telefon. Nt. ajaleht Postimees • juhtkiri – ajalehe või ajakirja harilikult esimesel leheküljel avaldatud lühike artikkel, mille autor on lehe peatoimetaja ja mis käsitleb lühidalt mingit aktuaalset küsimust (enamasti on sellest kirjutatud ka lehes) ja/või loetleb lehes avaldatud artikleid ning põhilisi teemasid. • pressinõukogu - ajakirjanduse eneseregulatsiooni organ, mis pakub lugejatele, kuulajatele ja vaatajatele võimaluse leida meediaga vastuollu sattunult kohtuväliseid lahendusi. See arutab kaebusi, mis laekuvad lugejatelt ajakirjanduses ilmunud materjalide kohta. Nt. kuuluvad sinna Eesti Ajalehtede Liidu liikmeslehed, Delfi, Rahvusringhääling, Kanal 2, TV3, BNS, raadio Kuku ja Tallinna TV • arvamusliider - tuntud ühiskonnategelane (poliitik, kultuuriinimene vms.), kelle seisukohavõtud kujundavad avalikku arvamust Nt. Toomas Hendrik Ilves
Mis juhtub, kui liiga palju alkoholi tarbida? Farmakoloogiliselt toimelt kuulub alkohol narkootikumide ehk uimastite rühma. Nagu iga mürk, avaldab ka alkohol toimet organismi sattunult, nahalt ja limaskestadelt imendunult. Paikselt manustatud etüülalkohol tungib kergesti nahka ja limaskestadesse, kus ta valkudega reageerides tekitab kipitust ja ärritust, millele hiljem järgneb tuimastus. Öeldakse, et alkohol on tarkade inimeste jook. Kui sa oma piire ei tunne, siis parem ära joo üldse. Paljud inimesed, põhiliselt noorukid, arvavad, et alkoholi tarvitamine on täiesti süütu, kuid nii see paraku ei ole.
Mikroorganisme - baktereid, seeni, vetikaid ja viiruseid esineb maasügavuses kui ka kõige puhtamas veetorus. Hapniku puudusel saavad nad oma energia metaanist ja mitmesugustest teistest veesleiduvatest orgaanilistest ning anorgaanilistest ainetest, moodustades torude siseseintele limase biokile. Biokiles elutsevad mikroorganismid võivad toota konkurentide mahasurumiseks keemilisi aineid. Lisaks ka nende rakusisaldised (aminohapped) ning rakukestad võivad mõjuda vette sattunult inimese organismi koormavalt ja isegi häirida organismi ainevahetust. Võib öelda, et 80% majapidamistes kasutatud filtritest on ummistunud lima, raua- ja väävlibakterite elutegevusest. Biokile soodustab ka korrosiooni. Paraku ei ole sellises olukorras kasu vee kloreerimisest, sest niisugustes tingimustes ei piisa väikestest kloorikogustest. Mõningad mikroorganismid võivad klooriühendeid kasutada elutegevuses (klorobakter!)
paigale, ootab, kuni ohver ise talle küllalt lähedale jõuab. Äkitselt paiskab ta suust välja keele, mis venib sama pikaks kui ta keha ning tabab sellega saaki väga täpselt. Siis tõmbub keel nagu vedru tagasi suhu, tuues endaga kaasa toidu. Kõik see juhtub vähem kui sekundi jooksul. Keele ümar tipp toimib iminapana ja kleepub saagi külge. Seejuures arendatav rebimisjõud on küllalt suur, mis võimaldab kameeleonil toime tulla küllalt suure saagiga, mis suhu sattunult kohe teravate hammastega laiaks litsutakse ja alla neelatakse. Suus olles on keel paks ja lühike. Kameeleonid kasutavad keeltt veel kaste lakkumiseks ja mõningal määral kompimiseks. Kiiret värvuse muutumist võib isaste juures täheldada sigimisperioodil. Isased peavad siis ägedaid kaklusi, lastes käiku hambad ja kasutades oma kiivrite teravaid servi. Tavaliselt paaritub isane mitme tema maa-alal elava emasega. Enamik kameeleone muneb
käisid Riia lähistel. Lätist saabus kümneid tuhandeid sõjapõgenikke, suurendades Eesti majanduse koormatust. Eriti keeruliseks kujunes olukord Lõuna-Eestis, kuhu valgus põgenike põhimass. 1915 augustis ilmusid Eesti vetesse Saksa sõjalaevad, mis tungisid Irbeni väina kaudu Liivi lahte, et hävitada seal baseeruv Vene eskaader. Tulistati Kuressaaret ja Pärnut. Kardeti dessanti. Pärnus lasti paanikasse sattunult õhku saksa aktsiaseltsile kuuluv ,,Waldhofi" tselluloosivabrik. Valitsusringkondades kaaluti Eesti evakueerimist, selle vastu astusid välja rahvuslikud ringkonnad, tehes rahva hulgas selgitustööd ja kutsudes inimesi üles jääma kodumaale. See tekitas probleeme vene ametnikega. Sõjavägi Eestis. Juba enne sõja puhkemist otsustati muuta Tallinn Läänemere sõjalaevastiku tegevusbaasiks. Tehti tööd Peeter Suure merekindluse rajamiseks. Kindlustused paiknesid lahe saartel ja rannikul
P on kerg s ulav aine (sula mi s temp e r atuur 44,1°C). Valge fosfor on väga reaktsioonivõi m elin e , se e p ä r a st säilitataks e teda ve e s . Õhus süttib ta ise e n e s e s t . Fosforiaurud e ae gla s e oksüd atsio o ni tõttu on fosfor pim e d a s hel end uv. P lahustub hästi süsinikdisulfiidis, ben s e e n i s , alkoh olis ja teiste s orga anilis et e s lahustite s. Valge fosfor on äärmis elt mürgin e. Nahale sattunult tekitab ta rask e sti paran e v aid haavand eid. · Punane fosfor Tekib valge fosfori kuumuta mi s e l (280 300°C) õhu juurd e p ä ä s uta. Punan e fosfor on kõrgp olü m e e r n e aine, mille struktuur on lõplikult kindlaks määra m ata. Erinevalt valge st fosforist on puna s e fosfori sula mi st e m p e r atuur kõrg e m ja ta on ke e milis elt inaktiivse m , ei hele nd u pim e d a s eg a ole m ürgin e
Lõplik diagnoos pannakse kopsubiopsia põhjal. Asbestoosi efektiivne ravi puudub. [3] 1.5.5. Mesotelioom Mesotelioom on harvaesinev kopsukelme- või kõhukelmekasvaja, mille tekke põhjuseks on peaaegu alati kokkupuude asbestiga. Sagedasem on mesotelioomi teke pleural, kõhukelme mesotelioom (peritoneaalmesotelioom) esineb üliharva. Sissehingatud asbestikiud võivad sattuda seedesüsteemi kahel viisil: 1) trahhea ja bronhide limakihile sattunult köhatatakse need kurku ja neelatakse alla, 2) kopsukoest liiguvad kiud lümfisüsteemi kaudu kõhukelmele. Organismi sattunud asbestikiud põhjustavad ümbritsevas koes põletiku ning organismi kaitsemehhanismid püüavad asbestikiude lammutada, mille tulemusena rakkude 9 omadused muutuvad. Haigus areneb aeglaselt, periood asbestiga kokkupuutest kliiniliselt
kiiremavoolulised koolmekohad) ning lüheneb voolusängi kogupikkus. Tunduvalt halvenevad nii vee- kui ka kaldakooslustes elavate loomade elu- ja varjetingimused. Maaparandustöödega avatakse vooluveed põllumajandus- ja olmereostusele, mis omakorda rikub vee kvaliteeti. Selle tagajärjel muutuvad veeökosüsteemid ka ebapüsivamaks. Saarma kui toitumisahela ühe lõpulüli arvukust vähendavad veel keskkonnamürgid, mis veekogudesse sattunult kuhjuvad toitumisahela eri tasemetel. Põhjamaades ja teistes Euroopa riikides tehtud uurimistöödest selgub, et juba üsna väikesed PCB-, DDT-, elavhõbeda ja raskmetallide kogused kiskjate toidus suurendavad nende suremust ja steriilsust, igal juhul vähendavad viljakust. See võis olla saarma-asurkonna väikese viljakuse ja arvukuse üks põhjusi aastail 19701985 ka Eestis, kuid uurimusi sel alal pole meil tehtud.
Ja mitte ainult kadakas: tema järel ja kõrval sirgub ka mänd, kes samuti kujuneb liigirikkale looniidule tõeliseks nuhtluseks. Looniidust taas metsaks. Saaremaa tihedate 4050-aastaste kadastike tekkelugu on üsna proosaline. Veel pärast viimast sõda olid need maad kasutusel karjamaana, või, kus mullakihi 11 tüsedus seda võimaldas, ka põllumaana. Kadakas levib seemnetega, mis idanevad mulda sattunult alles teisel aastal. Kõige kiiremini võtab ta pikkust nooruses, 520 aasta vanuselt. Just selle ajaga jõuab kadakas hävitada liigirikka lootaimkatte. Õhemal mullal on häving aeglasem, tüsedamal kiirem. Valgust armastavad looliigid peavad halvenenud valgusoludes mõnda aega vastu. Ka umbes 40 aastat tagasi hüljatud niitudel, nüüdsetes kadastikes, võivad mõnes imekombel püsinud hõredamas kohas kasvada veel eriti visad lootaimed. Kuid
immunoloogilises reaktiivsuses. Näiteks ema veres võivad tekkida raseduse ajal antikehad loote vere reesusfaktori suhtes, need lähevad üle ka loote verre ja ning 14 hakkavad lagundama selle punaliblesid, sellest sugeneb vastsündinu aneemia, mis võib põhjustada raskeid arengupeetusi või koguni isegi surma. Loodet võivad kahjustada mitmed mürgid, mis ema organismi sattunult läbivad platsentaarbarjääri ja tungivad lootesse. Näiteks alkohol ja nikotiin. Üldtuntud mürkide kõrval tuleb silmas pidada, ka seda, et mitmed ravimid võivad samuti osutuda lootele ohtlikuks. Mõnikord võib juhtuda ka seda, et laps saab kahjustuse sünnituse käigus. Komplitseeritud sünnituse (loote imelik asend, platsenta ebatavaline paiknemine, ema kitsas vaagen jms) või siis sünnitusabi puudumisel võib tekkida kas ajutine lämbumisseisund või kolju pitsumine jms.
Tänu sellele on Maal piisavalt soe ja elutingimused organismidele sobivad. 38. Muld kui loodusvara. Keskkonnamürgid. Erosioon. Muld on vajalik ökosüsteemide funktsioneerimiseks ja taimekasvatuseks. Muld on ka oluline vee filtreerija. Mulla moodustumine ja taastumine on väga aeglane. Seepärast on olulibne selle säästev kasutamine: tuleb vältida mulla erosiooni, liigset väljakurnamist, saastamist keskkonnamürkidega. Mürgid on keemilised ühendid, mis organismi sattunult põhjustavad elutalituses olulisi häireid või surma. Keskkonnamürgid on põllumajanduses, tööstuses, olmes ja mujal kasutatavad keemilised ained, mis ei lagune kiiresti ja jäävad kauaks ajaks keskkonda. Taimekaitsevahenditest võib kasutada ainult selliseid, mis looduses lagunevad ega kuhju mulda ega säili toidutaimedes. Erosioon - Mulla, setete ja kivimite ärakandumine vee ja tuule toimel. 39. Puhas vesi kui loodusvara. Veekogude reostumine. Vete kaitse.
Seda kuuldes otsustas Oidipus kaugele hoida Korintosest. Taevatähti jälgides peopaika ta otsis, kus iialgi ennustatud kartma ei peaks. Sel teel ta jõudis siis sinna, kus käskija olla hukkunud. Ta oli seal paigas, kus 3 maanteed ristusid. VAstu sõitis vanker, veetud traavlitest, ees oli käskjalg, istmel- kirjeldatud mees. NAd said kokku. Püüdsid teelt Oidipust tõrjuda nii vankrijuht kui raukki jõudu pruukides. Oidipus lõi raevuhooga sattunult kutsarit, sel hetkel , kui ta tahtis mööduda just vankrist, haaras astla pihku rauk ja kähku täiehooga lõi teda vastu pead. Kättemaksust selle eest ta rännumehelt nõnda ränga hoobi sai ta selga siis, et kukkus vankrist otsemaid ja kõik ta tappis. Oidipus tahab, et kiirelt tulex see teener teeba lossi, et selgust saada, kas ta tõesti tappis Laiose või olid need siiski rändurid nagu algul ta rääkis. Iokaste palvetab ja palub abi raukade käest et nad ta meest aitaksid.
selgroogsete sooles ja mõnes selgrootus; vahel mitu vaheperemeest). Näited: nookpaeluss (Taenia solium), nudipaeluss (Taenia saginatus), laiuss (Diphyllobothrium latum). 19. Magevee ripsusside (Turbellaria) ja kärssusside (Nemertea) ehituse ja eluviisi võrdlus, näiteid Magevee ripsusside ehitus: Ripsusside kehapinda katab ripsmeline epiteel. Selle näärmerakkudes on rabdiidid pulgakesed, mis õhu kätte sattunult muutuvad limaks. Olemas ainult suu ja kõhupoolel eraldi pärakut pole. Närvitängud koondunud ette. Erituselunditeks protonefriidid. Emasloomadel lisaks munasarjadele ka rebusarjad, mõlemasoolised. Eluviis: röövloomad, elavad meres ja magevees, harvem ka mullas. Kärssusside ehitus: Lameda, ripsmelise kehaga. Tsöloom on olemas, aga mitte lausalise õõnena, vaid tükati: moondunud osalt veresoonkonnaks, osalt kärsapaunaks.
Samamoodi, nagu Eestiski ei ole CMM'il legaalselt jurisdiktsiooni. Samuti valitseb Soomes üksmeel, et meedia vastutus peaks olema tagatud ajakirjanike eneseregulatsiooni poolt. Nii Austrias kui Soomes riik otseselt või kaudselt rahastab pressinõukogusid, kuid ei sekku nende tegevusse ________ Pressinõukogu on ajakirjanduse eneseregulatsiooni organ, mis pakub lugejatele, kuulajatele ja vaatajatele võimaluse leida meediaga vastuollu sattunult kohtuväliseid lahendusi. Piirata ajakirjandusvabadust üksikisiku kaitsmise eesmärgil. Tegu on laiapõhjalise koguga, kuhu peale ajakirjanduse esindajate on kaasatud isikud meediavälistest sektoritest. Kokku on Pressinõukogus kümme liiget. Pressinõukogu arutab kaebusi, mis laekuvad lugejatelt ajakirjanduses ilmunud materjalide kohta (täpsemalt on kirjas statuudis). Võrreldes kohtuga on Pressinõukogu menetlus kiire ja tasuta. Pressinõukogu loodi 2002. a Eesti Ajalehtede Liidu poolt.
mutatsioonide eest. Teisel kompleksid paiknevad ainult mõnel rakul(makrofaagid, B-lümfotsüüdid), aktiveerivad T- helper rakud, mis aktiveerivad fagosüüdid ja arendavad põletikku ning aktiveerivad b- lümfotsüüdid antikehi tootvateks plasmarakkudeks. Selle kaudu toimub kaitse juba osaliselt lagundatud bakterite ja rakuderbise vastu. humoraalse immuunsuse iseloomustus-B-lümfotsüüdid on umbes 15% lümfotsüütide koguarvust. Antigeenid on keerulised orgaaanilised ained, mis organismi sattunult tekitavad immuunvastuse. Antigeensed omadused on bakteritel, viirustel, võõrastel rakkudel, organismi enda muunduunud rakkudel. Humoraalse immuunsuse toimemehhaismid- immuunglobuliinid(neutraliseerivad, aglutineerivad või pretsipeerivad lahustuvaid haigustekitavaid võõraineid. Seejärel makrofaagid kõrvaldavad antikeha kompleksid. 72.Kuseelundkond Anatoomilised osad-Neerud ja kuseteed Neerude ehitus-Oakujulised (ERALDI LEHEL)
b) Kirjuta, mille poolest viirused bakteritest erinevad. c) Kirjuta, mille poolest bakterid ja viirused sarnanevad. Ülesanne 3. Kirjuta iga väite järele, kas väide (a-f) on õige (Õ) või väär (V). Paranda väär väide eitust kasutamata. a) Osa bakteriliike fotosünteesivad. b) Anaeroobide ainevahetus on kiirem kui aeroobidel. c) Bakterid paljunevad pungumise teel. d) Bakterid moodustavad ebasoodsate tingimuste üleelamiseks spoore. e) Osa baktereid eritab inimese organismi sattunult tugeva toimega mürke - baktertoksiine. f) Bakteritel pole tuuma. --- 27 Ülesanne 4. Enamik baktereid paljuneb kõige kiiremini 20-37 °C juures. Seetõttu riknevad liha, kala, piim jt toiduained soojas ruumis väga kiiresti. Toiduainete säilitamiseks on vaja luua sellised tingimused, mis takistavad mikroobide paljunemist, või hävitada mikroobid ning pakendada toiduained õhukindlalt. Kirjuta näiteid toiduainete kohta, mida säilitatakse tabelis märgitud meetodil. Kokku
NK on tsütotoksilised granulaarsed lümfotsüüdid, mis diferentseeruvad ühisest eelasest B- ja T-lümfotsüütidega. Kuulub sünnipärasse immuunsüsteemi. Viib apoptoosi rakud, millede pinnal on MHC I tase madal. Kaitse viirustega nakatunud rakkude ja kasvajarakkude vastu. · Dendriitrakud on ühenduslüli loomuliku ja omandatud immuunsuse vahel. Antigeenid on keerulised orgaanilised ained, mis organismi sattunult põhjustavad spetsiifilise immuunvastuse. Antigeensed omadused on bakteritel, viirustel, parasiitidel, võõrastel kudedel ja rakkudel, võõrvalkudel, ka organismi enda geneetiliselt muutunud rakkudel. Samuti on antigeenseid omadusi mõnedel polüsahhariididel, kunsttehislikel polümeeridel jne. Omandatud rakuline immuunsus. Kui raku pinnal on organismile võõras antigeen, siis T-hävitajarakk hävitab selle raku perforiinproteiinide kaudu. Natural killer cells (NK)
NK on tsütotoksilised granulaarsed lümfotsüüdid, mis diferentseeruvad ühisest eelasest B- ja T-lümfotsüütidega. Kuulub sünnipärasse immuunsüsteemi. Viib apoptoosi rakud, millede pinnal on MHC I tase madal. Kaitse viirustega nakatunud rakkude ja kasvajarakkude vastu. · Dendriitrakud on ühenduslüli loomuliku ja omandatud immuunsuse vahel. Antigeenid on keerulised orgaanilised ained, mis organismi sattunult põhjustavad spetsiifilise immuunvastuse. Antigeensed omadused on bakteritel, viirustel, parasiitidel, võõrastel kudedel ja rakkudel, võõrvalkudel, ka organismi enda geneetiliselt muutunud rakkudel. Samuti on antigeenseid omadusi mõnedel polüsahhariididel, kunsttehislikel polümeeridel jne. Omandatud rakuline immuunsus. Kui raku pinnal on organismile võõras antigeen, siis T-hävitajarakk hävitab selle raku perforiinproteiinide kaudu. Natural killer cells (NK)
salkades? Tõepoolest, kui keegi on juhtunud suurde naerukajakate kolooniasse, kus pesitsevad tuhanded haudepaarid, ja näinud kogu seda lärmi ja möllu, mis sellega kaasneb, tekib tal paratamatult küsimus: mille pagana pärast neile küll meeldib nii tihedas summas käratseda, kui igal pool mujal on ruumi küllaldaselt. Samuti vaatab oma põldude vahel teistest eraldi seisvas talus elav Eesti talumees reisile sattunult imestades Aasia mägikülasid, kus maja on majas kinni. Linnadest rääkimata... Käitumisökoloogid mõistagi eeldavad, et neil liikidel ja populatsioonidel, kellel grupieluviis esineb, on see optimaalne käitumine, mis on kujunenud välja loodusliku valiku survel. Kui see on nii, siis peab grupieluviis tooma selle viljelejaile kindlasti kasu. Kuid nagu paljude teistegi käitumisotsustuste puhul, võib grupieluviisil olla ka hind. Milles võib grupieluviisi kasu ja hind seisneda
Pole nii fataalne kui gaasgangreen. Mikroobid levivad fastsiaid pidi, tekitades mäda ja kudede destruktsiooni. § Klostridiaalne toidumürgistus. Toidumürgistus, tekitatud enterotoksiini poolt 6-18 t peale C. perfringens'iga kontamineeritud toidu söömist, kujutab endast iseeneslikult mööduva vesise roojaga ja kõhukrampidega diarröad. Põhjustajaks on 80% juhtudest C. perfringens A serotüüp, mille eosed enamasti lihatoiduga organismi sattunult hakkavad arenema vegetatiivseteks vormideks, mis tekitavad enterotoksiine. Ravi ja profülaktika § Kirurgiline haavatöötlus. Penitsilliin ja metronidasool. Spetsiifiline antitoksiline seerum. § Infektsiooni profülaktika on komplitseeritud mikroobi laialdase leviku tõttu looduses. Haavade kiire korrastus ja profülaktiline antibiootikumide kasutamine aitab ära hoida gaasgangreeni. Clostridiume difficile C. difficile avastati 1930. a., kuid suurema tähelepanu
T-pärssija rakud muudavad B-jaT-lümfotsüütide aktiivsust ja reguleerivad selle kaudu immuunreaktsioone. T-mälurakud jäävad lümfisõlmedesse paljudeks aastateks pärast infektsiooni. Sama patogeense faktori organismi sattumisel valmib kohe suurel hulgal T-rakkusid,mis tagab kiire immunoloogilise vastuse. ·B-lümfotsüüte on umbes lümfotsüütide üldarvust. B-lümfotsüüte jaotatakse plasmarakkudeks ja B- mälurakkudeks. Antigeenid on keerulised orgaanilised ained, mis organismi sattunult põhjustavad spetsiifilise immuunvastuse. Antigeensed omadused on bakteritel, viiruste, parasiitidel, võõrastel kudedel ja rakkude, võõrvalkudel, ka organismi enda geneetiliselt muutunud rakkudel. Samuti on antigeenseid omadusi mõnedel polüsahhariididel, kunsttehislikel polümeeridel jne. RAKULINE IMMUUNSUS - Kui raku pinnal on organismile võõras antigeen, siis T-hävitajarakk ta ka hävitab perforiinproteiini kaudu. - Natural killer cells HUMORAALNE IMMUUNSUS
paremini arenenud ühiskondadest. · Opositsioon väline ja sisemine · Kohanemine e adapteerumine leiutiste näitel CARL GUSTAV JUNG (1875-1961) · Sigmund Freudi õpilane. Freud tõstis esile alateadvust ja seksuaalsust. Inimene on kogu aeg mures seksuaalsete vajaduste rahuldamisega seoses. · Teadvuse sügavam kiht kollektiivne alateadvus, mille sisu moodustuvad arhetüübid formaalsed struktuurid, millel on võime teadvusesse sattunult esile kutsuda kujutlusi. Alateadvuslikud skeemid, mis akumuleerivad eelmiste põlvkondade kogemust. Ei ole kujutlused" Arhetüübid on: · Ise kõige olulisem arhetüüp. Ise on selline arhetüüp, mille ülesandeks on tasakaalustada kõiki teisi arhetüüpe. Ise on nähtus, mis ajus küpseb alles neljakümnendates eluaastates. Siis on ise võimelisem olema tasakaalustaja (kogemused on olemas).
Freudi kõrval tuleb rääkida ka tema kuulsast õpilasest Karl Gustav Jung (1875-1961). Ta oli Freudi õpilane, kuid tema tõekspidamised ja teaduslik lähenemine inimese käitumisele erines Freudi omast oluliselt. Jungi eristab Freudist 2 põhijoont: 1. Ta ei absolutiseerinud libiidot 2. Leidis, et inimese psüühikas on lisaks isiklikule alateadvusele teadvuse sügavam kiht kollektiivne alateadvus, mille moodustavad arheotüübid. Need on formaalsed struktuurid, millel on teadvusesse sattunult võime esile kutsuda kujutlusi. Teise seletuse kohaselt arheotüüpidest on need alateadvuslikud skeemid, mis akumuleerivad eelmiste põlvkondade kogemusi ja teadvusesse sattunult kutsuvad need esile kujutlusi. Arheotüübid ise pole kujutlused, nende struktuur ise on senini teadmata. Jung eristas järgmisi arheotüüpe: 1. Ise (selbst) olulisim arheotüüp. See kujutab endast inimese teatud alateadlikku tungi püüelda terviklikkuse ja stabiilsuse poole
õhtul peaaegu inimtühjad. Siiski otsis Athos ilmselt kedagi, kellelt ta oleks saanud midagi küsida. Lõpuks kohtas ta hilist teekäijat, lähenes talle ja ütles paar sõna. Mees, kelle poole ta pöördus, taganes ehmunult. Vastuseks musketärile osutas ta aga siiski teatud suunda. Athos pakkus mehele poolepistoolist, et ta teda saadaks, aga mees keeldus. Athos suundus teekäija poolt osutatud tänavasse, kuid ristteele jõudes peatus "ta ilmselt segadusse sattunult uuesti. Kuna aga ristteel oli enam võimalusi kui mujal kedagi kohata, siis jäi ta ootama. Ja tõesti, hetk hiljem möödus öövaht. Athos kordas küsimust, mille oli juba esitanud esimesele vastutulijale. Öövaht ehmus samuti, keeldus omakorda Athost saatmast ja näitas talle käega teed. Athos astus näidatud suunas ja jõudis eeslinna, mis asus just vastupidises suunas sellele linnaservale, kust tema ja ta kaaslased olid sisse sõitnud. Seal näis teda jälle
annaabi.ee 
