Saue valla ettevõtluskeskkonna analüüs (PEST analüüsil) (0)

Saue  valla poliitiline keskkond on olnud aastate jooksul suhteliselt stabiilne. 2013 KOV 
valimiste tulemusel sai vallavanemaks eelnevat 4 aastat valda juhtinud Andes  Laisk . Kuigi ta 
osales valimistel Saue valla valimisliidu „Koostöö“ ridades, astus ta 2014 a. alguses IRL-i. Seda 
asjaolu arvestades ja lisades sellele, et KOV valimistel saavutas IRL üle-Eesti tegutsevatest 
poliitilistest parteidest Saue vallas  parima  tulemuse (3. koht), võib öelda, et vallas valitseb 
ettevõtlust soosiv parempoolsete liberaalsete vaadetega poliitiline  juhtkond . 
Lisaks ettevõtluskeskkonna poliitilist aspekti analüüsimist vajavale aspektile tuleb silmas pidada 
ka Saue valla  vallavanema  pikemat aega eksisteerinud plaani ellu viia naabervaldade 
ühendamist. Siinkohal on viimati  mainitud   Keila , Nissi ja  Kernu vallad, on uuritud ka Harku ja 
Saku valdade seisukohti. Kui Saku ja Harku vald ei näi  asjast  väga huvitatud olevat, sest 
tegemist on suhteliselt heade majandusnäitajatega ja  elukvaliteedi  piirkondadega, siis kaugemate 
ja vaesemate valdade kaasamine võib isegi õnnestuda. Ühelt  poolt võrdluses teiste Tallinna 
ümbritsevate valdadega selline ühinemine viib esialgu Saue valla mõned niigi tagasihoidlikud 
majanduslikud näitajad allapoole, teiselt poolt sellise poliitilise protsessi tagajärjel võib muutuda 
sotsiaalne keskkond. 
Kaugemal asuvate ja majanduslikult vähem silmapaistavamate näitajatega valdade elanike näol 
tekib potentsiaalne tööjõu ressurss suuremate ettevõtjate kohalemeelitamiseks. Siinkohal võib 
mängida rolli ka see aspekt, et ülalmainitud valdade rahvuslik koosseis on valdavalt eestikeelne, 
mis tähendab ka poliitilise loosungi „Ajame Eesti asja“ edukat edendamist.
Sotsiaalset keskkonda analüüsides võib öelda, et kuigi Saue valla elanike arv on kahel viimasel 
aastal kahanenud, kahanemine oli marginaalne - 10 932 aastal 2012, 10 745 aastal 2104. Kergelt 
negatiivne  tendents  on aset leidnud väljaränne  tõttu. Samal ajal võib öelda, et sünni/surma 
vahekord  on olnud positiivne – aastal 2012 – 134/86, 2013 – 146/75. 
Valla suurimateks asumiteks on Laagri  alevik  ja Saue linn, kus elab valdav osa elanikkonnast. 
Kui aastal 2013 oli Eesti keskmine  brutopalk  949 eurot, siis Saue vallas oli see näitaja kõrgem 
ning  brutopalga  määr oli 1 185,33 eurot. Nii kõrge keskmine brutopalga määr on tingitud sellest, 
et paljud vallaelanikud töötavad Tallinnas, kus palgamäärad ongi Eesti keskmisest suuremad. 
Teiselt poolt selline sissetulekute tase annab selget signaali, et Saue vallas tegutsev või tegevust 
kavandav ettevõtja peab arvestama suuremate palgasoovidega, kui mõnes Kesk-, Kagu- või 
Lõuna-Eesti piirkonnas. Samas on Tallinna lähedus, seega logistiline pluss on ettevõtja  eeliseks .
Kui vaadata majanduslikku maastiku Saue vallas, siis aastal 2011 tehtud Saue valla 
ettevõtluskeskkonna analüüsist võib välja tuua, et ettevõtteid, kelle  aastakäive  oli vähemalt 5000 
eurot ja töötajate arv vähemalt 1, oli Saue valla territooriumil registreeritud 336. Keskmine 
töötajate arv oli 9. Nende ettevõtete kogukäive oli 460 miljonit eurot, keskmine  käive  1,4 
miljonit eurot. Üle 250 töötajaga ettevõtteid on Saue vallas ainult 3. Võrdlusena olgu öeldud, et 
Eestis on üle 250 töötajaga ettevõtteid kokku 150. 
Majanduslik keskkond nii Saue vallas, kui Eestis üldiselt on küllaltki stabiilne, kuid eksisteerib 
turu piiratuse probleem. Eesti  turg on väike, seega  ettevõtjad peavad oma äri ülesehitamisel 
mõtlema ekspordi perspektiivile. Eelnevalt mainitud analüüsi andmetel oli ekspordiga tegelejaid 
kõigi selliste ettevõtete seas, kelle käive on üle 5000 euro, on vähem kui üks kolmandik ehk ca 
130. Keskmine ekspordikäive on 330 tuhat  eurot ja kokku eksporditi 2011. aastal ligi 44 miljoni 
1
euro eest. See on vähem kui 0,5% kogu Eesti ekspordimahust. Ekspordiga tegelevatel ettevõtetel 
on ekspordi osa käibest keskmiselt 40%. Suurimate  eksportijate seas on Neiser, E-
Betoonelement, Revala,  Baltic  Disc, BTIsolatsioon, Magnum, Metagrupp ja Grader  Service . 
Ekspordimahu poolest on seitsme Tallinna lähiümbruse valla võrdluses Saue valla panus 
tagasihoidlikul viiendal kohal. Nende andmete alusel võib öelda, et ekspordi mahu ja osatähtsuse
osas on Saue valla ettevõtlusmaastikul veel palju arenguruumi.
1-4 töötajaga ettevõtteid on 54%, 5-9 töötajaga ettevõtteid 7% ja rohkem kui 10 töötajaga 
ettevõtteid on alla 10%. Päris suur hulk, 1/3, on vallas registreeritud selliseid ettevõtteid, kus 
töötajate arvuks on 0 ehk palgalised töötajad puuduvad. Selliste firmade tegevusalade hulgas on 
kõige rohkem äri- jm juhtimisalast nõustamist, raamatupidamist, kinnisvaraalast- ja 
ehitustegevust. 
Sellised ettevõtted on 2011. aastal teinud käivet kokku üle 7 miljoni euro, keskmise käibega 50 
000 eurot. Neist 30-l on ka ekspordikäive kogusummas ligi miljon eurot.
Töötleva tööstuse ettevõtteid oli 2011. aastal kokku 51, nende käibe kogumaht oli ligi 56 miljonit
eurot ja kogu valla ettevõtete ekspordimahust tuli ligi pool ehk pea 21 miljonit eurot just sealt. 
Töötajate arv keskmiselt ettevõtte kohta oli 15, kusjuures  toiduainetööstuse  ettevõtetes  oli 
keskmine töötajate arv poole suurem. Võttes juurde ka põllumajandusvaldkonna ettevõtted, on 
tuntuimad tööandjaid Sagro, Balsnack ja  Kadarbiku . Üksjagu palju on Saue vallas ka 
piimakarjakasvatusega tegelevaid ettevõtteid, mis pakuvad tööd enamjaolt rohkem kui 10-le 
inimesele ettevõtte kohta. Käive kokku küündis sellistel ettevõtetel 1,4 miljoni euroni. Arenenud 
põllumajandus ja hästi toimivad selle valdkonna ettevõtted on Saue valla eripärasust tagavad 
tugevused. 
Tööstusettevõtete nimekirja vaadates jääb silma nii mõndagi põnevat, mida Saue vallas 
toodetakse: alates jahtidest, veepuhastustarvikutest kuni elementmajade ja  plastist  ning betoonist 
ehitustoodeteni. Seda sektorit puhtalt statistilisi näitajaid vaadates ilma ettevõtjaid lähemalt 
tundmata on oht, et mõni tubli tootja on välja toodud tegevusalana hoopis hulgimüügiga 
tegelevate ettevõtete seas. 
Ettevõtete arvu poolest on aga tööstussektori üks  suuremaid valdkondi metallitoodete tootmine, 
kus ettevõtteid oli kokku 13, keskmine käive pea 300 000, tehes kokku käivet 3,9 miljonit. 
Samas on aga 5 mööblitööstusettevõtet käivet teinud kogumahus poole rohkem. Hoonete, 
rajatiste jm ehitustöödega tegelevaid ettevõtjaid oli kokku 71. Nende käibe maht kokku 11,6 
miljonit eurot, millest kolmandik tuli ekspordist.
Kui üritada analüüsida Saue valla ettevõtluskeskkonda tehnoloogilisest aspektist lähtuvalt, võib 
öelda, et Saue valla poliitilise juhtkonna väljavaated selles osas on üsna ambitsioonikad. 
Ettevõtluse edendamisel soovitakse põhirõhk panna kõrgtehnoloogilistele ettevõtetele. Saue valla
ettevõtete tegevusalasid vaadates hakkab silma, et ravimite valdkonnas ja apteekide  tegevusega  
on seotud üksjagu palju ettevõtjad. Just pigem  kõrgtehnoloogia  valdkonnas toimetajaid ja 
innovaatlisi lahendusi kasutavad ettevõtjad ning investorid toovad paikkonnale au ja kuulsust 
ning meelitavad uusi ettevõtjaid. 
2
Valla suurimate töötajate arvuga ettevõtjate esikolmikus on 2 esimest kohta ravimiäris 
tegutsevatel ettevõtetel: Terve Pere Apteek OÜ - 371 ja OÜ  Koduapteek  – 285. Kuigi nende 
ettevõtete personal on hajutatud  üle terve Eesti, on ravimivaldkond siiski olulise tähtsusega Saue 
valla jaoks. Terve Pere Apteek OÜ tegevusega seotud Mangum Medical OÜ ravimite hulgimüüja
aastakäive on Saue vallas alati üks suuimaid (nt aastal 2011 – 110,5 mln eurot).
Lisaks kõrgtehnoloogiale keskendunud ettevõtetele tegutseb vallas ka terve hulk töötleva 
tööstuse ettevõtteid, kelle ekspordipanused on valla mõistes küllaltki suured. Nendeks on AS 
Neiser Grupp (mööbel) - ekspordikäive 6,2 miljonit eurot, AS E-Betoonelement - ekspordikäive 
6 miljonit eurot, Revala OÜ (piimapulbrid) - ekspordikäive 5 miljonit eurot.
Vallas tegutsevad ka suured põllumajandusega seotud ettevõtted, nt AS Sagro ja OÜ Kadarbiku 
Köögivili. Lisaks nendele on oluliseks põllumajandustoodete töötlevaks tööstusettevõtjaks 
Balsnack.
Saue vallas on esindatud kõik ettevõtlusharud alates põllumajandusest kuni ravimiärini. Valla 
juhtkonna sooviks on innustada tegutsema ettevõtjaid, kes kuuluvad nn tarka ehk siis 
teaduspõhisesse sektorisse, seega ettevõte, kes soovib oma tegevust alustada just selles 
valdkonnnas võib saada poliitilist tuge oma äri käimapanemisega.
Allikad:
http://eestielu.delfi.ee/eesti/harjumaa/saue-vald/elu/ettevotlusest-saue-vallas-enamuses-on-alla -
kumne-tootajaga-vaikefirmad.d?id=66696447 
http://et.wikipedia.org/wiki/Saue_vald 
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/saue_vald 
http://www.stat.ee/ppe-55712 
http://www.delfi.ee/teemalehed/saue-vald 
http://www.postimees.ee/teema/saue_vald 
http://sauevald.kovtp.ee/tutvustus-ja-asukoht 
http://sauevald.kovtp.ee/2013-lehed
http://www.harjuelu.ee/2014/04/1591/uks-kusimus-saue-vallavanemale/ 
3