Võrdlusena olgu öeldud, et Eestis on üle 250 töötajaga ettevõtteid kokku 150. Majanduslik keskkond nii Saue vallas, kui Eestis üldiselt on küllaltki stabiilne, kuid eksisteerib turu piiratuse probleem. Eesti turg on väike, seega ettevõtjad peavad oma äri ülesehitamisel mõtlema ekspordi perspektiivile. Eelnevalt mainitud analüüsi andmetel oli ekspordiga tegelejaid kõigi selliste ettevõtete seas, kelle käive on üle 5000 euro, on vähem kui üks kolmandik ehk ca 130. Keskmine ekspordikäive on 330 tuhat eurot ja kokku eksporditi 2011. aastal ligi 44 miljoni 1 euro eest. See on vähem kui 0,5% kogu Eesti ekspordimahust. Ekspordiga tegelevatel ettevõtetel on ekspordi osa käibest keskmiselt 40%. Suurimate eksportijate seas on Neiser, E- Betoonelement, Revala, Baltic Disc, BTIsolatsioon, Magnum, Metagrupp ja Grader Service.
järgnevad lahjad ja kanged alkohoolsed joogid. Kangete alkoholide toodangust moodustas suurima osa viin (77%), lahjadest alkoholidest toodeti kõige enam siidreid ja muid kääritatud jooke (67% toodangust). Eestis toodeti absoluutalkoholina 2010. aastal ligi 14 miljonit liitrit alkoholi, millest õlu moodustas 49%, kange alkohol 39% ning lahjad alkohoolsed joogid 12%. Suurima ekspordikäibe andsid kanged alkohoolsed joogid ja õlu. Võrreldes 2009. aastaga suurenes kange alkoholi rahaline ekspordikäive rohkem kui kolmandiku võrra ning õlle eksport poolteist korda. Kuigi kanget alkoholi eksporditi varasemast rohkem, moodustas koguseliselt Eesti toodang sellest vaid 25%. Võrreldes aastatagusega jäi Eestis toodetud kangete alkohoolsete jookide müük välisturule 27% väiksemaks. Impordikäibes domineerisid kanged alkohoolsed joogid ning viinamarjavein, sealjuures kasvas kange alkoholi impordikäive aastaga 43%. Koguseliselt toodi riiki kõige enam sisse õlut
35 Kahjuks kasumi kvaliteedimäär näitab, et ettevõttel on nõrk positsioon. 5. TURU OLUKORD. Statistikaameti andmetel oli piimatoodete rahaline väärtus 2015. aastal 14,6% võrra väiksem kui aasta varem, mahult piimatoodete toodang aga kasvas 2,0% enim või (+600 kg ehk 13,3%) ja juustu (+2000 tonni ehk 9,2%) toodang. Toorpiima kogutoodang oli 773,7 tuhat tonni ja vähenes ligi 4% ning sellest realiseeriti 93% (- 1,4% varasemast vähem). Ekspordikäive langes aastaga 30,5% ning oli 133,5 mln eurot 95,8% eksporditud piimatoodetest oli Eesti päritolu. Viimati oli ekspordikäive nii madalal tasemel enne 2010. aastat. Sektor loodab Aasia turgude ekspordi suuna avanemist ning maaelu arengukava 20142020 ,,suurprojekti" meetme kasutamist uue ja tehnoloogiliselt kaasaegse piimatööstuse rajamiseks, et tagada senisest konkurentsivõimelisem kuluefektiivsus toorpiima väärindamisel.
(väliskaubanduse käive/SKP). Aegade jooksul on see arv kõikunud, aga enamasti on see Eestil umbes 80 protsenti. Võrreldes enamiku OECD liikmesriikidega on see tase aga ligi kaks korda kõrgem. Üks järeldus on sellest numbrist see, et Eesti on 11 väliskaubandusest ja selle ladusast kulgemisest äärmiselt sõltuv ja siit tuleneb ka WTO liikmesuse tähtsus Eestile. 1999. aastaga võrreldes oli mullu Eesti ekspordikäive 3,6 korda suurem ja impordikäive 3,4 korda suurem. Võrreldes aastaga 1993 on Eesti väliskaubanduse maht tänaseks aga kümnekordistunud. Väliskaubandus ja WTO liikmelisus on Eesti majandusele ülitähtis. 12
annaabi.ee 
