ainult halvaks. Bulgakovi romaan andis kuradile teise tähenduse ja muutis Wolandi tegelaskuju sümpaatseks. Esimesel kohttumisel Wolandiga on teda kirjeldatud kui välismaalast: neljakümnendates aastates mees, silmad eri värvi, kulmud paksud ja erineval kõrgusel ning hambad kroonitud. Berlioz ja Bezdomnõi pidasid meest spiooniks ainuüksi sellepärast, et ta tundus välismaalane olevat ja rääkis veidrat juttu. Bulgakovi põhiidee oli kujutada nõukogude maailma satiiriliselt. Selle alusel võib oletada, et Wolandi tegelaskuju loomisel oli Bulgakovi inspiratsiooni allikas tol ajal valitsenud Stalin, kes juhtis Moskva inimesi nagu saatan, pannes inimesi, kes on liiga palju näinud või kuulnud hullumajja või vanglasse. Bulgakovi romaani „Meister ja Margarita“ on võrreldud Goethe „Faustiga“ , sest mõlema teose peategelased on väga sarnased. Meister ja Faust on loojad, kes ei suuda ületada takistusi, mis laseks neil rahule jääda oma looduga
Kõne all oli noorte olukord, haridus ja tulevikuperspektiivid. Seotud eesti probleemidega. Ekspressionistlik vool. Tagaplaanid tundeelamused ning asusid analüüsima ja üldistama. Ajaluule- väljendas suhet aja ning ühiskonna probleemidega 1920 paiku, järgis kindlat voolu ja stiili.Johannes Semper kirjutas aja verisest näost/jalgadest, mis inimest tallavad. Jaan Kärner ajast-süüfilisest, mis uuristab aju. August Alle luule realistlik, maalähedane, robustne, koomiline, eesti olud satiiriliselt. Üldistavpilt maailma ja inimkonna ummikusse jõudnud arengust ja globaalse katastroofi teema. Maailma parandamise püüe. Ajaluule väljendus ja õuduskujundid on iseloomulikud ekspressionistlikule voolule. Kunstiline liialdus. Rütmiline vaheldusrikkus, luuletused vabama rütmiga ja pikemate värsiridadega, raske sõnastus. Kahekümnendad- eesti kirjanikkude liit(1922, koondas kirjanikutööga seotud inimesi vaadetest ja vooludest sõltumata
ühtsuse vajadust. 1 Dickensi 1840ndate aastate parimate romaanide hulka kuulub ,,Dombey ja poeg" (1846 48). Dickensi hilisem looming on rohkem satiiriline ja kunstiliselt teostuselt keeruline, käsitleb ühiskondlikke probleeme. Omased on pessimism ja sünge toon, puudub õnnelik lõpp. Romaanis ,,Kõle maja" (185253) ründab autor satiiriliselt Inglise kohtusüsteemi, asjaajamise aeglust ja bürokraatiat. Dickensi pehme ja lepitav huumor on täiesti kadunud romaanis ,,Rasked ajad" (1854), sellest puudub ka varasematele teostele nii iseloomulik õnnelik lõpp. Järgnev teos ,,Väike Dorrit" (185557) pühendab tähelepanu Marshalsea võlavanglale, kus Dickensi isa pidi oma karistust kandma. ,,Jutustus kahest linnast" (1859) on ajalooline romaan, milles vastandatakse mässavat Pariisi ja rahulikku
k. 1926). Need teosed võitsid lugejate poolehoiu, sest nad rõhutasid kodukolde soojuse ning perekondliku ühtsuse vajadust. Dickensi 1840ndate aastate parimate romaanide hulka kuulub „Dombey ja poeg“ (1846– 1848; e. k. 1933). Paljud kriitikud peavad tema parimaks teoseks mahukat romaani „David Copperfield“. Tegemist on arenguromaaniga, mis kujutab ühe posi elu sünnist kuni noormeheeani ja kirjanikuks saamiseni. Romaanis „Kõle maja“ (1852–1853) ründab autor satiiriliselt Inglise kohtusüsteemi, asjaajamise aeglust ja bürokraatiat. Dickensi pehme ja lepitav huumor on täiesti kadunud romaanis „Rasked ajad“ (1854), sellest puudub ka varasematele teostele nii iseloomulik õnnelik lõpp. Järgnev teos „Väike Dorrit“ (1855–1857) pühendab tähelepanu Marshalsea võlavanglale, kus Dickensi isa pidi oma karistust kandma. „Jutustus kahest linnast“ (1859) on ajalooline romaan, milles vastandatakse mässavat
kontserdiarvustuste paistel saadab teda koduski vaimustatud kiidukõmin. Siis aga esineb mehega tülli läinud auahne abikaasa Lilli Ellert paljastusega, et reklaam oli kinni makstud ja kuulsus võlts. Pingutustest hoolimata polnud Leol jätkunud talenti euroopaliku kuulsuse saavutamiseks, et täita rahvusliku kunstimessia ihalejate lootusi. Seda oli juba varem mõistnud ,,päikesenaine" Eeva Marland, kelle käte vahel nüüd otsib Leo lohutust. Kunstnikudraama taustal on satiiriliselt kujutatud kõmunäljast seltskonda, tegelaskonnas leidub siiski ka iseseisvate vaadetega kunstiinimesi. ,,Pisuhänd" (3 vaatluseline karakterkomöödia) On vaatluse all äriringkondade suhted kultuuriga. Tegevus toimub ärimees Vestmanni perekonnas. See on kinnisvaraga hangeldades rikastunud ja elab koguni omanimelisel tänaval. Vestmanni vanem tütar Matilde õhutab oma meest, andetut insener Ludwig Sanderit kirjandusvõistluselt loorbereid püüdma. Sander teesklebki, et kirjutab romaani
Raud on kasutanud varjunime Villem Sarapik ning selle nime all avaldanud romaani ,,Tuulte teedel". Villerm Sarapiku varjunime Raud hiljem kasutanud ka mõnede päevakajaliste lühinäidendite avaldamisel. 1930. aastate eesti proosas kujunesid tähelepandavateks romaanid ,,Kirves ja kuu" ning ,,Turg" esimene on suvitusromaan, mida kannab kahe järsult erineva mentaliteedi- robustse, primitiivselt praktilise ellusuhtumise ning romantiliselt pinnatu, boheemlasliku elukäsituse satiiriliselt toonitatud vastandamine. Autorisuhtumine nii ühe kui ka teise eluhoiaku kandjatesse on varjamatult kriitiline. ,,Turg" on kirjutatud ja esimest korda ilmunud 1937. aastal. Autori katse jutustada elust nähtud materjali põhjal ühe noore luuleande karjäärist kodanlikus Eestis sai tol ajal järsult erinevate hinangute osaliseks. Konjunktuurile orienteeruv luuletaja mugandab ennast kehtivatele turunõuetele ning tema isiksuse kui ka loomingu mandumine on paratamatu.
tegutsesid Jules Verne ja Herbert George Wells. Selle ja eelmise sajandi ulmekirjanduse eesmärk on eelkõige hoiatada tänapäeva inimest katastroofide eest, mis võivad inimkonda .("tabada (J.Verne "20000 ljööd vee all", U.Alas "Plahvatus Utoopia teosed, mis püüavad kujutada ideaalset ühiskonda. Tuli kasutusele inglise kirjaniku Thomas Moore'i teose "Utoopia" kaudu. (A.France "Valgel kivil", K.Ristikivi (""Imede saar Utoopia kõrval tuntakse ka antiutoopia mõistet, milles enamasti satiiriliselt kirjeldatakse ja ,"kritiseeritakse negatiivset ühiskonda. (G.Orwell "1984 Kroonika esitab ajaloosündmusi kronoloogilises järjekorras, enamasti proosas. Esimesed .kirjalikud teated eestlaste ja eesti keele kohta leiame Läti Henriku Liivimaa kroonikast 13.saj Lüürika Lüürika tuli antiikajast, u. 7.sajandil eKr. Tänapäeval on see üks kirjanduse põhiliike. Lüürilise luuletuse kolm vormitunnust on riim, värss ja stroof ehk salm
Kuna rahvas on alandlik, siis leppis ka Popi uue ja kurja liidriga, kes hoolimata kannatustest tema lõpliku heakskiidu teenis. Rahval on vaja, et neid juhitaks ning teadupärast harjub inimene kõigega. Nii nagu harjus Popi uue liidriga, harjub inimene ka uue valitsuse ning võimuga. Novellis oli aga Huhuu egoistlik ning liialt iseseisev, mis paratamatult tekitas kaose. Niisamuti juhtuks ka ühiskonnas, kus valitsejaks oleks ebasobiv võimuhull. Ehk vihjati siin satiiriliselt tollel ajal võimul olevale kommunistlikule ideoloogiale, mis tahes tahtmata rahvast heaolust tühjaks lüpsis. See on aga kõik minu oletus ning päris täpselt me siiski ei tea, kas Tuglas oli antud novelli pannud sümboleid sõjast või on need vaid minu pettekujutelmad. Üks on aga kindel - sõjasümboolikat võib põimida lugematul arvul teostesse; eriti nendesse, mis sõjaaegses või -järgses ühiskonnas kirjutet on.
"cogito, ergo sum"- ma mõtlen, järelikult olen olemas. Voltaire- põhiteos "filosoofilised kirjad" . kuulus lause: "Kui jumalat ei oleks, tuleks ta ise välja mõelda.". Voltaire võitles katoliku kiriku vastu. Arvas, et inimesed peavad lähtuma loodusseadustest. Õiglane ühiskonna kord on selline, mille eluseks on vabadus ja eraomand. Poliitiline ideaal on valgustatud absolutism. (veel üks kuulus lause katoliku kiriku vastu on "Purustage koletis!" Ch. Montesquier Suhtus satiiriliselt Prantsuse absolutistlikku korda. Tema peateos oli "Seaduste vaim". Pidas ideaalseks riigikorraks konstitutsioonilist monarhiat. Kesksel kohal tema vaadetes oli võimude lahusus. Teda peetakse ka liberalismi isaks. D. Diderot "Entsüklopeedia" Andis hävitava hinnangu feodaal- absolutistlikule korrale, usulistele ja õiguslikele institutsioonidele ja ideedele. Rousseau Põhiteos on "Ühiskondlik leping". Rahva suveräniteet- võim lähtub rahvast. Poliitiliseks ideaaliks pidas vabariiki
Värsikogu meisterlik ülesehitus loob tunnustusväärse kunstilise teriku. Seitse lühikest tsüklit taotletud dünaamikale. Ei armastuslaulude ajastu ega luuleaforistlike kildude tsükkel tükelda ajakonkreetset põhikujutust oma piiratud mahu tõttu. Ka pole tsüklite kokkupanu temaatiliselt pedantne. 2.4. ,,Lauljad laevavööridel" (1966) ,,Lauljad laevavööridel" jätkab ,,Kivist viiulite" temaatikt, on see kainenemise raamat ning rohkete poolhumoristlike, satiiriliselt päevakajaliste luuletustega lähemal. Arenguhorisondid ei ole osutunud üksnes helesiniseks. Teadmuse ja arengu teel on rohkesti kammitsevat kurja. Vastuolu rikkale maailmale vaatab luuletaja maisema pilguga. Edu tõkestavad tölpus, silmade kinnipigistamine tegelikkuse ees, tõrjuv hõiak uue ja loomingulise suhtes, klammerdumine vanasse ja kriitikukartus. Inimkonda ähardavat ohtu tajutakse reaalsemalt. Kirjandus ja kultuurialased võitlused kajastuvad
Indreku-Karini konflikt lõpeb traagiliselt. Afektiseisundis tulistab Indrek Karinit. Pärast kohtuprotsessi, milles Indrek vastu tema enese tahtmist ja ootust õigeks mõistetakse, saab Karin trammi all surma. Indrek jõuab sügavasse sisekriisi, ummikseisu, millest võib väljuda üksnes täiesti uuena või milles võib lõplikult murduda. Selle abieludraama tausta moodustab tõusikkodanlaste seltskond, kelle kultuuritust, kasumiiha, intriige ja naudinguhimu AHT väga satiiriliselt kujutab. Karakterikujutuse poolest kerkivad sellest seltskonnast eriti esile Köögertalid ja Itamid. Indreku ja kodanlaste vastasseis ei kujuta endast aga midagi muud kui igavest vaimu ja võimu konflikti. (AHT ise jäi alati puhta vaimu esindajaks, teda võib pidada üheks kõige sirgema selgrooga eesti kirjanikuks üldse.) Karini puhul on tegemist AHT kõige sügavama sissevaatega naise psüühikasse. V köide Tegevuspaigaks on taas Vargamäe. Olles kaudselt süüdi Karini surmas,
,,Diabolaad". 1924 lahutab. 1925 avaldatakse ,,Valge kaardivägi"- ettepanek lavastada. Abiellub uuesti. Pidi oma näidendid ümber kirjtama. Julgeoleks korraldab läbiotsimise kodus- võeti ära ,,Koera südame" käsikiri ja tema päevik; kutsuti ülekuulamisele. ,,Valge kaardivägi"->"Turbinide päevad". Talupoegade elu teda ei huvitanud, tööliste elust ei taha ta kirjutada, teda huvitab intelligents. Kirjutas puhtast südamest ja nii nagu ta asju näeb- vahel satiiriliselt (ühiskonna kriitika), eriti huvitavad teda Nõukogude elu negatiivsed ilmingud. 1927 ilmuvad tema teosed Pariisis. ,,Koera süda" keelustatakse. 1928 alustab"MM"; näidendid ,,Põgenemine"- keelati, ,,Purpurne saar". Teda ei lubatud välismaale. 1929 keelatakse ja võetakse repertuaarist maha kõik tema näidendid. Palub luba sõita välimaale, astub välja Venemaa kirjanike liidust. Näidend ,,Pühameeste sepitused" , romaan ,,Surnu märkmed"
laseb tavakodanikul tunda end elitaarsena. Kui teose üheks põhitegelaseks on Saatan, siis ei ole võimalik mööda minna Jumala teemast. Bulgakov käsitleb seda kohe romaani alguses: Berlioz on veendunud ateist nagu tolleaegne eeskujulik kodanik ikka, sest Nõukogude Liit oli ametlikult ateistlik, ja püüab oma vestluskaaslast selles samuti veenda, et too suudaks paremini kirjutada poeemi Jeesusest, keda tegelikult kunagi ei olnudki ""Sul, Ivan," seletas Berlioz, "on väga hästi ja satiiriliselt välja tulnud näiteks Jeesuse, jumalapoja sündmine, aga asja tuum on ju selles, et enne Jeesust sündis terve hulk jumalapoeg, näiteks früügialaste Attis, lühidalt öeldes aga pole ühtegi neist sündinud ega olemas olnud, sealhulgas ka Jeesust, ja on vaja, et sa sündimise asemel või siis Hommikumaa tarkade tuleku asemel kujutasid absurdseid kuuldusi sellest sündimisest... Muidu jätab su poeem mulje, et ta tõepoolest sündis!..."" (M&M lk 9). Woland, kes õige pea
"Kallis mees," pläristas pikk kodanik katkiste näpitsprillide tagant silma välgutades, "aga kust te teate, et mul seda ei ole? Kas otsustate ülikonna järgi?" Teose üheks põhitegelaseks on Saatan, seega ei ole võimalik ka mööda minna Jumalast. "Sul, Ivan," seletas Berlioz, "on väga hästi ja satiiriliselt välja tulnud näiteks Jeesuse, jumalapoja sündmine, aga asja tuum on ju selles, et enne Jeesust sündis terve hulk jumalapoeg, näiteks früügialaste Attis, lühidalt öeldes aga pole ühtegi neist sündinud ega olemas olnud, sealhulgas ka Jeesust, ja on vaja, et sa sündimise asemel või siis Hommikumaa tarkade tuleku asemel kujutasid absurdseid kuuldusi sellest sündimisest... Muidu jätab su poeem mulje, et ta tõepoolest sündis!..
17.sajandil elasid väga jõukalt just näitekirjanikud, aga kuna see teema ei olnud talle, sattus ta proosa kirjutamise juurde. Fielding lõi palju eeltingimusi Euroopa romaani kujunemisele selliseks, nagu ta kujunes 19. sajandil, mis omakorda andis aluse 20. sajandi romaani põhilistele võtetele. Olulisem teos ''Tom Jones. Ühe leidiku lugu''. Selle kohta on öeldud, et teos on 18. sajandi Inglise valgustuskirjanduses üks harmoonilisemaid romaane. Teos on humoorikas, satiiriliselt terav. Leidlapse lugusid kirjutati väga palju nii, et lugu algas punktist A ja liigub punkti B. ''Tom Jones'' on 100% väljamõeldud lugu, mille eesmärk on konkreetselt vaadelda Inglismaad topograafilise romaani alge. Inspiratsiooni sai Cervantes'e ''Don Quiote-st''. Tom Jones on üksik hing, ekslik inimene, kes teeb vigu ja autor ei püüa neid vigu varjata. Autor kujutab teda tavalise inimesena, mitte kangelasena. Inglise realistidele oli omane panna oma loo tegelane kodumaale
kiidukõ min. Siis aga esineb m eh e ga tülli läinud auahne abikaasa Lilli Ellert paljastusega, et reklaam oli kinni makstud ja kuulsus v õlts. Pingutustest hooli mata polnud Leol jätkunud talenti euroopaliku kuulsuse saavutamiseks, et täita rahvusliku kunsti messia ihalejate lootusi. Seda oli juba vare m m õistnud ,, päikesenaine" Eeva Marland, kelle käte vahel nüüd otsib Leo lohutust. Kunstnikudraama taustal on satiiriliselt kujutatud k õ munäljast seltskonda, tegelaskonnas leidub siiski ka iseseisvate vaadetega kunstiini mesi. ,,Pisuhänd" (3 vaatluseline karakterko m ö ödia) On vaatluse all äriringkondade suhted kultuuriga. Tegevus toimub äri me es Vestmanni pere konnas. Se e on kinnisvaraga hangeldades rikastunud ja elab koguni o mani m elisel tänaval. Vestmanni vane m tütar Matilde õhutab o ma m e e st, andetut insener Ludwig Sanderit kirjandusvõistluselt loorbereid püüd ma
siirusega, kuid ta täieneb ja areneb kiiresti üldise taseme suunas. Igatahes on talle ta mehe Indreku õilsus ja inimlik väärtus täiesti suletud maailmaks. Jälle seega võõras, mehaaniline, pimescatud hoiang elu suhtes, jälle mingi ebanormaalne hingeelu nina; muidugi ei ole Karin enda ees süüdi, et ta säärane on. Kuid ka sellisena pole ta olemasolu õigustatud. Nii saab ja kujuneb ta osa teoses ainult negatiivseks. Tema endaavaldused, kuju liigläheduse tõttu küll vähem satiiriliselt värvindatud kui teistel siin mainitud ja mainimata tegelastel, on siiski kõige paremini vaadeldavad pilke, satiiri kannalt; ja isegi see, et ta kõigist mehesõimamistest, -petmistest, koguni abielurikkumisest hoolimata oma meest armastab ja lõpuks, ehk küll kuidagi juhusliku põhjuse tõttu ja mõttetult (nagu on mõttetult ka elanud), armastusest tema vastu sureb, ei päästa tema inimlikku väärikust. Ta läheb katki nagu lelu, inimliku vastu tar-
protestivalt meelestatud. Sebastian Brant "Narri laev" (1494), kritiseerib tolleaegset ühiskonda, peegeldab ühiskonna rahulolematust. Johannes Reuchlin tegeles muistsete tekstide tõlkimisega, ja katoliku kirik ründas teda, väites et mees on kõike valesti tõlgendanud. Tema eest astuti välja ja tehti 2 kirjade kogumikku "Pimedus meeste kirjad" (1516) ja midagi veel. Väga sapine ja terav rünnak katoliku kiriku tegelaste vastu, paroodiline. Ulrich vot Hutten ründas satiiriliselt, samuti rooma võimu. Kui prantsusmaal levib renessanss, siis Saksamaal on veel keskaegne kirjandus. Sakamaale jäid uued stiilid võõraks, mida teistes maades kasutati, kirjanduslik renessanss ei arenenudki. Alles 17.sajandil arenes renessanss, ammu pärast seda kui teistes maades oli juba uus kirjandusstiil levimas. Ka Luther ei tahtnud, et talurahvas sõdima ja mässama hakkaks, oli mahasurumise poolt. Lutherit hakatakse taga kiusama. Keisriks oli tõusnud hispaanlane Carlos (osalt
(II 1900) : ,,Issanda kiituseks" (III 1901) : ,,Tulge appi!" ,,Teatajas" (1901) ,,Oheliku onu jõulunägemine" ,,Paisetes" analüüsib publitsistliku otsekohesusega kaasaja sotsiaalseid olusid, avab ühiskonnas asetsevaid teravaid vastuolusid, nõuab inimlikke õigusi ja elamisvõimalust, ajakriitiline. Tema jutud põhjustasid vaidlusi, peeti vana lammutajaks, uue ehitajaks, tunnistati eesti kirjanduses realismi isaks. Romaan ,,Rahvavalgustaja" (1904) - vaatleb satiiriliselt väikese kirikualeviku olustikku, vaimset läppumist, elanike väikekodanliku mentaliteedi tühisust ja labasust. EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 23 Jutustus ,,Kolonist" (1906) Tallinnasse kolides hakkas osalema seltside tegevuses, taotles eesti keelele suuremaid õigusi koolis, koostas ja avaldas emakeelseid kooliraamatuid ,,Ennemuistsed jutud lastele" (1909) ,,Ennemuistsed jutud Reinuvader rebasest" (1911)
põhiolemuselt poliitilise satiirilisuse, mis oma jõulisuse ja mürgise huumoriga ületas kaugelt kõik mujal Euroopas kirjutatu. Uut laadi olustikudraama heaks näiteks oli 1850. aastatel Turgenevi ,,Kuu aega maal", näidend, mis vastutunnet mitteleidva armastuse ja pealtnäha rahulike maa- aadlike hingeelu kujutades on Tsehhovi eelkäijaks. Huvi niisuguste teemade vastu, samuti sügavalt poliitiline ja satiiriliselt väljenduv vaenulikkus aristokraatia ja sisuliselt feodaalse maaomanike klassi vastu iseloomustas ka Venemaa esimese täiesti professionaalse näitekirjaniku Aleksandr Osttrovski näidendeid, millest läänes on tuntuim tragöödia sallimatusest ,,Äike". Nagu Prantsusmaal, kuid mitte Inglismaal, nii olid ka Venemaal parimate näidendite kirjutajateks silmapaistvad romaanikirjanikud. Samuti olid teatrid Venemaal sarnaselt Prantsusmaaga
aastal sunniti ta ülikoolist lahkuma. Suundus Peterburi, kus pearõhk oli sõjalistel õppeainetel. Pärast kooli lõpetamist asus ta teenistusse ja sai osaleda ka Peterburi seltskonnaelus. Tema varasem looming räägib inimese üksildusest ja eraldatusest. Leiab, et maailma ja kehtiv süsteem on ebaõiglane. Varasem armastusluule on sügavalt autobiograafiline, kindlate adressaatidega. Küpse loomingu perioodi juhatab sisse draama ,,Maskeraad", mis kujutab kõrgemat seltskonda satiiriliselt, paljastedes 'hiilgavat, kuid tühist ajastut', tõuseb autor kõrgete traagiliste teemadeni. Lermontov jätkab ka luuletamisega, kirjutades Puskini hukkumisest ajendatuna luuletuse ,,Poeedi surm", mille tõttu saadetakse ta Kaukaasiasse, sest ta kritiseeris trooni. Varsti naaseb, kuid peab duelli, kus saab kergelt haavata. Kuna duellid ei olnud lubatud, saadeti mes uuesti Kaukaasiasse, kus pälvib kaasohvitserite tunnustuse. Tema looming annab aga mõista, et mees ei hinda vägivalda
Temal on igasugused naljakad juhtumised. Ühiskonnakriitika vastu võitlemine. 1749 ilmus Fieldingi tähtsaim romaan ,,Tom Jones" ehk ühe leidlapse lugu. Siin on talle eriti tulnud näitekirjaniku kogemus, mis talle muidu kasu ei toonud. See võimaldas tal põimida karakteri ja süzee ilusaks tervikuks. On öeldudki, et ,,Tom Jones" on 18.sajandi Inglise valgustuskirjandusest üks harmoonilisemaid romaane. Teos on samuti humoorikas, mõnikord kohati satiiriliselt terav, Fieldingi huumorist puudub igasugune meelekibedus. Teos on ülesehitatud proportsioonitundega. Fieldingit loeti veel 19.sajandi keskel agaralt. Ta kasutab oma kangelaste loo jutustamiseks hästi keerukat süzeed. Tuleb ette igasuguseid seiklusi, mis teevad teose põnevaks. Sellisel teosel on mitu liini ja teda seob tervikuks reis. Ja see ei ole merereis, vaid reis mööda Inglismaad. Topograafilise romaani alge.
annaabi.ee 
