Tavaline tempel oli ristkülikukujulse põhiplaaniga. Sammas on Kreeka arhitektuuri iseloomulikum detail, tal on 3 põhiosa (baas, tüves, kapiteel). Konstruktiivne loogika üksikosade sõltuvus. Arhitektuuris eritatakse kolme stiili: dooria, joonia ja korintos. Dooria stiil on vanim jässakad ja madalad sambad Joonia hilisem, peenem ja elegantsem, kogumulje ehitistest on kergem ja rikkalikum. Korintos erineb jooniast ainult sambakapiteeli poolest. Sambad on saledad ja kõrged. ETRUSKI KUNST Levis 8-3 sajandil e.kr praeguse Itaalia alal. Etruskid olid edukad põlluharijad, meresõitjad ja metallurgid. Oskasid kasutada rauda, pronksi ja kulda. Piir Kreeka ja Etruski kultuuri vahel on kohati ähmane. Matused ja surnutekultus oli etruskidele tähtis, hauad on peamiseks allikaks. Haudasi on neil mitut tüüpi kambrid, hauakünkad, mis on mullaga seotud
iseloomustavad suhteliselt madalad ja s. jässakad sambad, mistõttu ehitis mõjub Propüleed - Akropoli väravaehitis. raskepärasena, kuid kindlana. Joonia-stiil on hilisem, selle stiili sammas peenem ja elekantsem ning kogumulje ehitisest kergem ja rikkalikum. Korintose-stiil erineb joonia stiilist põhiliselt ainult sambakapiteeli poolest. Korintose kapiteeli alaosa(ehhiin) on karika-või vaasikujuline. Kreeka ornamente. ROOMA Noormehe kuju, nn. kuros Basiilika - Vana-Rooma kohtu- ja ärihoone, Forum Romanum. Rooma vanim foorum millest kujunes kristliku kirikuhoone üks
tagasihoidlik (kettakujuline ehhiin ja ruudukujuline abakus). Dooria friis koosneb triglüüfidest, ja metoobidest. JOONIA STIIL Hilisem. Sammas on peenem ja elegantsem. Ümmargune mitmeosaline baas, kapiteeli ehhiin koosneb nn. rullispagjandist, mis lõppeb teokarpi meenutavate voluutidega, abakus on kaunistatud mitmesuguste motiividega (munavööt, palmett, helmisnöör). Friis tavaliselt kogu ulatuses kaetud reljeefidega. KORINTOSE STIIL Erineb jooniast põhiliselt ainult sambakapiteeli poolest. Ehhiin on karika- või vaasikujuline, seda katavad lopsakad taimemotiivid (akantusleht, väädid ja õied), mis kujundavad ülemineku nelinurksele abakusele. Sambad saledad ja kõrged. Kreeka templiarhitektuuris vaimustab konstruktiivne loogika, kõikide üksikosade vastastikune suhe ja põhjendatus. Detailid ei varja tervikut ja tervik ei hävita üksikosade iseseisvust. Tihti kasutati mmodulit ehk algmõõtu (näiteks samba
sajand Väike Aasia) . Selle stiili sammas on peenem ja elegantsem ning kogumulje ehitisest kergem ja rikkalikum. Joonia sammas 5 tõuseb ümmarguselt mitmeosaliselt baasilt. Joonia samba kapiteeli iseloomustavad voluudid spiraalselt kokkurullitud otstega ehismotiiv. Sellise stiili näide Ateena Akropolil on väike, aga elegantne Ateena Nike võiduka Athena tempel. 3. Korintose stiil. Pärit 5.sajandil Krintoselt. Erineb joonia stiilist põhiliselt sambakapiteeli poolest. Korintose kapiteeli alaosa on karika- või vaasikujuline ja seda katavad lopsakad taimevormid. Korintose sambad on eriti saledad ja kõrged. Näide korintose stiilist on hellenistlikul ajastul valminud Olümpeioni tempel Ateenas. Kasutatud kirjandus: 1. http://www.slideshare.net/piiak/vana-kreeka-kunst 2. liisreier.pbworks.com/f/5%20Kreeta-M%C3%BCkeene, %20Kreeka.doc 6
Sambal on mitmeosaline baas ja iseloomulik kapiteel. Ehhiin kaunistatud munavöödi, helmisnööri v. palmetiga. Abakus koosneb rullispadjandist, mis lõpeb nurkadel voluutidega. Friis on kogu ulatuses kaetud reljeefidega, Väike Aasia variandi puhul on friisil hammaslõige. Joonia stiilis on Ateena Akropolil olev Nike tempel (427 424 eKr.) Ja oli Artemise tempel Efesoses Väike Aasias (6-4eKr.) Tempel 52x112m, 127 sammast (maailmaime) KORINTOSE STIIL. Erineb joonia stiilist sambakapiteeli poolest. Kapiteeli katavad taimevormid (akantuselehed, väädid, õied). Abakus 4nurkne. Korintose stiilis on 29.pKr. lõpetatud Olümpieion Ateenas. Ehituskompleksidest kuulsaim on Ateena Akropol, mille põhilised osad pärinevad 5 saj. eKr. Akropol paikneb kõrgel kaljul, sinna viis lai trepp, mille lõpul asus väravaehitis nn. Propüleed, enne propüleesid NIKE tempel. Akropoli keskel pronksist Athena kuju, lõunaküljel PARTHENON, põhjaküljel ERECTHEION, ehitatud 5.saj
tugevdamine · Tugipiilar gooti arh., piilaritaoline seinatugi võlvide külgsurve tasakaalustamiseks, paigutati väljaspoole vastu hoone seina · Tähtvõlv võlv, mille roided moodustavad tähe kujutise · Vaarao VanaEgiptuse valitseja · Valgmik basiilika kesklöövi ülemine, akendega varustatud ruumiosa · Veduut täpselt edasiantud maasiku või lnnavaade(maal, joonistus Itaalias) · Voluut spiraalselt kokkurullitud kaunistus, kuulub alati joonia stiilis sambakapiteeli juurde · Võlv kumer kividest laotud lagi, mille tegemisel pole kasutatud ei laetalasid ega lage toetavaid sambaid · Ümarkaar poolringikujuline kaar
7. Artemise tempel 5. Kreeka sambad. DOORIA stiil on vanim. Mõjub raskepärasena, sest iseloomulikud on madalad ja jässakad sambad. Väga lihtne ja range. Sammastel puudub baas ja kapiteel on tagasihoidlik. JOONIA stiil on hilisem. Ehitise kogumulje jääb kergem ja rikkalikum, sest sambad on elegantsemad. Sambal on ümmargune mitmeosaline baas ja iseloomulik kapiteel. Friis on tavaliselt kogu ulatuses kaetud reljeefidega. KORINTOSE stiil erineb Joonia stiilist põhiliselt ainult sambakapiteeli poolest. Ehhiin on karika- või vaasikujuline ja seda katavad lopsakad taimevormid. Sambad on eriti saledad ja kõrged.
• metoobid kaunistatud reljeefidega Poseidoni tempel (Lõuna-Itaalias) Ateena akropol-(linnriigi kaljukünkale ehitatud kindlus) Klassikaline - Joonia • sambad peenemad ja elegantsemad • baas ümmargune, mitmeosaline • friis kaetud reljeefidega Nike tempel Artemise tempel Hellenism - Korintos • erineb jooniast sambakapiteeli poolest. • ehhiin on karika- või vaasikujuline, mida katavad lopsakad taimevormid, mis kujutavad üleminekut ümaralt ehhiinilt nelinurksele abakusele. • sambad olid kõrged ja saledad ning luksuslikud. • karüatiid- naisekujuline sammas • stülobaat- klerpidoma viimane aste • klerpidoma- alaehitus ~3 trepiastet maapinnast • tempel- ristkülik, väljast uhkem, kaunistatud sammastega
on tagasihoidlik. Friis koosneb triglüüfidest ja metoopidest. Stiil on väga lihtne ja range. Joonia stiil on hilisem, sambad on peenemad ja elegantsemad ja neil on ümmargune mitmeosaline baas ja iseloomulik kapiteel. Ehhin on kaunistatud mitmesuguste dekoratiivsete motiividega. Friis on kogu ulatuses kaetud reljeefidega. Kogumulje ehitisest on kergem ja rikkalikum. Korintose stiil erineb joonia stiilist põhiliselt ainult sambakapiteeli poolest. Ehhin on vaasi- või karikakujuline ja seda katava lopsakad taimevormid. Sambad on eriti saledad ja kõrged. 2. Vana- Kreeka kirjandus sai alguse Mükeene kultuuriga. Sellest ajastust pärinevad mitmed müüdid. Vana- Kreeka kirjandust saab jaotada perioodideks: arhailine periood (6-8 saj eKr eeposte ja lüürika algus); klassikaline ajajärk (5.4 saj eKr draama ja proosa domineerisid); hellenismi
sambaid, kuhu sarnased täkked olid jätnud tööriistad. Olid iseloomulikud kõigile sambatüüpidele, kuid dooria sambal oli neid hõredamalt ja vahel võis dooria sammas olla ka sile. (Vt joonist ja pilti termini ,,korintose order" juures) Entaas dooria samba keskosa sujuv paisutus, millega püüti saavutada esteetilist ja optilist tasakaalu ning teha nähtavaks samba tektooniline funktsioon. Abakus (lad. k. abakus plaat, kr. k arvutuslaud) sambakapiteeli nelinurkne katteplaat vanakreeka sammastikus, ka friisi ülalt piirav katteliist. Samuti nimetati Vana- Kreekas ja Vana-Roomas abakuseks kivikeste või pulgakestega arvutuslauda, mis on arvelaua eelkäijaks. See võeti kasutusele 4 saj. e. Kr ja kasutati Euroopas kuni 18. sajandini. Joonisel samba kapiteeli katteplaat abakus (ab). Voluut (lad. k. volutum keeratud) arhitektuuris kasutatav lehtedest, väätidest jt taimornamentidest koosnev spiraalselt kokkurullitud kaunistus
elegantsem ning kogumulje ehitisest kergem ja rikkalikum. Joonia sambal on ümmargune mitmeosaline baas ja iseloomulik kapiteel. Selle ehhiin on kaunistatud mitmesuguste dekoratiivsete motiividefa ( nagu munavööt, helmisnöör, palmett) Abakus koosneb nn. rullispadjandist,mis lõpeb nurkadel teokarbi meenutavate voluutidega. Joonia stiili friis on tavaliselt kogu ulatuses kaetud reljeefidega. · korintose stiil- stiil erineb joonia stiilist põhiliselt ainult sambakapiteeli poolest.Korintose kapiteeli alaosa ( ehhiin ) on karika- või vaasikujuline. Seda katavad lopsakad taimevormid ( akantuselehed, väädid ja õied ), mis kujundavad eriti hästi ülemineku ümaralt ehhiinilt nelinurksele abakusele. Koriontose stiili juures on sambad eriti saledad ja kõrged. · Krüselephantiintehnika- elevandiluust ning ülekullatud, näiteks Athena Parthenos ja Olümpia Zeusi kuju. · akropol Kreeklaste pühapaik,mida seostati paljude müütidega. Praegu
Joonia stiili Minotauruse jaoks. ssambal ei ole baasi. Dooria stiilis sambad on 2. Milline nägi välja egeuse ehk kreeta-mükeene sammas? raskepärased, madalad ja jässakad. Puust, allapoole peenenev, mõeldud ruumide 10. Võrdle omavahel joonia ja korintose stiili. Korintose stiil liigendamiseks, punast, musta või kollast värvi. erineb joonia stiilist põhiliselt ainult sambakapiteeli poolest. 3. Kuidas kaunistati paleede seinu? Teemad ? siseruumide Korintose kapiteel alaosa on karika- või vaasikujuline. seinad olid kaetud krohviga, millel kujutati ornamente või Korintose stiili puhul on sambad eriti kõrged ja saledad. mitmsuguseid pilte. 11. Mis on frontoon, kus asus, kuidas kaunistati? dekoratiivne 4
- Dooria madalad jässakad sambad, väga lihtne, tagasihoidlik ja range, sammastel puudub baas - Joonia peenemad ja elegantsemad sambad, kogumulje kergem ja rikkalikum, ümmargune mitmeosaline baas ja iseloomulik kapiteel, abakus koosneb nn rullispadjandist, mis lõpeb nurkadel teokarpi meenutavate voluutidega, friis on kogu ulatuses kaetud reljeefidega - Korintos erineb joonia stiilist põhiliselt ainult sambakapiteeli poolest, kapiteelil on kujutatud taimevorme(akantuselehti, vääte, õisi), kapiteel ise karika-või vaasikujuline III KREEKA EHITUSMÄLESTISED 1.Arhailisest ajajärgust (dooria stiilis) a) Apolloni tempel Korinthoses 7.sajandi lõpul b) Lõuna-Itaalias jumalanna Hera tempel Paestumis (u 550 eKr) Poseidoni tempel (u 450 eKr) c) Zeusi tempel Olümpias (arhailise ja klassikalise ajajärgu piiril) 2
· Kõige vanem neist oli dooria: madalad ja jässakad sambad. Lihtne ja range stiil. · Joonia sammas on peenem ja elegantsem. Kogumulje ehitisest on kergem ja rikkalikum. Selle ehhiin on kaunistatud dekoratiivsete motiividega. Abakus koosneb rullispadjandist, mis lõppeb nurkadel teokarpi meenutavate voluutidega. Joonia stiili friis on tavaliselt kogu ulatuses kaetud reljeefidega. · Korintose stiil erineb joonia stiilist põhimõtteliselt ainult sambakapiteeli poolest. Kapiteeli alaosa on karika- või vaasikujuline. Seda katavad lopsakad taimevormid. · Kreeka arhidektuuis vaimustab eelkõige kontsruktiivne loogika. · Dooria stiilis tempel püstitati Apollonile Korinthoses; Hera tempel Paestumis. Poseidoni tempel. · Joonia stiilis Artemise dipteer Efesoses. · Kreeklased pidasid kõige väärtulsikumaks nn krüselefantiinitehnikas skulptuure. Selles tehnikas on nt Athena kuju Parthenoni templis ja Zeusi kuju Olümpias.
peripteer, dipteer ja pseudoperipteer. 4. Dooria sammas on madal ja jässakas, ilma baasita. Samba tüvest liigendavad püstised vaokesed e kannelüürid (tavaliselt 16-20). Tüvest kroonib lihtne kapiteel. Joonia sammas on saledam ja kõrgem ning algab ümmarguse baasiga. Abakusele on antud voluutidega lõppeva rullispadjandi kuju. Friis on tervenisti kaetud reljeefkaunistustega. Korintose sammas erineb joonia omast peamiselt sambakapiteeli kujunduse poolest. Korintose stiilile on omane peekritaoline kapiteel, mis on kaetud taimemotiividega (akantuslehed, lilleõied). Eriti piduliku ilmega sammas. Korintose sammas on võrreldes joonia ja dooria sambaga saledam ja pikem. Kõrge kapiteel teeb samba veelgi pikemaks ja kergemaks. 5. Ateena riigimehe Periklese valitsusajal saavutas Kreeka klassikaline kunst täiuse. 6. Ateena Akropoli templid olid erineva suurusega. 7
baasiga. Abakusele on antud voluutidega lõppeva rullispadjandi kuju. Friis on tervenisti kaetud reljeefkaunistustega. Nike tempel, Erechteioni tempel · Korinthose- kapiteeli alaosa on karika või vaasikujuline. Seda katavad lopsakad taimevormid. Sambad saledad ja kõrged. Tal on baas. Kõige noorem. Noorim, ilu väljenduses. Akantuselehtede rida ja voluudid. Kõige kõrgem. Baas-tüves sarnane joonia orderile. Erineb joonia omast peamiselt sambakapiteeli kujunduse poolest. Korintose stiilile on omane peekritaoline kapiteel, mis on kaetud taimemotiividega (akantuslehed, lilleõied). Eriti piduliku ilmega sammas. Korintose sammas on võrreldes joonia ja dooria sambaga saledam ja pikem. Kõrge kapiteel teeb samba veelgi pikemaks ja kergemaks. Zeusi staadionil, Zeusi tempel 3. ATEENA AKROPOLIS- kõrge kindluse ehitis, palju templeid. Vana-Kreeka sümbol. Paikneb kõrgel kaljul. All-
ehitisest kergem ja rikkalikum . Joonia sambal on ümmargune mitmeosaline baas ja iseloomulik kapiteel. Selle ehhiin on kaunistatud mitmesuguste dekoratiivsete motiividega (nagu munavööt, helmisnöör, palmett) Abakus koosneb nn. rullispadjandist, lõpeb nurkadel teokarpi meenutavate voluutidega. Joonia stiilis friis on tavaliselt kogu ulatuses kaetud reljeefidega. KORINTOSE STIIL erineb joonia stiilist põhiliselt ainult sambakapiteeli poolest. Korintose kapiteeli alaosa (ehhiin) on karika- või vaasikujuline. Seda katavad lopsakad taimevormid (akantuselehed, väädid ja õied), mis kujundavad hästi ülemineku ümaralt ehhiinilt nelinurksele abakusele. Korintose stiili juures on sambad eriti saledad ja kõrged. TEMPLI OSAD ALUS KREPDIOMA (koosneb kolmest astmest) STÜLOBAAT (ülemine aste) SAMBAD BAAS (joonia samba alus) tüves ENTAAS (dooria samba paisutus) KANNELÜÜRID (tüvese püstvaod)
Neid nimetatakse ka orderiteks, kuna erinevalt teistest kunstiajaloo stiilidest on neil hoopis rangem reeglistik, mida kõigis üksikehitistes järgitakse. Dooria stiili iseloomustavad suhteliselt madalad ja jässakad sambad, mistõttu ehitis mõjub raskepärasena , kuid kindlana. Dooria stiil on väga lihtne ja range. Joonia stiil on hilisem, tema sammas peenem ja elegantsem ning kogumulje ehitisest kergem. Korintose stiil erineb joonia stiilist põhiliselt ainult sambakapiteeli poolest. Kapitee karika- või vaasikujulist alaosa katavad lopsakad taimevormid. Korintose stiili juures on sambad eriti saledad ja kõrged 6. Nimeta Ateena Akropoli ehitised ja skulptuurid. Akropol on vana linnamägi, millele ehitati terve ehituskompleks. Akropoli viis alt keskväljakult e agoraalt lai tee, mille lõpus asus väravehitis e Propüleed. Dooria stiilis Akropolis asub Parthenoni tempel. Joonia stiilis on Nike tempel Ateena Akropolis.
6) stiili. Neid nimetatakse ka orderiteks, kuna erinevalt teistest kunstiajaloo stiilidest on neil hoopis rangem reeglistik, mida kõigis üksikehitistes järgitakse. Dooria stiili iseloomustavad suhteliselt madalad ja jässakad sambad, mistõttu ehitis mõjub raskepärasena , kuid kindlana. Dooria stiil on väga lihtne ja range. Joonia stiil on hilisem, tema sammas peenem ja elegantsem ning kogumulje ehitisest kergem. Korintose stiil erineb joonia stiilist põhiliselt ainult sambakapiteeli poolest. Kapitee karika- või vaasikujulist alaosa katavad lopsakad taimevormid. Korintose stiili juures on sambad eriti saledad ja kõrged (Kangilaski 1997: 54-56). Hellenismiajastul jäi valitsejate jumaldamise kõrval religioosne temaatika kunstis suhteliselt tagaplaanile. Ehitati mõned hiiglaslikud templid. Efesoses taastati joonia stiilis Artemise tempel, Ateenas ehitati korintose stiilis tempel Olümpieion. Rikkalikumad ja toretsevamad joonia ja
Samba kolm põhiosa: baas, tüves ja kapiteel. STIILID E. ORDENID: Dooria: madalad, jässakad sambad, mõjub raskepäraselt, kuid on väga lihtne ja range. Sammastel puudub baas ja kapiteel on tagasihoidlik. Nt Parthenoni, Hera ja Poseidoni tempel. Joonia: sammas peenema ja elegantsem, kogumulje kergem ja rikkalikum, mitmeosaline baas ja iseloomulik kapiteel (voluudid); friis kogu ulatuses kaetud reljeefidega. Nt: Athena Nike temple, Artemise tempel Korintose: erineb joonia stiilist sambakapiteeli poolest, kapiteelil lopsakad taimevormid, sambad eriti saledad ja kõrged. Nt. Olümpeioni tempel. Vaasimaal: MUSTAFIGUURILINE: varajasem, vaasil on kujutised mustad ja siluetitaolised, mis maaliti savipinna punakale foonile. Figuuride sisse kraabiti jooni, mis piiritlesid detaile. PUNASEFIGUURILINE: tausta kaeti musta värviga ning kujutis ise jäi punakas savist, millele oli võimalik peene pintsliga määrida, seetõttu sai kujutada keerukamaid detaile.
Samba-arhitektuuris eristatakse veel kolme põhistiili e orderit: dooria, joonia ja korintose. Dooria sammas on madal ja jässakas, ilma baasita. Samba tüvest liigendavad püstised vaokesed e kannelüürid (tavaliselt 16-20). Tüvest kroonib lihtne kapiteel. Joonia sammas on saledam ja kõrgem ning algab ümmarguse baasiga. Abakusele on antud voluutidega lõppeva rullispadjandi kuju. Friis on tervenisti kaetud reljeefkaunistustega. Korintose sammas erineb joonia omast peamiselt sambakapiteeli kujunduse poolest. Korintose stiilile on omane peekritaoline kapiteel, mis on kaetud taimemotiividega (akantuslehed, lilleõied). Eriti piduliku ilmega sammas. Korintose sammas on võrreldes joonia ja dooria sambaga saledam ja pikem. Kõrge kapiteel teeb samba veelgi pikemaks ja kergemaks. EHITISMÄLESTISED Varastest aegadest on säilinud üksikuid elumaju ja ühiskondlikke hooneid. Enamik
tümpanon, mis tavaliselt kaunistati figuuride ja reljeefidega. TEMPLI PÕHIPLAAN Dooria sammas on madal ja jässakas, ilma baasita. Samba tüvest liigendavad püstised vaokesed e kannelüürid (tavaliselt 1620). Tüvest kroonib lihtne kapiteel. Joonia sammas on saledam ja kõrgem ning algab ümmarguse baasiga. Abakusele on antud voluutidega lõppeva rullispadjandi kuju. Friis on tervenisti kaetud reljeefkaunistustega. Korintose sammas erineb joonia omast peamiselt sambakapiteeli kujunduse poolest. Korintose stiilile on omane peekritaoline kapiteel, mis on kaetud taimemotiividega (akantuslehed, lilleõied). Eriti piduliku ilmega sammas. Korintose sammas on võrreldes joonia ja dooria sambaga saledam ja pikem. Kõrge kapiteel teeb samba veelgi pikemaks ja kergemaks. EHITISMÄLESTISED Maainimesed austasid vähemtähtsaid jumalaid, loodusvaime. Paan, loomakarjade ja karjuste kaitsja, oli neist tuntuim
vertikaalsed süvendid (nn. kannelüürid). Kreeka arhitektuuris eristatakse kolme stiili dooria, joonia ja korintose stiili. · Dooria stiil on vanim, lihtne ja range. Sammastel puudub baas ja ka kapiteel on tagasihoidlik. · Joonia stiil on hilisem, tema sammas peenem ja elegantsem ning kogumulje ehitisest kergem. Joonia sambal on ümmargune, mitmeosaline baas ja iseloomulik kapiteel. · Korintose stiil erineb joonia stiilist põhiliselt ainult sambakapiteeli poolest. Seda katavad lopsakad taimevormid (akantuselehed, väädid ja õied). Korintose stiili juures on sambad eriti saledad ja kõrged. VAATA PILTE LK 54 Kõige kuulsam jumalate tempel Ateena Akropol, mis koosneb: · Partheon · Propülee (väravaehitis) · Nike tempel · Erechteion (sammasteks naiste kujud) · Templitel viilkatus · Viilu osa kaunistatud · Katus kaetud kassettidega Rajati ka amfiteatreid
stiilidest on neil hoopis rangem reeglistik, mida järgitakse kõigis üksikehitistes. Dooria stiil on vanim. Seda iseloomustavad madalad ja jässakad sambad, mistõttu ehitis mõjub raskepärasena, kuid kindlana. Dooria stiil on väga range ja lihtne. Sammastel puudub baas. Joonia stiil on hilisem, selle stiili sammas peenem ja elegantsem ning kogumulje ehitisest kergem ja rikkalikum. Joonia sambal on ümmargune mitmekülgne baas. Korintose stiil erineb joonia stiilist põhiliselt ainult sambakapiteeli poolest. 14. Mida kujutas endast Ateena akropol? Millised templid asuvad Ateena akropolis? Akropol oli kreeklaste püha paik, mida seostati paljude müütidega. Ateena akropolis asuvad Parthenoni tempel, Poseidoni tempel, Erechtheioni tempel. 15. Milliseid skulptuure valmistasid kreeklased arhailisel ajal, millised olid klassikalise ajajärgu skulptuurid, mille poolest need erinesid eelmistest? Vanemad, arhailisel ajal loodud vabalt seisvad kujud Kreekas on alasti meesfiguurid ja
järgitakse kõigis üksikehitistes. Dooria stiil on vanim. Seda iseloomustavad madalad ja jässakad sambad, mistõttu ehitis mõjub raskepärasena, kuid kindlana. Dooria stiil on väga range ja lihtne. Sammastel puudub baas. Joonia stiil on hilisem, selle stiili sammas peenem ja elegantsem ning kogumulje ehitisest kergem ja rikkalikum. Joonia sambal on ümmargune mitmekülgne baas. Korintose stiil erineb joonia stiilist põhiliselt ainult sambakapiteeli poolest. 14. Mida kujutas endast Ateena akropol? Millised templid asuvad Ateena akropolis? Akropol oli kreeklaste püha paik, mida seostati paljude müütidega. Ateena akropolis asuvad Parthenoni tempel, Poseidoni tempel, Erechtheioni tempel. 15. Milliseid skulptuure valmistasid kreeklased arhailisel ajal, millised olid klassikalise ajajärgu skulptuurid, mille poolest need erinesid eelmistest?
- renesanss, klassitsism Miks on mõjutanud ? ehitise harmoonia pärast, klassikalised ilusad inimesed. Mõisted ANTIIKKUNST- Vana Kreeka ja Vana Rooma kunst AMFITEATER-teatriks, staadioniks või mõneks muuks otstarbeks ehitatud, algselt pealt katmata ruum kaares paigutatud, trepistikuna tõusvate istmeridadega BAAS-ehituskunstis samba, piilari või pilastri laiendatud alumine osa. TÜVES-samba keskosa VOLUUT-spiraalselt kokkurullitud kaunistus, kuulub alati joonia stiilis sambakapiteeli juurde, kasutati ka hilisemates ehitusstiilides (näteks barokis) MEANDER-kreeka ornament, nimetus tuleneb Väike-Aasia käänulise jõe Maiandrose nimest. KONTRAPOST-loomulikkuse saavutamise võte, kus üks on nõjajalg ja teine tavaline KORE- riietatud naise figuur KOUROS- alasti mehe figuur Pildid Ateena Akropol 3 orderit Kore, kourus Polykleitose " odakandja" Myroni "kettaheitja" "Milose Venus" "Samothrake Nike" Laokooni grupp 7 antiikset maailmaimet musta ja punasefiguuriline vaasimaal
*sammastel puudub baas ja kapiteel tagasihoidlik (alumine on ehhiin (ümar kiviplaat) ja ülemine abakus (nelinurkne kiviplaat). *friis koosneb triglüüfidest (püstvagudega plaadid) ja metoobid (reljeefidega plaadid) Joonia: *hilisem stiil *stiil elegantne ja peen *sambal rullispadjand ja voluudid (keerukujuline kaunistus) *friisil katkematu reljeefriba, mida ümbritsevad erinevad ehisliistud (helmisnöör, munavööt jne) Korintos: *erineb joonia stiiliselt põhiliselt ainult sambakapiteeli poolest *sammas karikakujuline ja akantuselehemotiividega 8. Vana-Kreeka tähtsamad ehitised Kreeka ehitusmälestised: * Dooria stiil kujunes mandri-kreekas. Üks vanemaid selles stiilis templeid püstitati jumal APOLLONILE KORINTHOSES, kuid sellest on säilinud ainult 1 nurk. Hoopis paremini on säilinud dooria stiili näited Lõuna-itaalias. Nt PAESTUMIS ehitati jumalanna HERA TEMPEL, selle sammaste entaas on suurem ja sambad seisavad hõredamalt, kui peaaegu
millel on 2 püstvagu. Triglüüfidega vahelduvad metoobid on kaunistatud reljeefidega. Joonia stiil on hilisem, selle stiili sammas on peenem, elegantsem ja kogumulje ehitisest on kergem ja rikkalikum. Baas on ümmargune ja iseloomulik kapiteel, ehhiin on kaunistatud dekoratiivsete motiividega. Abakus koosneb rullispadjandist, mis lõppeb teokarpi meenutavate voluutidega. Friis täielikult reljeefne. Korintose sriil erineb joonia stiilist põhiliselt ainult sambakapiteeli poolest. Ehhiin on vaasikujuline, seda katavad suured taimevormid, läheb üle nelinurksele abakusele. Sambad saledad ja kõrged. Templiarhitektuuris on kõikide osade ja suhete vastastikune sõltuvus ja põhjendatus. Kogu hoone väljendab suursugusust. Avalduvad jooned, mida tavaliselt omistatakse antiikkultuurile. Tempel pole jäigalt kuiv, igav ega reeglipärane. Sambad kallutatud sissepoole, et paistaksid sirgena. Teadlased on tõestanud, et paljud detailid olid templitel värvilised. Nt
(entaas) tüvese keskosa all ja 16—20 kannelüüriga. Kapiteel on kettakujulise padjandiga (ehhiin) , millel asetseb ruudukujulise plaadina abakus . Dooria stiili friis koosneb triglüüfidest ja metoopidest . Kõige peal on geison ja siima akroteeridega nurkadel ja keskel Entaas - dooria samba tüvese keskosas esinev sujuv paisutus, s.t. vaevalt märgatav samba läbimõõdu suurenemine, mis nähtavalt sümboliseerib samba kandejõudu. Abakus - sambakapiteeli nelinurkne katteplaat, eriti antiikses ehituskunstis Ehiin - dooria , joonia v. toskaana kapiteeli ümmargune padjataoline alumine osa, mis asub samba tüvese ja abakuse (katteplaadi) vahel Kannelüür - rihv, püstloodis ehisvaoke sambal , piilaril v. pilastril; dooria orderil on neid 16-20 Arhitraav - alustala, antiikses arhitektuuris (ja sellest sõltuvais stiilides) otseselt kolonnide kapiteelidele toetuva talastiku alaosa, mis ülal ulatub friisini, all
Dooria stiil on vanim. T eda iseloomustavad suhteliselt madalad ja jässakad sambad, mistõttu ehitis mõjub raskepärasena. Dooria stiil on väga lihtne ja range. Sammastel puudub baas ja ka kapiteel on taagsihoidlik. Joonia stiil on hilisem. Tema sammas peenem ja elegantsem ning kogumulje ehitisest kergem. Joonia asmbal on ümmargune, mitmeosaline baas ja iseloomulik kapiteel. Korintose stiil erineb joonia stiilist põhiliselt ainult sambakapiteeli poolest. Kkorintose kapiteeli alaosa on kariak ja või kvaasikujuline. 2. Renessanss Eestis ja Prantsusmaal 16 saj Prantsuse kunst 16. sajandil · renessansskunst arenes põhiliselt kuninga, õukonna ja suuraadlike tellimusel ehitati uhkeid losse · Loire'i oru lossid · kuninga ja kõrgaadli residentsid, kus pole lihtrahvast ja saab jahti pidada · François oli mitmete losside ehitaja või täiendaja Blois' lossi õue trepp tema nimega
annaabi.ee 
