Mitmele eelneb asjakohane faktilause, mis seotakse järgneva küsimusega, näiteks teises ,,Kui rääkida Venemaast ...". Vastust nõudvate kas-küsimuste juures keeldutakse vastamast, nt 11-ndas ,,Kas see vastab tõele?". Viimane küsimus(tik) on üsna agressiivne, esmalt antakse infoküllane taust, otsa esitatakse järjest kaks küsimust mõjub agressiivse lõpuspurdina ja lisab pinget. Seega tõuseb see osa tervikust eriti esile, paistab vastamata jätu juures omamoodi ,,saladusena" ja kergitab pinget. See kulmineerub teise allika poole pöördumisega. Et rohkem küsimusi ei järgne, siis jahenemist ei toimu. Mõjub selgelt kirss- küsimusena selle tort-situatsiooni tipus. Lõpus võiks aga olla raamistav küsimus, mis selle köie otsa riputamise situatsiooni viisakalt maa peale tooks. Aasmäe intervjuus on tajuda sihipärast kiirenevat rütmi, paraku puudub aga spontaanne dialoog vestluspartneriga.
15) Kirjelda Jõuga kääbaste hauapanuseid! 1) Rauaaeg on ajalooperiood, mis algas raudesemete kasutuselevõtuga Eestis, ning lõppes siinse ala vallutamisega sakslaste ja taanlaste poolt. 500 eKr – 450 pKr – Vanem rauaaeg 450-800 pKr – Keskmine rauaaeg 800-1227 pKr – Noorem rauaaeg 2) Rauatootmine sai alguse umbes 1500 a. eKr Lähis-Idas. See oskus püsis mitu sajandit tänapäeva Türgi alal elanud hetiitide saladusena, mistõttu see kohe Euroopas ei levinud. Euroopas sai see tuntuks alles pärast hetiitide impeeriumi lagunemist umbes 1200 eKr. 3) Rauda valmistati rauarikastest maakidest, mis sisaldasid raudoksiide. Maaki kuumutati puusöe abil küttekolletes. Põlemiseks vajalik õhuvool tekitati lõõtsa abil või loomuliku tõmbega. Söe põlemisel eralduv CO ehk vingugaas reageeris hapnikuga ning taandas oksiidist raua. Temperatuurt
voodisse. Troonipärija Aleksei ravimatu haiguse tõttu, oli keisriperekond valmis kasutama ka parameditsiini võimalusi. Sellega seoses, kui keisriperekonnani levis kuuldus pühamehest ravitsejast Rasputinist, kutsuti ta keisrikotta troonipärijat ravima. Imekombel suutiski Rasputin Alekseid aidata. Aleksandra uskus täielikult pühamehe ravivasse jõudu, kuid keiser suhtus kahtlase taustaga ravitsejasse umbusklikult. Aleksei haigust hoiti saladusena ning paljud keisrit übritsevad inimesed ei mõistnud, mida teeb õukonnas räpakas talupoeg. Valitseja mainet hakkas rikkuma Rasputini liiderlikkus ning mõju kasv riigiasjade otsustamisel. Hoolimata kriitilistest situatsioonidest jäi perekond siiski tugevalt ühendatuks. I Maailmasõda ja valitsemisaja lõpp Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine serblase poolt 1914. aastal vallandas kriitilise olukorra Venemaa ja Saksamaa vahel. Saksamaa, kes seisis Austria-Ungari huvide
vahekord ei pea õnnestuma esimesel katsel. Seksimiseks pole olemas õiget vanust, kohta ega aega see hetk jõuab kõigini. Seksuaalsusest rääkimine teismelise eas on koht mida väga ei taheta esile tuua. Kui soovitakse ennast kontrollida seksuaalsel teel leviva nakkuse vastu või saada rasestumisvastast nõu. Kõige parem on rääkida inimesega, keda usaldad ja kellega koos ennast hästi tunned: sõber, ema, isa. See peab olema keegi, kes vajaduse korral suudab saladuse saladusena hoida. Mõnikord on turvalisem rääkida võõra inimesega, kes on harjunud aitama noori, näiteks noortenõustajaga, arstiga või kooliõega. 3 Sageli esinevad erektsioonihäired uue partneriga seksides, sest me ei tea selle inimese eelistusi ega ootusi vahekorrale. Sellises olukorras kardetakse, et kui seks ei vasta partneri ootustele, siis ta lahkub või räägib sõpradele sellest.
Troonipärija Aleksei ravimatu haiguse tõttu, oli keisriperekond valmis kasutama ka parameditsiini võimalusi. Sellega seoses, kui keisriperekonnani levis kuuldus pühamehest ravitsejast Rasputinist, kutsuti ta keisrikotta troonipärijat ravima. Imekombel suutiski Rasputin Alekseid aidata. Aleksandra uskus täielikult pühamehe ravivasse jõudu, kuid keiser suhtus kahtlase taustaga ravitsejasse umbusklikult. Aleksei haigust hoiti saladusena ning paljud keisrit übritsevad inimesed ei mõistnud, mida teeb õukonnas räpakas talupoeg. Valitseja mainet hakkas rikkuma Rasputini liiderlikkus ning mõju kasv riigiasjade otsustamisel. Hoolimata kriitilistest situatsioonidest jäi perekond siiski tugevalt ühendatuks. Suviti puhati Soome lahel laeval "Standart". Keiser oli sügavalt huvitatud fotograafiast ja filmindusest. Säilinud on arvukalt filmilõike ja fotosid, mis peegeldavad perekonna elu.
tähtajad (viitena); tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele; viide kohaldatavale kollektiivlepingule. · Töötaja teavitamise erijuhud: seaduses sätestatud lühema katseaja kestus või katseaega ei kohaldata; · Tõhtajalise töölepingu kestus ja sõlmimise põhjuse; · Kohkurentsipiirang kokkuleppe sisu (tuleb selle eest maksta töötajale); · Saladusena määratud teabe sisu; · Kaugtöö tegemine; · Renditöö tegemine; · NB! Kui tööandja ei ole eelnimetatud andmeid kirjalikult esitanud, eeldatakse, et kokkulepet ei ole sõlmitud või kohustust ei ole määratud. · Summeeritud tööaja puhul tööajakava teatavaks tegemise tingimused · Töötamisel tekkinud kulutuste hüvitamine · Kui töötaja töötab välisriigis kauem kui üks kuu: teises riigis töötamise aeg;
. 21. Saladuse hoidmise kohustus töösuhtes. Tööandja võib piirata töötaja poolt avalikustatut teavet, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi. Pärast töölepingu lõppemist peab töötaja saladust hoidma ulatuses, mis on vajalik tööandja õigustatud huvide kaitseks. Võivad leppida kokku ka trahvi. Tööandja peab teavitama töötajale saladusena määratud teabe sisu. 22. Töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel. Töötaja ja tööandja võivad töölepingu igal ajal lõpetada poolte kokkuleppel. 23. Töölepingu korraline ülesütlemine töötaja poolt. (1) Töötaja võib tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda. (2) Töötaja ei või tähtajalist töölepingut korraliselt üles öelda, välja arvatud töötaja asendamise ajaks sõlmitud töölepingut.
kohustus tuleneb seadusest. Küll aga peab töötaja teadma, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi. Seetõttu peab tööandja määratlema selgelt ja arusaadavalt selle teabe, mille kohta töötajal on tootmis- ja ärisaladuse hoidmise kohustus (TLS § 22 lg 1). Kui tööandja ei ole töötajale teatavaks teinud, mis on tema tootmis- ja ärisaladus, siis ei pea töötaja saladuse hoidmise kohustust täitma. Praktikas on tööandjad sageli määratlenud saladusena hoitava teabe sisu ebamääraselt või näitliku loeteluna. Kui töölepingu kirjalikus dokumendis on sõnastatud vaid, et tööandja ärisaladuseks on nt klientide andmebaasid jne, siis tuleb arvestada, et töötaja käest saabki nõuda ainult klientide andmebaaside saladuses hoidmist. Saladuses hoitava teabe sisu võib tööandja esitada töötajale nii töölepingus kui ka mõnes muus töölepingu juurde koostatud kirjalikus dokumendis. Kuna
(2) Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööleping on tähtajaline, peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale töölepingu kestuse ja tähtajalise töölepingu sõlmimise põhjuse. (3) Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku konkurentsipiirangu kohaldamises või tööandja on määranud saladuses hoitava teabe, peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale konkurentsipiirangu kokkuleppe või saladusena määratud teabe sisu. [RT I 2009, 36, 234 - jõust. 01.07.2009] (4) Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et töötaja teeb tööd, mida tavapäraselt tehakse tööandja ettevõttes, väljaspool töö tegemise kohta, sealhulgas töötaja elukohas (kaugtöö), peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale, et töökohustusi täidetakse kaugtööna. (5) Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et töötaja teeb tööd, alludes kolmanda isiku
kasutajaettevõtjas. Kui tähtajalise töölepingu sõlmimine oli vastuolus seadusega või kollektiivlepinguga, loetakse leping algusest peale sõlmituks tähtajatult. 24. Konkurentsipiirangu kokkulepe. Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku konkurentsipiirangu kohaldamises või tööandja on määranud saladuses hoitava teabe, peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale konkurentsipiirangu kokkuleppe või saladusena määratud teabe sisu. (1) Konkurentsipiirangu kokkuleppega võtab töötaja kohustuse mitte töötada tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal. (2) Konkurentsipiirangu kokkuleppe võib sõlmida, kui see on vajalik, et kaitsta tööandja erilist majanduslikku huvi, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi, eelkõige kui töösuhe
(3) Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku konkurentsipiirangu kohaldamises või tööandja on määranud saladuse hoidmise kohustuse sisu, peab tööandja lisaks muudele kohustuslikele andmetele teatama töötajale nimetatud kokkulepete sisu. Olukorras, kus tööandja ja töötaja lepivad kokku konkurentsipiirangu kohaldamises või tööandja on määranud saladuses hoitava teabe, peab tööandja töötajat kirjalikult teavitama konkurentsipiirangu kokkuleppest või saladusena määratud teabe sisust. Kui tööandja ei ole täitnud kirjalikku teavitamiskohustust, eeldab seadus, et konkurentsipiirangu kokkulepet ei ole sõlmitud või saladuse hoidmise kohustust töötajale ei ole määratud (4) Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et töötaja teeb tööd, mida tavapäraselt tehakse tööandja ettevõttes, väljaspool töö tegemise kohta, sealhulgas töötaja elukohas (kaugtöö), peab tööandja
(3) Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku konkurentsipiirangu kohaldamises või tööandja on määranud saladuse hoidmise kohustuse sisu, peab tööandja lisaks muudele kohustuslikele andmetele teatama töötajale nimetatud kokkulepete sisu. Olukorras, kus tööandja ja töötaja lepivad kokku konkurentsipiirangu kohaldamises või tööandja on määranud saladuses hoitava teabe, peab tööandja töötajat kirjalikult teavitama konkurentsipiirangu kokkuleppest või saladusena määratud teabe sisust. Kui tööandja ei ole täitnud kirjalikku teavitamiskohustust, eeldab seadus, et konkurentsipiirangu kokkulepet ei ole sõlmitud või saladuse hoidmise kohustust töötajale ei ole määratud (4) Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et töötaja teeb tööd, mida tavapäraselt tehakse tööandja ettevõttes, väljaspool töö tegemise kohta, sealhulgas töötaja elukohas (kaugtöö), peab tööandja lisaks
tähtajatuks. Tähtajaliste töölepingute sõlmimine loetakse järjestikuseks, kui ühe töölepingu lõppemise ja järgmise töölepingu sõlmimise vaheline aeg ei ületa kahte kuud. (2) Kui tööülesandeid täidetakse renditööna, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtajalise töölepingu järjestikuse sõlmimise või pikendamise piirangut iga kasutajaettevõtja kohta eraldi. [ 3. Konkurentsipiirangu kokkuleppe sisu või saladusena määratud teabe sisu 22. Saladuse hoidmise kohustus (1) Vastavalt võlaõigusseaduse §-s 625 sätestatule ja arvestades käesoleva seaduse § 6 lõikes 3 sätestatud teavitamise kohustust, võib tööandja määrata, millise teabe kohta kehtib töötajal tootmis- või ärisaladuse hoidmise kohustus. (2) Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida saladuse hoidmise kohustuse rikkumise leppetrahvi võlaõigusseaduses sätestatud tingimustel ja korras.
sõlmimise või pikendamise piirangut iga kasutajaettevõtja kohta eraldi. 21. Konkurentsipiirangu kokkulepe. Töötaja teavitamine töötingimustest erijuhtudel ( § 6) Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku konkurentsipiirangu kohaldamises või tööandja on määranud saladuses hoitava teabe, peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale konkurentsipiirangu kokkuleppe või saladusena määratud teabe sisu. Konkurentsipiirangu kokkulepe (§ 23) Konkurentsipiirangu kokkuleppega võtab töötaja kohustuse mitte töötada tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal. Konkurentsipiirangu kokkuleppe võib sõlmida, kui see on vajalik, et kaitsta tööandja erilist majanduslikku huvi, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi, eelkõige kui töösuhe
Avalik kord, moraal, elu ja tervis (biotech) Ainuõigus, üleantav ja litsentsitav; sundlitsents ja –kasutus riigi poolt Taotluse nõuded; kehtivus 20 a taotlusest Tühistatav Tõendamiskoormise üleminek meetodi patendi korral, kui saadud toode on sarnane patenditud meetdil saadud tootega MLT ja avaldamata info IPIC’u viited Sundlitsents ja –kasutus riigi poolt Kaitse kehtib 10 aastat Registreerimine või mitte (15 a loomisest) Andmekaitse ausa konkurentsi huvides Ärisaladus (p.o saladusena väärtuslik) Riigi kohustus hoida saladust (meditsiini- ja taimekaitsetoodete puhul) Konkurentsiõigust rikkuvad litsentsid 4. Enforcement Efektiivsed meetmed, sh preventsioon Legitiimse kaubanduse kaitse Õiglane, lihtne, odav ja kiire protseduur Kohtulik kontroll; esindus, andmekaitse, nõuded Tõendid Tõkendid: keeld rikkuda Kahjud ja kulutused Käibest kõrvaldamine ja hävitamine Märgi kõrvaldamine ei ole piisav tsiviilkäibe jaoks Kolmandatest isikutest teatamine
Otstarbekas sõnastamine – heauskselt, selgelt, arusaadavalt. Võimalikult täpselt. Ametnimetusel õiguslik tähendus – kui töötajad saavad soodustingimustel vanaduspensionile. 7. Töötaja teavitamine töötingimusest erijuhtudel: tingimuste sisu ja vormistamine 1. seaduses sätestatust lühema katseaja kestus või katseaja mittekohaldamine 2. tähtajalise töölepingu kestus ja sõlmimise põhjus 3. konkurentsipiirangu kokkuleppe sisu 4. saladusena määratud teabe sisu 5. kaugtöö tegemine 6. renditöö tegemine 7. summeeritud tööaja puhul tööajakava teatavaks tegemise tingimused 8. töötamisel tekkinud kulutuste hüvitamine 9. kui töötaja töötab välisriigis kauem kui üks kuu: - teises riigis töötamise aeg - töötasu maksmise vääring - saadavad hüved - tagasipöördumise tingimused NB! Kui tööandja ei ole eelnimetatud andmeid esitanud, eeldatakse, et kokkulepet
paremaks teha, siis tuleb kokku leppida. Tuleb vahet teha, milles tuleb kokkuleppele jõuda (vajalik poolte nõusolek muutmisel) ning millest teada anda (uks pool saab muuta). TLS § 35 õigus nõuda tööd, tööandjal kohustus anda tööd (eeldusel, et varasemalt on sõlmitud leping). Ametinimetus, kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg seotud hilisema soodustingimustega pensioniga. Mis on vahe sellel, et kokkulepe ei ole sõlmitud või kohustust ei ole määratud? Saladusena määratud teave ei ole kokkulepe, sest seadus ei reguleeri seda kokkuleppena, tööandja võib ise seda määrata kokkuleppena. Konkurentsipiirang, luhem katseaeg ning tähtajaline tööleping on kokkulepped. Summeeritud tööaeg annab juurde paindlikust. TLS § 46 lg 1 11 Töötamise registreerimine Tööandja peab registreerima töötamise alustamise Maksu- ja Tolliameti Töötamise registris
töölepingu sõlmimise põhjuse. (seda on lubatud teha ainult mõjuval põhjusel, suurem töömaht, ajutiselt töötaja asendamine- siin märkida ka sõlmimise põhjus) (3) Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku konkurentsipiirangu kohaldamises või tööandja on määranud saladuses hoitava teabe, peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale konkurentsipiirangu kokkuleppe või saladusena määratud teabe sisu. (4) Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et töötaja teeb tööd, mida tavapäraselt tehakse tööandja ettevõttes, väljaspool töö tegemise kohta, sealhulgas töötaja elukohas (kaugtöö), peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale, et töökohustusi täidetakse kaugtööna. Kui tööandja ei ole töötajale teavitanud kõike eelnevat, siis vastavaid kokkuleppeid ei ole sõlmitud, või kohustust ei ole
mõjuva põhjuse olemasolu ja olemust eelnevalt hinnata. Mõlemad pooled peavad arvestama sellega, et ennetähtaegseks lepingu ülesütlemiseks peavad olema mõjuvad põhjused. 3) saladuse hoidmise kohustus. TA ise määrab, millise teabe kohta kehtib äri-ja tootmissaladus, seda peab T-le õigeaegselt, kirjalikult ja üheselt mõistetavalt teatama. (millises ulatuses ja millise teabe osas). Teabe määratlemine saladusena peab olema põhjendatav tööandja huvide kaitsega. See kohustus võib olla nii töösuhte ajal kui ka pärast töösuhte lõppemist. Saladuse hoidmise kohustuse eest ei ole vajalik TA-l lisatasu maksta. Võidakse poolte vahel kokku leppida saladuse hoidmise kohustuse rikkumise eest leppetrahvi maksmine. Olulise rikkumise korral on võimalik ka töölepingu erakorraline ülesütlemine. 4) konkurentsipiirangu kokkulepe. Selline piirang tuleb kokku leppida ja see on
(2) Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööleping on tähtajaline, peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §- s 5 nimetatule teatama töötajale töölepingu kestuse ja tähtajalise töölepingu sõlmimise põhjuse. (3) Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku konkurentsipiirangu kohaldamises või tööandja on määranud saladuses hoitava teabe, peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale konkurentsipiirangu kokkuleppe või saladusena määratud teabe sisu. [RT I 2009, 36, 234- jõust. 01.07.2009] (4) Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et töötaja teeb tööd, mida tavapäraselt tehakse tööandja ettevõttes, väljaspool töö tegemise kohta, sealhulgas töötaja elukohas (kaugtöö), peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §- s 5 nimetatule teatama töötajale, et töökohustusi täidetakse kaugtööna.
klientide ja nendega seotud suhete kohta, informatsioon tööandja finantsandmete, tulevikuplaanide, strateegia jms, mida ei ole avalikustatud, kohta. VÕS § 625 kohaldatakse ärisaladusele. Sellist kokkulepet tuleks sõlmida töötajatega, kellel on juurdepääs olulisele teabele. Saladuse hoidmise kohustus ei eelda töötaja ja tööandja kokkulepet, kuna nimetatud kohustus põhineb töösuhtele omasel lojaalsuskohustusel ning saladusena määratletava teabe üle otsustamise õigus on ainult tööandjal. Tegemist on tööandja ühepoolselt määratava kohustusega, mille tekkimiseks töötajal peab tööandja selgelt, äratuntavalt ja üheselt mõistetavalt töötajat kirjalikult teavitama saladuse hoidmise kohustuse sisust ehk määratlema saladuses hoitava teabe. Kuna saladuse hoidmise kohustus ei eelda poolte kokkulepet, võib saladuses hoitav teave olla määratletud näiteks töökorralduse reeglites, millest
andja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale töölepingu kestuse ja tähtajalise töölepingu sõlmimise põhjuse. (3) Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku konkurentsipiirangu kohaldamises või tööandja on määranud saladuses hoitava teabe, peab tööandja lisaks käesole- va seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale konkurentsipiirangu kokkulep- pe või saladusena määratud teabe sisu. 14 Tehingust tulenevaks aegumistähtajaks on kolm aastat, mis pikeneb 10 aastale, kui isik rikkus te- hingust tulenevat kohustust tahtlikult (TsÜS § 146 lõiked 1 ja 4). Kümneaastane aegumistähtaeg on ka lepinguvälistel nõuetel (TsÜS § 150 lõige 3). 15 Eesti Vabariigi töölepingu seadus § 21 lõike 2 lause 1. 16 Pensioniõigusliku staaži tõendamise kord. Vabariigi Valitsuse 10.01.2002. a määrus nr 6 – RT I
8. Töötegemise koht Töötegemise koht määratakse kindlaks töölepingu sõlmimisel. 9. Katseaeg, töölepingu tingimusena Katseaeg on töötaja tervise, teadmiste, oskuste, võimete ja isikuomaduste hindamiseks maksimaalselt 4 kuud. 10. Konkurentsipiirang ja saladuse hoidmise kohustus TA määrab, millise teabe kohta kehtib äro- ja tootmissaladus, seda peab T-le õigeagselt ja üheselt mõistetavalt teatama. Teabe määratlemine saladusena peab olema põhjendatav TA huvide kaitsega. Saladuse hoidmise kohustuse eest ei ole vajalik TA-l lisatasu maksta. Konkurentsipiirang on uues seaduses reguleeritud üksikasjalikumalt, kuid eesmärk on jäänud samaks, s.o täätaja konkurentsi osutamise võimaluse välistamine. Selline piirand tuleb kokku leppida ja see on õigustatud vaid kui: · See on TA erilise majandusliku huvi kaitsmiseks; · T töösuhetes omandatud teadmised võivad TA oluliselt kahjustada;
Katseaeg – max 4 kuud, kuid võib kokku leppid lühemas, või siis üldse kohaldamata jätta II kaasus: 3.3 töötaja teavitamise erijuhud /eeldus: kui ei ole teavitatud, siis kokkulepet justkui ei ole, kuid siiski võib ära tõendada, et selline kokkulepe on - seaduses sätestatust lühema katseaja kestus või katseaja mittekohaldamine - tähtajalise töölepingu kestus ja sõlmimise põhjus - konkurentsipiirangu kokkuleppe sisu - saladusena määratud teabe sisu - kaugtöö tegemine - renditöö tegemine - NB! Kui tööandja ei ole eelnimetatud andmeid esitanud, eeldatakse, et kokkulepet ei ole sõlmitud või kohustust ei ole määratud - summeeritud tööaja puhul tööajakava teatavaks tegemise tingimused - töötamisel tekkinud kulutuste hüvitamine - kui töötaja töötab välisriigis kauem kui üks kuu: o teises riigis töötamise aeg o töötasu maksmise vääring
tähtajad; tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele; viide kollektiivlepingule, kui töötaja suhtes kohaldatakse kollektiivlepingut. ( TLS § 5 lg 1). Tööandja peab teavitama töötajat ka töötingimustest erijuhtudel nagu: katseaja kestuse, kui on kokkulepitud lühemas, kui nelja kuulises katseajas; tähtajalise töölepingu kestuse ja tähtajalise töölepingu sõlmimise põhjuse; konkurentsipiirangu kokkuleppe või saladusena määratud teabe sisu; töökohustuste täitmisest kaugtööna; renditööst; summeeritud tööaja puhul tööajakava teatavaks tegemise tingimused; töötaja kulutuste hüvitamine, välisriigis töötamise aja; töötasu maksmise vääringu ning riigis viibimisega seotud hüved ja riigist tagasipöördumise tingimused. Töölepingu andmed tuleb esitada heauskselt, selgelt ja arusaadavalt, keerulise juriidilise terminoloogia kasutamine on taunitav
annaabi.ee 
