Aafrika näol ning täpsemalt räägin ma peamiselt Sahara kõrbe piirkonnast. Sahara-taguses Aafrikas on puhta joogivee puudumise probleem kõige tõsisem. Seal puudub juurdepääs puhtale joogiveele 328 miljonil inimesel ehk 42% rahvastikust. Sellise eluliselt vajaliku tarbe puudumine tekitab tohutult palju erinevaid probleeme. Kahjuks ei tekita puhta joogivee puudumine lihtsalt ebamugavustunnet, vaid on elu ja surma küsimus. Kuna vesi on reostunud ning puuduvad korralikud sanitaartingimused, siis väga paljudel inimestel esineb tõsiseid tervisehädasid. Enam levinud on kõhulahtisus, mille tagajärjel hukkub igal aastal 1,5 miljonit inimest. Eriti traagiline on see, et nende inimeste seas on valdavalt väikelapsed. Iga päev hukkub juba ainuüksi Aafrikas üle 4000 lapse puhta joogivee puudumise tagajärjel. Aafrikas elavate inimeste kõrget vaesustaset saab samuti seostada puhta joogivee puudumisega. Nimelt tegelevad naised ning lapsed päevast-päeva pikkade maade
revaktsineeritakse 13 aasta vanuseid lapsi. Vaktsineerimata inimestel hoiduda kokkupuutest nakatunuga. Las te halv atus Poliomüeliit on nakkushaigus, mille tekitaja on polioviirus. Kuidas levib ? Polioviirus kandub kõige sagedamini üle inimeselt inimesele või fekaaloraalsel teel, pesemata käte kaudu. Samuti on võimalik nakatuda saastunud toidu või joogi kaudu kohtades, kus on ebapiisavad hügieenija sanitaartingimused. Viirusega nakatunud võivad väljaheitega viirust eritada mitme nädala jooksul ja on kõige nakkusohtlikumad 710 päeva enne ja pärast haigusnähtude avaldumist Peiteperiood & sümptomid Peiteperiood on tavaliselt 1020 päeva. Haiguse iseloomulikud sümptomid on palavik, meningiidi ja halvatussümptomid. Mittevaktsineeritud nakatunutel tekivad halvatussümptomid 0,11% juhtudel. Ravi Poliomüeliidile ei ole spetsiifilist ravi, haigestumist välditakse
Veeprobleemid, nende põhjused ja tagajärjed ning võimalikud lahendused http://ethelkxxk.files.wordpress.com/2010/02/katine-water-carrier-girl1.jpg Faktid Magevett on kogu maakera veevarudest vaid 1% 1,1 miljardil inimesel puudub ligipääs puhtale joogiveele 2,5 miljardil inimesel puuduvad elementaarsed sanitaartingimused Igal aastal sureb üle viie miljoni inimese saastunud vee poolt põhjustatud haigustesse Arengumaades kasutavad inimesed päevas keskmiselt 10 liitrit vett. Põhjused Maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majandus Antisanitaarsed olud ning veereostus arengumaades http://www.terveilm.net/banners/422_TK_mdg7.gif Naftareostus Tagajärjed
last ja kui vaadata põhjust miks see nii on, saame me vaid süüdistada iseendid, sest inimtegevus on see, millest on tingitud reostused. Viimase 50 aasta jooksul on inimtegevuse tagajärjel tekkinud niisuguseid reostusi, mida pole varem kunagi ajaloos esinenud. Ühel pool maakera nõutakse tööstuselt reovee kogumist ja puhastamist, aga teisel pool maakera voolab iga päev looduses miljoneid tonne reovett ja igasuguseid saasteaineid. Umbes 2,5 miljardil inimesel puuduvad esmased vajalikud sanitaartingimused vee kasutamiseks ning reoveest vabanemiseks. On tehtud uuringuid mille järgi aastaks 2030 elab iga kolmas inimene maailmas veepuuduses. Elanikkonna kiire juurdekasv ja rikaste riikide hoolimatu suhtumine piiratud veevarudesse võivad kaasa tuua ohtlikke sõjalisi konflikte. ,,Maailmas on sõditud nafta pärast. Ka vee pärast peetav sõda on võimalik, " on öelnud USA Ohio ülikooli proferssor. Kroonilise veepuuduse all kannatavate piirkondade arv järjest suureneb. Eriti
Tehes üleskutseid ja erinevaid teadvustusi, infopäevi, jõutakse noorteni jagades neile teadmisi ja informatsiooni inseneriteaduste kohta. Seeläbi suudetakse suurendada tulevikus antud valdkonna huviliste ja õppurite arvu. Tundegid peaksid end nägema kui tuleviku loojatena. Kuna majandus põhineb tulevikus teadmiste põhjal, siis vajatakse rohkem insenere, kes arendavad tehnoloogiaid, mis näiteks toovad Eestisse ligi investoreid ja miks ka mitte suuremaid ettevõtteid. Hästi arendatud sanitaartingimused, head kaubaühendused võimaldavad tööjõul liikuda ja hakkama saada. Olles esimese aasta tudeng olen saanud aru sellest, et tihti on projektides tellija poolne sõna lõplik ja seda muuta ei saa. Näen, et see on vale ja sõnaõigus tuleks siiski jagada omaala tundjate ja tellija vahel. Tulevikus saaksid ideed sedaviisi lihtsama ja loogilisema lahenduse vajalikule olukorrale. Eesti majanduse arengule saavad aidata kaasa kõik inseneeria valdkonnad. Näiteks
Linnaelul olid omad hüved ja puudused. Kuid elukeskkond pidevalt paranes. Räpased agulid korrastati ja elamistingimused muutusid järjest paremaks. Linnadesse rajati veevärk, kanalisatsioon ja linnaehitust hakati sihipäraselt planeerima. Hoburaudteede kõrvale tulid trammiteed. 19.sajandi linnaelu mugavuseks oli voolav vesi, vannituba ja WC. Kuid üldist linnaelu edasiminekut varjutasid endiselt kitsad korteriolud ja kehvad sanitaartingimused eeslinnades, kus inimeste tervist ohustasid pidevalt epideemiad. Linnaelu iseloomustas ka kuritegevus, kerjamine ja muud ühiskondlikud pahed. IMPERIALISMI TEKE · 19. Sajandil oli juhtiv riik Inglismaa. · Kiiresti arenesid ka Preisimaa, Austria, Prantsusmaa ja Venemaa. · Eriti kiirseti arenes USA. · Kiiresti arenevad riigid hakkasid omavahel võistlema kes on siis ikka see kõige võimsam.
· Soodustus hariduse levik · Palju tööõnnetusi · Tööviljakus kasvas · Lõhuti masinaid 5. Kuidas mõjutas industrialiseerimine elu linnades? Esita nii positiivseid kui negatiivseid tagajärgi. Linnas hea elada Linnas halb elada · Elekter · Kehvad korteriolud · Kultuuri/meelelahutusasutused · Kehvad sanitaartingimused · Tänavavalgustus · Epideemiad · Transport · Kuritegevus · Tulekindlad ehitised · Prostitutsioon · Kanalisatsioon ja veevärk · Kerjamine 6. Millised olulised muutused toimusid transpordis? Leiutati aurumasin, aurik, auruvedur, diiselmootor ning bensiinimootor, kasutusele tulid liinibussid ja lennukid ning USA-s algas autode masstootmine,. 7
..........................................................10 Alev/Alevik...............................................................................................................11 Küla...........................................................................................................................12 Kokku.......................................................................................................................13 Sanitaartingimused......................................................................................................................14 Linn...........................................................................................................................14 Alev/alevik................................................................................................................15 Küla................................................................
Umbes poole maailma haiglakohtadest täidavad veeprobleemidest põhjustatud haiguste all kannatavad patsiendid, kuid ainuüksi käte vee ja seebiga pesemine aitaks vähendada kõhulahtisuse tõttu surevate inimeste arvu tervelt kolmandiku võrra. Pakistanis Karachis läbi viidud uurimus näitab, et piirkondades, kus sanitaarteenuste tase on madal ja teadmised hügieeni kohta ebapiisavad, kasutab rahvastik ravimitele kuus korda suurema summa kui elanikkond, kelle kasutuses on kõrgetasemelised sanitaartingimused. Hoolimata sellest, et kopsupõletik, düsenteeria, tuberkuloos ja malaaria moodustavad tervelt viiendiku kogu maailma haigustest, keskendub vaid 1% meditsiinilistest teadusuuringutest nende haiguste uurimisele. Arvukad abiorganisatsioonid ja teised arengukoostöö osapooled on aastakümnete jooksul arengumaades kaevude, veetorustike ja kuivkäimlate ehitamise ning hügieenialaste teadmiste jagamise teel vee- ja sanitaartingimusi parandanud. Tänu sellele on arengumaades viimase
Mereveevaru Aurumine Sademed Sublimatsioon Veevaru atmosfääris Kondensatsioon Veevaru jääs ja lumes Sulaveeäravool jõgedesse Pindmine äravool Jõeäravool Mageveevaru Maasseimbumine Põhjaveevaru Põhjaveeäravool Allikad VESI JA INIMENE! Fakdid 1,1 miljardil inimesel puudub ligipääs puhtale joogiveele, 2,5 miljardil inimesel puuduvad elementaarsed sanitaartingimused ning igal aastal sureb üle viie miljoni inimese saastunud vee poolt põhjustatud haigustesse. Vee kasutamine on viimase aastasaja jooksul kuuekordistunud, mis on üle kahe korra rohkem kui rahvastiku juurdekasv samal ajajärgul. Lääne-Aasias, Põhja-Aafrikas, Hiinas, Indias, Venemaal ja USA-s kasutatakse palju rohkem vett kui seda juurde tekib. Hinnanguliselt kannatab üle 250 miljoni inimese igal aastal saastunud vee poolt põhjustatud
• Linnakeskuse, töökoha, kooli, teatri, kino, klubi, kaubandus ja teenindus ja tervishoiu asutuste ning ühistranspordi ( buss, tramm, troll, lennuk ) lähedus. • Territooriumi heakorrastatus, tänavakatte iseloom, vee ja kanalisatsiooni, sooja, gaasi ja elektrivõrgu olemasolu. • Territooriumi esteetiline ja maastikuline väärtus, maaliline loodus, vaheldusrikas reljeef, metsade ja parkide, veekogude olemasolu, jne. • Keskkonna seisund, mikroklimaatilised ja sanitaartingimused- õhu, territooriumi ja vee saastatus ja müra jne. • Territooriumi ehitusgeoloogilised tingimused, loodusjõudude võimalik negatiivne toime. ( kõrge põhjavee seis, soostumine, järsud nõlvad, erosiooni ohtlikus, maalihke võimalus, üleujutuse võimalus, maakoha seismilisus) • Territooriumi rekreatiivne väärtus ( loodusmälestiste, loodukaitseala, turismiobjektide, kuurortide ja teiste puhkeasutuste, supelrandade ja taoliste asjade olemasolu. 14)A
Ebasoovitav ebavõrdsus - Inimeste võimed on erinevad, võimalused oma võimete arendamiseks ja rakendamiseks võivad erineda. Sissetulekute jaotuse uuringutes kõige enam kasutatav üksikmõõt on Gini koefitsient, mille väärtused võivad varieeruda nullist (täielik võrdsus) kuni üheni (täielik ebavõrdsus). Inimeste põhivajadused on defineeritud kui perekonna minimaalsed nõudmised eratarbimiseks (toit, peavari ja riietus) ning esmatähtsad avalikud teenused(puhas joogivesi, sanitaartingimused, ühiskondlik transport, tervisehoiu- ja haridusastutused) . Kuznetsi hüpoteesiks nimetatakse seost kui madala tulutaseme korral toob majanduskasv kaasa ebavõrdsuse süvenemise, keskmise ja kõrge tulutaseme korral aga vähendab majanduskasv ebavõrdsust. Inimarengu indeks mõõdab elukvaliteeti oodatava eluea, haridustaseme ja materiaalse elatustaseme alusel. Inimarend on seejuures defineeritud kui protsess, mis suurendab inimeste
Vainu vastas järelpärimisele lühisõnumiga: «Olge mõistlikud, minge pansionaati ja tegelege niikaua maalide müügiga, kuni korraldame tehase asja. Teised juba müüvad ja teenivad.» Tallinnas oli Vainu tüdrukutele lubanud, et Porto linnas ootab neid tuba kahele, tegelikult aga viidi kõik Eestist saabunud Maia äärelinnas asuvasse pansionaati Pensoa Dormida, kus 40 inimest pidanuks jagama keldrikorruse ühismagalat. «Seal olid halvad sanitaartingimused ja hulgaliselt kahjurputukaid,» meenutavad pettasaanud. Lea ja Angela otsustasid minna ööbima hotelli. Nende järjekordse hädasõnumi peale vastas Vainu, et «lutikahotell on liialdatud,» ning soovitan ennast mitte ähvardada ja petiseks tembeldada.» 6 Usu kaotanud sõbrannad ostsid lennukipiletid Frankfurti ja sõitsid sealt liinibussiga Eestisse, kus võtsid ühendust majanduspolitseiga
muutub positiivsemaks 6. Rahvusvaheline kaubandus Eksport, import, reeksport Kaubandusbilanss e. puhas eksport ekspordi ja impordi vahe Negatiivse kaubandusbilansi puhul sõltume liialt impordist Reeksport toodangu sissetoomine eesmärgiga pärast sellele väärtuse lisamist välja vedada Kaubandusbarjäärid e. piirangud: otsesed (tollimaks, kvoot kaubamahu piirang) kaudsed (tervisekaitse standardnõuded ja sanitaartingimused) Kõigi riikide vahelist kaubavahetust püüab soodustada maailmakaubandusorganisatsioon püütakse vähendada kaubandusbarjääre 7. Riigi arengutaseme näitajad Ühe näitaja alusel ei saa riigi arengutaset määrata, näitajaid on väga palju 1. Majanduslikud näitajad: Kogutoodang Sisemine SKT/GDP riigi territooriumil aasta jooksul toodetud kogutoodang rahalised väljenduses 1. turuhindades 2. ostujõu alusel
kus paene aluspõhi ulatub maapinnale välja. Seetõttu tuleb mõnda asulasse vedada joogivett tsisternidega. Eestis kasutatakse ka vett soojuse ära juhtimiseks põlevkivi kaevandustes iga tonni kohta kasutatakse 100 tonni jahutusvett, mis teeb Eesti maailma kõige suurima mageda vee tarbijaks inimese kohta. 2.2 Maailmas Maailmas 1,1 miljardil inimesel puudub ligipääs puhtale joogiveele. 2,5 miljardil inimesel puuduvad elementaarsed sanitaartingimused ning igal aastal sureb üle viie miljoni inimese saastunud vee poolt põhjustatud haigustesse. Vee kasutamine on viimase aastasaja jooksul kuuekordistunud, mis on üle kahe korra rohkem kui rahvastiku juurdekasv samal ajajärgul. Lääne-Aasias, Põhja-Aafrikas, Hiinas, Indias, Venemaal ja USAs kasutatakse palju rohkem vett kui seda juurde tekib. Hinnanguliselt kannatab üle 250 miljoni inimese igal aastal saastunud vee poolt põhjustatud haiguste tõttu
Sotsialism Ebavõrdsuse süvenemine ühiskonnas ja sotsiaalsete probleemidele lahenduste otsimine 2. Miks levisid 19.saj. teisel poolel ulatuslikult just sotsialistlikud ideed? Selle eesmärk on saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust, sest sotsialism oli ainus õpetus, mis lubas kiiresti lahendada kõik probleemid 3. Millised probleemid kaasnesid linnastumisega? Üldist linna elu edasi minekut varjutasid endiselt kitsad korteriolud ja kehvad sanitaartingimused eeslinnades, kus inimeste tervist ohustasid pidevad epideemiad . Linnaelu iseloomustas ka kuritegevus, kerjamine ja muud ühiskondlikud pahed. 4. Millised ühiskondlikud probleemid tekkisid industriaalühiskonna kujunemisel? Industriaalühiskonna kujunedes tekkisid mitmed ühiskondlikud probleemid, mille hulka kuulusid tööpuudus, madal tööliste elatustase ning tööliste poliitiliste õiguste puudumine.
Võimude meelest oli taoline süsteem edukas tänu madalale retsidivismiastmele. Laagrites olid väga rasked tingimused, vange koheldi sadistlikult ja omavoliliselt ning rikuti inimiõigusi. 1989.aastal võeti vastu täiendavad seadused, mis toonitasid rehabilitatsiooni rakendamist karistuse asemel, et humaniseerida Gulagite süsteemi. Paraku ei toimunud erilisi muutusi kuni NL perioodi lõpuni. 1990datel tõusis kuritegevuse tase ning vanglates sai probleemiks ülerahvastatus. Samuti olid sanitaartingimused väga halvad, põhjustades kiire haiguste leviku. Paraku olid võimud võimetud midagi ette võtma ning olukord hakkas liikuma aina halvemuse poole. lääneriikide oma kuigi kinnipidamistingimused seda polnud. Post-sovjetlik seadusandlus on keelustanud arbitraazi või ebainimliku kohtlemise nagu külastajate ja posti keelustamine. Nüüd nõutakse vanglaametnikelt nende vangide kaitsmist, kes on saanud ähvardusi ning tagatakse ka usuvabadus.
igast naisest. Tüüpiline prostituut on ohvritüüpi naine, kes on paljuski allaheitlik ja abitu, peab end nõrgemaks ja alluvaks pooleks. Kes usub, et naise peamine ülesanne ongi igati mehi teenindada. Selline naine allub kergesti sutenööride diktaadile. Ta ei hakka vastu, ei nõua õigust, ei lähe ära. Tal puudub väärikus, oma mina, ta tunneb end teise sordi inimesena. Nende ainuke viis vastu pidada on narkootikumid. Pikad tööpäevad, puudulik puhkeaeg ja toitumine, kehvad sanitaartingimused ja vägivald loovad eeltingimused terviseprobleemide tekkeks. Kümme aastat prostituutidega tegelenud aidsiennetaja Jüri Kalikov on öelnud, et ta pole näinud ühtegi õnnelikku prostituuti. Küsitlused näitavad, et 90% naistest paneks selle ameti kohe maha, kui saaks. Samas kinnitavad sotsiaaltöötajad, et Hollywoodi Pretty Woman on prostitutsiooni levikule kõvasti kaasa aidanud, toites tüdrukute arusaama selle töö lõpust - lähen rikkale mehele ja hakkan korralikuks pereemaks.
· linna keskuse, töökoha, haridus- ja kultuuriasutuste, kaubandus-, teenindus- ja tervishoiuasutuste ning ühistranspordi peatuste lähedus · territooriumi heakorrastatus, tänavakatte isloom, vee-, kanalisatsiooni-, sooja-, gaasi-, elektrivõrgu olemasolu · territooriumi esteetiline ja maastikuline väärtus, maaliline loodus, vaheldusrikas reljeef, metsade, parkide, veekogude olemasolu jne · keskkonna seisund, mikroklimaatilised ja sanitaartingimused (õhu, territooriumi ja vee saastatus, müra) · territooriumi ehitusgeoloogilised tingimused, loodusjõudude võimalik negatiivne toime (kõrge põhjavee seis, soostumine, järsud nõlvad, üleujutuste võimalus) · territooriumi rekreatiivne väärtus (loodusmälestiste, looduskaitsealade, turismiobjektide, kuurortide jt puhkeasutuste, supelrandade olemasolu) Kuna maa on füüsiliselt piiratud, on riik huvitatud, et omaniku valduses olev maa oleks
Algul oli see saksa kaupmeeste ühendus, hiljem linnade liit. Tähtsaim keskus oli Lübeck. Kaubanduse areng suurendas nõudmist ka metallraha järele. Kujunesid ka pangad. Linnades olid kindlustatud majad aadlike jaoks, vaestel olid majad puust või elasid üldse katusekambrites. Linnad oli piiratud müüridega. Kõik elanikud aga ei mahtunud müüride vahele ära, siis vaesemad pidid minema eeslinnadesse, kus polnud vaenlaste eest kaitset. Linnades oli ka toit mitmekesisem ning sanitaartingimused paremad, avalikud saunad. Linnas abielluti üsna hilja, seega iive oli negatiivne ja uued elanikud tulid enamasti maalt, samas oli ka läbisõitvaid kaupmehi, palverändureid ja kerjuseid. Abiellu hakati vabamalt suhtuma, valiti vastastikuse sümpaatia alusel, väljaarvatud aadlike perekonnad. Samal ajal levis linnades ka laialdaselt prostitutsioon. Linnas oli ka ülestõuse aadlike vahel ja lihtrahval vaesuse tõttu. Anti välja ka luksusmääruseid liige kulutamise korral, linnavõimude poolt
Arenguabi • Arenguabi. Vaidlused sisu, mahu ja ideoloogia üle. 19 sajandi tsiviliseerimine vs kohaliku võimekuse arendamine • Regulaarsed ülevaated eesmärkide täitmisest. Vt: http://unstats.un.org/unsd/mdg/Default.aspx • Edulood: vaesuse vähenemine (1990 elas alla 1 USD päevas 1,8 mlrd inimest, 2005 – 1,4 mlrd inimest – tänu Hiinale!). Algkoolis 1991 80% lapsi, 2005 – 88% maailma lastest. Nihe soolises võrdõiguslikkuses – haridus! • Murekohad: AIDS, vesi, sanitaartingimused, noorte tööpuudus. Jätkuvalt suured regionaalsed erinevused. Aafrika?! • Eestis: MDG väljaspool avalikku debatti, Probleemne teema: HIV/AIDS • “Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi arengukava 2011–2015“ • Vastavalt arengukavale on Eesti prioriteetseteks arenguabi sihtriikideks Afganistan ja idapartnerluse riigid (Moldova, Gruusia, • Ukraina, Valgevene, Armeenia ja Aserbaidžaan). Lisaks on rahastatud e-valitsemise projekte Balkanil,
Kõige ohvriterohkem nakkushaigus 19.saj, mis šokeeris kogu Euroopat(isegi kogu Maailma). Pandeemiad laastasid kogu Maailma. Medizinal Policey- 18,saj II poolel hakati rakendama tõkkeid med.probleemide vastu. Nt.apteegid, ämmaemandad, võitlus epideemiatega- just nakkushaiguste vastu. Garantiinid, sanitaarkoridorid, desinfiteerimine. Nakkuse riiki mitte laskmine. Koolera levis vee kaudu, ei allunud ühelegi meetodile. Levis eelkõige seal, kus sanitaartingimused olid eriti kehvad. Tabad Euroopat samamoodi nagu Aasiat ja Aafrikat. Euroopas aga oli veendunud oma ülemuslikkuses, kuid olid koolera vastu sama haavatavad. Mida suurem urbaniseerumine seda paremini koolera levis. Suremuse languse globaalsed tegurid: sõjaohvrite vähenemine, näljahädade lõpp (Inglismaal, Kesk-Euroopas 1816-1817, 1840ndad, Venemaal 1891-1892). 19.saj oli palju sõjaohvrite vaesem, kui eelnev sajand ja seda just suhtarvu poolest. Neid oli
arengust ja üleüldiselt tervislikust heaolust. Vaktsiini ajalugu. Inokulatsioon on kaitsepookimine. Jenner võttis kasutusele tuulerõugete vastase vaktsiini. 1796. aastal nakatas Jenner 8-aastase James Phippsi veiserõugetesse. Veidi hiljem püüdis ta poissi rõugetega nakatada, kuid James ei haigestunud. Nii õnnestus Jenneril saada kinnitus rahvatarkusele, et veiserõugete põdemine muutis inimese rõugete vastu immuunseks Sanitaartingimused paranesid hüppeliselt juba niisama käte pesemisega. Ignaz Semmelweis avastas, et lihtne kätepesemine enne operatsiooni vähendab nakatumist. John Snow tegeles kooleraga ja avastas, kui tähtis on puhas vesi ja et jäätmete lähedus suurenab oluliselt nakatuvust. Tema avastus tõstis jälelgi üleüldist avalikku tervist. 1880ndatel Lous Pasteur, antraxi ehk siberi katku ja marutõve vaktsiinid. Robert Koch oli mikrobioloog
Ametlik vaesustase on 1USD inimese kohta päevas. 32 Suhteline vaesus viitab tulude ebaühtlasele jaotumisele vaeste riikide elanike vahel ja rahvusvaheliste elustandardite vahel. Põhivajadused ILO poolt defineeritud kui perekonna minimaalsed nõudmised eratarbimiseks (toit, peavaru, riietus) ja esmatähtsad avalikud teenused (puhas joogivesi, sanitaartingimused, ühiskondlik transport jne) Inimarengu indeks HDI mõõdab elukvaliteeti oodatava eluea, haridustaseme ja materiaalse elatustaseme alusel. Protsess, mis suurendab inimeste valikuvõimalusi nii majanduslikus, poliitilises, sotsiaalses kui ka kultuurilises mõttes. 11.1. Majandusarengu erinevad definitsioonid Staatiline lähenemine, mis vaatleb arengut kui seisundit või eesmärki, mille poole püüeldakse.
annaabi.ee 
