureks probleemiks on karja- põllumaade liiga intevsiinve kasutamine, mis kurnab ma välja. Savanni levik Kõige tüüpilisemalt on lähisekvatoriaalne musoonkliima välja kujunenud umbes 10. ja 20 laiuskraadidel vahemikus. Seega hõlmavad savannid enda alla osi Hindustani poolsaarest, Indohiina poolsaarest, Austraaliast Kesk- ja Lõuna-Aafrikast, Lõuna-Ameerikast ja . Savanni loomad Vastavalt savannides levinud taimestikule on kohastunud ka siinne loomariik. Seoses rikkaliku rohukasvuga on siin levinud suurte rohusööjate loomade karjad. Aafrika savannides leidub antiloope,
Savann Geograafia Koostaja: Juhendaja: Tänane teema: Asend Kliima Mullastik Loomastik Taimestik Inimtegevus savannides Asend Lõuna-Ameerika Aafrika Australia Euraasia Kliima Lähisekvatoriaalne kliimavööde Suvel on vihmane (ekvatoriaalne õhumass) Talvel on kuiv (troopiline õhumass) Kõrge temperatuur läbi aasta Aasta sademete hulk kõigub (300-1000) Mullastik Punakaspruunmullad Pruunmullad Mullastiku kujundamist mõjutab kuiva ja niiske perioodi vaheldumine Vähe toitaineid Loomastik Kiskijad-gepardid, lõvid, hüüanid, leopardid,
pool leidub parkmetsailmelisi hõredaid puistuid. Puude arvukus sõltub põlengute sagedusest ja inimmõju ulatusest. ASEND JA KLIIMA. Savann jääb vihma- ja ekvatoriaalsete mussoonmetsade ning kõrbe vahele. Suurem osa savannist on tekkinud mussoonmetsade põlengute, metsaraie, maaviljeluse ja karjakasvatuse tagajärjel. Savannides on mussoonkliima. Aasta jaguneb seal kaheks võrdse pikkusega aastaajaks- niiskeks ja kuivaks. Savannide kliimat mõjutavad mussoonid. Mussoonvihmade tagajärjel tekivad üleujutused, mis jätavad miljoneid inimesi peavarjuta ja hävitavad põldudel toiduvilja. Suuremad savannid on levinud Aafrikas ja Ameerikas; vähem leidub neid Aasias ja Austraalias. TAIMESTIK. Taimkattes valitsevad kõikjal 1-2meetri kõrgused kõrrelised. Neil on tihe ja tugevasti põimunud juurestik, mis kasutab ära kogu sajuperioodil mulda imbunud niiskuse ja aitab üle elada ajutise põuaperioodi
Savanni loodus Geograafiline asend Savanne asub rohkem lähisekvatoriaalse kliimavöötme piirkonnas. Kõige suuremad savannid asuvad Aafrikas. Lõuna-Ameerika savanne nimetatakse kampodeks ja ljaanodeks. Veel leidub savanne Lõuna- ja Kagu-Aasias ning Austraalias. Kliima Kogu aasta läbi on savannis palav. Savannide kliimat iseloomustab kahe aastaaja - kuiva ja vihmase - vaheldumine. Suved on savannides vihmased ja talved kuivad. Savannis on Päike seniidis kaks korda aastas. See tähendab, et seal on väga palav ja aurumine suur. Selle tagajärjeks on paduvihmad. Keskmine ööpäevane temperatuur on 20-30 C. Aastane sademete hulk kõigub 300-1000 mm vahel, kusjuures enamus sademetest langeb maha vihmasel suveperioodil. Veestik Savannivööndis leiduvate jõgede ja järvede veereziim on tihedalt seotud kuiva ja vihmase perioodi vaheldumisega.
SAVANNID Asend · Savannid levivad lähisekvatoriaalse kliimavöötme piirkonnas. · Lähisekvatoriaalsed vöötmed asuvad ekvaatorist pöörijoone suunas, ulatudes 15. laiuskraadini. · Enamik maailma savannidest asub Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas, kuid neid leidub ka Lõuna- ja Kagu-Aasias ning Austraalias. Kliima · Savannide kliimat iseloomustab kahe aastaaja - kuiva ja vihmase - vaheldumine. · Suved on savannides vihmased ja talved kuivad. · Temperatuurikõikumised on aastas väikesed. Nii suvel kui ka talvel on ööpäevane keskmine õhutemperatuur 20°C kuni 30°C. · Aastane sademete hulk kõigub 300-1000 mm vahel, kusjuures enamus sademetest langeb maha vihmasel suveperioodil. Taimestik · Rohttaimedest on valdavaks · Tüüpilises savannis vihmaperioodil kiiresti kasvavad puud hõredalt,
EKVATORIAALNE VIHMAMETS 1. Kliimavööde ekvatoriaalne kliimavööde 2. Kliima temperatuur aastaringselt kõrge ja sademeid palju 3. Piirkonnad Amasoonia, Kesk-Aafrika (Kongo jõgikond), Indoneesia ja Uus- Guinea 4. Taimestik 3 rinnet: 1) kõrge rinne: 30 40m kõrgused puud 2) keskmine rinne: 20 30m kõrgused puud 3) madalrinne: madalamad kui 20m kõrgused taimed Taimestik on väga värvikirev; põhilised taimed: viigipuu, bambus, mangroovtaimed, eebenipuu, kakaopuu, hevea, liaanid. 5. Mullastik ferralliitmullad - suure raua sisaldusega, punase värvusega mullad, sisaldavad vähe huumust ja on liigniisked. 6. Loomastik erksavärvilised, liigirikas; põhilised loomad: ahvid, maod, kaimanid, jaaguar, kahepaiksed, sisalikud, linnud. 7. Inimesed Tegelevad loomade küttimisega, kalastamise, metsaandide korjamisega
Aafrika Euroopa Atlandi ookean Euraasia Aasia Põhja-Jäämeri Austraalia Austraalia ja okeaania AntarktiS AntarktiKA TUNDA KAARDILT! KLIIMAVÖÖDE vöötaoline ala ümber maakera, mille piires on soojus- ja niiskus tingimused enam-vähem ühesugused. ARKTILINE KLIIMAVÖÖDE · 1 aastaaeg · Polaarjoonte ja pooluste vahel. · Mõõdetud kõige madakam temperatuur 89.3 oC Vostoki uurimisjaamas. · Laskuvad õhuvoolud, puhuvad tugevad tuuled. · põhiliseks loodusmaastikuks on külmakõrbed : jääliustikud, jääväljad · Põhja jäämeri, Gröönimaa, mõningad Ameerika ja Euraasia saared. LÄHISARKTILINE KLIIMAVÖÖDE · Talv väga külm. Suvi lühike ja jahe. · Talvel arktilised õhumassid, kuid suvel parasvöötmeõhumassid.
merepinna (Fako vulkaan, viimane purse 1959 aastal). Massiivi nõlvadel on rohkesti väikesi vulkaanikoonuseid. Mäe nõlvadel kasvavad troopilised vihmametsad ja istandikud, kõrgemal mägimetsad ja alpiniidud. Massiiv on vulkaanilist päritolu. Rannikul edelaosas on alluviaaltasandikud. Kameruni lõunaosa katab tihe ekvatoriaalne vihmamets. Põhjaosas lähevad metsad järk-järgult üle tüüpiliseks savanni alaks. Savann on troopiline puisrohtla, seda iseloomustavad kõrge kuivalembene rohustu, astlalised põõsad, üksikud vett varuva tüvega puud (ahvileivapuu) ning valdavalt punakaspruunid mullad. Savann on ühtlasi ka taimkatte ja maastikutüüp. Kaugel põhjaosas läheb savann üle soiseks alaks. Järvi on Kamerunis vähe. Lääneosa mägedes Nigeeria piiri lähedal asub vulkaanilise tekkega Nyosi järv. 1986 aastal eraldus sellest suures koguses CO 2 te, mis oli järve all kogunenud
Savann mulastik . * Savannis levivad viljakad punakaspruun- ja pruunmullad. Savannis levib lausaliselt rohurinne, sest nad ei vaja palju vihma ning taluvad kuivust. * Savannides levivad pruun-, punakaspruun- ja pruunmullad. Kuna temperatuuri aastane kõikumine on siin minimaalne, toimub kivimite murenemine peamiselt keemilise murenemise ehk porsumise tagajärjel. Pika kuivaperioodi tulemusena muutub pinnas savannides väga kõvaks ja kuivaks. Vihmade tulekul, mis siin saabuvad tavaliselt järsku tugevate äikesevalingutena, voolab vihmavesi mööda lõhestatud ja kuivanud maapinda kiiresti madalamatesse kohtadesse. Sellised tugevad vihmavalingud kulutavad kõvasti maapinda. Vihmaperioodil lagunevad pinnasesse sattunud orgaanilised ained kiiresti ning nad uhutakse sügavamale. Kuival ajal aga laguneb orgaaniline aine väga aeglaselt, kuna ainest lagundavate mikroorganismide tegevus on
sügavamale; kuival ajal laguneb orgaaniline aine aeglaselt; niiskel ajal katab muldasid vesi, kuival ajal kuivavad nad läbi ja maapinnale moodustub punast telliskivi meenutav kõva lateriitkiht; viljakamad, kui vihmametsades; Põlluharimisega tegeldakse Pruunikat või kollakat värvi; kiired pindade tõttu vähem; jooksjad; loomastikus on arvukalt SAVANN rohusööjaid imetajaid; koos saavad mais; bataat; maniokk; ananass; eksisteerida, sest toituvad erinevatest suhkruroog; kohv; kakao; tee; taimedest ja nende osadest ning 1-2 meetri kõrgused kõrrelised; tihe ja tugevasti põimunud teevad seda eri aegadel; paljud
saksauul, tääkliilia, kaameliastel. Näide: karakal, kõrbehiir, iguaan, skorpion, kaamel Jääb vihma- ja Aasta jaguneb seal Seal on ferralliitmullad. Valitsevad 1-3 m kõrrelised. Neil Loomastik on liigirikas. Põlluharimisega tegeletakse Savann lähisekvatoriaalset kaheks: niiske ja Niiskel ajal katab seda on tugev tihedasti põimunud Enamasti rohusööjad seal vähe. Põhiline toiduviljad e ning kõrbete kuiv. peamiselt vesi ja kuival juurestik. Puud kasvavad imetajad. Kõik loomad söövad on mais, maniokk ja bataat. vahele
AAFRIKA. Aafrika manner on suuruselt Euraasia järel teisel kohal maailmas. Euraasiast eraldavad Aafrikat Vahemeri ja Punane meri. Suurim saar on Madagaskari saar. Arvatakse, et see oli kunagi Aafrika mandri osa. Väga kauges minevikus oli Aafrika loomastik sarnane Madagaskari praegustele loomadele. Mürkmadusid, ahve, suuri kiskjaid ja sõralisi siin ei leidu. Iseloomulikud on leemurid ja kameeleonid. Veel mõned sajandid tagasi elasid Madagaskaril neljameetrised lennuvõimetud hiidlinnud Aafrika põhjaosas asub Atlase mäestik. Siin on kõrged vulkaanidega kiltmaad ja sügavad lõhed. Ida-Aafrikas asub kiltmaa, milles paikneb vulkaaniahelikke. Lõuna-Aafrikas asuvad Draakonimäed. Savannid asuvad Aafrika keskosas.
Geograafia KT küsimused ja vastused 1.Millises Kliimavöötmes paiknevad savannid ? V:Troopilises või lähistroopilises(suurimad Aafrika,Ameerika,Aasia,Austraalia aladel),10 ja 20 laiuskraadide vahemikus. 2.Mille poolest erinevad aastaajad savannides ? V:Aasta jaguneb kaheks enam-vähem võrde pikkusega aastaajaks-niiskeks ja kuivaks. 3.Selgita savannide tekkimist. V:Suurem osa savannist on tekkinud mussoonmetsade põlengute,osalt ka metsaraie,maaviljeluse ja karjakasvatuse tagajärjel. 4.Kuidas muutub savannides taimkate,kui liikuda ekvaatori suunas ? V:Taimkate muutub paksemaks ja kliima niiskemaks, rohkem puid ja taimi. 5.Millal valitseb põhjapoolkera savannides kuiv,millal niiske periood?miks? V:Kuiv periood valitseb talvel, niiske suvel. 6. Millal valitseb lõunapoolkera savannides kuiv,millal niiske periood?miks?
seotud oma koloniaalmaadega. Suurbritannia koloonia Bermuda asub Atlandi ookeanis ja moodustab samuti osa Põhja-Ameerikast. Põhja-Ameerika läänerannikul kasvavad maailma kõrgeimate puude hulka kuuluvad hiid-ja rannikusekvoiad. Idaosa metsades korraldavad vahtra, hikkori ja teiste heitlehiste puude lehed sügiseti priiskava värvipillerkaari. Kõrbealadel kasvavad prosoopised, viigi- ja saguaarokaktused. Küttimise ja inimasustuse tagajärjel on loomastik kahanenud, nii et piisonid, hundid ja karud ei ole enam laialt levinud liigid. Rohkesti on karibusid, põtru, puumasid, metskitsi, okassigu, kopraid, lõgismadusid ja alligaatoreid. Lindudest võib nimetada kalkuneid, aarasid, suur-jooksurkägu ja kiilaspeakotkast Ameerika Ühendriikide rahvussümbolit. Suure järvistu viis järve Ülemjärv, Huroni, Erie, Ontario ja Michigani järv moodustavad maailma suurima omataolise järverühma. Erie ja Ontario järve vahelisel
Epifüüdid- puude okstel ja tüvedel kasvavad taimed . Mangroovid- puud, mis on kohastunud eluks soolases ja veises keskkonnas. Ferraliitmullad- vihmametsade all kujunenud keemiliselt murenenud lähtekivimile. Gorilla- suurim inimahv kes elab Ameerikas. Koolibri- maailma väikseim lind kes elab Aafrikas. Anakonda- maailma suurim madu kes elab Lõuna-Ameerikas. Selva- Lõuna-Ameerika vihmamets. 2. Savann Kampad- savannid Lõuna-Ameerikas. Mussoonid-püsiv tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale. Baobab- ahvileivapuu, üks jämedaim puu. Akaatsia- Aafrika savanni tüüpiline puu. Emu- suur lennuvõimetu lind kes elab Aafrikas. Termiidid- Aafrika ühiselulised suure putukad kes meenutavad sipelgaid. Masaid- Kilimanjaro mäest loodes elav rahvas. Serengeti- maailma üks suurima rahvuspark. 3. Kõrbed Oaas- kõrbes olev viljakas ala.
ASEND KLIIMA MULLAD TAIMESTIK LOOMASTIK Jäävöönd Antarktika maailmajaos. Kliima on väga külm. Aga seal on väike Mullastik puudub seal peaaegu. Seal ei ole taimi
Loodusvöön Kliima ja Valitsevad Õhumassid Mullad Loomastik Taimestik Inimtegevus did (näiteid loomadest) (nt. taimedest) Jäävöönd Õhutemperatuur kogu aasta alla 0. Mullad esinevad laiguti ja Loomade aluseks pisikesed Vähe õistaimi, esinevad Püsiv asustus Sademeid vähe, langevad lumena. hõredalt. Kivid murenevad mereorganismid
Savannides leiduvad puud kannavad sageli juba maast alates oksi või on lühikese kõvera ja jändriku tüvega. Nende koor on paks ja krobeline, oksad on harunenud korrapäratult. Oksadele kinnituvad lehed puhmakaupa. Paljud puud langetavad oma lehed põuaperioodiks maha. Tüüpilises savannis kasvavad puud hõredalt, kuna vähese niiskuse korral põuaperioodil on nende juured laienenud võrast suhteliselt kaugele. Mõned savannides kasvavad puuliigid suudavad vihmaperioodil oma tüvedesse koguda küllaldaselt vett, et pikka põuaaega üle elada. Sademetevaesematel aladel asenduvad puude tiheda astelvõsaga. Savannitaimed on hästi kohastunud eluks nii kuival kui ka niiskel aastaajal. Arktika Arktika on põhjapoolust ümbritsevate alade üldnimetus. Arktikasse kuuluvaiks loetakse alasid, kus juulikuu keskmine õhutemperatuur ei ületa +10 °C. Arktika pindala on ligikaudu 27 miljonit km².
elukoosluses, sest tegu on avamaastikuga. 8. Aastamiljonite jooksul on rohusööjad kohastunud oma toidulauda äärmiselt säästvalt kasutama. Nad söövad eri kõrgustel ja liiguvad laialt ringi, vastavalt taimede kasvamisele. Kaelkirjak nosib lehti viie meetri kõrgustelt puudelt, elevant kahemeetristelt põõsastelt, sebrad ja antiloobid saavad kõhu täis rohust. 9. Iga sajuperioodi saabudes tärkab rohtlates lopsakas rohi ja tänu sellele, et savannides sajab palju, ongi savann väga liigirohke. 10. Kui üks krokodill jõuab saagist vaid paari meetri kaugusele, elustub teispool saaki teine krokodill, kes libistab end ootamatu väledusega vette ja hakkab samuti saagi poole ujuma. Esimene krokodill teeb järsu pöörde ja lahkub, sest see pole tema maa. Niimoodi käib savannides loomade vahel üksteisele selgeks tegemine, et kelle maa see on.
· Lähtekivim. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. · Kliima. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline onmurenemise lõppsaadus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik, mis määrab omakorda aineringe, orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra (mulla orgaanilise aine koostise ja hulga).Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. · Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee-ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne. · Taimed
Mullas vähe huumust. Loomastik : Liigirikas. Linnud ja loomad on väga lärmakad. Loomad, linnud ja taimed on väga värvikirevad. Inimesed : Vaid seal kus mets ookeani rannikuni ulatub, elab rahvast rohkem. Loomade küttimine, kalastamine, metsaandide korjamine, algeline maaviljelus. Loomaliigid : jaaguar, gorilla, anakonda, taapir. Taimeliigid : viigipuu, hiidbambus, kakaopuu, mangroovtaimed. Savann Asend : 10. ja 20. laiuskraadide vahemikus. Kliima : Aastaaegu kaks niiske ja kuiv. Taimestik : Enamus kõrrelised. Tihe ja tugevasti põimunud juurestik. Mullad : Ferralliitmullad. Loomastik : Liigirikas loomastik. Palju rohusööjaid imetajaid. Inimesed : Tihe rahvastik. Suurtes istandustes kasvatatakse puuvilla, teed, kohvi, maapähklit. Turismindus, karjatamine. Loomaliigid : koaala, sebra, lõvi, elevant. Taimeliigid : ahvileivapuu, akaatsia, sõrmrohi, purpur-hiidhirss.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
