panna ühtsed ja üldised, riigi huvidele vastavad põhimõtted. Au sees mõistus ja mõistuspärasus. Rene Descartes ,,Arutlus meetodist", ,,mõtlen, järelikult olen". Mõistuspärasus kunstsis samastati selguse ja korrapäraga, välditi juhuslikku, segast ja korratut. 3.17.sajandi luule John Donne- nn metafüüsiline luuletaja-rõhutatud intellektuaalsus, teadlikud vaimumängud (paradoksid ja nendele toetuvad kontseptid) ,,Jumalikud luuletused", ,,Laulud ja sonetid", ,,Satiirid" Hispaania Gongora ja Quevedo Gongora, hämar luuletaja-vaimne süvenemine loodusega ja kooskõla loodusega, nagu nähtub tema tuntud ,,Letriljast"- rahvalaululik luuletusvorm, milles iga stroof lõpeb vaimuka refrääniga. Ta algatas metafoorse, mütloloogilisest vihjetest tulvil luulestiili-kultismi e. gongorismi. ,,Üksindused" Marinism-eriti peen ja valitud kujundlikkus Pretsioosne kirjandus-aristokraatlik salongikirjandus, lilleline stiil. Quevedo-looming ulatuslik ja mitmekesine
Quintus Horatius Flaccusoli Vana-Rooma tähtsaim lüüriline luuletaja. Põlvnes rooma ühiskonna alamkihist. Suure osa värssidest pühendas tolle aja kommete ja eluviiside kirjaldamisele. Vergiliuse sõber. Põhilised looduslaulud, kuid ka armastulaule ja satiire. Tuntumad teosed oodid, nn mõtteluule. Kirjutas ka epistleid, nn poeetilisi vestlusi, adresseeritud kindlale isikule ja arutlevad rahulikus toonis filosoofia ja moraali probleeme. Suur kirjanduspärand luuletused e epoodid, satiirid, värsskirjad. Olulisimad oodid, kasutas 13 erinevat stroofivormi. http://209.85.229.132/search? q=cache:47aCw1vviP4J:www.dreamsgarden.net/things/antiikkirjandus_kordamin e.doc+rooma+kuldne+ajastu+ajaj %C3%A4rk+proosa&cd=5&hl=et&ct=clnk&gl=ee
Põlvnes rooma ühiskonna alamkihist. Suure osa värssidest pühendas tolle aja kommete ja eluviiside kirjaldamisele. Vergiliuse sõber. Põhilised looduslaulud, kuid ka armastulaule ja satiire. Tuntumad teosed oodid, nn mõtteluule. Kirjutas ka epistleid, nn poeetilisi vestlusi, adresseeritud kindlale isikule ja arutlevad rahulikus toonis filosoofia ja moraali probleeme. Suur kirjanduspärand luuletused e epoodid, satiirid, värsskirjad. Olulisimad oodid, kasutas 13 erinevat stroofivormi. 8) Publius Ovidius Naso (43 eKr 18 pKr) Vana-Rooma esimene suurem luuletaja. Noorena saadeti Rooma retoorikat õppima, et temast saaks riigiametnik. Ta töötas lühikest aega riigiametis, ent siis pühendas ent täielikult kirjutamisele. Kasvas üles Rooma impeeriumi ajal. Suurem osa elust vabakutseline kirjanik. Eluajal juba populaarne luuletaja ja jõukas mees. Pani end proovile katsetades erinevaid zanreid. 50-aastaselt
tragöödia, mis pole säilinud. Koolis õppis ta ladina ja kreeka keelt, hiljem omandas itaalia, hispaania ja inglise keele. Kui ta 1711. aastal kooli lõpetas, soovis ta saada kirjanikuks. Kuigi ta põlastas sealt saadud haridust, moodustas see tema ulatuslike teadmiste aluse ning arvatavasti sütitas tema eluaegse armastuse teatri vastu. Isa survel alustas ta juuraõpinguid, kuid jättis need pooleli. Regendi (Orléans’i hertsogi Philippe II) pihta suunatud satiirid (terav pilge isiku või ühiskonna pahede, nõrkuste ja puuduste aadressil), mis omistati Voltaire’ile, viisid ta 1717. aastal 11 kuuks Bastille vanglasse. Pool aastat pärast vabanemist esietendus tema tragöödia “Oidipus”, millel oli suur menu ja mis pani aluse tema kuulsusele näitekirjanikuna. 1723. aastal tegi vanglas visandatud eepos “Poeem Liigast” Voltaire’i kuulsaks üle Prantsusmaa. Regent (riigipea monarhistlikus riigis) püüdis mässumeelset kirjameest
rõhutatud. Tema rõhutas seda võimsa tundena. Säilinud kaks pulmalaulu ehk epitalaamiat. *Quintus Horatius Flacus sündinud Lõuna-Itaalias, hiljem tuli Rooma, täiendas end kreekas. Ühiskondlikult tegev ohvitser sõjaväes. Terve looming praktiliselt säilinud. Põhilise osa moodustavad oodid. Neli kogumikku, sada oodi. Ka 17 epoodi (lühem värss, mis järgneb ühele või mitmele sarnasele värsile, n-ö lõpulaul. Esimene, kes hakkas epoode kirjutama. Eraldati luuletustena. Satiirid, üks hümn, 20 kirja, luuletused mitmekülgsed. *Exegi monumentum üks tema tuntumaid oode (,,püstitan endale monumendi"). Oli ka luuleteoreetik (,,Art Poetica" poeem luulekunstist). Võtab kokku Horatiuse seisukohad sellest, kuidas luule peab olema värsivormis luuleõpik (klassikalise rooma luule mõjud, teoreetiline manifest). Tema arvates peaks luuletaja tähtsaks pidama loomulikku annet ja hoolikat tööd selle arendamisel. Ei tohi edvistada ega üle pakkuda stiilivõtetega.
BAROKKLUULE DONNE (1572-1631) oli inglise luuletaja. Tolleaegseid luuletajaid (kellest silmapaistvaim Donne oli), nimetati metafüüsilisteks luuletajateks, seda iseloomustas rõhutatud intellektuaalsus, paradoksid, vastandamised Kuna Donne hakkas 1615. a jutlustajaks, on tema hilisem looming usulis-filosoofilise kallakuga Näiteks tsükkel ,,Jumalikud luuletused". Siiski enamik Donne kuulsaimast luulest ilmus juba 16. saj lõpus ja 17. saj alguses, tsüklites ,,Laulud ja sonetid", ,,Satiirid", ,,Eleegiad" ja poeemid (,,Hinge teekond"), pulmalaulud, epigrammid. Donne'i eripäraks on see, et ta sulandab kokku filosoofilise allteksti ja kõnekeele; üleva teema ja olmelise kujundlikkuse. Donne'i armastusluule omastab nii iroonilise varjundi, maandava paatose. Samas lisavad ohtrad paradoksid, antiteesid ja juurdlev-arutlev laad mõttetihedust. Suur osa Donne'i varajast luulet on aga satiiriline.
Quintus Horatius Flaccusoli Vana-Rooma tähtsaim lüüriline luuletaja. Põlvnes rooma ühiskonna alamkihist. Suure osa värssidest pühendas tolle aja kommete ja eluviiside kirjaldamisele. Vergiliuse sõber. Põhilised looduslaulud, kuid ka armastulaule ja satiire. Tuntumad teosed oodid, nn mõtteluule. Kirjutas ka epistleid, nn poeetilisi vestlusi, adresseeritud kindlale isikule ja arutlevad rahulikus toonis filosoofia ja moraali probleeme. Suur kirjanduspärand luuletused e epoodid, satiirid, värsskirjad. Olulisimad oodid, kasutas 13 erinevat stroofivormi. Page 2 I ja II sajandi alguse Rooma (hõbedane ajajärk) 1.sajandil algas rooma ühiskonna moraalne allakäik: vana aristokraatia olli hääbumas, asemele tulid ülikud provintsidest. Esiplaanile kerkis rikas, kuid kultuurivõõras kaupmeeste ja pankurite kiht, kelle hulgas oli palju libertiine ehk vabakslastud orje. Kirjanduses süvenesid
Vana-Rooma tähtsaim lüüriline luuletaja. Põlvnes rooma ühiskonna alamkihist. Suure osa värssidest pühendas tolle aja kommete ja eluviiside kirjaldamisele. Vergiliuse sõber. Põhilised looduslaulud, kuid ka armastulaule ja satiire. Tuntumad teosed oodid, nn mõtteluule. Kirjutas ka epistleid, nn poeetilisi vestlusi, adresseeritud kindlale isikule ja arutlevad rahulikus toonis filosoofia ja moraali probleeme. Suur kirjanduspärand luuletused e epoodid, satiirid, värsskirjad. Olulisimad oodid, kasutas 13 erinevat stroofivormi. 8) Publius Ovidius Naso (43 eKr 18 pKr) Vana-Rooma esimene suurem luuletaja. Noorena saadeti Rooma retoorikat õppima, et temast saaks riigiametnik. Ta töötas lühikest aega riigiametis, ent siis pühendas ent täielikult kirjutamisele. Kasvas üles Rooma impeeriumi ajal. Suurem osa elust vabakutseline kirjanik. Eluajal juba populaarne luuletaja ja jõukas mees. Pani end proovile katsetades erinevaid zanreid
1651 pühitseti preestriks Gongora- 16.-17 saj. Preester. Gongorism- kujundirikas väljendus, keeruline, viimistletud. Luuletaja. Poeem ,,Üksindused"- looduse kirjeldamine, ähmasus. Metafoorid. Quevedo- 16.-17. saj. Kõrgaadlist pagendusse. Satiiriline. ,,Unenäod"- proosasatiir. ,,Kelm don Peblose elukäik"- romaan. Mitmekülgne. Inimnarruse piitsutaja. Donne- luuletaja. 16.-17.saj. Kontseptid ja vastandamised. Luulelooming usulis-filosoofilise kallakuga. ,,Jumalikud luuletuse", "Satiirid", ,,Eleegiad". Jutlustaja. Iroonilised tekstid. Suur osa ta luulest satiiriline. Vastandid- näilik vs tegelik. Klassitsism 17.saj 17. saj. Vastandite lahutamine. Prantsusmaa. Prantsuse Akadeemia loomine Richelieu poolt. Au sees mõistus ja mõistupärasus, mis pidi allutama egoismi ja individualismi kire. Monarhia tugevdamine. Ranged reeglid. Toetumine antiigile. Luules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi. Au sees tragöödia ja komöödia. aja ühtsus, tegelane ei muutu ega arene
DONNE- (1572-1631). inglise luuletaja. On peetud andekamaiks nn metafüüsiliste luuletajate seas. Rõhutatud intellektuaalsus, teadlikud vaimumängud, kus meelisvahenditeks olid paradoksiliste ja leidlikele vastandamistele toetuvad kontseptid. Tema luulelooming on peamisel usulis-filosoofilise kallakuga ,,jumalikud luuletused". Siiski, kuulsaimad Donne'i luuletused surmajärgselt antud pealkirjadega tsüklites ,,Laulud ja sonetid", ,,Satiirid", ,,Eleegiad" jne. D ütles lahti kõrgrenessansi luulele tihti omasest ülespuhutud retoorikast ja maneerlikkusest. Ta kasutab filosoofilise alltekstiga luuletustes kõnekeelt ja üleva teemaga näilikult kokkusobimatut olmelist kujundlikkust. Ohtrad paradoksid ja üldine juurutlev-arutlev laad loovad erilise mõttetiheda õhkkonna. Suus osa D varajast luulest on aga varjamatult satiiriline. Groteski ja teravmeelsete hüperboolide abil pilkab ta
o püüdis esile tuua ajaloost õpetlikku sõnumit o tema meelest on rooma saavutanud oma võimsuse tänu traditsioonilistele voorustele nagu vaprus, patriotism, lihtsus ja distsipliin Rooma kirjandus pärast Augustust · augustuse kuldsele ajajärgule järgnes kirjanduses hõbedane ajajärk · kirjandus ei käinud alla · loodi näidendeid, luulet, filosoofia- ja ajalooalaseid teoseid · laialdaselt hakkasid levima epigrammidja satiirid · kujutati tabavalt ja teravmeelselt tolle aja igapäevaelu. · hakkas kujunema romaanianr · antiikromaani 2 silmapaistvaimat esindajat on o Apuleius 2.saj mugandas kreeka jutustusi ,,Muundumised" rohkem tuntud ,,Kuldse eesli" nime all · peategelane nõiakunstist huvitatud mees tahab olla
Eepos "Aeneis" - roomlaste eelkäijad, Trooja hävimine, Aenase põgenemine, seiklemine jne. Varaseimad teated roomlaste mineviku kohta kreeklastelt. Ise kirj alles 3. saj eKr, pole säilinud. Ka Caesar ajalookirjutaja - kirj lähiajaloost, ka eluaja sündmustest. Titus Livius - "Linna asutamisest alates" - Rooma ajalugu Romulusest kuni Augustuseni. Püüdis leida õpetlikku sõnumit. Peam. legendid. Augustuse e. kuldsele järg. hõbedane ajajärk. Epigrammid, satiirid. Hakkas kuj. romaanizanr, tähtsaim Apuleius (2.saj pKr) - "Muundumised". Samas jätkus ka hellenistlik suund idaprovintsides. Kuulsaim Lukianos (2. saj pKr) - pilkas ühe esimesena kristlust. Teaduse alal palju paremad. Ptolemaios - geotsentrilisus. Kuulus arst Galenos. 6. Usk Rooma riigis Usundit mõj etruskid, kreeklased, eriti jumalaid. Varasel ajal vaimud, loodusjõud. Igal lood. asjal, elusolendil hing - nuumen. Majadel kaitsevaimud - laar - esivanemate hinged. Geenius -
Rõhutud intellektuaalsus, teadlikud vaimumängud. Metafüüsiline luuletaja. Hilisem luulelooming on peamiselt usulis-filosoofilise kallakuga nt. ,,Jumalikud luuletused". Ta kasutab filosoofilise alltekstiga luuletustes kõnekeelt ja üleva teemaga näilikult kokkusobimatut olmelist kujundlikkust. Ohtrad paradoksid, antiteesid ja üldine juurdlev-arutlev laad loovad erilise mõttetiheda õhkkonna. Suur osa Donne varajast luulet on aga varjamatult satiiriline. ,,Laulud ja sonetid" ,,Satiirid" ,,Eleegiad" ,,Hinge teekond" John Donne luule avastati sajandipikkusest suheliselt unustamatusest xx sajandi alguses, kui teda hakkasid kõrgelt hindama avangardistlikud luuletajad. John Milton (1608-1674) Inglise kirjanik. Miltonis segunesid renessansi mõjud puritaanliku maailmavaatega. Pärast Shakespeari ja Donne´i tõstis just tema inglise luule ajutisest madalseisust uutesse kõrgustesse. ,,Rõõmus" ja ,,Mõtlik" (1632) paarisriimilised lühipoeemid-
revolutsiooni tegelased, dekabristid, Belinski jt. 49. Iseloomustage Martialise ja Juvenalise loomingut Martialis oli epigrammatik. Tema kirjandusliku pärandi moodustavad 15 raamatut epigramme. ,,Vaatemängude raamat" Flaviuste suure amfiteatri avamise puhul; seeria. Tema epigrammides domineerib pilkeline sisu, need olid lihvitud, puändiga, neid plagieeriti. Iseloomulik oli lipitsemine keisrite ees, roppused, robustne sõnakasutus. Juvenalis oli satiiri klassik. Tema satiirid olid liialdatud ja teravad, kohati vihased ja piitsutavad. Ta teostes kõlab sageli Itaalia vaba rahvastiku kehvemate kihtide hääl. 50. Milliseid kristlikke rooma kirjanikke teate? Quintus Septimius Florens Tertullianus Basileos Suur Aurelius Augustinus Hieronymos Ammianus Marcellinius
Romantism Romantismi nime all tuntud liikumine, mis 19. saj. alguses lõi laineid üle terve Euroopa, kujutas endast mässu kõige kanoonilise ja kunstliku vastu, mis valitses vana aristokraatlikku maailma. Ühise lipu alla koondusid Voltaire'i filosoofia, kelle satiirid pilasid religiooni ja monarhia igivanu vorme, Goethe luule, kes uuris oma tunnete siseilma, Jean Jacques Rousseau' teooriad, kelle 1762. aastal kirjutatud "Ühiskondlik leping" ülistas demokraatiat ja innustas Prantsuse revolutsiooni juhte, seni kuni Napoleon ennast keisriks kuulutas. Romantism oli vastureaktsioon valgustajate filosoofiale. Romantism nautis looduse ettearvamatut jõudu. Romantikud kiitsid emotsionaalseid äärmusi ja tundusid olevat oopiumisõltlased
Millised antiikautorid on oma loomingu kirjapanekul kasutanud heksameetrit? Heksameeter pärineb Mükeene ajast, Homerose ajaks oli küps. Mütoloogia kohaselt lõi heksameetri Hermes. See koosneb kuuest värsijalast, Heksameetri põhitunnuseks on ka tsesuur ehk värsisisene paus, enamasti kolmanda või neljanda värsijala keskel. Harvemini võib esineda ka kahe tsesuuriga heksameetrit, sel juhul on tsesuurid teise ja neljanda värsijala järel. Homeros ,,Ilias" ,,Aneis" Horatiuse ,,Satiirid" Ovidiuse ,,Metamorfoosid" 19. Kes on Homerosele omistatud eeposte eesti keelde tõlkijad? · August Annist (18991972) rahvaluuleteadlane, doktoritöö ,,Kalevipoeg eesti rahvaluules", ,,Kalevala" tõlge eesti keelde · Karl Reitav (18971961) klassikaline filoloog, polüglott. Mõlemad püüdsid jälgia, et silbid oleks õiged ja heksameeter paigas. 20. Kus asus muistne Trooja? Millal toimus Trooja sõda? Millal ja kelle poolt Trooja taasavastati 19
See 4 In´egalit´e morale -- raskesti tõlgitav mõiste; 18. sajandil oli tavaks kasutada vastandpaari "füüsiline- moraalne" tähenduses "füüsiline-vaimne". Antud kontekstis pole aga tegemist moraaliga ei kõlbluse ega vaimsuse (religioosse alatooniga) tähenduses, vaid pigem isiku omaduste ja olukorraga, vastandatuna inimese puhtlooduslikule, bioloogilisele aspektile. Tlk. 5 "Õpi aru saama, kes jumal käskis sul olla ja milline koht kuulub sulle tegelikult inimkonnas." Persius, Satiirid, III, 71. 4 Jean-Jacques Rousseau seisneb mitmesugustes eesõigustes, mida mõned naudivad teiste arvel, näiteks olles neist rikkam, lugupeetum või vägevam või isegi sundides teisi endale alluma. Pole tarvis küsida, mis on loodusliku ebavõrdsuse allikas, sest vastus peitub juba lihtsalt selle sõna definitsioonis. Veel vähem on vaja uurida, kas kaks ebavõrdsuse
Viies värsijalg on pea eranditult daktül. Viimases värsijalas on langus alati ühesilbiline lõppsilp on kas pikk või lühike spondeus (--) või trohheus (-U). (Lühike = U, pikk = - ) Heksameetril on 32 erinevat rütmivarianti. Heksameeter kujunnes kohustuslikuks eepilisele luulele üldse. Heksameetrit on kasutanud Homeros, Hesiodos, Simonides, , Ennius kohandas ladina keelele, Lucretius (,,Asjade loomusest") Ovidius (,,Metamorfoosid"), Vergilius, Juvenalis (satiirid) 7. Millisest teosest on pärit alljärgnevad värsid? Kes on eesti keelde tõlkija(d)? Millistele motiividele teosest selles lõigus viidatakse? Jutusta mulle, oh Muusa, sest sangarist, vaevades vaprast, kaua kes eksles teel, püha Troojat laastamast tulles! Sai näha paljude linnu ta, tunda ka kõiksugu kombeid, paljugi neil mereteil tal kannatas vaim, nähes vaeva, et ise ellu ta jääks ning saaks koju kaaslased kallid. Kuid ka nii püüdes ei saand ära hoida ta kaaslaste hukku:
76. Iseloomustage Martialise ja Juvenalise loomingut. Martialis oli epigrammatik. Tema kirjandusliku pärandi moodustavad 15 raamatut epigramme. ,,Vaatemängude raamat" Flaviuste suure amfiteatri avamise puhul; seeria. Tema epigrammides domineerib pilkeline sisu, need olid lihvitud, puändiga, neid plagieeriti. Iseloomulik oli lipitsemine keisrite ees, roppused, robustne sõnakasutus. Juvenalis oli satiiri klassik. Tema satiirid olid liialdatud ja teravad, kohati vihased ja piitsutavad. Ta teostes kõlab sageli Itaalia vaba rahvastiku kehvemate kihtide hääl. 77. Millist valdkonda käsitleb Quintilianuse looming? Rooma riigi palgal olev hispaanlasest retoorika õpetaja. Tema looming käsitleb seega retoorika valdkonda. Tema peateos ,,Kõnekunsti õpetus" - 12 raamatut, käsitleb süsteemselt retoorikat. Idealiseeris Cicero kõnemaneeri. Kõneleda tuli loomulikult. Teose 10nes raamat annab ülevaate Kreeka ja Rooma
Seetõttu oli ta varauusajal hinnatud. Ta propageeris stoikude ideid. Oluline proosakirjanik oli Tacitus. Eelkõige oli ta oluline ajalooraamatute poolest: kirjutas biograafiaid ja ka suuri teoseid. ,,Historia", ,,Annaalid". Ta üritas küll olla erapooletu, kuid ebaõnnestus. Ta on üsna pessimistlik ning napi stiiliga. Quintilianus kirjutas olulist retoorikakirjandust. Martialis kirjutas epigramme, mis olid üsna 3 obstsöönsed. Juvenalise satiirid tegelesid kombelanguse ja linnaelu pahedega. Otsest, isiklikku, ründavat satiiri ta tookord kirjutada ei saanud. Moraalikriitika tõttu tunnustati teda kesk- ja barokkajal. Vaskne ajajärk (1306. saj) Apuleius, Suetonius, Ausonius, Claudianus, Augustinus, Boethius Antiikkirjanduse langus. Pöörduti tagasi vanade tunnustatud autorite poole. Ilmnes kristlik temaatika, varakristlikest autoritest oli kuulsaim Augustinus (,,De Civitate Dei", ,,Pihtimused")
silmapaistvaimaks epigrammiklassikuks maailmakirjanduses. Iuvenalise kirjanduspärand koosneb 16 satiirist, hakkas kirjutama alles keskeas. Erinevalt Horatiuse ,,naervaist" satiiridest kuuluvad Iuvenalise heksameetreis kirjutatud luuletused vihaste, piitsutavate satiiride liiki. Autor seadis endale ülesandeks paljastada kaasaja pahesid.Opereerib nimedega minevikust, vaid alamkihti kuuluvad isikud, ent annab mõista, et räägib kaasaja inimestest. Tema selle perioodi satiirid on deklamaatorlikus stiilis kirjutatud invektiivid rooma elu pahede ja hädade vastu. Deklamaatorlikkus avaldub alatitest pöördumistes lugeja poole, nördimust väljendavais hüüatustes, hüperboolides, eredate kujundite kuhjamises ja silmatorkavais ootamatutes üldistustes. Kirjeldab toreda pealinna kehvikute elu, idealiseerib maaelu. Kujutab intelligentsete elukutsete esindajate viletsat olukorda, kõneldakse klientide alandamisest. Ründab manduvat aristokraatiat.
Peab põgenema maapakku amnestiani. Naaseb Rooma, kirjutab, pälvib Vergiliuse tähelepanu ning pääseb Maecenase juurde, saab mõisa endale. Pakutakse kohta Augustuse sekretäriks, aga loobub. Peale Vergiliuse surma saab esipoeediks, loob sajandihümni tähtpäevadeks – tähistab kodusõdade lõppu, ülistab Augustust ja Rooma riiki. Teosed: Epoodid – algupärane Rooma teemadel luuletus, irooniline kaasaja suhtes, naeruvääristab väikseid inimesi. Satiirid – vestlused moraaliteemadel, põimitud on nalju, tõekspidamisi: kuldne kesktee, mõõdukus, rahu, mõtlemine eluhüvede nautimises. Arvustades teisi, on kriitiline ka enda suhtes, kujutab end orja silmade läbi. Laulud - ood (mitte kiidulaul), erineva värsivormiga luuletused, 13 erinevat stroofivormi. Mitmekesine sisu, kuid esikohal armastus. Käsitleb ka surma kui paratamatut elu osa.
J. Donne on inglise luuletaja. Donne sündis rauakaupmehe perre. Ta on andekaim tolle aja metafüüsiliste luuletajate seas. Talle on iseloomulikud rõhutatud intellektuaalsus, teadlikud vaimumängud, kus meelisvahendid olid paradoksidele ja leidlikele vastandamistele toetuvad kontseptid. Hilisem looming oli peamiselt usulis-filosoofilise kallakuga (,,Jumalikud luuletused"). Donne töötas jutlustajana. Trükis ilmus pea kogu tema looming postuumselt (,,Laulud ja sonetid", ,,Satiirid"). Donne kasutab filosoofilise alltekstiga luuletustes kõnekeelt ja ülevateemaga näiliselt sobimatut olmelist kujundlikkust kontrastid. Tema varajane luule oli satiiriline. Donne'i on tõlkinud Paul-Erik Rummo. L. Gongora on hispaania barokkluuletaja. Ta töötas preestrina ja ~10a õukonnas. Gongora pidas vaimset süvenemist ja kooskõla loodusega olulisemaks kui maailma edevust ja ahnust ,,Letrilja". Letrilja rahvalaululik luuletusvorm, kus iga stroof lõpeb vaimuka refrääniga
põllumajandusmaastik, tegeldi eelkõige karjakasvatusega, nii et pastoraalse maastiku ideaal sobis siia suurepäraselt. Antiiksed ehitused andsid pargile romantilise ilme. Ka aiakunst peegeldab seega ideoloogiliselt vaimseid muudatusi. Lääne kultuuris tekivad assotsiatsioonid paradiisi ja Eedeni aiaga; paljud 18. sajandi kirjanikud kõnelevad aedade tõlgendamisest analoogselt "lugemisega". Emblemaatilised (võrdkujulised) aiad, mis varem levisid, funktsioneerisid kui poeemid, satiirid, manifestid. Põhielementideks ei olnud siin mitte lilled, vaid skulptuurid ja arhitektuur - templid, sillad, grotid, obeliskid, purskkaevud, ermitaazid jms. Sageli oli oluline koht sõnumi edastamisel ka topograafial ja taimestikul. INGLISE MAASTIK: SÕNADEST KUJUNDUSSE Maastikuaia liikumine 18. sajandi Inglismaal oli aktiivselt mõjutatud selle arvukate kirjandusfiguuride suundadest ja kujundustest. Mõnend neist isikutest, nagu nt Alexander Pope,
annaabi.ee 
