ning kõikidele arusaadav. Pole kasutatud võrdlusi, metafoore palju. Luules ,,Ta tuli..." ja ,,Nii vaikseks kõik on jäänud" pole minisuguseid raskeid sõnaliike. ,,Ta tuli..." luuletuses on kasutatud võrdust looduse ja inimeste vahel, kasutatud personifikatsiooni ehk isikustamine annab eluta objektidele ja asjadele inimlkikke omadusi (näiteks: päev seisis ja vaatas mu silmi, päev kandis ahelaid). Kasutatud on ka riime(keed,teed; saa,ma; said, ahelaid) ja on neljavärsiline 8sast salmist koosnev luuletus. Laul on ka viisistatud. ,,Nii vaikseks kõik on jäänud" luules võib täheldada hääliku-ja kõlamängu, sest sellel laulu on viis ja tean väga hästi seda. Muidugi igas luules tuleb mõttesse väike sõnamäng või rütm. Selles luules on riime(jäänud, läinud; aaks, saaks; seletaks, seisataks), graafika ja vorm on neljavärsiline 5est salmist koosnev. luuletused on viisistatud ja esitajaks on Eesti ansambel Ruja. Ta tuli... Ta tuli ja vaatas mu silmi-
SCHUBERTI LALULUTSÜKLID 1827. AASTA MUUSIKAELUS SUREB TITAAN BEETHOVEN JA LAULUTEKSTIDE AUTOR NOOR LUULETAJA MÜLLER. SCHUBERT NÄEB ENNAST JÄRGMISE MINEJANA... · Mõned laulud tsüklist: · 1. " Head ööd"- võõrana olen siia tulnud ja võõrana lahkun siit. Minnes vastu tundmatule tulevikule soovib ta oma armastatule head ööd. Laulu muusika on leinamarsilik, sammuv ja melanhoolne. · 11. laul "Kevadunelm" laul koosneb kahest muusikalisest salmist, salm koosneb omakorda kolmest erinevast meeleolulõigust. Esimene lõik on lootustandev ja mazoorne rändurile meenub kevad, lilled ja linnulaul. Kui aga unelmast ärkab saabub reaalsus talvekülmus, pimedus ja kraaksuv must lind surma sümbol? Kolmas lõik on rahulikum, peamiselt rõõmsa koloriidiga, kuid kibedust toob taas reaalsus: lilled (mida esimeses salmis on kujutatud) on külmunud ja neid on kujutatud jäätunud aknaklaasidel. · 24
See on luuletuse sisuga seotud. Luulezanrid: Haiku-koosneb kolmest värsireast, milles on kokku 17silpti. Esimeses värsireas on 5, teises 7 ja kolmandas 5 silpi. Riim puudub, seaos looduse ja aastaajaga. Tekkis 15.saj. Jaapani klassikaline luulevorm. Lüüriline, sõnastus täpne. Ballaad-pikem jutustav luuletus, mille aineks mingi erakordne, enamasti sünge või kurva lõpuga sündmus. Kasutab ka tegelaskõnet, dialoogi. Sonett-koosneb kahest neljarealisest ja kahest kolmerealisest salmist. 14 värtsireast koosnev. Lee-jutustav või lüüriline luuletus, mida kanti ette lauluna. Jutustavate leede ainestik pärneb enamasti legenditest. Poeem-pikem mitmeosaline värssteos, milles põimub mitmesuguste sündmuste kujutamine vaimsete otsingute ja elumõtestuse teemaga Pastoraal-maaelu maalilisust kujutav karjaseluuletus Ood-pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, iseloomulik on sina-vorm ja retooriline pöördumine Kõnekujundid:
usaldanud pimesi Luuletuse autoriks on Contra, kodanikunimega Margus Konnula, kes on sündinud 1974. aastal. Contra on tuntud eesti kirjanik, kes on üks tänapäevaluule lipulaevadest. Kirjutis on valminud 20. sajandi lõpuaastatel. Seega on luuletus üsna uus ning kaasaegne. Contrale on omane kasutata erinevaid kõne- ja keelekujundeid, kuid üle ega ümber ei saa ka stiilikujunditest. Luuletus koosneb kolmest salmist ning on kirjutatud ristriimis, mille kohaselt riimuvad esimene ja kolmas ning teine ja neljas värss. Kirjutis on Contrale iseloomulikult üsna imelik ning kummaline, mis erineb tunduvalt harilikest luuletustest. Kirjutis on kirjutatud minaisiku vormis, mida kirjanik väga tihti kasutab. Autor pole loomingus kasutanud ainsatki suurt algustähte, omadussõna ega kirjavahemärki. Luuletuse teemaks on sõjandus, kuid samuti ka inimeste vahelised suhted ning usaldusväärsus
◦ Provance’s hinnati vaimset sõltumatust ja väärikust ◦ Kõrgaeg 12.-13.sajand ◦ Trubaduurid e. rändajad laulikud, kellest nüüd said nimedega tuntud luuletajad ja heliloojad ◦ Säilinud üle 2500 luuleteksti ◦ Väljendas elurõõmu, noorust, kaunidust, harmooniat, armastust, seiklust, kirge ja naudingut. ◦ Võeti kasutusele riim, igal real eraldi muusikaline fraas Rüütliluule liigid: KANTSOON 3-7 salmist ja SIRVENTEES TENSOON refräänist koosnev Harilikult Luuletus, mis on lüüriline, enamasti kantsoonvormiline üles ehitatud kahe armastusteemaline sõttamineku laul poeedi vaidlusena luuletus PASTORELL ALBA
pole. TEOSEIDEE-inimese püüd täislikuse poole. 7.Boccaccio ,,Dekameroni" ülesehitus, teemad, tegelased, ideed, meeleolud, kaks novelli. 8.Mõisted. Bardid-muistne keldi poeet. Skaldid-kutselised muusikud, kes kuulusid ülikute kaaskonda. Kangelaseepos-rahvalike kangelaslaulude laiendamise ja liitmise tulemusena tekkinud eepos. Spiilmann-rändartist ja muusik keskaegsel Saksamaal. Zonglöör-rändartist ja muusik keskaegsel Prantsusmaal. Kantsoon-3-7 salmist ja refäänist koosnev lüüriline, enamsti armastusteemaline luuletus. Sirventees-harilikult kantsooni vormiline luuletus. Pastorell- kahekõneline luuletus rüütli ja karjuseneiu kohtumisest. Alba-hommikulaul öiselt romantiliselt kohtumisel lahkudes. Serena-õhtulaul daami akna all. Ballaad-refrääniga tantsulaul. Romanss- kui armsama sõtta või merele saatnud neiu kaebelaul. Novell-uudisjutt, lühike proosajutustus,
Nad elasid oma kommete järgi, ehitasid erinevaid mõisi, losse, häärbereid. Kuna lihtsajoonelised kangelaslaulud ei olnud piisavad, et rahuldada rüütlite esteetilisi soove, kasvas välja rüütlilüürika. Põhiteema oli armastus. Tähelepanu pöörati vormilisele viimistlusele, mis omakorda pani aluse uutele värsimõõtudele, riimi ja stroofistruktuuridele. Luulezanreid oli erinevaid. Sekstiinile on iseloomulik mänglev, virtuoosne sõnastus ja värsiehitus. Armastusteemalist 3-7 salmist ja refräänist koosnevat teost nimetatakse kantsooniks. Poliitilise või ühiskondliku teemaga luuletus on sirventees. Neid erinevaid liike oli väga palju, ning need rikastasid igati keskaja kirjandust. Kurtuaasne kirjandus tõusis esile Põhja-Prantsusmaal, kus luuletajaid nimetati truväärideks. Teoste zanriks kujunes romaan. Põhilisteks teemadeks olid armastus ning sõda.Kõige värvikamad lood on kirjutatud kuningas Artusris ja tema kaheteistkümnest ümarlaua rüütlist.
Itaalia on mõjutanud kogu Euroopa muusikakultuuri. Tänaseni on üle maailma dünaamikaterminid (p, f, mf, crescendo, diminuendo jpt) ja tempoterminid (allegro, andante, moderato jpt) itaaliakeelsed Noodijoonestik ja nootide silpnimed 11. saj-l juurutas munk Guido Arezzost noodijoonestiku (algselt 4, hiljem 5 joont) ja nootide silpnimed mis on tuletatud lauljate kaitsepühaku Johannese auks loodud hümni esimesest salmist. Selle viisilõikude algusnoodid moodustavad 6-noodilise heliredeli ning helidele vastavad silbid said noodinimedeks. Kuula järgm. slaidilt! http://www.youtube.com/watch?v=E1AbgbtKIJg http://www.youtube.com/watch?v=SugtS3tqsoo 17. saj-l sündis Firenzes ooper Idee oli panna muusikaline deklamatsioon draama teenistusse emotsionaalse mõju suurendamise eesmärgil. Esimene ooper oli 1597 Jacopo Peri „Daphne“. Teine ooper Jacopo Peri
See lugu on väga kuulus. Pillikoosseis on sama, mis eelmises loos. Lugu on väga lõbus ja sõnad korduvad (ilmselt on sõnad seal loo enda kaunistamiseks mõeldud) tihti. Tempo on kiire ja meloodia on väga rütmikas. Seda lugu on maailmas väga hulgaliselt ümber lauldud/mängitud, kuid mulle meeldib originaal kõige rohkem. Kuuenda loona mängiti "Blueberry Hill"-i. Ilmselt on mustikamarjade küngas seotud kuidagi tema enda kirkade mälestustega, kuna pool ühest salmist selles loos koosneb sõnadest Blueberry ja Hill ning kõik realõpud on alati Hill-iga riimis. Loo tempo on aeglane. Pillidest mängivad trummid, klaver, trompet, klarnet ja kontrabass. Kuna ma olen juba Louis Armstrongi loominguga juba varem tutvunud, siis teadsin ma enne algust, mida kontserdilt oodata. Ja minu ootused ei läinud raisku. Nautisin õhtut kuulates meeldivaid jazz-palasid.
lõigata. 10. Keskaja rüütlivoorused: · relva käsitlemisoskus · jahiosavus · peened kombed · lauluoskus · tantsuoskus · muusikariistade mängimisoskus · ratsutamisoskus 11. Rüütlikirjandus tekkis 11.sajandil. Teke on seotud kõrgaadliga. Oma uute kultuurinõuete ja huvidega, vajs rüütelkond ka oma kirjandust. Kirjutasid peamiselt rüütlid. Mõned zanrid: · Kantsoon 37 salmist ja refräänist koosnev lüüriline, enamasti armastusteemaline luuletus. · Alba hommikulaul öiselt romantiliselt kohtumiselt lahkudes · Serena õhtulaul daami akna all · Ballaad refrääniga tantsulaul · Romanss armsama sõtta või merele saatnud neiu kabelaul 12. Linnakirjandus tekkis 13. sajandil
(ime-vana-vaatlejana). Stroofides esineb läbivalt ristriim. 3. Stroofe on luuletuses neli, need koosnevad nelikvärssidest ehk katräänidest. 4. Kui vaselõikes vana piiblimaal – võrdlus kui surma tardund äsja vilgas talu (võrdlus)/aedveeres lõhnab lehti juues toom – isikustamine laps kevadhullav – epiteet töömees, laudaloom – metafoor pilvsagar testamentlik-rabe – epiteet kui Jehoova muistse lumivalge habe – võrdlus 5. Esineb siire esimesest salmist teise ja teisest kolmandasse. neljas algab uue iseseisva lausega. ja tunned taas, et hea on kõik/ ja äkki aimad enda ime-vana (ellips)/ pilvsagar läänest testamentlik-rabe – inversioon (lauseliikmete ümbertõste) Kõnealuse luuletuse viisikjambiline vorm aitab kaasa nostalgilise ja pühaliku meeleolu tekkimimisele, kuna see on kindla rütmiga, kiigutav, heietav, nagu lapse hällilaul peab olema kindlust, turvatunnet ja õiget meeleolu loov. Hästi
· Trubaduurid rändlaulikud, kes olid kõrgaadli hulgas väga lugupeetud, esitasid maailmas ringirännates oma luuuletusi ja laule. Luulezanrid 1. alba (hommikulaul, mida esitatakse siis kui paar läheb lahku oma romantiliselt kohtumiselt) 2. tensoon (vaidlus, mis leiab aset kahe poeedi vahel) 3. pastorell (karjaseneiu ja rüütli omavaheline vestlus luulekeeles) 4. serena (armastuslaul daami akna all) 5. kantsoon (kolmest kuni seitsmest salmist koosnev luuletus) 6. Rüütliromaan (mille teemaks on armastus) 7. sirventeees (sõttaminekulaul) 8. romanss (kaebelaul, mida esitas noor neiu, kelle noormees oli läinud sõtta või merele) · Kesksel kohal oli kuningas Artur ja tema 12 ümarlaua rüütlit lk73 · Ümarlaud sümboliseerib austus ja ausust, mis on vastastikkune · Rüütlikangelased ei võidelnud mitte rahva või riigi hüvanguks, vaid oma isikliku au ja kuulsuse nimel. Linnaluule. Linnaromaan
Iga trubaduuri auasjaks oli lauludega oma daami võluda ning tema vooruste ülistamisel teisi laulikuid ületada. Tähelepanu pöörati ka vormilisele viimistlusele, mis omakorda pani aluse uutele värsimõõtudele, riimi- ja stroofistruktuuridele. Niisiis tekkis uusi luulezanre: 1) SEKSTIIN - kuuevärsilistes stroofides kirjutatud luuletus ilma traditsioonilise teemata. Sellele zanrile on iseloomulik mänglev, virtuooslik sõnastus ja värsiehitus. (lugemik 120-121) 2) KANTSOON - 3-7 salmist ja refräänist koosnev lüüriline luuletus, enamasti armastusteemaline (lugemik 118-119) 3) SIRVENTEES - poliitilise või ühiskondliku teemaga luuletus või trubaduuri satiiriline arveteõiendamine vastasega. Sõttaminekulaul. 4) TENSOON - vaidlus kahe luuletaja vahel, mis käsitleb tollase seltskonna vaateid mitmesugustes küsimustes, nagu armastus, kirjandus, poliitika, usuküsimused, isiklikud suhted, kaasa arvatud ka suhteliselt riivatud teemad, mida kurtuaasne luule üldiselt väldib.
vajadusel näiteid. 1 Määra luuletuse värsimõõt (tegemist on silprõhulise värsisüsteemi mõõduga). Tegemist on jambi luuletusega. Luuletuse algusest on näha, et lause algus on enamasti ühesilbiline, nt 'öö', 'su', 'mu', 'nii' jne. Kõik eelnimetatud sõnad on lühikese silbiga, millele enamjaolt järgneb pikem silp, millele on rõhk pandud. 2 Iseloomusta luuletuse stroofilist ülesehitust. Luuletus koosneb ühest pikast salmist, mille laused on ridadeks murtud kas komadega või sidekriipsudega, ja kahest lõpulausest. Luuletuses on kaheksa lausealgust, st kaheksa suure tähega algavat lauset. Iga lause algaks justkui mingi uue teemaga. Luuletuse esimene rida algab 11-silbiga ja sellele järgnev on 10-silbiline ja sellele järgnev 11-silbiline jne. See näitab, et luuletuses on stroofiline ülesehitus korrastatud ja korrapärane, st värsimõõt on ühtlane
Perratu ma olle siin: Kes woib mo päle Kaeda? Mo Pat mulle teggi sedda, Et mul johtu ni suur Hedda, Sedde pea nüüd tundma siin, Oh! ma waene Tardo Liin. (Kaebelaulu esimene salm) Temaatiliselt jaguneb ,,itkulaul" kolme, peaaegu sümmeetriliselt ühepikkusse ossa. Esimene sisaldab ka sissejuhatuse ning viimane lõppmoraali. Esimeses osas, pärast ühesalmilist algust, jutustatakse nii Tartu endisest rikkusest ja õnnest kui ka kõrkusest ja kalkusest. Alates 10. salmist jutustab teine osa venelaste tulekust, Tartu vallutamisest 1704. aastal ja sellele järgnevast rõhumisajast. See tipneb 20. salmis mainitud raehärrade poomisega. Kolmas sisuline osa, alates 21. salmist, kõneleb kodanikkonna küüditamisest, linna hävitamisest ja selle varemete väljanägemisest http://www.eha.ee/arhiivikool/index.php?tree_id=32
toon üle oktaavi) mahtus ära neljale joonele, kui vaja, kasutati ka abijooni. Guido Arezzost lihtsustas ka noodilugemist, võttes kõrvuti helide kindlaid (absoluutseid) kõrgusi tähistavate tähtnimetustega (a, b, c, d, e, f, g) kasutusele suhtelist kõrgust märkivad silpnimed (sarnaselt meil levinud JO- LE- MI- süsteemiga). Neid silpe oli algselt 6 ja Guido tuletas need lauljate kaitsepühaku Ristija Johannese auks loodud hümni esimesest salmist: selle viisilõikude algusnoodid moodustavad 6- noodilise tõusva helirea ning helidele vastavad silbid- ut, re, mi, fa, sol, la saidki noodinimedeks. Esimene silp "ut" on hiljem asendatud "do" ga ning lisatud ka "si" (Sancte Ioannes) helirea seitsmenda astme jaoks. Ut quelant laxis resonare fibris Et lodevate häälepaeltega Mira gestorum famuli tuorum õpilased võiksid lauldes sinu imelisi tegusid kiita,
varjunime all. Viimase varjunime taha on ta peitnud end kogu oma varasema loomingu kestes. Luts algas oma kirjanduslikku tegevust luuletajana, mis paistab mõnelegi uskumatuna, kuid ometi on see nii. Kirjanik ise vabandab oma ,,vääratust" sellega, et harilikult paljud sõnasepad algavad luuletamisega. Tema esimeseks trükitud kirjanduspalaks osutub luuletus ,,Elu", mis ilmus ajalehes ,,Postimees" 1907. a. veebruarikuu 28. päeval. See koosneb 6 salmist, millest 5 on neljavärsilised ja 1 viievärsiline. Luuletuse esimene salm, mis kordub ka lõpus, kõlab järgmiselt: "Üks ainus silmapilk on elu, kahest igavikust piiratud: Üks nendest see, mis enne oli, Ja teine, mis on pärast meid O. Lutsul puudus luuleloominguks vastav anne ja vormitunne. Ta loobus luuletamisest jäädavalt ja andus proosaloomingule, leides seega varakult erilisi eksisõite tegemata oma õige ala.
poeetidest, nii et Platon nimetab teda 10. muusaks. Tema elu kohta teatakse vähe. Ta oli aristokraat, kes kirjutas oma sõpruskonnale luuletusi, enamjaolt, kuid mitte eranditult naistele. Võimalik, et tal oli ka tütar. Mõiste lesbiline, tema arvatav seksuaalne orientatsioon, on tuletatud tema kodusaare nimest Lesbos. Tema kaasaegsetel oli tema luulet oli seitse või üheksa raamatut (esimene neist koosnes originaalis 330 salmist). Säilinud on vaid fragmendid, pikim neist (seitse salmi) on Aphrodite appikutsumine armastatud naise pärast. Ta kirjutas Aioolia murrakus, erinevates meetrumites, millest üks on tema auks nimetatud inglise keeles Sapphic. Tema värsid on armastuslüürika klassikaliseks näiteks, iseloomustatuna tema armastusest naiste, looduse suhtes, otsesest lihtsusest ja ideaalsest meetrumi valdamisest. Ta mõjutas paljusid hilisemaid poeete, näiteks Catullus, Ovid ja Swinburne.16
Käsu Hans Samas ei saa märkimata jätta ühe Otepää pastori, Piibli ühe tähtsama tõlkija Adrian Virginiuse ülespoomist 1706. aastal venelaste poolt, Tartu väravate taga süüdistuseks salakuulamine rootslaste kasuks. Rootsi valitsust kahetseb taga käsu Hans, Puhja kihelkonna eestlasest köster, oma kuulsas lõunaeestikeelses nutulaulus Tartu linna hävitamise pärast 1708. aastal. See on tähelepanuväärne kirjandusteos, mis koosneb 32 salmist ja kus korratakse aina ahastavat rida: Oh! Ma vaene Tardo liin! Et Rootsile lojaalseid isikuid leidus Eestis veel ka pärast maa tegelikku minekut Venemaa kätte 1710. aastal, tähendab muuseas seegi, et Käsu Hansu nutulaulu vanim säilinud ümberkirjutis pärineb 1714. aastast. Nutulaul levis suuliselt mitmel pool Lõuna-Eestis ja asub seega rahvaluule ja kirjanduse vahepeal, kaldudes siiski pigem viimase poole. Autoril on ilmselt olnud 17
soleerivad nii klarnet, kui ka tsello, mängides sealjuures sama viisi kuid erinevates oktavites, tsello oktav madalamalt. (Tk. 18 - 21). Kuuleme ka sissejuhatuses kõlanud glissandosid harfi poolt. Kolmas salm on esimesega sarnane, ainult selle vahega, et orkestris kõlav saatemeloodia on viidud sügavamasse registrisse oktav alla. Pärast teise värsirea lõppu mängib harf taas vahemängu, millele erinevalt esimesest salmist lisandub ka flööt, mängides sarnast motiivi. Neljas salm kordab jällegi teist salmi, kuid seekord pole harf täiesti partituurist kadunud. Nimelt kordab see kolmandas värsireas meloodiat 26 väikese vältuse erinevusega, mis tuleneb teksti erinevusest.Võrreldes teise salmi lõpuga, on meloodia natukene erinev lõpeb nimelt toonikasse.
vaadeldes elu otsekui teispoolsusest. Selles ballaadis on tihedalt seotud eneseiroonia ja valulik ahastus. Villon on võitnud ka kuningliku luulevõistluse. Tema poeetiline pärand on jäädvustatud kahte luuletsüklisse. Säilinud on ka mõningaid lühiluuletusi ja ballaade. Esimene neist luuletsüklitest on «Väike testament» ehk «Värsid», mille ta kirjutas 1456. aastal. See koosneb 40 stantsist ehk 40 oktaavist ehk 40 8 värsilisest salmist. Stantse ühendab pärandamise motiiv. Villon kujutab ennast surmaminejana, kes jätab oma «päranduse» nii sõpradele kui vaenlastele. Ta jagab laiali oma mõõga, raudrüü, südame, püksid, kingad jne. Kogu tsüklit saadavad naljatused ja pilked, mis kord on lihtsalt sõbralik iroonia, kord lõikav ja kibe satiir. «Väike testament» on kirjutatud vanglas, oodates karistust.Francois kirjutas oma peateose «Suure testamendi» pärast Meungsur-Loire´i vanglast pääsemist
liigub meloodia. Noodikiri Vajadus noodikirja järele tekkis 8. saj. ning oli seotud Frangi suurriigi kujunemisega-see riik lõi esimesena võimaluse ja vajaduse ühtlustada kirikulaul suurel territooriumil. Kasutusele võeti neumad ja 11. saj alguses Guido Arezzost poolt noodijooned. Sama mees arendas välja ka tähtnimetuste kõrvale ka 2 silnimed, mis olid võetud kaitsepühak Johannese auks loodud hümni esimesest salmist (ut-re-mi-fa-sol- la). 12. saj ilmusid neumadele kandilised noodipead. 9-12. saj muutus kirikulaulu suuline traditsioon aegamisi kirjalikuks ja tekkis loomingumeetod troop- traditsiooniliste tekstide vaba laiendamine. I aaastatuhande lõpul sündis pikkadest troopidest dialoogid, milles sündis liturgiline draama. Keskaegne ilmalik laul Esimeste ilmalike laulude kirjapanijaiks olid goljaarid ehk vagandid-rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimlikud
enne Recitativo ed aria (retsitatiiv ja aaria), nüüd rohkem Scena ed aria (stseen ja aaria), kusjuures Scena on rohkem seotud aaria muusikalise materjaliga, rohkem on orkestri kommentaare. Aaria (või ka dueti) vormiks kujuneb 1) Cantabile-osa; siis vaheosa ehk Tempo di mezzo, kus toimub mingi pööre, sageli on repliike koorilt või teistelt tegelastelt; 2) tegevuskäigu pöördest tingitud tempo ja karakterimuutusega kiire lõpuosa, tavaliselt koosneb kahest salmist ehk stroofist cabaletta. (Cabaletta võib olla ka iseseisev lühike aaria; sõna ise tähendab salmi ehk stroofi.) Sellise aaria (või dueti) lõpuosa võib olla ka stretta (it. k. pinge, surve, stress), mida iseloomustab samuti kiire või kiirenev tempo, järjest tihenev faktuur. Säilib numbriooperi struktuur. Gioacchino Rossini (1792-1868). Sündinud Pesaros, suri Pariisi lähedal. Tema 39 ooperit mahuvad ajavahemikku 1810-1829
mahlakuses. Villion ei samasta end täielikult surmaga. Tema loomingus hakkab ilmuma grotesk. Millegi liialdatud madaldamine. Villioni kuulus küsimus: ,,Kus on möödunud aegade lumi?" järelhõige kaduvale elule ja ilule. Jorge Manrique hispaania luuletaja. 1440-1479. pärit aadlisuguvõsast. Hukksu lahingus. Jõudis kirjutada värsse ja armastusluulet ja ka allegoorilisi luuletusi. ,,Koplad isa surma puhul" (salmid, hisp luules teatav kindel stroofivorm.). 40 sellisest salmist koosnev luuletus. Vahelsuvad pikemad ja lühemad värsid. Luuletaja isa surm. Sellest lähtudes arendab mõtiskluse elu mõtte ja kaduvuse üle. Tema kaasajal katsetati Prantsusmaal ka sonette. Hakkavad levima uued renessanslikud vormid ja teemad. Suurim mõjutaja on Petrarca. Armastuse teema, see hakkab olema lohutus maises viletsuses. Avardav, valgustav armastus. Valu ja ängistus, mis sellega kaasneb. Satiiri tunti ka. Luule aga suundub kõrgemate sihtide poole
Jäi murdvargusega vahele. 1457 võitis luulevõistlusel esikoha. Pagendati korduvalt Pariisist. Tema luulekogud kannavad nime ,,Väike Testament" 1456, milles Villon kujutab ennast surmaminejana, kes jätab oma ,,päranduse" nii sõpradele kui vaenlastele. Jagab laiali mõõga, raudrüü, südame, püksid, kindad. Kogu tsüklit saadavad naljatused ja pilked, mis kord on lihtsalt sõbralik iroonia, kord lõikav ja kibe satiir. Koosneb 40 stantsist ehk 40 oktaavist ehk 40 8-värsilisest salmist. Stantse ühendab päranudumise motiiv. Kirjutatud vanglas, kui ootas oma karistust. ,,Suur Testament" 1462, milles pajatab kord humoorikalt, kord sarkastiliselt, kellele ta pärandab oma surnukeha, kellele raamatud ja kes saab selle au tema hing endale omandada. Teemades on palju vastandamisi: elu ja surm, ilu ja inetus, pattulangemine ja Neitsi Maarja. Kirjutas pärast Meung-sur-Loire'i vanglast pääsemist. Hõlmab ka rida muudes vormides luuletusi, millest kuulsaimad on Villoni ballaadid
rahuldada tema hinge igatsusi!» Ja nii edasi ja nii edasi. Lugemise ajal kuuldus aegajalt heakskiitvat suminat, mida saatsid sosistatud hü uatused: «Kui kena!», «Kui väjendusrikas!», «Nii õge!» jne., ja kui ettekanne oli lõpenud eriti väeva moraalijutlusega, jägnes vaimustatud aplaus. Siis tõsis sale, kurvameelne türuk «huvitavalt» kahvatu näga, mis tuleb arstirohtudest ja halvast seedimisest, ja luges ette «poeemi». Kahest salmist piisab. 131 «Missouri neiu hüvastijätt Alabamaga. Alabama, ela hästi! Kuis armas mull' sa! Ent siiski nüüd pean ma sust lahkuma! Kurb, jah, kurb on sust mõeldes mu süda, mu hing ja mälestustulvas mul paisub rind! Olen rännanud läbi su metsad ja maad, olen lugend ja uidand Tallapoosa ra'al, olen kuulanud Talassee'd kohamas eel ja koidukiirt oodanud Coosa jõe veel. Ei häbene igatsust südame sees, ei punasta sellest, et silmad mul vees; kust lahkun, ei ole ju võõras see pind,
annaabi.ee 
