süsivesikud ei lahustu, lõhustu. Mis on isumahl? EHK REFLEKTOORNE FAAS ON MAOMAHLA SEKRETSIOONI ESIMESEKS FAASIKS, MILLELE JÄRGNEB KEEMILINE FAAS Mao sekretoorse talitluse faasid Reflektoorne faas, mille käigus tekivad isumahlad. Keemiline faas, kui toit on juba maos Nimetage 12-sõrmiksoolde suubuvad seedenõred · Kõhunäärmenõre · Soolenõre · Sapp Sapi ülesanded seedeprotsessis · Sapihapete soolad on kõhunäärme lipaasi fregmendiks. Nende juuresolekul aktiveerub lipolüüs. · Sapihapped emulgeerivad rasva · Sapihapete abil toimub rasvhapete imendumine organismi. Kõhunäärme e. pankrease tähtsus seedeprotsessis · Trüpsaiin lõhustab valke · Amülaas lõhustab süsivesikuid · Lipaas põhiline sooletraktis rasvu lõhustav ferment. Seedimine peen- ja jämesooles. Seedimine peensooles
14. Mao sekretoorse talitluse faasid Reflektoorne faas - "isumahl" Keemiline faas toimub kui toit on sattunud makku. Samuti reflektoorne, maomahla suurenenud eritumine. Ekstraktiivained kutsuvad esile eriti suure maomahla eritumise, neid leidub juurviljades ja lihas, ning nad erituvad keeduvedelikku. Seetõttu on nt suppi väga kerge seedida. 15. Nimetage 12-sõrmiksoolde suubuvad seedenõred Kõhunäärmenõre Soolenõre Sapp 16. Sapi ülesanded seedeprotsessis Sapihapete soolad on kõhunäärme lipaasi fermendiks. Nende juuresolekul aktiveerub lipolüüs Sapihapped emulgeerivad rasva Sapihapete abil toimub rasvhapete imendumine organismi 17. Kõhunäärme e. pankrease tähtsus seedeprotsessis Kõhunääre on oluline seedenääre, mille nõre sisaldab HCO3- ja ensüüme kõikide toiainete lõhustamiseks. Vesinikkarbonaat tekib pankreasejuha rakkudest pärineva CO2 ja vee ühinemisel
isumahla eritumine 2. Keemiline faas, mis sltub toidu koostisest. Nt. vga rasvane toit prsib maomahla eritumist, mis thendab, et toit psib maos kaua. 10. 12-SRMIKSOOLDE SUUBUVAD NRED, NENDE LESANDED: 1. Khunrmenre sisaldab kiki toitaineid lhustavaid ensme: trpsaiin lhustab valke; amlaas ssivesikuid, lipaas rasvu. 2. Soolenre: sisaldab peptidaase, mis lhustavad valke; maltaasi, mis lhustab disah. polsahhariidideks; lipaasi, mis lhustab rasvu. 3. Sapiga viiakse vlja ertrotstide jkained; sapihapete soolad on khunrme lipaasi fermendiks; sapihapped emulgeerivad rasva, mistttu muutuvad nad rasvalahustuvateks ja on vimelised imenduma organismi. 11. SAPI LESANDED SEEDEPROTSESSIS: Sapiga viiakse vlja ertrotstide jkained; sapihapete soolad on khunrme lipaasi fermendiks; sapihapped emulgeerivad rasva, mistttu muutuvad nad rasvalahustuvateks ja on vimelised imenduma organismi. 12. KHUNRME THTSUS SEEDEPROTSESSIS: Khunrmenre sisaldab kiki toitaineid lhustavaid ensme: trpsaiin lhustab valke;
Sellise ph juures on kõige paremini toimivad kõhunäärme ja peensoole ensüümid. Kõhunäärmeensüümid tulevad peensoolde kõhunäärmejuha kaudu , mis avaldub kaksteistsõrmiksoolde; tuleb ka sapp, mis aitab aluselise ph loomisele kaasa. Aktivaatoritest on mitme ensüümide toimeks vajalik Ca ioonide juuresolek, nt pankrease ensüümide toimeks. Pankrease lipaasi (lipiide lõhustav) aktiveerimiseks on vajalik sapihapetes/sapihapete soolade ja ka Ca ioonide juuresolek. Cl ioonide juuresolek on vajalik sülje -amülaas lõhustamiseks. Sülg ise produtseerib Cl-ioone ka. Kõhunäärme mitteaktiivse trüpsinogeeni aktiveerimiseks vajalik käivitajaensüüm enteropeptidaas e. enterokinaas. Kui kõhunäärme nõrega jõuab trüpsinogeen peensoolde, toimub enterokinas, mis lõhustab trüpsinogeeni molekulist ära ühe rühma aminohappeid. Kui ...... trüpsiin aktiveerib ülejäänud ensüüme ..
veritsustendents tingituna hüübimisfaktorite defektidest) hüpokoagulatsioon Pärilikud: Hemifilia A (klassikaline, faktor 8 defitsiit) Hemilia B (faktor 9 defitsiit) : veritsus kõige sagedasem on liigessisene ja lihassisene verejooks Teised haigused: afibrinigeneemia, hüpotromineemia Omandatud veritsushaigused: Hepariin Immuunkoagulopaatiad (f 8 antikehad) Kulutuskoagulopaatia Maksahaigused (tsirros) K vitamiini defitsiit. Protrombiin, F 7, 9, 10 : sapihapete defitsiit, üldine malabsorptsioon, soole mikrofloora allasurumine antibiootikunidega, kumariini analoogid (kaudse toimega antikoagulandid) Trombotsüütide funktsioonid: adhesioon, agregatsioon ja sekretsioon, vere hüübimine, fibrinolüüs Trombotsütopeenia < 100 (ref väärtus 150-400) Põhjused: 1. Trombotsüütide produktsiooni langus Luuüdi haigused Aplastiline aneemia, Luuüdi infiltratsioon (leukeemia, kasvaja
Süsivesikute imendumine: imenduvad monosahhariididena verre; põhiline mass imendub peensoole piires; väike osa imendub ka jämesooles. Valkude imendumine: imenduvad aminohapetena verre; põhiline mass imendub peensoole ülemises osas; mõned lahustuvad valgud imenduvad muutumata kujul (nt. kanamunavalk, seerumivalk). Rasvade imendumine: Imenduvad glütseriini ja rasvahapetena: glütseriin imendub iseseisvalt, rasvhapped aga emulgeeritakse sapihapete poolt ning seejärel imenduvad koos sapihappega lümfi, sealt verre. 7. Ainevahetuse olemus- Jaguneb assimilatsiooniks - organismi viidud ainete ümbertöötlemine, omastamine ja ülesehitusprotsess ning dissimilatsiooniks - erinevate ainete lõhustamine ( et uuendada rakke, kudesid, saada energiat) ning laguproduktide eemaldamine organismist. 8.Valkude ainevahetus, valkude tähtsus organismis - valgud on
ka rasvarikkad. Eestlased on harjunud liialdama loomse valguga. Sellepärast on oluline jälgida toiduvalkude sisaldust ja pidada kinni soovitatud proportsioonist. Rasvad on koos valkudega olulised rakumembraanide koostisosad, aitavad kaasa hormoonide sünteesile ja on kõige suuremaks energiaallikaks. Üks gramm rasvu annab 9 kcal. Rasvad on ka olulised rasvlahustuvate vitamiinide nagu A, D, E ja K omastamiseks. Eriliiki rasv on kolesterool, mis on vajalik sapihapete, rakumembraanide ja A-vitamiini sünteesiks. Kolesterooli sisaldavad ainult loomse päritoluga toiduained. Parimaks rasvaineks on polüküllastumata rasvhapped, mida leidub õlides ja kalas, samuti pähklites. Toitu mitmekülgselt! Valiku kergendamiseks on toiduained jagatud seitsmesse põhigruppi: teraviljatooted ja kartul; köögiviljad (sh kaunviljad ja seened); puuviljad ja marjad; liha, kala ja kanamuna; piimasaadused; lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned; suhkur,
on tihtika rasvarikkad. Eestlased on harjunud liialdama loomse valguga. Sellepärast onoluline jälgida toiduvalkude sisaldust ja pidada kinni soovitatud proportsioonist. Rasvad on koos valkudega olulised rakumembraanide koostisosad, aitavad kaasa hormoonide sünteesile ja on kõige suuremaks energiaallikaks. Üks gramm rasvu annab 9 kcal. Rasvad on ka olulised rasvlahustuvate vitamiinide nagu A,D, E ja Komastamiseks. Eriliiki rasv on kolesterool, mis on vajalik sapihapete, rakumembraanide ja A-vitamiini sünteesiks. Kolesterooli sisaldavad ainult loomse päritoluga toiduained. Parimaks rasvaineks on polüküllastumata rasvhapped, mida leidub õlides ja kalas, samuti pähklites. Vitamiinid ja vesi Vitamiinid mõjutavad kasvu, rakkude ja elundite ainevahetust. Nende hulgast oleneb paljude haiguste taandamine, kuid neid vajame üsna väikestes kogustes. Vitamiine peame pidevalt toiduga juurde saama, kuna need ei säili organismis kuigi kaua
HCl teke kujuneb alles 2,5-4 aastaselt, imikul on happesus tingitud ainult piimhappest. Maosisalduse pH alaneb – imikul u 4-5,8, täiskasvanul 1-2,0. Imikul lõhustatakse seedekulglas ja maos ainult piimarasvu. Peensooles .. toimub lõplik toitainete lõhustamine. Osalevad: kõhunäärmenõre, sapp ja soolenõre. Samuti toimub peensooles ka lõhustunud ainete imendumine ning seedeprotsessis osalevate hormoonide vallandumine. Imikutel ja väikelastel on puudulik sapi ja sapihapete produktsioon maksa poolt. Valkude lõhustamise lõpp-produktiks on aminohapped, mis imenduvad verre. Esimestel elukuudel on puudulik tärklise seedimine, sest kõhunäärme amülaasi (seedeensüüm, mis lõhustab tärklist) aktiivsus on madal. Laktaas – peensoole ensüüm, lõhustab lehmapiima suhkrut laktoosi. Vastsündinuil puudub soole mikrofloora! Rinnapiim läbib seedekulgla 13 h , lehmapiim 15h. Defekatsioonisagedus on 1.nädalatel 4,5x
Lipiidide lõhustamine ja ainevahetus Lipiidide lõhustamine algab maos, kuid seal saab lõhustada ainult emulgeeritud lipiide, sest mao lipaas toimib ainult emulgeeritud lipiididele. Need on näiteks piimas. Täiskasvanul mao lipaasi lõhustamine väheneb. Lipiidide lõhustamine toimub peamiselt peensooles, kõhunäärme lipaasi ja peensoole liponaatiliste ensüümide mõjul. Seejuures on vajalik sapi olemasolu, sest sapihapped ja nende soolad emulgeerivad lipiide. Peale selle on sapihapete olemasolu vajalik rasvhapete imendumisel metsellide moodustamiseks. Glütserool läheb verest osaliselt maksa, kus temast maks sünteesib glükoosi. Rasvhapped osalt sisenevad ka maksa, osa läheb aga kudedesse, kus nendest ja fosfolipiididest sünteesitakse uuesti triglütseriide. Maksa sisenenud rasvhapped moodustavad valguga kompleksühendid, mida kutsutakse väga madala tihedusega lipoproteiinideks ja need lähevad maksast uuesti verre ja neid võidakse ka suunata kudedesse.
Maks (skeem) Maksa struktuur Sapp (1) Sappi eritub 0.5-1.0 l/ööpäevas Sapi eritumist reguleerivad nii humoraalne kui neuraalne regulatsioon: peensoolest erituv hormoon sekretiin, parasümpaatikuse ärritus ja sapisoolad soodustavad sapi eritumist Sapp kontsentreerub sapipõies Rasva ja valku sisaldava toidumassi saabumine soolde stimuleerib soole koletsüstokiniini (pankreosümiin) eritumist ja sapipõie kokkutõmmet ning sapipõis tühjeneb Sapp koosneb sapihapete sooladest, mis tekivad maksarakkudes kolesteroolist ja mis on rasvade imendumiseks vältimatud. See protsess muudab ensüüm lipaasi (pankreasest pärinev) toime rasvade lahustamisel soodsamaks Sapp (2) Rasvakogumist e. mitsellist imendub rasva lõhustumisprodukt peensoole ülaosa rakku, sapisoolad imenduvad peensoole alaosast värativeeni süsteemi ja jõuavad taas maksa Samasugust nähtust e. enterohepaatilist tsirkulatsiooni (sool-värativeen-maks-sapp-sool)
Langerhansi saared endokriinne osa (insuliin, glükagoon, somatostatiin) Sagaratena paiknevad suured näärmerakud eksokriinne osa - toodavad pankreasenõret; juhad moodustavad pankreasejuha (avaneb duodeenumisse) Nõre: Seedeensüümid: -- proteaasid (trüpsiin, kümotrüpsiin, toodetakse proensüümidena!, aktiveeruvad peensoole limaskestas toodetava ensüümi enteropeptidaasi toimel, karboksüpeptidaasid) -- lipaas (aktiivne sapihapete manulusel, lagundab 1 ja 3 estersidemed) -- fosfolipaas (lagundab fosfolipiidide estersidemeid) -- amülaas (tärklis dekstriin maltoos ja trisahhariidid) -- ribonukleaasid, desoksüribonukleaasid (RNA,DNA nukleotiidideks) Bikarbonaat ja vesi (toodavad viimajuhade epiteelirakud) Sekretsioon: Närviregulatsioon (reflektoorne, vastusena toidu haistmisele, maitsmisele, maoseina ärritusele) NB! Toidu jõudmine makku ja kaksteistsõrmiksoolde vallandab pankreasenõre sekretsiooni
Eestlased on harjunud liialdama loomse valguga. Sellepärast on oluline jälgida toiduvalkude sisaldust ja pidada kinni soovitatud proportsioonist. Rasvad on koos valkudega olulised rakumembraanide koostisosad, aitavad kaasa hormoonide sünteesile ja on kõige suuremaks energiaallikaks. Üks gramm rasvu annab 9 kcal. Rasvad on ka olulised rasvlahustuvate vitamiinide nagu A, D, E ja K omastamiseks. Eriliiki rasv on kolesterool, mis on vajalik sapihapete, rakumembraanide ja A-vitamiini sünteesiks. Kolesterooli sisaldavad ainult loomse päritoluga toiduained. Parimaks rasvaineks on polüküllastumata rasvhapped, mida leidub õlides ja kalas, samuti pähklites. Toitu mitmekülgselt! Valiku kergendamiseks on toiduained jagatud seitsmesse põhigruppi: teraviljatooted ja kartul; köögiviljad (kaunviljad ja seened); puuviljad ja marjad; liha, kala ja kanamuna; piimasaadused; lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned; suhkur, maiustused ja
Süsivesikute imendumine: imenduvad monosahhariididena verre; põhiline mass imendub peensoole piires; väike osa imendub ka jämesooles. Valkude imendumine: imenduvad aminohapetena verre; põhiline mass imendub peensoole ülemises osas; mõned lahustuvad valgud imenduvad muutumata kujul (nt. kanamunavalk, seerumivalk). Rasvade imendumine: Imenduvad glütseriini ja rasvahapetena: glütseriin imendub iseseisvalt, rasvhapped aga emulgeeritakse sapihapete poolt ning seejärel imenduvad koos sapihappega lümfi, sealt verre. 7. Ainevahetuse olemus. Jaguneb assimilatsiooniks - organismi viidud ainete ümbertöötlemine, omastamine ja ülesehitusprotsess ning dissimilatsiooniks - erinevate ainete lõhustamine ( et uuendada rakke, kudesid, saada energiat) ning laguproduktide eemaldamine organismist. Ainevahetus reguleeritakse kesknärvisüsteemi kaudu hormonaalsüsteemi abil. Kõige rohkem osalevad neerupealise koore hormoonid. 8
satuvad antud keskkonda väljaspoolt, jäävad püsima lühikeseks ajaks. Inimese normaalne mikrofloora: Suus, Nahal, Maos, Soolestikus, Eritus- ja suguelundites. Organismi mikrofloora tähtsus: Osaleb seedimisprotsessides (toitainete lõhustamine, sooleperistaltika regulatsioon, seedeensüümide tekke stimuleerimine, seedeensüümide inaktiveerimine), Osaleb ainevahetuses (vitamiinide, aminohapete süntees, sapihapete konversioon), Stimuleerib organismi immuunsüsteemi, Tagab organismi kolonisatsiooniresistentsuse. Mikrofloora kujunemine. Mikrofloora on geneetiliselt määratud. Sünnitegevusega algab mikrofloora kujunemine. Tervel emal on suguteedes on väga normaalne ning tugevalt võitlevate omadustega mikrofloora. Paar nädalat enne sünnitust tõuseb kasulike bakterite hulk emal: laktobatsille, bifidobaktereid, mitmesugused piimhappelised streptokokid. Sünnitusteid läbides kohtub laps
5. Pankrease ja maksa tähtsus seedeprotsessis Pankreas e. kõhunääre = toodetakse kõhunäärmenõre, insuliini Maks = sapi tootmine, aminohapete ümbertöötlemine. kõhunäärmenõre ülesanded Kõhunääremenõre sisaldab ensüüme kõikide toiainete lõhustamiseks: Trüpsaiin - lõhustab valke Amülaas - lõhustab süsivesikuid Lipaas - põhiline sooletraktis rasvu lõhustav ferment. Selle aktiviseerivad sapi happed. sapi ülesanded: Sapihapete soolade juuresolekul aktiveerub lipolüüs Sapihapped emulgeerivad rasva Sapihapete abil toimub rasvhapete imendumine organismi --- Seedimist soodustavad ja organismile vajalikud ained: 1) Kiudained Kiudaine läbib seedekulgla seedumata ja selle käigus seob see vett ning mitmeid organismile mittevajalikke või kahjulikke aineid. Leidub taimsetes toiduainetes, näiteks teraviljasaadustes (täisterades, kliides, helvestes), kaunviljades (hernestes, ubades),
tuleb vahetult maksast. Sapi koostisesse kuuluvad sapihapped, sapipigmendid ning teised orgaanilised ja anorgaanilised ained. Sapihapetel on suur tähtsus rasvade seedimisel. Sapipigmendid bilirubiin ja biliverdiin on hemoglobiini laguproduktid. Sapi tume värv on tingitud pigmentide sisaldusest. Ööpäevas tekib inimesel 500- 1000ml sappi. Sappi produtseeritakse vahetpidamatult, protsess intensiivistub seedimisel. Sapi tähtsus seedimisel: - Sapihapete soolad on kõhunäärme lipaasi fermendiks. Nende juuresolekul aktiveerub lipolüüs. - Sapihapped emulgeerivad rasva muudab vees lahustuvaks. - Sapihapete abil toimub rasvhapete imendumine organismi. Sapi hulk ja tema produtseerimise kestus olenevad söödud toidu koostisest. Eriti palju sappi nõristub munarebu, liha ja piima söömisel. Sapinõristus kestab keskmiselt 5-10 tundi. Ta katkeb, kui viimane portsjon toitkörti väljub maost. 31. Imendumine.
imendumine sooltraktist, taastub toksiinide poolt blokeeritud antikehade, antioksüdantide ja A- vitamiini süntees. Klorofülliin, klorofülli vees lahustuv derivaat, seondub aflatoksiinide ning teiste polütsüklilise struktuuriga mükotoksiinidega vähendades nende imendumist, aga samuti leevendab mükotoksikoose tänu oma antioksüdatiivsetele omadustele Kolestüramiinil, mida meditsiinis kasutatakse sapihapete sidumiseks ja kolesteroolitaseme alandamiseks, on ohratoksiini ja zearalenooni kahjutustav toime. Kõrge hinna tõttu aga seda vahendit praktikas ei kasutata. Patuliini farmakokineetika on teiste mükotoksiinide omast erinev, ning selle toksiini neutraliseerimiseks soovitatakse veistele söödaga manustada mitteasendamatut aminohapet tsüsteiini selles sisalduv tioolrühm neutraliseerib patuliini vatsas. Teised söötades olevad
Sagaratena paiknevad suured näärmerakud eksokriinne osa toodavad pankreasenõret; juhad moodustavad pankreasejuha (avaneb duodeenumisse). Eksokriinsete rakkude kogumikud eksotsüteerivad ensüüme sisaldavad graanulid kogumisjuhasse. Pankreasenõre Seedeensüümid: proteaasid (trüpsiin, kümotrüpsiin, toodetakse proensüümidena!, aktiveeruvad peensoole limaskestas toodetava ensüümi enterokinaasi toimel, karboksüpeptidaasid) -lipaas (aktiivne sapihapete manulusel) - amülaas (tärklis dekstriin maltoos ja trisahhariidid) - ribonukleaasid, desoksüribonukleaasid, jt. Bikarbonaat ja vesi (toodavad viimajuhade epiteelirakud) Pankreasenõre sekretsioon Närviregulatsioon (reflektoorne, vastusena toidu haistmisele, maitsmisele, maoseina ärritusele) NB! Toidu jõudmine makku ja kaksteistsõrmiksoolde vallandab pankreasenõre sekretsiooni Endokriinne (koletsüstokiniin duodeenumis vastusena rasvale ja proteiinile, sekretiin duodeenumis vastusena
·Alles siis kui J. E. Jorpes'i ja Viktor Muti laboris saadi 1966. Aastal nende ainete puhasekstraktid ja identifitseeriti aminohappeline koostis, selgus et tegu on sama ainega. Seega õige oleks kaksiknimi koletsüstokiniin/pankreosümiin (lüh. CCK./PZ). SAPIPÕIS Sapi funktsiooniks on toidurasvadest emulsiooni tekitamine, mis suurendab kokkupuutepinda kõhunäärme lipaasidega ja võimaldab sellega neid efektiivsemalt lagundada. Sapihapete koguhulk kehas on 3 gr ja sellest ei järku lipolüütilise funktsiooni jaoks ühe söögikora ajal. Rasvarikka söögikorra puhul on vajalik sellest kuni 5 korda suurem kogus. Sellepärast tsirkuleerivad olemasolevad sapphapped päevas mitu korda läbi soole ja maksa. Selle, iga kord umbes 3 gr sapphappega ringlemise sagedus sõltub söömisest ja kigub vahemikus 4-12 ringi ööpäevas. BILIRUBIINI RINGLUS Peale sapphapete ja lipiidide jõuab glükuroniinina soolde ka spapipigemnt bilirubiim
Sagaratena paiknevad suured näärmerakud eksokriinne osa toodavad pankreasenõret; juhad moodustavad pankreasejuha (avaneb duodeenumisse). Eksokriinsete rakkude kogumikud eksotsüteerivad ensüüme sisaldavad graanulid kogumisjuhasse. Pankreasenõre Seedeensüümid: proteaasid (trüpsiin, kümotrüpsiin, toodetakse proensüümidena!, aktiveeruvad peensoole limaskestas toodetava ensüümi enterokinaasi toimel, karboksüpeptidaasid) -lipaas (aktiivne sapihapete manulusel) - amülaas (tärklis dekstriin maltoos ja trisahhariidid) - ribonukleaasid, desoksüribonukleaasid, jt. Bikarbonaat ja vesi (toodavad viimajuhade epiteelirakud) Pankreasenõre sekretsioon Närviregulatsioon (reflektoorne, vastusena toidu haistmisele, maitsmisele, maoseina ärritusele) NB! Toidu jõudmine makku ja kaksteistsõrmiksoolde vallandab pankreasenõre sekretsiooni
toidumassidega intensiivistavad sapiproduktsiooni ja põhjustavad sapi väljutamise soolde tingitud ja tingimatute reflekside mehhanismi abil. Maksa sekretoorseks närviks on uitnärv. Sümpaatiline närv kutsub esile sapiproduktsiooni vähenemise ja evakuatsiooni katkemise põiest. Maksa keemiliseks ärritajaks on seedehormoonid(sekretiin) , valgu seedimisproduktid ja ekstraktiivained. Tugevat sapinõristust soodustavad sapihapete soolad. Imendunud verre, stimuleerivad nad maksarakkude talitlust. Peensoole sein on kaetud kattekoega, mille vahel avanevad torujate Lieberkühni näärmete juhad. Need näärmed eritavad soolenõret, mis koosneb vedelast osast ja selles suspendeeritud tihkematest limahelvestest, mida produtseeritakse põhiliselt soolestikku sattunud mitteomastatavate ainete puhul, mis võivad kahjustada limaskesta.
kaksteistsõrmiksoole retseptorite ärritamine toidumassidega intensiivistavad sapiproduktsiooni ja põhjustavad sapi väljutamise soolde tingitud ja tingimatute reflekside mehhanismi abil. Maksa sekretoorseks närviks on uitnärv. Sümpaatiline närv kutsub esile sapiproduktsiooni vähenemise ja evakuatsiooni katkemise põiest. Maksa keemiliseks ärritajaks on seedehormoonid(sekretiin) , valgu seedimisproduktid ja ekstraktiivained. Tugevat sapinõristust soodustavad sapihapete soolad.Imendunud verre, stimuleerivad nad maksarakkude talitlust. Peensoole sein on kaetud kattekoega, mille vahel avanevad torujate Lieberkühni näärmete juhad. Need näärmed eritavad soolenõret, mis koosneb vedelast osast ja selles suspendeeritud tihkematest limahelvestest, mida produtseeritakse põhiliselt soolestikku sattunud mitteomastatavate ainte puhul, mis võivad kahjustada limaskesta. Põhilised faktorid, mis stimuleerivad soolenäärmete sekretsiooni,
annaabi.ee 
