Minu tuleviku Eesti! Ma olen eestlane, eestimaa on minu kodumaa ning sellepärast on Eesti tulevik mulle väga oluline. Antud essees soovin tähelepanu pöörata tolerantsusele ehk sallivusele, mis on üha olulisem tänapäeva maailmas. Ma ei mõtle siinkohal mitte ainult, et inimesed suhtuksid võrdselt üksteisesse ja erinevatesse kultuuridesse, vaid ka hoiaksid rohkem meie planeeti puhta ja elamisväärsena. Olen ajakirjanduse kaudu tajunud, et eestlased ei ole eriti avatud teistele kultuuridele. Siin ei soovita näha teise nahavärviga inimesi, olgugi, et paljud neist on pagulased, kes otsivad varju sõja eest
moraalselt. 2. Inimese loomulikud õigused: õigus omandile, enesesäilitamisele, ellujäämisväljavaadete parandamine 3. Inimesel on õigus riigivõimule vastu hakata, kui riik isiku loomulikke õigusi piisavalt ei kaitse. 4. Õigus omandile- õigus oma töö viljadele, õigus kasu omale saada. Raha on leiutatud, et töö produkte oleks võimalik paremini jaotada. 5. Locke üritas rajada alust usulisele sallivusele sõnastades mitmetes kirjutistes platvormi erinevate kristlike konfessioonide vaheliseks ükseisemõistmiseks. 6. ,,Essee inimmõistusest" eesmärk oli luua ühiskonnale üksteisemõistmise platvormi, milles oleks sõnastatud see, mida kõik ühiskonnaliikmed kindla veendumusena jagavad. 7. Descartes'i filosoofiast võttis Locke üle lähtumise üksiksubjektist- mida on üksikul ''isikul'' võimalik teada? 8
Kasutatud oli keerulisi kujundusvõtteid, mis sobisid antud miljöösse väga hästi. Valgustus oli suhteliselt tagasihoidlik, ilma eriefektideta. Muusikaline juht ja dirigent oli Tarmo Leinatamm. Taustamuusika oli hästi konteksti sissesulav ja samas hästi võimas. Eriefektina kõlasid püssipaugud ja vanglasireenid. Kuigi ,,Ämbliknaise suudlus" oli kohati väga karm ja kõhedust tekitav, oli see siiski eelkõige meelelahutus, mis kutsus inimesi üles sallivusele üksteise suhtes ning pani mindki mõtisklema inimväärikuse ja õnne teemal. Minule oli muusikalietendus esmakordne ja väga positiivne kogemus. Kuigi ma istusin saali ääreosas, ei häirinud see mind. Kindlasti üheks suureks plussiks oligi osatäitjate suutmine kasutada lava nii, et kõik saalis viibijad said nautida etendust. Peaosades olid: Molina Lauri Liiv Valentin Koit Toome Aurora, Ämbliknaine Tanja Mihhailova
Raamatu põhiteemad: kool, kodu ja sõbrad. Need kolm teemat vajuvad Johannesel kokku. Autor on öelnud: ,,Ma tean, kui raske võib koolis olla, aga ma tean ka, et negatiivsed olukorrad ja halvad kokkusattumused võivad olla hoopis väikesed sammud millegi suure ja parema suunas. See raamat on iseenda loomisest: sa võid olla see, kes tahad olla, ja elada täpselt sellist elu, nagu soovid, sõltumata sind ümbritsevast ja süüdistamata kedagi." Lugeja peaks eelkõige mõtlema sallivusele. Kiusajad ise ei saa arugi, mida nad teevad. Igasugune tõrjumine, kas siis füüsiline või vaimne, avaldab mõju. See lugu näitab kiusatava sisemaailma, seda, mida tema tunneb. Kui keegi hoolimatult mõnele noorele midagi ütleb, võib väikeste nöögete summa ebakindla inimese elu kokkuvõttes raskeks teha.
SALLIVUSEST AUTENTSE EETIKANI Kaplanile1 on ühiskondade nn areng ja Looja ise võimaldanud olla sallivusele ja autentsele eetikale2 rajatud aluspõhjal töötegijaks kolmes rollis ja seoses korraga: 1) seoses inimestega, üksikisiku hingehoiuga, 2) seoses evangeeliumiga, teoloogiaga, 3) seoses institutsiooniga, kirikuga. Neid kolme rolli ja seost võib kaplan üleilmastumise protsessis sattuda, ja ilmselt satubki, aktualiseerima erinevates ühiskondlikes korraldustes: impeeriumites, rahvusvahelistes ühiskondades, konsotsiatsioonides, rahvusriikides, sisserändajate ühiskonnas. Loetletud
Maailm jõuab enne lõpule, kui vihkamine lõppeb. Meil on võimalik ainult vähendada vihkamist andes rahvale ja noorele generatsioonile eriti, informatsiooni, et erinemine ei olegi tihtipeale halb ning kedagi ei tohiks terroriseerida vaimselt või füüsiliselt erinemise tõttu, kas siis oma oleku, käitumise, väljanägemise, usundi või arvamuste tõttu. Maailmas ei ole vaja vihkamist, kui saab ka keskenduda sallivusele. Tolerantsus muudab maailma palju meeldivamaks kohaks kus elada ning aitab inimestel palju rohkem arvestada üksteisega.
Tolerantsuse tõstmiseks on korraldatud üritusi, näiteks kontsert „Sõbralik Eesti,“ mida ka meedias kajastati. Üheks võimaluseks analüüsida Eesti elanike sõbralikkust või vaenulikkust võõraste suhtes on uurida ajakirjandust. Piia Tammpuu6 on analüüsinud sallivust ja rahvussuhteid eestikeelses ajakirjanduses (eriti seoses eestlaste ja venelaste vastuseisuga), kust tuleb välja, et palju on Eesti meedias artikleid, mis kutsuvad Eesti elanikke üles sallivusele ja sõbralikkusele (seega on eestlaste hulgas ka palju võõraste suhtes sõbralikke inimesi.) Tsitaat: „Üheltpoolt võis eestikeelsest ajakirjanduses leida sagedamini enesekriitilist lähenemist eestlaste suhtumisele mitte-eestlastesse ja nende väljavaadetesse Eesti ühiskonnas. “ ning samuti esines positiivsemat suhtumist muulastesse just nooremas eas inimeste hulgas. Autor pakub ka välja, et sallivust aitaks tõsta konkreetseid inimesi puudutavate lugude avaldamine, kes on suutnud
vajadusi ära ja andis mulle lühikese info ilma arusaamatu tehnilise terminoologia kasutamiseta iga huvitava toode kohta. Siis arvestades ostja ruumi suuruseid ja valgustust, müüja soovitas valikut lõpetada ühel konkreetsel televiisoril, mis tema arvetes kliendile rohkem sobib. Ma tänasin müüjat osutatud teenuse eest ja lisasin, et lõpliku otsuse tegemiseks mul on vaja veel ühte poodi külastada. Pärast minu sõnu, oli selge, et müüja natuke häiris, aga ikkagi jätkas (tänu tema sallivusele ja professionaalsusele) viisakalt suhelda ja soovis õnne uue televiisori otsingul ja ütles, et nende ettevõte on alati valmis mind jälle aidata. MÜÜGISAALI TEINE KÜLASTAMINE Korduvalt külastades firma Euronics müügisaali, läksin otse televiisorite müügiosakonda, demonstreerides saalitöötajatele oma kindlat huvi. Täpselt nagu eelmisel korral (pärast 3- 4 minutit) minu juurde tuli juba teine müüja ja viisakalt pakkus abi huvipakkuva kauba otsingul
võimeline mõistma teisi. Siin seatakse küsimärgi alla see, mida me peame iseenesest mõistetavaks küsimärgi alla. Kultuuridevaheline õppimine seab väljakutse inimese identiteedile, kuid samas võib sellest saada ka eluviis, mille läbi on võimalus rikastada oma identiteeti. Ouellet (1991) väidab, et kultuuridevahelised põhimõtted keskenduvad avatusele teiste suhtes ja aususele erinevuste vastu, vastastikusele mõistmisel, aktiivsele sallivusele, olemasolevate kultuuride tunnustamisele, võrdsete võimaluste pakkumisele ja diskrimineerimise vastu võitlemisele (Kultuuridevaheline õppimine 2000). Kultuuridevahelise õppimise teevad raskeks inimeste lapsena omandatud väärtushinnangud. Meie väärtushinnangud tuginevad uskumustel ja kannavad endas tõekspidamisi, mis põhinevad reeglitel ning mida omandatakse läbi kasvatuse ja sotsialiseerumisprotsessi juba varases lapsepõlves. Sellest tulenevalt on inimesel
Sellisest käitumisest on näha, et tüdruk sai midagi aru, kuid mitte lõplikult. Seega, õpetaja peab olema järjepidevalt jälgija, rahustaja, selgitaja ja uskuma, et korduvate situatsioonide ja lahenduste kaudu õpivad lapsed sotsiaalselt lugupidavalt käituma. Väärtusõpetus on lasteaias tõeline kirss koogil  lastega arutatakse juba enne juhtumit erinevad ebameeldivad seisukohad läbi. Appi saab võtta programmi ,,Kiusamisest vaba lasteaed", kus pannakse suurt rõhku austusele, sallivusele, julgusele ja hoolivusele. Toimimiskavas tahetakse vähendada kiusamist lasteasutustes läbi reeglite, käitumismudelite ja hoiakute. Eesmärgiks on töötada välja uusi meetodeid ja vahendeid kiusamise ennetamiseks. Projekti sümboliks on Sõber Karu (Buddybear), mis väljendab turvalisust, hellust ja sõprust (http://www.palliponn.edu.ee/index.php/kiusamisest-vaba-lasteaed). Laste vägivaldse käitumisega puutub õpetaja oma karjääri jooksul kokku küllaldaselt.
kasvanud ajal, kui homoseksuaalsusesse ja immigratsiooni suhtuti halvasti. Seega on nende väärtussüsteem kujunenud vähem sallivaks. 3. Kõrgema haridustasemega inimesed on sallivamad. Kuna haridussüsteemis rõhutatakse kõigi inimeste võrdsust ja vajadust erinevusi sallida, siis kauem haridussüsteemis olnud inimestel on sallivus kui väärtus suurema tõenäosusega omaks võetud. 4. Vanus diferentseerib haridustaseme mõju sallivusele. Kuigi kolmas hüpotees on, et kõrgem haridustase tähendab suuremat sallivust, siis oleneb see vanusest. Noorematel inimestel (vanusegrupp 15-24-a), kellel ei ole veel haridustee lõpetatud ja kes on haridussüsteemis veel sees, ei tähenda madalam haridustase madalamat sallivust. Tunnuste kirjeldus Kasutan järgmisi tunnuseid: 1. Sugu (Gender) – kahe väärtusega kategoriaalne tunnus. Andmestikus oli 722 meest ja 1071 naist. 2
Sellest ajast on pärit ka nali Pärnu kolme suvekuu nimetustega: peale maid tulevad juudi, juudi ja juudi. Suhtumine juutidesse on kaasajal tugevasti mõjustatud poliitilisest korrektsusest  läänetüüpi ühiskondades kehtivast normist suhtuda sallivalt mõnedesse valitud gruppidesse, kes on kannatanud, teistsugused või kaitsetud. Suhtumises juutidesse on oluline osa ajaloolisel tagakiusamiseeripäral, mis lisaks neutraalsele sallivusele kirjutab ette nõudmise püüdlikule kaastundele ja eurooplaste ühishäbile juutide ees. Kui seda sallivust, kaastunnet või häbi mõne avalduse või teoga eiratakse, järgneb ühiskonna moraalivahtide ning kohaliku või ka rahvusvahelise juudikogukonna suunast manitsev sumin, mis olenevalt olukorrast võib väljenduda nõudmises avaliku vabanduse järele ja tipneda raskustes antud riigi välispoliitilises suhtlemises. Mõned aastad tagasi sai tollane Eesti
mille võttis teadaolevalt esimesena kasutusele Mai Kreegipuu. Defineerides kehtestamist saab öelda, et kehtestamine tähendab kindlalt enese huvide eest seisvat ning samas suhtlemispartnerit arvestavat käitumist. Kehtestamine käitumisviisina tähendab seega teise inimese aktsepteerimist enesega võrdse indiviidina. See on idee ,,mina olen oluline ja sina oled oluline" väljendumine praktilises käitumises. Kehtestamine kui käitumine toetub eneseväärikusele: eneseaustusele, sallivusele ja eneseusaldusele. Kehtestamine tähendab enesekindlat ja asjalikku enese huvide eest seismist (Krips 2003) Maarja Vadi ütleb tsiteerides Barry Reec`i ja Rhonda Brandti, et kehtestava käitumise kirjeldamiseks tuleb mõista kolme käitumisalternatiivi: passiivne  oma soove, mõtteid, tundeid mahasuruv või eitav, alluv ja konflikte vältiv; agressiivne  domineeriv, oma huve ja vajadusi peale suruv, ennast esiletõstev, isegi pealetükkiv;
Erinevatel kultuuridel on erinevad tavad ja kombed, kokkuvõttes erinevad arusaamad sellest, mis on õige või vale. Sõltuvuse tees: moraal on kultuuri produkt ehk moraal on kultuurist sõltuv. Seisukohad kujunevad välja olenevalt sellest millises kultuuris üles kasvad, kes ja millised on mõjutajad jne. RELATIVISM= tunnetusteoreetiline suund, mis rõhutab inimtunnetuse suhtelisust, tinglikkust ja subjektiivsust. (ei saa anda hinnanguid) Re kutsub üles sallivusele/tolerantsusele (positiivne väärtus). Tolerantsuse paradoks: Tolerantsus on absoluutne väärtus, mille austamist tuleb nõuda ka teistelt ühiskondadelt. Tolerantsuse järgi võivad aga teistel ühiskondadel olla teised väärtused. KUID teiste ühiskondade väärtuste seas ei pruugi me leida tolerantsust! Eetilise relativismi vormid: Subjektiivne eetiline relativism e Subjektivism  kõik moraalipõhimõtted kehtivad sõltuvalt individuaalsest valikust.
Maie Kreegipuu on Eesti tuntumaid kliinilisi psühholooge. Defineerides kehtestamist saab öelda, et kehtestamine tähendab kindlalt enese huvide eest seisvat ning samas suhtlemispartnerit arvestavat käitumist. Kehtestamine käitumisviisina tähendab seega teise inimese aktsepteerimist enesega võrdse indiviidina. See on idee „mina olen oluline ja sina oled oluline“ väljendumine praktilises käitumises. Kehtestamine kui käitumine toetub eneseväärikusele: eneseaustusele, sallivusele ja eneseusaldusele. Kehtestamine tähendab enesekindlat ja asjalikku enese huvide eest seismist (Krips 2003) Maarja Vadi ütleb tsiteerides Barry Reec`i ja Rhonda Brandti, et kehtestava käitumise kirjeldamiseks tuleb mõista kolme käitumisalternatiivi: passiivne – oma soove, mõtteid, tundeid mahasuruv või eitav, alluv ja konflikte vältiv; agressiivne – domineeriv, oma huve ja vajadusi peale suruv, ennast esiletõstev, isegi pealetükkiv;
enesekehtestamine), mille võttis teadaolevalt esimesena kasutusele Maie Kreegipuu. Kehtestamine tähendab enese huvide eest seismist ning samas arvestavat käitumist suhtlemispartneriga. Kehtestamine käitumisviisina tähendab seega teise inimese aksepteerimist enesega võrdse indiviidina. Idee sisu on see, et "mina olen oluline ja sina oled oluline". Kehtestamine kui käitumine toetub eneseväärikusele: eneseaustusele, sallivusele ja eneseusaldusele. Kehtestamine tähendab enesekindlat ja asjalikku enese huvide eest seismist. Patricia Jakubovski arust on kehtestamine oma tunnete, arvamuste ja seisukohtade selge, aus ja kindel väljendumine teis(t)ele inimes(t)ele. Maarja Vadi (1995) ütleb tsiteerides Barry Reece'i ja Rhonda Brandti, et kehtestava käitumise kirjeldamiseks tuleb mõista kolme käitumisalternatiivi: pasiivne (oma soove, mõtteid, tundeid mahasuruv või eitav, alluv ja konflikte vältiv);
alusel võib avada ja pidada ka muid õppeasutusi, inimõigustest ja põhivabadustest lugupidamise suurendamisele. Haridus sealhulgas erakoole. Laste hariduse valikul on otsustav peab kaasa aitama vastastikusele mõistmisele, sallivusele ja sõprusele sõna vanematel. Igaühel on õigus saada eestikeelset kõigi rahvaste, rasside ja usurühmade vahel ning edendama Ühinenud õpetust. Õppekeele vähemusrahvuse õppeasutuses valib Rahvaste Organisatsiooni tegevust rahu säilitamisel. Laste hariduse valikul õppeasutus
Milline on õpetaja roll pildianalüüsi juures? Õpetaja peamine roll on olla pildi vaatamise mängu juht, kes annab lähteandmed, sõnastab ülesande ja tunnustab õpilaste tööd. Õpetaja peegeldab, parafraseerib, suunab küsimustega, vajadusel selgitab. Ta peaks vajadusel pakkuma näitlikke mudeleid, kuidas väljendada selgete sõnadega seda, mida näeme. Samas peab õpetaja mõistma, et ühel kujutisel on mitu sõnastusvõimalust. Ta suunab õpilasi sallivusele ja arvamuste paljususe tunnustamisele. Õpilase eneseväljendust tunnustades ja toetades tagab õpetaja selle, et õpilane läheb oma mõttega süvitsi ja kujundab teosest, nähtusest või probleemist isikupärase tervikliku nägemuse. Kunstiline kujund  kunstiteose kese Iga teose muudab tähenduslikuks (või mitmetähenduslikuks) selles leiduv metafoor, mingi ootamatu kujund, võrdlus, asendus, puudumine (elliptiline ehk väljajätteline kõnekujund) vms
Lihtsustatud õppes lähtutakse järgmistest põhimõtetest: 2.1. Lihtsustatud õppes lähtutakse põhimõttest, et igaühel peab olema võimalus saada haridust vastavalt oma võimetele. Õppekorralduses ja õppesisu valikul arvestatakse õpilaste võimeid ja teisi individuaalseid iseärasusi." See on väga positiivne. 2.2. Lihtsustatud õppes peetakse oluliseks samu humanistlikke seisukohti, mida püstitab põhikooli riiklik õppekava. Tähelepanu pööratakse sallivusele erinevuste suhtes, kaaslaste erivajaduste mõistmisele; oma võimaluste ja piirangute teadvustamisele." Need põhimõtted on samad, mis ilma erivajadusteta õpilaste õpetamisel. Aga järgmised lõiked on mõeldud juba lihtsustatud vaid õpe õpilastele. Eriti hea ja oluline on § 2 lõige 3: 2.3. Taotletakse iga õpilase arengu toetamist: lapse arengupuuete ületamiseks või vähendamiseks rakendatakse temale sobilikke eripedagoogilisi meetodeid. Selle
Liikumine ei vallanud kogu kirikut. Ka ise polnud ta ühtne, vaid suundus peagi kolme suurde voolusängi: luterlikku, reformeeritud ja anglikaani omasse. Väiksemaid rühmi jäi neist veel väljapoole. Reformatsioon elustas ka katoliku kirikut. Kuid nüüd ei olnud ta enam oma nimele vastavalt katoliiklik, st üleüldine, vaid üks konfessioon teiste hulgas. Erinevatel konfessioonidel oli alguses raske üksteisega läbi saada. Peeti ususõdu. Pikkamööda rajas kristlaskonna jagunemine teed sallivusele: tunnustati õigust uskuda ja mõtelda erinevalt.
konkurentsi, neil on vähe otsustusvõimalusi ja töökohal valitseb pessimistlik meeleolu. Samal ajal on näiteks USA iseseisvusdeklaratsioonis õnne otsimine kuulutatud ameeriklaste pühaks õiguseks. Eestlaste põhiseadus sellist asja ette ei näe. 27 1.5. Mida võime teha, et muuta lapsi õnnelikumaks? Koolisüsteemis on meil palju pingeid, see näitab arenguvõimalusi. Soome õpetajate koolitusel rõhutakse pehmetele väärtustele  hoolimisele, tähelepanelikkusele ja sallivusele ning koostööoskustele ja usaldusele, mitte ei keskenduta karistamisele, järelevalvele, keerukate reeglite loomisele. Õnnelikkus näitab alati ka seda, kui palju inimesed usaldavad üksteist. Kui valitseb usaldamatus, siis näitab see, et tehakse vähe koostööd, tuntakse vähe rõõmu üksteisest. Ameerika teadlane Martin Seligman on välja andnud maailmakuulsa raamatu «Optimistlik
Artikkel 26 Igal inimesel on õigus saada haridust. Haridus peab vähemalt alg- ja üldhariduse ulatuses olema tasuta. Algharidus peab olema kohustuslik. Tehniline ja kutseharidus peavad olema üldkättesaadavad, kõrgem haridus peab olema ühtviisi kättesaadav kõigile vastavalt igaühe võimetele. Haridus peab olema suunatud inimisiksuse täielikule arendamisele ja inimõigustest ning põhivabadustest lugupidamise suurendamisele. Haridus peab kaasa aitama vastastikusele mIistmisele, sallivusele ja sõprusele kõigi rahvaste, rassi- ja usurühmade vahel ning edendama Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni tegevust rahu säilitamisel. Laste hariduse valikul on otsustav sõna vanematel. Artikkel 27 Igal inimesel on õigus ühiskonna kultuurielust vabalt osa võtta, kunsti nautida ja saada osa teaduse edusammudega kaasnevatest hüvedest. Igal inimesel on õigus teaduslikest töödest, kunsti- ja kirjandusteostest, millede autoriks ta on, tulenevate
alusel tekkida rahvaste või riikide ühendus. Erinevalt Machiavellist, Gr leidis, et rahvusvaheline õigus (selle teooria) ei saa rajaneda rahvaste ja valitsejate egoismile, vaid peab juhinduma riikide suhtlemise printsiipidest kogu maailma hõlmavas ühenduses (magna universitas). [16 saj. koloniaalvallutuste ja maailmakaubanaduse mõjud õiguse teooriale.] Gr oli ususõdade vastane ning kutsus üles üldisele usu- ja maailmavaatelisele sallivusele, mille raamimiseks ta sõnastas neli printsiipi (vt allpool). Gr pidas kõige vanemaks ühiskonnakorralduseks vabariiki, mis vastab kõige enam loomuliku seisundi normidele, seetõttu pidas ta nii päritavaid kui ka valitavaid monarhiaid ajutiseks nähtuseks teel rahva võimu allikate juurde. Grotius tuletas oma loomuõigusest esimese süstemaatilise rahvusvahelise õiguse õpetuse. Ta leidis, et loomuõigus on kaudselt vaadeldav ka rahvaste konsensuses. Gr. näitas suurt hulka
Haridus peab vähemalt alg- ja üldhariduse ulatuses olema tasuta. Algharidus peab olema kohustuslik. Tehniline ja kutseharidus peavad olema üldkättesaadavad, kõrgem haridus peab olema ühtviisi kättesaadav kõigile vastavalt igaühe võimetele. Haridus peab olema suunatud inimisiksuse täielikule arendamisele ja inimõigustest ning põhivabadustest lugupidamise suurendamisele. Haridus peab kaasa aitama vastastikusele mõistmisele, sallivusele ja sõprusele kõigi rahvaste, rassi- ja usurühmade vahel ning edendama Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni tegevust rahu säilitamisel. Laste hariduse valikul on otsustav sõna vanematel. Artikkel 27 Igal inimesel on õigus ühiskonna kultuurielust vabalt osa võtta, kunsti nautida ja saada osa teaduse edusammudega kaasnevatest hüvedest. Igal inimesel on õigus teaduslikest töödest, kunsti- ja kirjandusteostest, millede autoriks ta on, tulenevate moraalsete ja materiaalsete huvide kaitsele
sallimatuseks nende suhtes, kes on väljaspool kirikut. Kirikust väljaheitmine (excommunication) ei tohi kaasa tuua maiste asjade äravõtmist. · Kirik ei tohi kutsuda riiki kedagi usuliselt taga kiusama. Ka siis, kui kirik omaks tõde. Vaimulike võim piirdub vaid kiriku ja kirikuliikmetega. Kiriku õigus sallimatusele piirdub kirikuliikmetega. 72 5. Sallivuse piirid Riigipoolsele sallivusele pole õigust: 1. Nendel, kelle arvamused ohustavad ühiskonna huve  ehk on vastuolus ühiskonnas kõigile kehtivate normidega. 2. Sallimatutel 3. Nendel, kes teenivad võõrvalitsejat (katoliiklastel)  on lojaalsed ühiskonda ohustavale võõrjõule (tänapäeval nt rahvusvaheline terrorism...) 4. Ateistidel  selline hoiak polnud tol ajal (1689) midagi ebatavalist, tänapäeval peaks sallivusnõue kehtima ka usu ja uskmatuse mõõtmes.
annaabi.ee 
