Sisukord Sissejuhatus......................................................................................lk 3 Metsa hooldamiseks loetakse...........................................................lk 3 Loodusliku uuenduse ja kultuuri hooldamine..................................lk 3 Valgustusraie....................................................................................lk 3 Harvendusraie...................................................................................lk 4 Sanitaarraie.......................................................................................lk 4 Laasimine.........................................................................................lk 5 Metsakaitsetegevus...........................................................................lk 5 Metsamaaparandus...........................................................................lk 5 Sissejuhatus Metsakultuuride ja looduslikult tekkinud noore metsa hooldamine võib esialgu tähendada
teada. Selle märgin x-ga. 15 875 930 tm - 100% 14 163 920 tm - x% x(%)= 14 163 920 tm 15 875 930 tm 100% ~ 89,2% 1.3.3. Koosta tulpdiagramm kasutades eelnevalt kogutud andmeid juurdekasvu ja raiehulga kohta. Pealkirjasta diagramm. Märgi diagrammi vertikaaltelje juurde uuritav suurus koos ühikuga. ÜLESANNE 2 2.1. Seleta mõisted a) turberaie - uuendusraie, mida pika aja jooksul korduvate raietega tehakse loodusliku uuenduse saamiseks, selle kasvutingimuste parandamiseks. b) sanitaarraie - Sanitaarraiet tehakse nakkusallikaks olevate või kahjurite paljunemist soodustavate puude eemaldamiseks metsast. Samuti surevate või surnud puude raieks. c) valgustusraie - ehk noorendike hooldus. Selle raieliigi peamisteks eesmärkideks on kujundada puistu liigilist koosseisu. d) harvendusraie - Harvendusraiega antakse kasvuruumi väärtuslikele eksemplaridele, parendatakse metsa loodusliku uuenemise tingimusi, suurendatakse puistu vastupanuvõimet kahjustustele. 2.1.1
2. Juurdekasvu põhjal, kui palju juurdekasvuga tuleb(?) ;ei anna täpset teavet selle kohta. 3. Puidu varu järgi (meeter kuubis, tihumeeter); see on juba täpne. 4. Puidu väärtuse järgi (väärispuit, kõva lehtpuit, tarbepuit). · Metsade majandamise põhinõue on: aastane raie = aastane juurde kasv. · Metsamajandus tegelebki metsa istutuse, maa paranduse (niisutamine, kuivendamine, istutus),sanitaarraie ja sordi istutamisega. · Lageraie Plats tehakse puhtkas ,koos juurte ja kändudega. · Sanitaarraie Võetakse maha viltused ja haiged puud, et need ei rikuks teisi puid ära. · Metsatööstus on puiduraie ehk puuderaie ja töötlemine (oksad küljest ehk laasimine, koor maha ja tüvi tükeldatakse tükkideks ,kui on vaja). METSATÜÜBID JA JUURDE KASV 1. Ekvatoriaalsed vihmametsad Väga liigi rikkad, väärispuit (raudpuu, mahagon),
vähenenud maailmas 2X Igal aastal hävitatakse 125 000 km² metsa (eriti ohus on vihmametsad) Metsi ohustavad tegurid Põllumaade laiendamine Väärtuslike puiduliikide eksport Hooldustööde tegemata jätmine Keskkonna saastumine (happesademed) Metsa tulekahjud Eesti mets Eesti metsaseadus kohaselt peab vähemalt 20% riigi maismaapindalast olema mets Riik suunab metsaressursi kasutamist kehtestades lageraiet lubavad vanused ja rinnasdiameetrid; sanitaarraie tingimused; väetiste kasutamise http://www.rmk.ee/pages.php3/0133 http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/a ction=preview/id=2447/Eesti %2Bmetsanduse%2Barengukava%2B %28MAK%29%2Baastani%2B2010.pdf Maailmameri 70% maakera pindalast Ookeanides kokku 1 341 mln km² vett 6 tonni biomassi iga elaniku kohta Kala on 0,2-0,5 mld tonni PROBLEEM : bioloogilise produktiivsuse vähenemine Probleemi põhjused Mere saastamine (tankeriõnnetused, lohakus, inimtegevuse
Suurimad kalapüüdjariigid Hiina,peruu,jaapan,india,usa. Kalaõiguste müümine - kui riik ei taha,suuda tema ulatuses püüda,siis ta müüb selle teisele riigile( namiibia, angoola, argentiina,usa,kanada.) Ümarpuidutootjad usa,kanada,venemaa. Paberpuidutootjad usa,brasiilia,venemaa. Metsandus-metsamajandus : istutamine,väetamine,röövikute tõrje, kuivendamine, sanitaarraie. Metsatööstus raie, väljavedu, mehaaniline töötlemine, keemiline töötlemine, mööblitööstus. TABEL : ekvatoriaalsed vihmametsad kasvavad lõuna-ameerikas, aafrikas, kagu-aasias. Pindala väheneb kiiresti peamiselt üleraie tõttu, juurdekasv kuni 50 m 3/ha aastas, väheväärtuslikud puuliigid. Lähisekvatoriaalsed hõrendikud india,
RAIED KEIRO USIN METSANDUS Käesolev materjal ei ole ammendav ja ei sisalda kõiki metsaseadusest tulenevaid arvulisi näitajaid ja nõudeid. Raiete jagunemine metsaseaduse järgi 1. Hooldusraied a. Valgustusraie b. Harvendusraie c. Sanitaarraie 2. Uuendusraie a. Lageraie b. Turberaie 1) Aegjärkne raie 2) Häilraie 3) Veerraie 3. Valikraie 4. Trassiraie 5. Raadamine Hooldusraied Hooldusraied jagunevad valgustusraieks, harvendusraieks ja sanitaarraieks. Hooldusraiete eesmärgid ooldusraiete eesmärgid Puidu juurdekasv (puidumassi tootmine) Tulu saamine pikas perspektiivis Puidu kvaliteedi parandamine Looduslähedane metsakasvatus
Masin peab olema tuleohtlikust prahist ja õlist puhas, et ära hoida tulekahju. Raieliigid Kirjeldada järgmisi raieliike kirjalikult. 1. Lageraie on üks uuendusraie meetod, millega raiutakse puistu ühe aasta jooksul alates raie algusest, raie tegemisel säilitatakse seemne- ja elustikupuud, edasiseks järelkasvuks. 2. Harvendusraie on üks hooldusraie liik, mille käigus raiutakse välja kuni 30% puudest selleks, et luua lõppraiesse jäävatele puudele paremad kasvutingimused. 3. Sanitaarraie kavandatakse metsas, kus esineb surnud või kahjustatud puid ja nende väljaraie on metsakasvatuslikust seisukohast vajalik. Puuliigid Nimetada viis põhipuuliiki Eestis. Mänd, kuusk, kask, hall lepp, sanglepp Puidurikked Kirjelda järgnevaid puidurikkeid kirjalikult. 1. Lihtkõverus on samasuunaline sujuv kõverdumine ühel tasapinnal 2. Liitkõverus on kõverdumine sama tasapinna mitmes kohas või mitmel tasapinnal 3. Säsilõhed lüli- või küpspuidus esinevad radiaalsuunalised
1) puude valgus- ja toitetingimuste parandamiseks ning metsa liigilise koosseisu kujundamiseks (valgustusraie); 2) metsa väärtuse tõstmiseks, metsa tiheduse ja koosseisu reguleerimiseks ning lähitulevikus väljalangevate puude puidu kasutamise võimaldamiseks (harvendusraie); 3) metsa sanitaarse seisundi parandamiseks ja ohuallikat mittekujutavate surevate või surnud puude puidu kasutamise võimaldamiseks, kui see ei ohusta elustiku mitmekesisust (sanitaarraie). Seega lühidalt: lähtudes enamuspuuliigi vanusest ja hooldamise iseloomust, jagatakse hooldusraied kolmeks: 1. Valgustusraie - s.o. hooldusraie liik, mille abil kujundatakse tulevase puistu liigiline koosseis ja parandatakse allesjäänud puude kasvutingimusi, mille tulemusena nende juurdekasv suureneb. Valgustusraiet nimetatakse ka noorendike hooldamiseks. Eestis on tüüpiline, et valgustusraiete käigus raiutakse vabaks okaspuud (mänd, kuusk)
Mändide võra peab olema sümeetriline, selle tagamiseks peavad puud paiknema puistus ühtlsaelt. Kui põdraohtu pole siis võib harvendada männikut kuni täiuseni 85%-90% põdra ohukorral mitte raiuda vaid murda neid, et põtradel oleks raskem liikuda. Raiuda tuleb hundi tüüpi männid. Harvendusraiet tehakse tavaliselt 20-40-aastases puistus ning üle 40-aastases puistus. Puhtmännikus tehakse harvendusraiet alameetodil, raidudes peamiselt sanitaarraie põhimõttel, täies peab jääma pärast raiet kuni 70% hundi tüüpi puid on hilja juba maha raiuda, sest muidu jäävad sinna tühjad kohad. Lehtpuude osatähtsust vähendada niipalju, et täius jääks 60%. Kase võib välja raiuda, sest tal on väiksem küpsusvanus, kuid võib ka jääda. Kuusk jätta alles teise rindesse. Viimane harvendusraie teha 50-70-aastaselt, hiljem võib teha vajadusel ainult sanitaarraiet. Seega tehakse kokku üks-kaks harvendust.
Hooldusraie on peamine metsa kasvu ja arengut mõjutav tegevus. Selle abil on võimalik kiirendada puude kasvu, reguleerida metsa liigilist koosseisu ja suurendada metsade tormikindlust. Puistust raiutakse välja puid, mis on kasvus alla jäänud või takistavad peapuuliigi kasvu ja arengut. Hooldusraiet lubatud teha: 1) valgus- ja toitetingimuste parandamiseks; 2) väärtuse tõstmiseks; 3) sanitaarse seisundi parandamiseks. Hooldusraied jagatakse kolmeks: 1) valgustusraie 2) harvendusraie 3) sanitaarraie 1. Valgustusraie - kujundatakse puistu liigiline koosseis ja parandatakse allesjäänud puude kasvutingimusi. 2. Harvendusraie - anda paremate omadustega puudele rohkem valgust ja toitepinda. 3. Sanitaarraie - surnud ja surevate puude, kahjuritega asustatud või haigete puud koristamiseks. Raiekraad e. harvendamise aste - näitab, kui palju puid korraga välja raiutakse. Hooldusraie intensiivsus - näitab, kui tihti puistu eluea jooksul hooldusraieid tehakse.
kahjustusi. 4. Raied. 4.1 Raiete liigitus Kasvavat metsa raiutakse kas raieküpse puidu õigeaegseks kasutuselevõtmiseks, metsa uuendamiseks või metsa hooldamiseks. Puid raiutakse: ● üksikpuudena ● gruppidena ● lankidena Vastavalt 2009. a. Metsaseadusele eristatakse 5 peamist raie liiki, mis omakorda jagunevad: 1. Hooldusraie 1.1. Valgustusraie 1.2. Harvendusraie 1.3. Sanitaarraie 2. Uuendusraie 2.1. Lageraie 2.2. Turberaie 2.2.1. Aegjärkne raie 2.2.2. Häilraie 2.2.3. Veerraie 3. Valikraie 4. Trassiraie 5. Raadamine 6. Kujundusraie Raieks ei loeta metsamaal olemasoleva tee-, kraavi- või muu trassi, sihi või kaitsevööndi puhastamist kuni 8-sentimeetrise keskmise rinnasdiameetriga puudest ja põõsastest. Hooldusraied - n.o
harvenduste vahel 4-6 aastat. ·Esmajärjekorras raiuda allajäänud puud ja sanitaarraiele kuuluvad puud(Põdra kooritud). ·Võib ka ülevalitsevaid puid ära võtta. Sel juhul olgu allesjäävad naabrid elujõulised. Parimate puude võra peaks olema 2/3 ulatuses otse päikesevalguse käes. ·Säilitada kõvad lehtpuud Harvendusraied 30-40 aasta vanuses puistus ·Selles vanuses võib rinde täiuse viia 70%-ni ·Raie toimingu sanitaarraie põhimõtetel, raiudes välja haavataliku viljakehadega puud ·Kui esimesed harvendusraied jäävad tegemata, siis hilisemad harvendused enam ei aita. Puud ei suuda kasvuhoogu koguda ja tüve mädaniku levik on kiirem kui puidu juurdekasv Uuendusraie Kasvama jäävate puude ja loodusliku uuenduse, raielangi mulla ning ümbritseva metsa ja metsamulla kaitseks on keelatud:
o Langetatud tüve laasumine o Tüvede järkamine o Metsamaterjali koondamist ja kokkuvedu Lisaks peaeesmärgile lisanduvad mitmedki kõrvaleesmärgid o Metsa püsikindluse suurendamine o Puhkemajandusliku tähtsuse suurendamine Puid raiutakse o Üksikpuudena o Gruppidena o Lankidena Hooldusraie o Valgustusraie o Harvendamisraie o Sanitaarraie Uuendusraie o Lageraie o Turberaie Aegjärkne riae Häilraie Veeraie Valikraie Trassiraie Raadamine Hooldusraied – raied, mida tehakse metsa kasvuea vältel ja mille ülesanne on eemaldada metsast puud, mis takistavad meie jaoks oluliste puude kasvu või halvendavad metsa tervislikku seisundit. Uuendusraied – nim koondnimetusega raieviise küpsusest metsast puidu
Harvendusraie üle 40 aastates puistutes: · täius kuni 70%, ,,hundi" tüüpi puid ei raiuta, sest see tekitaks suuri tühimikke; · võra 1/4...1/5 puu pikkusest; · sellises vanuses enam põdra ohtu ei ole; · kuusk jätta teise rindesse, kase võib välja raiuda, sest tal on väiksem küpsusvanus; viimane harvendusraie 50-70 aastaselt, hiljem vastavalt vajadusele sanitaarraie 13. Lageraie on ka peamisi puidu varumise viise. Lageraie korral raiutakse raielangilt ühe aasta jooksul raie algusest arvates kõik puud, välja arvatud: seemnepuudeks jäetavad 20-70 hajali või mõnepuuliste gruppidena paiknevat mändi ühe hektari kohta, elujõuline järelkasv ja sälikpuud kogumahuga vähemalt 5 tihumeetrit ühe hektari kohta. Lageraiet võib teha, kui puistu on saavutanud vastava küpsusvanuse. Männi korral on see 90-120 aastat. Ka langi mõõtmed on piiratud
arengukavas määratletud mahtu. 2004. 2003-2004 raiehooajal raiuti alla 7 miljoni tihumeetri, kuuse raie oli langenud allapoole metsanduse arengukavas ettenähtud mahust. Eesti Roheline liikumine avalikustas uuringu, mille järgi kuni 50% Eestis raiutavast puidust on illegaalne. 2005. Eesti metsades raiuti 2005. aastal 5,12 miljonit m3 puitu; sellest vähem raiuti viimati 1997. aastal. Võrreldes 2004. aastaga vähenes puiduraie 2005. aastal 32,9% võrra. Seoses jaanuaritormiga suurenes sanitaarraie võrreldes eelmise aastaga ligi kolm korda. 2005. aastal raiuti sanitaarraiega 1,19 miljonit m3 puitu, mis moodustas kogu raiemahust tervelt 23,3%. Kõik ülejäänud raieliigid vähenesid tuntavalt: uuendusraie 41,3%, valikraie 89,3%, valgustusraie 19,8%, harvendusraie 63,2%, muud raied 17,5% raiete kogumahust. Raiete pindala jäi 2005. aastal peaaegu samaks võrreldes 2004 aastaga, metsa raiuti 129 721 ha, mis on vaid 1,8% vähem 2004. aastast. 2006. 2006
Harvendusraie üle 40 aastates puistutes: · täius kuni 70%, ,,hundi" tüüpi puid ei raiuta, sest see tekitaks suuri tühimikke; · võra 1/4...1/5 puu pikkusest; · sellises vanuses enam põdra ohtu ei ole; · kuusk jätta teise rindesse, kase võib välja raiuda, sest tal on väiksem küpsusvanus; · viimane harvendusraie 50-70 aastaselt, hiljem vastavalt vajadusele sanitaarraie. 13) Lageraie Lageraide eesmärk on luua tingimused loodusliku uuenduse tekkeks ja/või metsauuendamiseks ja lageraie on ka peamisi puidu varumise viise. Lageraie korral raiutakse raielangilt ühe aasta jooksul raie algusest arvates kõik puud, välja arvatud: seemnepuudeks jäetavad 20-70 hajali või mõnepuuliste gruppidena paiknevat mändi ühe hektari kohta, elujõuline järelkasv ja sälikpuud kogumahuga vähemalt 5 tihumeetrit ühe hektari kohta.
Valgusraiet tehakse kuni 5-20aastastest noorendikes. Harvendusraiet- tehakse puistutes alates 20-25aastaselt kuni puistute valmivasse ikka jõudmiseni. Puistu kekmine diameeter on üle 8cm. Seda tehakse et saada metsast kätte ja võtta kasutusele seda puitu, mis loodusliku valiku ja puistu isehõrenemise protsessi käigus langeks nkn välja. Sanitaarraiet tehakse surnud ja surevate, samuti tarmimurru ja tuuleheite puude koritamiseks juhul kui pole otstarbeks teha harvendusraiet. Sanitaarraie korras raiduda lubatud puud: surnud puid, tüvekahjuritest asustatud puid, tormiheitet ja murdu ning lumemurdu jne Hooldusraiete bioloogilised alused Kasvuresursu ümberjaotamine. Iga kasvukoha ressurss puiduproduktsiooniks on alati piiratud. Hooldusraiete käigus raiutakse puistust välja teatud hulk puid ning allesjäänud puudele jääb kasvuks vajalikke ressursse rohke, mille tulevusena suureneb nende juurdekasv. Puistu liigilise koosseisu reguleerimine
puuliikide kasvukiirusest, võidakse alustada valgustusraiega juba mõni aasta peale kultiveerimist. 2. Harvendusraie - tehakse puistutes alates 20-25 aastaselt kuni puistute valmivasse ikka jõudmiseni. Puistu keskmine diameeter on üle 8 cm. Harvendusraiet tehakse, et anda paremate omadustega puudele kasvus eelistus, et nad saaks rohkem valgust ja toitepinda. Küpsesse ikka peaksid jõudma vaid heade tüveomadustega puud, millest on võimalik saada kvaliteetset puitu. 3. Sanitaarraie - tehakse surnud ja surevate, samuti tormimurru ja tuuleheite puude koristamiseks juhul, kui pole otstarbekas teha harvendusraiet (peamiselt vanemates, valmivates puistutes, kus pole enam mõttekas teha hooldusraiet, kuid mis ei jõua lähemal ajal ka küpse metsa arenguklassi või kus hooldusraie on äsja tehtud). Sanitaarraiega kõrvaldatakse metsast ka kahjuritega asustatud või haigustest nõrgestatud puud,
toitepinda. Küpsesse ikka peaksid jõudma vaid heade tüveomadustega puud, millest on võimalik saada kvaliteetset puitu. Kasvama jäetakse tavaliselt peapuuliigi paremad puud ning vajaduse korral ka sobivad kõrvalpuuliigid. Raie käigus ei tohi tekkida metsa täiuse olulist vähenemist (hõrenemist). Ära raiutakse puud, mis takistavad paremate puude kasvu, halvendavad puistu sanitaarset seisundit ja kvaliteeti. 3. Sanitaarraie tehakse surnud ja surevate, samuti tormimurru ja tuuleheite puude koristamiseks juhul, kui pole otstarbekas teha harvendusraiet. Sanitaarraiega kõrvaldatakse metsast ka kahjuritega asustatud või haigustest nõrgestatud puud, samuti ka puud, millel kahjustus on alles algjärgus, kuid millised paari lähema aasta jooksul kindlasti hukkuvad. Need puistud, mida ei ole võimalik sanitaarraietega
Mardikate nukustaadiumist punakaspruun kõvamädanik. Mädaniku lõppfaasis muutub ekstsentriliseks. või talvitumiskohast väljumine algab tavaliselt mai laguneb puit pehmeks struktuurituks massiks. 11.2 Putukkahjurid esimesel poolel, kui öökülmi pole mõne päeva jooksul enam olnud. Eriti intensiivne ion lendlus 1) puude valgus- ja toitetingimuste parandamiseks 3. Sanitaarraie - tehakse surnud ja surevate, mai keskpaigast juuni keskpaigani. Lendluse ajal ning metsa liigilise koosseisu kujundamiseks samuti tormimurru ja tuuleheite puude ja ennem munemist (valgustusraie); koristamiseks juhul, kui pole otstarbekas teha 2) metsa väärtuse tõstmiseks, metsa tiheduse ja toimub nn
(2) Metsamaterjal on: 1) langetatud puu ja puutüvi; 2) puutüve järkamisel saadud tüveosa. (3) Metsamaterjalina käesoleva seaduse tähenduses ei käsitata kuni kümmet dekoratiivpuud. (4) Lubatud on järgmised raied: 1) uuendusraie, mille hulka kuuluvad lage ja turberaie; 2) hooldusraie, mille hulka kuuluvad valgustusraie kuni 8sentimeetrilise keskmise rinnasdiameetriga puistus, harvendusraie 8sentimeetrilise ja suurema keskmise rinnasdiameetriga puistus ning sanitaarraie; 3) valikraie; 4) trassiraie, mille hulka kuulub kuni nelja meetri laiuse tee, kraavi või muu trassi ning kvartali või piirisihi sisseraie, samuti metsamaal oleva trassi või sihi puhastamine sinna kasvanud puudest ja põõsastest; 5) raadamine. (5) Rinnasdiameeter on puutüve läbimõõt, mõõdetuna 1,3 meetri kõrgusel juurekaelast. (6) Uuendusraiet on lubatud teha, et võimaldada metsa uuendamist või uuenemist. (7) Hooldusraiet on lubatud teha:
kasvukohatüübist jne. lisanduvad raiete peaeesmärgile enamasti mitmed kõrvaleesmärgid (metsa püsikindluse suurendamine, puhkemajandusliku tähtsuse suurendamine jne.) Puid raiutakse: üksikpuudena gruppidena lankidena Eristatakse 3 peamist liiki raiet, mis omakorda jagunevad eraldi raieliikideks: 1. Hooldusraie 1.1. Valgustusraie 1.2. Harvendusraie 1.3. Sanitaarraie 2. Uuendusraie 2.1. Lageraie 2.2. Turberaie 2.2.1. Aegjärkne raie 2.2.2. Häilraie 2.2.3. Veerraie 3. Valikraie Hooldusraied - n.o. raied, mida tehakse metsa kasvuea vältel ja mille ülesandeks on eemaldada metsast puud, mis takistavad meie jaoks oluliste puude kasvu või
kujuneks liiga suureks. Tihedamas puistus kasvavad puud kvaliteetsemad: puude laasumine on parem, aastarõngad on kitsamad ja suureneb sügispuidu osakaal, ka on tihedamas puistus kasvanud puud väiksema koondega. Algtihedus oleneb: 1) kultiveeritava puuliigi bioloogilistest omadustest, 2) kasvukohatingimustest, 3) maapinna ettevalmistamise viisist ja kvaliteedist 4) istutusmaterjali vanusest 5) loodusliku uuenduse olemasolust. 40. Sanitaarraie. Miks ja millal tehakse? Sanitaarraie - Sanitaarraiet tohib teha mis tahes vanusega puistus ning tavaliselt tehakse sanitaarraiet surnud ja surevate, samuti tormimurru ja tuuleheite puude koristamiseks juhul, kui pole otstarbekas teha harvendusraiet (peamiselt vanemates,valmivates puistutes, kus pole enam mõtekas teha hooldusraiet, kuid mis ei jõua lähemal ajal ka küpse metsa arenguklassi või kus hooldusraie on äsja tehtud). Sanitaarraiega kõrvaldatakse metsast ka kahjuritega
Jaguneb: 1) Valgustusraie selle abil kujundatakse tulevase puistu liigimine koosseis ja parandatakse allesjäänud kasvutingimusi. Tehakse 5-20 a noorendikes. Selle käigus raiutakse kõik peapuuliigi kasvu takistavad kõrvalpuuliigid. 2) Harvendusraie tehakse puitutes mis on 20-25 a kuni puitute valmimisikka jõdmiseni. Eesmärgiks on anda parema omadustega puudele rohkem valgust ja toitepinda. Metsa täius peaks peale raiet jääma 0,6-0,7. 3) Sanitaarraie eemaldatakse metsast surnud, surevad, tormi käes kannatada saanud ning kahjurite poolt nõrgestatud või surevad puud. Hooldusraie bioloogilised alused (ehk põhimõtted millega hooldusraied mõjutavad puistu kasvu). 1) kasvuressursi ümberjaotumine hooldusraiete käigus raiutkase puistust välja teatud hulk puid, seeläbi jääb teistele puudele toitaineid vett ja valgut rohkem ja seeläbi nende juurdekasv suureneb
Lendorava pesitsus-ja elupaikade hävinemine Analüüsimaks lendorava seisundi halvenemist Eestis, tuleb põhiliselt keskenduda inimtegevusele, sest looduslikud vaenlased on teisejärgulise tähtsusega (Timm; 2008). Peamiseks lendorava elupaikade hävimise teguriks on talle sobivate pestsuspaikadeks raieküpsete ja metsamajanduse seisukohaslt üleseisnud sega ja lehtpuude maharaiumine, kus esineb õõnsaid puid, mis neile just sobivateks pesapaikadeks. Ka sanitaarraie korras võetakse maha just vanad õõnsad puud, mis võivad olla lendoravale pontentsiaalsed puud, kuhu pesa ehitada (Timm; 2008). Vanad puud ja neist õõnte „eluea” jagu vanemad haavikud on kõige soodsam elupaik lendoravale. Paraku ei soosi Eestis levinud metsamajandusvõtted selliste metsade püsimist 9 ega taasteket. Puistud raiutakse juba palju noorematena
Lendorava pesitsus-ja elupaikade hävinemine Analüüsimaks lendorava seisundi halvenemist Eestis, tuleb põhiliselt keskenduda inimtegevusele, sest looduslikud vaenlased on teisejärgulise tähtsusega (Timm; 2008). Peamiseks lendorava elupaikade hävimise teguriks on talle sobivate pestsuspaikadeks raieküpsete ja metsamajanduse seisukohaslt üleseisnud sega ja lehtpuude maharaiumine, kus esineb õõnsaid puid, mis neile just sobivateks pesapaikadeks. Ka sanitaarraie korras võetakse maha just vanad õõnsad puud, mis võivad olla lendoravale pontentsiaalsed puud, kuhu pesa ehitada (Timm; 2008). Vanad puud ja neist õõnte ,,eluea" jagu vanemad haavikud on kõige soodsam elupaik lendoravale. Paraku ei soosi Eestis levinud metsamajandusvõtted selliste metsade püsimist 9 ega taasteket. Puistud raiutakse juba palju noorematena. Kui langile jääbki säilikpuudena
Hooldusraieid on vaja vaid inimesele, mets kasvab ka ilma hooldamiseta, kuid raietega saab metsakasvataja suunata puistu kasvu ja arengut temale meelepärases suunas. Üldjuhul on hooldatud puistu kvaliteetsem ja majanduslikult väärtuslikum kui hooldamata. Lähtudes enamuspuuliigi vanusest ja hooldamise iseloomust, jagatakse hooldusraied kolmeks: 1) valgustusraie 2) harvendusraie 3) sanitaarraie 1. Valgustusraie - s.o. hooldusraie liik, mille abil kujundatakse tulevase puistu liigiline koosseis ja parandatakse allesjäänud puude kasvutingimusi, mille tulemusena nende juurdekasv suureneb. Valgustusraieid tehakse kuni 5 20(25) aastastes noorendikes (vastavalt Metsaseadusele puistutes mille keskmine diameeter on kuni 6 cm) ja puude või puukeste väljaraiumisel on peamiseks kriteeriumiks puuliik. Raiutakse kõik peapuuliigi kasvu takistavad kõrvalpuuliigid
perioodil 1961-75, seda suuresti seoses 1967. ja 1969. aasta tormikahjustuste likvideerimisega. Lehtmetsades jäi arvestuslank sel ajal ja ka aastail 1976-90 täies ulatuses raiumata. Tabelist nähtub, et lõppraiete maht on pidevalt langenud seoses raieküpsete puistute pindala vähenemisega ja kaitsealade laiendamisega, kus raievanus on kõrgem või on lõppraied üldse keelatud. 1979. aastal kulus 18 % riigi metsamaast sellisesse kaitsekategooriasse, kus oli lubatud üksnes hooldus- ja sanitaarraie. Väike tõus aastail 1966-75 seostub tormikahjustuste likvideerimisega: 1967-71 raiuti 5,6 miljonit tihumeetrit tormist kahjustatud metsa. Kuna harvendusraiete mahtusid samal ajal piirati, jäi raiutud puidu üldkogus tavalisele tasemele. 3. Riigi- ja erametsanduse areng ja metsade kasutamine taasiseseisvunud Eestis (viimaste aastate raiemahud). Tänaseks katab mets poole Eesti maismaa pindalast. Möödunud sajandi 40-ndatest
annaabi.ee 
