Kiriklikud sakramendid Kiriklikuks sakramendiks peetakse Kristuse poolt seatud püha toimingut, milles Jumal annab oma Sõna ja sellega ühendatud kiriklike atribuutidega meile armu, mille Kristus on ära teeninud. Enamikud kogudused ja kirikud tunnustatavad kahte sakramenti, ristimine ja armulaua sakrament. Lisaks neile kahele on veel viis sakramenti. Katoliku kirik tunnistab meeleparanduse sakramenti, vaimulikuseisuse sakramenti, haigete salvimise ja konfirmatsiooni sakramenti. Õigeusu kirik tunnistab patutunnistamise, vaimulikku ametisse pühitsemist, õlitamise ja salvimise sakramenti. Luteri kirik tunnistab sistimist, pihilkäimist ja armulauda. Üks ühine tunnustus erinevate uskude sakramendiks on abielu sakrament. Kristlaseks saadakse ristimise sakramendi läbi. See tähendab, et inimene ei tee ennast ise kristlaseks, vaid seda teeb Jumal kindla tegevuse kaudu. Pühitsus lähtub Kristuselt Kiriku kaudu
Keisril polnud jõudu ega aega et reformatsiooni maha suruda. Kehtestati printsiip ,,kellel võim, sellel usk", ehk kui vürst oli luteri usus siis loeti ka tema alluvad ehk rahvas luterlikuks. 3. Mille poolest erinesid Lutheri ja tema poolehoidjate seisukohad katoliku kiriku omadest? Lutheri vaated olid: usulise tõe ainsaks allikaks on Piibel, õndsaks saab ainult usu kaudu, selleks ei ole vaja kirikut ega paavsti, tunnustas ainult kahte sakramenti- ristimist ja armulauda, mõisitis hukka patukahetsuskirjade müümise. 4. Milliseid ühiskondlikke muutusi tõi reformatsioon endaga kaasa? Algasid talurahvasõjad, talupojad nõudsid pärisorjusest vabastamist, see suruti maha, millega lõppes reformatsioon kui rahvaliikumine ja see muutus poliitiliseks liikumiseks. 5. Mille poolest erinevad teineteisest katoliku ja luteri kiriku interjöör? Mida erinevat oskad välja tuua jumalateenistuse korra kohta?
paavstide ametisse määramise korras. Paavste hakkasid nüüd ametisse määrama Rooma linna ja ümbruskonna aadlisuguvõsad. Nad hakkasid taotlema kirikuvõimu sõltumatust ilmalikust võimust.Nad seisid vastu vaimulike ametite müümisele ja sellele, et vaimulikke nimetavad ametisse ilmalikud valitsejad. Need nõuded sõnastas kõige selgemalt paavst Gregorius VII. Paavst Innocentius III ajal viidi Gregoriuse sõnastatud põhimõtted ellu. 7 Sakramenti Pattudest pääsemiseks oli kirik teostanud 7 sakramenti, mida igaüks pidi elu jooksul ära täitma. Sinna kuulusid ristimine, leeritamine, laulatamine, armulaud, piht, viimne võidmine ja preestriks pühitsemine. Ilma tarvilike sakramentideta polnud surmajärgset õndsust loota. Gregorius VII Innocentius III Tänan Kuulamast!
4)8-osaline tee õnnele 4) palverännak (tarkus, kõlblus, 5) ainujumal meditatsioon) Mõisteid sansaara-ümbersünd dzihaad-võitlus tsölibaat-abielukeeld Isa on olulisem kui Poeg õndsaks saab usu läbi, kirik nirvaana-õndsus uskumatutega 7 sakramenti, missa, ei vahenda inimest ja keelud, n. alkohol, klooster, pühakute kultus, jutlus kreeka, kirikuslaavi Jumalat, ei poolda tsölibaati narkootikumid, reliikvia, jutlus ladina-või või rahvuskeeles jne.
Kristuse käsk. Väikelaste puhul ühendatakse nime panek ristimisega. Ristimine ja armulaud · Püha Õhtusöömaaja kordamise praktikast on sündinud armulaua sakrament. Selle tähendus on eri kirikutes mõne aspekti osas erinev. Enamasti mõistetakse siiski, et armulaual kogeb inimene osadust Kristusega, aga ka kõigi elavate ning surnud kaaskristlastega. Erinevad sakramendid · Meeleparanduse sakramendiks ehk pihiks nimetatakse katoliku kirikus sakramenti, mille käigus inimene saab andeks oma patud. · See toimub meeleparanduse tulemusena. · Õigeusu kirikus nimetatakse seda sakramenti patutunnistamise sakramendiks. Erinevad sakramendid · Abielu sakrament on katoliku kirikus ja õigeusu kirikus ning ka luterluses sakrament, milles kristlik paar lubab truult täita abielu kohuseid kuni surmani. · Kristlikku abiellu saavad astuda mees ja naine, kes läbinud leeri. · Katoliiklikku abielu lahutada ei saa - "Mis
Katoliiklus Faktid: · Katoliiklus on kristluse kõige levinuim usutunnistus. · Katoliku kiriku pea on paavst, Rooma piiskop, kellel on tegelikult piiramatu võim. · Katoliiklastele ja katoliiklusele on iseloomulik pühakute ja Neitsi Maarja austamine. · Katoliiklus käsitleb seitset sakramenti üleloomulike õndsakstegevate tavadena. · Katoliiklus on peamiseks usuks järgmistes Euroopa riikides:Leedu, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Austria, Ungari, Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania, Põhja- Iirimaa, Sveits, Lõuna-Saksamaa, Sloveenia. · Katoliikluse alla kuuluvad:aktseptandid, appellandid, böömi vennad, hussiidid, integralism, jansenistid, kariklased, määri vennad, taboriidid, tsehhi vennad, valdeslased, vana katoliiklus.
võimatu seda mürgitada." (http://www.katoliku.ee/node/72) Anglikaani kiriku armulauakorras on armulaualiturgia läbiviijale antud juhiseid koguduseliikmete manitsemiseks, et nood end armulauaks ette valmistaksid. Seal räägitakse armulaua iseloomust järgmist: ,,Kallid sõbrad, eriti teie, kelle hingi ma pean ravima ja hooldama, ma kavatsen järgmisest päevast, Jumala armust, pakkuda kõigile, kes on vagalt meelestatud, kõige kindlust sisendavamat Kristuse ihu ja vere sakramenti; et seda võetaks nende poolt vastu Tema kõige viljakandvama ja aulise kannatuse mälestuseks. Selle kannatuse kaudu oleme saanud kätte oma pattude andestuse ja tehtud taevase kuningriigi osalisteks, mille kaudu me oleme veendunud ja kinnitatud, kui me 1 http://www.katoliku.ee/node/72 tuleme nimetatud sakramenti vastu võtma oma süütegusid siiralt kahetsedes, kindla usuga Jumala halastusse, ja tõsise kavatsusega alluda Jumala tahtele, ja enam mitte pattu
c) Frantsisklaste ordu Majandus: tegid lihtsat tööd, ei omanud suuri maavaldusi. Haridus: õpetasid lihtrahvale usutõdesid, jutlustasid, viisid läbi sakramente. Sotsiaalne hoolekanne: ordusse läksid vaesed ja väheharitud inimesed, pidid elama vaesuses, koguma annetusi, ei omanud suuri maavaldusi. 8. Mille poolest erineb reformeeritud kirik katoliku kirikust? a) Reformeeritud kirik: 2 sakramenti ristimine, armulaud Pühakute kultuse eitamine Emakeelne pühakiri Rahvakeelne jumalateenistus Õndsaks sai usu läbi b) Katoliku kirik 7 sakramenti Pühakute kultus Ladinakeelne piibel Ladinakeelne jumalateenistus Õndsaks sai kiriku vahendusel 9. Balthassar Russow luterlik vaimulik, esimene eestlasest kirjanik, kirjutas Liivimaa kroonika.
Katolik kirik Reformeeritud kirik Kirik allus paavstile Kirik allus valitsejale Kirik oli rikas, palju maavaldusi Kirik oli lihtne ja odav Tegelesid kloostrid ja ordud Kloostrid ja ordud suleti Jutlused ja piibel olid ladina keeles Jutlused ja piibel oli emakeeles Arvustati pühapildikultusi Austati pühapilte ja pühakute säilmeid 7 sakramenti 2 sakramenti Preestrid ei tohtinud abielluda Preestrid võisid abielluda Vastureformatsioon · Katoliku kiriku otsene vastutegevus · Taastada vana kord · Paavst Gregorius XIII teostas 1582.a kalendrireformi, pannes aluse suuremas osas tänapäevani kehtivale kalendrile. · Hispaania oli reformatsiooni vastu, seal korraldati üle 100 avaliku ketserite põletamise, kus korraga võidi tuleriidale heita 80-90 inimest
· Luther pandi kirikuvande alla Kaasmõju: · Patukahetsuskirjade müük · Kirikumaksud · Teadlaste tegevuse pidurdamine · Sekkuti valitsemisse · Taheti ära võtta kirikumaid Eesmärgid: · Muuta usukombed lihtsamaks ja kaasaegsemaks · Ilmalikule tegevusele suurem tähtsus Põhimõtted: · Piibel on usu alus · Õndsaks saab ise uskudes · Piibel peab olema emakeeles · Alles jätta vaid 2 sakramenti ristimine ja armulaud Hinnang: · Kirikutalitused muutusid lihtsamaks ja odavamaks · Vähenes kiriku mõju majandusele ja poliitikale Tulemused: · Levik teistesse maadesse · Piiblid rahvuskeeltes · Usurahu lubas Luteri usku ja Katoliku usku
õigeusk rahvuskeel katolikus ladina keel 2. õigeusus saavad kõik veini, katolikus ainult preestrid 3. õigeusus võib vallaline olla, katolikus ei tohi 4. lihavõtted õigeusus kõige tähtasam, katolikus jõulud 5.Õigeusus pinke pole, katolikus kirikus on pingid kus istuda sab võrdle katoliku ja lutheri usku 1. katolik kirik on rikkalikum kui lutheri kirik on lihtne ja odav 2.pidulik missa katolikus, lutheril lihtne 3. lutheri usus emakeelne, katolikus ladina keel 4. lutheri usus vaja 2 sakramenti (ristimine ja armulaud), katolikus 5 vaja kindlasti saada sakramente 5.katolikus usus on kloostrid, lutheri usus pole kloostreid tsivilisatsioon -kõige suurem kultuuriline eneseteaduslik jaotus, mille jagavad ära keel, usk, kombed ja ajalugu.
on katoliiklus · Ladina-Ameerikas pole toimunud usureformatsioone · Kõige vanemad põlisasukad olid maiad ja asteegid Katoliiklus · Kristluse levinuim usutunnistus · Vaimulikuks peaks paavst, Rooma piiskop, kellel on piiramatu võim · Õigeusu ja protestantismi kõrval on üks kolmest kristluse põhiharust · Katoliikluse aluseks Piibel Katoliiklastele iseloomulik · Pühakute ja Neitsi Maarja austamine · Käsitleb seitset sakramenti üleloomulike õndsakstegevate tavadena · Altarid kodudes Sakrament Sakrament · Ehk riitus, mida Piibli järgi on Kristus ise käskinud läbi viia ning mille kaudu on kristlastele tõotatud Jumala armu · Sinna kuuluvad ristimine ja armulaud Katoliikluse alla kuuluvad · Aktseotandid · Appellandid · Böömi vennad · Hussiidid · Intergralism · Jensenistid · Kariklased · Jne Mehhiko katedraal Brasiilia katedraal
Aupaiste-nimrus ?! pühakute pea kohal. Igal pühakul on omad atribuudid , sümbolid. Jumal ilmutas end inimestele 3 erinevas isikus: (kristuse põhitagma) I jumal kui loojaaja ja õpetaja II jumala poeg- jeesus kristus, lunastaja III püha vaim, kui julgust Jumalaarmu jagatakse 7 sakramendiga (katoliiklik) leida rohkem sakramente saad, seda paremini taevariiki pääseda. Katoliiklus 7 sakramenti: · ristimine · levitamine · piht ja patukahetsus · armulaud(leib ja vein-kristuse ihu ja vesi) · abielu · viimne võidmine? · Preestriks pühitsemine e. adinatsioon 4.saj. tõlgitakse ladina keelde hieronymus´´vulgata´´-vanim piibli tõlge. 4.saj. oli kristlik kirik roomas täielikult kinnitsunud. Kirikuaasta aluseks on pühapäev. Suurimad pühad: jõulud, ülestõusmispühad,nelipühad. Kirikuaasta algab advendiga (4adventi),see on nn
KATOLIIKLUS KATOLIIKLUSEST · Katoliiklus on kristluse kõige levinuim usutunnistus. · Katoliku kiriku pea on paavst, Rooma piiskop, kellel on tegelikult piiramatu võim. · Katoliiklastele ja katoliiklusele on iseloomulik pühakute ja Neitsi Maarja austamine. · Katoliiklus käsitleb seitset sakramenti üleloomulike õndsakstegevate tavadena. LEVIK · Peamiselt Põhjaja LadinaAmeerika · LõunaAafrika · Euroopas vähesel määral, kuid on peamine usk näiteks Leedus,Prantsusmaal, Poolas ja Slovakkias. SÜMBOLID · Rist · Kala · Lammas · Alfa ja Omega · Pelikan · Krutsifiks(ristilöödu kuju) · Tuvi PÜHAKODA · Peetri kirik ehk Püha Peetruse Basiilika · asub Vatikanis Püha Peetruse väljakul · Pühakoja ehitus algas 18.aprillil 1506
Toomkirik (Tallinnas, Tartus, Haapsalus)- Gooti stiil Jaani kirik Oleviste, Niguliste kirik Kärkna, Pirita, Padise klooster Ilmalikarhitektuur- ühiskondlikud hooned Suurgildi hoone Tallinna raekoda 3 Mustpeade gildi hoone Antoniuse gild Kolm õde Linnamüür Vajadus ehitada linnasid Munakivi (maakivi) + tellis = Lõuna-Eesti Paekivi = Põhja- Eesti 7 SAKRAMENTI 1. Ristimine 2. Konformatsioon ehk leeris käimine 3. Kiriklik laulatus 4. Piht ja armulaual käimine 5. Viimne võidmine- jumala ette astumine 6. Pühitsetud mulda matmine 7. (Preestriks/mungaks/nunnaks pühitsemine) Vaimulike seisus oli ainuke seisus, kus oli olemas karjääriredel. Indulgents ehk patulunastuskiri- moraal kannatas selle tõttu. Külakatoliiklus- segunesid muinasusund ja ristiusk
· Luther pandi kirikuvande alla Kaasmõju: · Patukahetsuskirjade müük · Kirikumaksud · Teadlaste tegevuse pidurdamine · Sekkuti valitsemisse · Taheti ära võtta kirikumaid Eesmärgid: · Muuta usukombed lihtsamaks ja kaasaegsemaks · Ilmalikule tegevusele suurem tähtsus Põhimõtted: · Piibel on usu alus · Õndsaks saab ise uskudes · Piibel peab olema emakeeles · Alles jätta vaid 2 sakramenti ristimine ja armulaud Hinnang: · Kirikutalitused muutusid lihtsamaks ja odavamaks · Vähenes kiriku mõju majandusele ja poliitikale Tulemused: · Levik teistesse maadesse · Piiblid rahvuskeeltes · Usurahu lubas Luteri usku ja Katoliku usku
Konstantinoopoli patriarh, läänes "juhtis vägesid" paavst. Peale selle paistsid erinevused silma nii arhitektuuris, jumalateenistuses kui ka kunstis. Arhitektuuris paistsid silma kaunilt voolitud kuppeltornid. Selle ehtusstiili ilmekaim näide on Hagia Sofia katedraal Istanbulis, mis on ehitatud aastatel 531-537. Eestiski kaunistavad sellised ümarad kuplid Kuremäe kloostrit, mida saab näha Ida-Virumaal. Nii nagu lääne kirikus, austati ka ida kirikus 7 sakramenti, mis võimaluse korral viidi läbi jumalanteenistusega ühendatuna kirikuseinte vahel. Viimasel ühtse kiriku ajal (a. 787) peetud ja ortodoksse kiriku poolt tunnistatud kirikukogul otsustati lubada ikoonide austamine. Otsus tähendas seda, et ei kummardata pilte, vaid austatakse neil kujutatud pühakuid, kellelt palutakse eestpalveid. Usu ja õpetuse õige ja kirikuisadelt päritud seletuse juurde kuuluvaks peetakse kogu
Martelli juhtimisel löödi araablased tagasi Ida-, Lääne- ja Lõuna-Frangi riik – Verduni kokkuleppega jagatud Frangi riigi osad; Ida- Frangi riigist kujunes järk-järgult Saksa ja Lääne-Frangi riigist Prantsuse kuningriik, Lõuna- Frangi riik aga lagunes sootuks. KATOLIKU KIRIK Diakon – madalaim vaimuliku amet; ta teenib missal, ristib ja laulatab Preester – koguduse juht, kes peab missat, ristib ja laulatab, teenib armulaual, jagab viimast sakramenti Piiskop – kõrgem kirikutegelane, kes kinnitab preestreid ametisse, peab missat, ristib ja laulatab, teenib armulaual, jagab viimast sakramenti Kardinal – piiskopkonna tähtis vaimulik; nende seast valitakse uus paavst Paavst – kiriku pea, katoliku usu juht Pärispatt – kurjus, mille saatan oli inimestesse sisendanud Puhastustuli – Taeva ja põrgu vaheline protsess, kus surnute hingedel, kes ei lähe otse ei taevasse ega põrgusse, tuleb piinelda kuni viimse kohtupäevani.
smalt klaassegu, vitraazid. VANAVENE. Õigeusk IEU ja Balkanil. A.Ridiger Aleksius II (19992008). L ja I kirik lahknesid 1054 kirikulõhega. Venemaal võttis ristiusu vastu Kiievi vürst Vladimir, kes laskis end ristida 988.a. Kiievi metropoliidi (algselt piiskop, hiljem peapiiskop) residents viidi 14.saj. üle Moskvasse. Ja 1448.saj. Vene ortodoksest kirikust iseseisev kirik eesotsas patriarhiga (kiriku kõrgem vaimulik). *usuõpetuse aluseks piibel ja pühad pärimused, *seitse sakramenti ristimine, võidmine mürriga, armulaud, pihtimine, preestriks pühitsemine, abielu, haige võidmine. *ülestõusmispüha! * teenistus vanaslaavi keeles. ARH: tähtsaim ehitus kirik, ristkuppel kirik, tihti mitmelöövilised, keskel tambuuriga torn, idaseinas absiid, lääneosas koor, vanemad kirikud telkkatuse torniga, hiljem skulptuurid. 5 PIIRKONDA: *Kiiev Sofia katedraal, *Novgorod esinduslik ja tore, *VladimirSuzadal
* smalt - klaassegu, vitraažid. VANA-VENE. Õigeusk I-EU ja Balkanil. A.Ridiger – Aleksius II (1999-2008). L ja I kirik lahknesid 1054 kirikulõhega. Venemaal võttis ristiusu vastu Kiievi vürst Vladimir, kes laskis end ristida 988.a. Kiievi metropoliidi (algselt piiskop, hiljem peapiiskop) residents viidi 14.saj. üle Moskvasse. Ja 1448.saj. Vene ortodoksest kirikust iseseisev kirik eesotsas patriarhiga (kiriku kõrgem vaimulik). *usuõpetuse aluseks piibel ja pühad pärimused, *seitse sakramenti – ristimine, võidmine mürriga, armulaud, pihtimine, preestriks pühitsemine, abielu, haige võidmine. *ülestõusmispüha! * teenistus vana-slaavi keeles. ARH: tähtsaim ehitus kirik, ristkuppel kirik, tihti mitmelöövilised, keskel tambuuriga torn, idaseinas absiid, lääneosas koor, vanemad kirikud telkkatuse torniga, hiljem skulptuurid. 5 PIIRKONDA: *Kiiev – Sofia katedraal, *Novgorod – esinduslik ja tore, *Vladimir-Suzadal – skulptuurilised kaunistused, *
Keskajal olid kõik inimesed usklikud ja väljaspool kirikut ei olnud inimestel võimalik eksisteerdida. Kiriku ülesanded: 1) krik oli koht kuhu registeeriti sünnid,surmad ja abielud 2)kirik tegeles hariduse andmisega. KIRIKUÕPETUS-Põhines piiblil õpetas ,et siin maailmas tuleb olla alandlik ja kannatada ja oma tsau ,elatud elu eest saame pärast suma. SAKRAMENT-keskajal oli seitse sakramenti , sakrament on õnnistatud tegevus. PÄRISPATT-sünniga kaasa saadav kurjus ,mida inimene peab kogu elu kahetsema. 1054-kirikulõhe ida ja lääne kirik läksid lepitamatult tülli. Kiriku võim Euroopas. Paavstid määrasid kohalike valitsejate õigusel võimul püsida PIISKOP-paavstivõimu esindaja kohapeal,kes määras ametisse preestrid ja kontrollis maksude laekumist. Innocentius III (paavst)-teda peetakse kõige aegade võimsamaks paavstiks ,kes algatas ka eesti alade ristiusustamise
Protestantlikud usulahud. Põhjused: riigivalitsejad tahtsid vabaneda paasti võimu alt, vaimulike priviligeeritud seisund tekitas rahulolematust, katoliku kiriku allakäik, paavsti huvi muutus üha ilmalikumaks, induligentside müümine. Tulemused: reformatsioon edukas, tekkis katoliku kiriku vallandamisel vastureformatsioon inkvisitsiooni tugevdamine, kiriku sisemise ühtluse taastamine(jesuiitide ordu). Trento kirikukogu. Usulahud: luterlus(2 sakramenti, jumalateenistus ja piibel emakeeles, kirik vähem kaunistatud), kalvinism(ettemääratus, tähtis töö), anglikaani kirik(väliselt katolik, õpetus protestantlik). Ususõdade tulemused. Saksamaa jäi edasi killustatuks, Prantsusmaal jäi võimule katoliiklus, kuid anti hugenottidele õigusi, Holland sai iseseisvaks.
1) usutunnistus seisneb kuulutuses, et pole teisi jumalaid Allahi kõrval ja Muhamed on Allahi prohvet; 2) palve tuleb sooritada nägu Meka suunas, viis korda päevas; 3) almus rahaline annetus, millega moslem saab toetada vaeseid ja abivajajaid; 4) paast tähendab keeldu süüa ja juua aasta 9. kuul, s.o ramadaanil, päikesetõusust loojanguni; 5) palverännak Mekasse moslemi elu kõrghetk, mis peab toimuma kuuaasta viimasel kuul. 4. Mis on sakrament? Mitu sakramenti on? Sakrament on kiriku õnnistav toiming. Sakramente on 7 tükki. 5. Benedictuse kloostrielu reeglid 1) mungad peavad hoiduma isekusest ja kuuletuma kloostriülemale; 2) peab palvetama, õppima ja tegema füüsilist tööd; 3) tuleb loobuda kõigest isiklikust, nii omandist, kui ka omaenda tahtest. 6. Mis on klooster? Miks loodi? Klooster on kiriku, söögisaali, raamatukogu ja elukambrite kompleks, kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades
hoidmine raamatukogudes 2. Kuidas aitasid kloostrid kaasa ühiskonna arengule keskajal? a) Majandus: töötasid põldudel, aedades, töökodades b) Haridus: raamatute ümberkirjutamine; kloostrikoolid c) Hoolekanne: hoolitseti vaeste, orbude eest; öömaja teekäijatele 3. Islamiusu 5 sammast 1) usutunnistus; 2) palvus; 3) almus; 4) paast; 5) palverännak 4. Mis on sakrament? Mitu, nimeta? Sakrament on püha toiming, vanne. 7 sakramenti: 1) ristimine 2) usukinnitus ehk konfirmatsioon 3) armulaud 4) pihtimine 5) kiriklik laulatus 6) viimne võidmine 7) vaimulike ametisse pühitsemine 5. Nimeta Benedictuse kloostri elu reegleid. 1) Munk pidi loobuma kõigest isiklikust 2) Munk pidi alluma vastuvaidlematult abtile (abtsissile) 3) Mungad pidid töötama kloostri majapidamises ning end harima raamatuid lugedes 4) Munkade jaoks oli peamine alandlikkus ja distsipliin 6. Mis on klooster
traktaat. 1527. a. tahab lahutada. Katoliiklus ei luba. Thomas Cromwell lahutame Inglise kiriku Rooma paavstist. Moodustub uus religioon anglikaani kirik. Henry VIII kuulutab ennast kiriku peaks. MISSA on katoliku kiriku teenistus. Ladina keeles. 15. saj. alguses võideldakse emakeelse teenistuse eest. Anglikaani kirikus keelatakse ladinakeelne kirkikuteenistus. ARMULAUD on üks sakramentidest. Sakrament on jumala armu vahendamise toiming. Katolitsismis on 7 sakramenti (ka vene õigeusus). Protestantismis on 2 sakramenti ristimine ja armulaud. Püha õhtusöömaaeg Kristuse ihu ja veri leib ja vein. Katoliikluses ilmikutele veini ei anta. Protestantismis antakse. Anglikaani kirikus hakati armulauda andma mõlemal kujul. TSÖLIBAAT abielutus. Katoliku kiriku preestrid ei tohi olla abielus. Katolitsismis, et mitte kiriku varasid laiali kanda ja pärandada. Vene õigeusus tsölibaadinõuet ei ole, luterluses see kaotatakse
31. oktoobril 1517 naelutas Wittenbergi ülikooli teoloogiaprofessor Martin Luther Wittenbergi linnusekiriku uksele 95 teesi indulgentside müügi vastu. · Nimeta Martin Lutheri õpetuse seisukohad. *keskendus nendele Piibli tekstidele, milles räägiti inimese ja Jumala vahekorrast. *usulise tõe ainsaks allikaks on Piibel. *Õndsaks saab ainult usu kaudu, selleks ei ole vaja kirikut ja paavsti. *tunnustas ainult kahe sakramenti: ristimist ja armulauda. *ta oli kirikuhierarhia vasti kutsus üles kirikut reformima, vajalik luua rahvakirik. *mõistis hukka patukahetsuskirjade müümise. *vaidlustas paavstikiriku ilmeksimatuse · Millal, kelle vahel sõlmiti augsburgi usurahu ning milles kokkulepiti? 1555. aastal sõlmiti Augsburgi usurahu, mis kinnitas Saksamaa jagunemise 2 usutunnistuse katoliikluse ja luterluse vahel. Kehtestati põhimõte ,,Kelle maa, selle usk"
oluliselt mõjutanud protestantismi ( eriti luterlust) ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust. Kutsus katoliku kirikut tagasi tulema Piibli õpetuste juurde. Eesmärk oli reformida kristliku usu sisulisi kõrvalekaldeid katoliku kirikus. Martin Lutheri vaated Keskendus Piibli tekstidele, milles räägiti inimese ja Jumala vahekorrast. Usulise tõe ainsaks allikaks on Piibel Õndsaks saab ainult usu kaudu, selleks ei ole vaja kirikut ja paavsti. Tunnustas ainult kahte sakramenti: ristimist ja armulauda. Ta oli kirikuhierarhia vastu- kutsus üles kirikut reformina, vajalik luua rahvakirik. Koostas 95 teesi, mis seletasid tema vaateid, hiljem tõlgiti saksa keelde ja levisid laialdaselt. Reformatsioon Saksamaal Lutheri tegevusele ei pööratud suurt tähelepanu: 1. Paavstil olid ilmalikud huvid 2. Saksamaa oli poliitiliselt killustatud . Luther sai rahva toetuse. . Luther kutsuti 1521. a Wormsis toimuvale Saksa riigipäevale, lootuses, et ta loobub oma
ta küll räägib! Inglise keele oskajaid on Tsiilis väga vähe, tunduvalt vähem kui Hispaanias, Prantsusmaal, või Eestis. ( http://karavanserai.bluemoon.ee/Louna_ameerika/tshiili.htm ) Katoliiklus Katoliiklus on kristluse kõige levinuim usutunnistus. Katoliku kiriku pea on paavst, Rooma piiskop, kellel on tegelikult piiramatu võim. Katoliiklastele ja katoliiklusele on iseloomulik pühakute ja Neitsi Maarja austamine. Katoliiklus käsitleb seitset sakramenti üleloomulike õndsakstegevate tavadena. Katoliiklus on peamiseks usuks järgmistes Euroopa riikides:Leedu, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Austria, Ungari, Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania, Põhja- Iirimaa, Sveits, Lõuna-Saksamaa, Sloveenia. Katoliikluse alla kuuluvad:aktseptandid, appellandid, böömi vennad, hussiidid, integralism, jansenistid, kariklased, määri vennad, taboriidid, tsehhi vennad,
1560 – septembris algas talupoegade ülestõus, enamus Harju- ja Läänemaal. 1561 – Liivimaa lakkas olemast 1583 – Venemaa tunnustas Rootsi võimu Põhja-Eestis. 5. Millised muudatusi tõi reformatsioon Liivimaale? Haridus taseme tõstmisele pöörati rohkem tähelepanu. Inimene pidi oskama lugeda piiblit. Hakati litutgilist teksti kirjutama. Kirikute rüüstamine ja piltide hävitamine. 6. 3 erinevust katoliku ja luteri usu vahel Katolik : 1) 7 sakramenti – ristimine, leeritamine, armulaud, patukahetsus, abielu, preestri ametisse pühitsemine ja viimne võitamine. 2) Vaimulike abielu keelatud. 3) Palvetamine pühakute poole palvelunastus kirjad. Ladina keelsed jumalateenistused. Luter: 1) 2 sakramenti – ristmine ja armulaud. 2) Vaimuliku abielu lubatud. 3) Õndsaks saab ainult puhta usu e. Piibli kaudu. Kristliku õpetuse sisu kõigile ema keeles 7. Põhjasõda Aeg : 1700-1721 Osapooled : Venemaa, Rootsi, Taani, Poola Põhjused :
vaesed vaesemaks. Suur muutus toimus Saksa Riigipäeval 1530.aastal, kui esitati 28 artiklist koosnev dokument, mis sai tuntuks kui Augsburgi usutunnistus. See määratles luterluse põhiseisukohad ja luterliku kirikuteenistuse alused. Jumalateenistus pidi nüüdsest olema lihtne ja kesksel kohal emakeelsed jutlused. Seitsmest sakramendist säilitati ainult ristimine ja armulaud. Hüljati kiriku väline hiilgus ning pühakujude ja säilmete kummardamine. Usun, et tehti õige otsus, kuna 2 sakramenti on siiani kasutusel. Sveitsis vähendati reformatsiooni tulemusena kirikuteenistujate arvu ja vabanenud raha hakati kasutama heategevuseks, eriti vaeste hoolekandeks. Rajati pidalitõbiste varjupaiku ja asutati kirikukoole, keelati palgasõdurlus ja liigkasuvõtmine. Kalvinistlik õpetus vabastas usklikud kiriklikust sõltuvusest oma ettemääratuse põhimõttega, mille järgi on Jumal ette näinud iga inimese saatuse: ühed on määratud õndsaks saama ja lähevad
Ainujumal Allah 5 islami usu alussammast: · Tunnistada Allahit ainujumalana ja Muhamedi tema prohvetina · Palvetada 5 korda päevas · Annetada vaestele · Paastuda ramadaani ajal · Teha vähemalt kord elus palverännak Mekasse 7. Katoliku kirik Hierarhia: koguduse liikmed -> preester -> piiskop -> paavst Sakramendid on rituaalsed toimingud, mida võib läbi viia ainult preester ning mis peavad usklikele edastama Jumala armu. 7 sakramenti: 1. ristimine 2. konfirmatsioon (leeritamine) 5. viimne võidmine 3. armulaud 6. abielu sõlmimine 4. pihtimine koos meeleparandusega 7. pühadesse seisustesse pühitsemine 8. Vana-Vene riik 882. a (?) Vana-Vene riik võttis vastu ristiusu vürst Vladimiri eestkostel 988. aastal (Bütsantsi õigeusk), kuna muinasusund ei olnud demokraatlike põhimõtete tõttu kõrgkihile vastuvõetav. Seotus Bütsantsi kultuuriga:
4) Gregorius Suur - pani aluse kiriku ja kloostri korrale; paavst, kes taotles kontrolli ka ilmaliku võimu üle - 6.saj. 5) Gregorius VII - paavstiks 11.saj; tema võim oli ülimuslik ja talle kuulus ka ilmalik võim; reformid 6) Martin Luther - 1517 reformatsiooni algataja Saksamaal 7) Benedictus XVI - praegune paavst, sakslane 8) Andres Põder - EELuteriKiriku peapiiskop 2010 4. Küsimusi mõtlemiseks (vali 3 tk): 2) Nimetage 7 sakramenti. 1) ristimine 2) leeritamine 3) pihtimine 4) preestriks pühitsemine 5) abielu sõlmimine 6) armulaud 8) Millised olid Martin Lutheri seisukohad usupuhastuse küsimuses? 1) inimene jõuab jumala juurde mitte tänu heade tegude eest vaid läbi usu jumalasse 2) kõige suuremaks autoriteediks on piibel, ka
kihistumist Reformatsiooni põhjused ja eeldused Paavstide huvid muutusid üha ilmalikemaks Vaimulike mittekristlikke eluviise ei kiidetud heaks, nad polnud eeskujulikud Usukombeid taheti lihtsamaks muuta Indulgentside müük tekitas kristlastes pahameelt Suurim rahulolematus katoliku kiriku vastu vallandus Saksamaal Martin Luther ja tema reformatsioon Luther astus vastu indulgentside müügile Alles jätta vaid kaks sakramenti: ristimine ja armulaud Pidas vajalikuks rahvuskiriku loomist Paavst Leo X Medicit andis välja bulla Lutheri vastu, mille viimane avalikult põletas. Reformatsiooni võidutsedes suleti kloostrid Vaimulikel oli õigus abielluda Ladinakeelne jumalateenistus asendati emakeelsega Augsburgi usurahu Katoliiklased üritasin luteri usku keelustada Rooma keiser Karl V asus väevõimuga usuühtsust taastama 1555. a kuulutati välja Augsburgi usurahu Usurahu lubas Luteri ja Katoliku usku
Mis sai usupuhastusliikumise ajendiks? Paavst elas rikkalt. Riigid otsisid võimalusi keskvõimu tugevneda. Paisatu turule Saksamaal indulkentside. Lk 224 Millist kasu lootsid reformatsioonist saada Saksamaa ilmalikud vürstid, millist talupojad? Vürstid tahtsid maad ja võimu. Talupojad samuti tahtsid maad saada. Taotlesid sotsiaalset võrdsust. Iseloomusta luterliku reformatsiooniga toimunud muutusi kirikus (4). Milline muudatus aitas enim kaasa hariduse levikule? Põhjenda. 2 sakramenti. Teenistuste pidamine rahvakeelne. Jutlused. Kunsti muutumine kirikus. Piiblil põhines usk. Esita kaks Sveitsi reformatsiooni ühisjoont Luterliku reformatsiooniga ja kaks erinevust. Kummad olid sinu arvates olulisemad (sarnasused või erinevused)? Põhjenda. Sarnasused armulaual jagati veini ka ilmalikele toetajatele. Jumalateenistus piiblil. Erinevused tõlgendati armulaua küsimust teisiti. Range sisekord ja piiritu allumine kirikupeale. Sveits Karm kohustuse täitmine.
leida võimalikult palju pooldajaid? On olemas fakt, et lihtrahvas kannatas kiriku ja paavsti mõju all rohkem kui keegi teine. Sisimas nad võib-olla isegi kartsid kirikut. Kõikvõimalikud ähvardused katoliku kiriku poolt panid inimesi kartma Jumalat, seega ka kirikut ennast, kuna just kirik oli ainuke võimalus Jumalaga suhtlemiseks, nn. vahelüli, mis kandis edasi Jumala sõna. Pattudest pääsemiseks oli kirik teostanud 7 sakramenti, mida igaüks pidi elu jooksul ära täitma. Sinna kuulusid ristimine, leeritamine, laulatamine, armulaud, piht, viimne võidmine ja preestriks pühitsemine. Piisavalt palju tegevust terveks eluks. Sünnist surmani ning nii kogu aeg. Neid aga, kes kirikule kuuletuda ei soovinud või kaldusid kõrvale kristlikust õpetusest, ootas karm karistus, mida tol ajal nimetati inkvisitsiooniks. Ketserid protesteerisid eelkõige kiriku
Thomas Müntzer pani aluse talupoegadele-linnakehvistule toetuvale suunale, jumalariik maa peal: võrdsus, võim lihtrahvale (Saksa talurahvasõda 1524-1526) Calvin töö austusväärsus ja vajalikkus, predestinatsiooni põhimõte jumal on kõik ette määranud (kalvinistid Pr hugenotid, Ing puritaanid, soti presbüterlased) Henry VIII lõi Roomast lahti, anglikaani kiriku teke Augsburgi usutunnistus ja usurahu Melanchthon emakeelne jumalatunnistus, 2 sakramenti, lihtne kirik, kiriku allutamine ilmalikule võimule Ususõdade tulemused. Seisuste esinduse asemel käis koos Notaablite Kogu Põhjused: poliitilised hugenotid absolutismivastased ringkonnad Pärtliöö: katoliiklased tapavad hugenotte (Prants.) - moodustati protestantlik konföderatsioon Nantes'i edikt: valitsev usk katoliiklus, piirkondades usuvabadus, hugenotid saavad kodanikuõiguse, lubati jätta kindlustatud punkte
Judaismi põha raamat, mis sisaldab juutide ajalugu, prohvetite ettekuulutusi, psalme jm. Uus- Testament- Piibli teine põhiosa. 4 evangeeliumi, mis jutustavad Kristuse elust, surmast ja ülestõusmisest, Kristuse õpilaste tegude kirjeldus ning apostlite kirjad esimestele kristlikuele kogudustele. Voorus- parimus või täius. ilu, lootus ja armastus. Sakramendid- rituaalsed toimingud, mida võib lä'bi viia ainult preester ning mis peavad usklikele edasi asdma Jumala armu 7 sakramenti. Missa- armulauaga jumalateenistus. Sinod- piiskopkonna tähtsamate vaimulike koosolek piiskopi eesistumisel. Ketser- kristlane, kes krituseeris vaimuliku kiriku tegevust. Inkvisitsioon- kiriku kohus ketserite vastu võitlemiseks. Kirik- organisatsioon, mida juhivad piiskopid ja mille ülesandeks on palvetamine ja lunastamine Raad- valitses linna, eesotsas bürgermeister. Tsunft- mingi kindla käitööalaga tegelejad.
1653 läks ta üle katoliku usku ja abiellus katoliiklase Catharina Bolenesi (Bolnesiga). Abielu sõlmiti lähedalasuvas Schipluideni külas. Vermeeri jaoks oli see hea abielu, sest tema ämm Maria Thins oli märgatavalt rikkam kui ta ise. Tõenäoliselt oligi abielu tingimuseks pöördumine katoliiklusse. On küll kaheldud, kui südamest katoliiklane ta oli, aga tema maalil "Katoliku usu allegooria", mis valmis 16701672, on kujutatud usku armulaua sakramenti. Pärastpoole koliski kunstnik oma ämma juurde elama. Abielust sündis 14 last, kellest 4 suri enne ristimist, kuid registreeriti Johan Vermeeri lastena. 1675. aasta detsembris haigestus Vermeer raskelt ja suri poolteist päeva hiljem. Tema lesk seostas tema surma rahaliste raskustega. Kunstituru kokkulangemine kahjustas tema sissetulekuid nii kunstniku kui kunstikaupmehena. Pärast tema surma kuulutati välja tema pankrot ja pankrotihalduriks oli mikroskoobi leiutaja Antoni van Leeuwenhoek
Millised on seosed renessansiajastu ja selle kirjanduse vahel? Üheks tunnuseks või renessansiaja sümboliks on seitse põhipattu: uhkus, ihnus, kadedus, viha, himurus, aplus ja laiskus. Need on Boccaccio esimeses novellis hästi välja toodud. Kui notar Ciappelletto oli väga haige ja suremas, siis talle kutsuti koju munk, kellele ta saaks oma patud ära pihtida. Ta oli elus olnud väga jumalakartmatu, et tal ei tulnud kordagi meeldegi pihtida või mingit sakramenti vastu võtta. Kui ta oleks pihtimata surnud, ei tahtnuks ükski kirik ta surnukeha vastu võtta ja ta oleks aetud auku nagu koera. Munk tuli ja päris Ciappellettolt läbi kõik põhipatud ja pihtija suutsis kuidagi kõik patud nii ära pihtida, et ta õige ja aus tunduks. Kui notar suri võeti ta surnukeha kirikusse vastu ja ta tunnistati pühakuks, kuna munk rääkis temast niivõrd palju head. Boccaccio teises novellis on jutt juudist, keda üritatakse ristiusku pöörata. Mees on aga
Koosnes 12 toomhärrast (e. kanoonik). Kanoonik: (e. toomhärra) toomkapiitli liige, kelle olulisemaks vaimulikuks kohustuseks oli missade läbiviimine. Andsid piiskopile nõu ka ilmalikes küsimustes, olles sisuliselt riigiametnikud. Praost: Juhtis toomhärrade tööd, samuti piiskopkonna majanduselu ja toomkapiitli istungeid. Dekaan: Jälgis jumalateenistuste korda ja üldist distsipliini. (Praost esimene abiline). Sakrament: Jumala armu väljendav kirkilik toiming. (kokku 7 sakramenti: ristimine, leeritamine, armulaud, piht, viimne võidmine, vaimulikuks pühitsemine, laulatamine) Missa: Pidulik jumalateenistus koos armulaua sakramendiga. Missadel domineeris liturgilise muusika sõnaline osa. Vikaar: Kaugematesse osadesse rajati kabeleid, teenrid vikaarid e. preestri asendajad. Visitatsioon: Kirikukatsumus (kontrolliti preestrite tööd ja vastavust Piiblile). sinoid: e. vaimulike koosolek, kus anti juhtnööre Dateeri e määratle aeg ja iseloomusta: M
teostamiseks 2) Kuulutas end paavstist sõltumatuks ja nimetas end Inglise Kiriku peaks 3) Säilitati paljud katoliiklaste traditsioonid Sarnasused katoliku kiriku ja anglikaani kiriku vahel Emakeelne jumalateenistus Kloostreid pole Kirik allub riigile Piibel usulise tõe allikas Lõpetati tsölibadi nõue 2 sakramenti Erinevused katoliku kiriku ja anglikaani kiriku vahel Luterlus ei ole vaenulik teiste uskude vastu, kalvinism on Kalvinismil polnud õpetajat Kalvinismis jumalik ettemääratlus Anglikaani kirikus missa Kirik samasugune nagu katoliku kirik Kalvinismis tuli loobuda kõikidest rõõmudest, rõhk tööl Martin Luhter (10.november 1483 18
*ristimärk 5 sõrmega*ristimärk 3 sõrmega *teenistus toimus vaid ladina keeles*teenistus oli lubatud kohalikus keeles *vaimulike vallalisus*vallalisus vaid munkadel Püha Benedictuse Monte Cassio kloostrielu reeglid: * munkade/nunnade elu jagunes töö ja palve vahel * kloostri elanik pidi vastuvaidlematult kuuletuma abtile (abtsissile) * füüsiline töö kloostris oli kohustuslik * kloostri elanikud pidid raamatuid ümber kirjutama 7 sakramenti: 1) ristimine 2) leeritamine 3) armulaud 4) pihtimine koos meeleparandusega 5) viimne võidmine 6) abielu sõlmimine 7) pühadesse seisustesse pühitsemine Kiriku tähtsus varakeskajal: *antiikkultuuri alleshoidja * ühendas ristiusulisi inimesi, pakkudes neile abi ja kaitset * vaeste eest hoolitsemine * koolihariduse andmine * kohtumõistmine
tähendus on osasaamine Kristuse ihust ja märku anda, et too on õndsaks verest saamiseks välja valitud *eitas inimese tahtevabadust, *elukorraldus on karmim sest oli vastuolus *arvab, et elu on ettemääratud Jumalateenistusega SARNASUS: *algkristlusesse tagasipöördumine-kaks sakramenti *piibel on autoriteet *paavst ei ole ülemuslik *töö väärtustamine *pühakute kultuse eitamine USUSÕJAD 1. MADALMAAD *Felipe II hakkab reformatsiooni käigus Madalmaades levinud kalvinismi, algas ülestõus Hispaania ülemvõimu vastu. *ülestõusnud ehk göösid(kerjused) *1581.a Ühendatud Provintside Vabariigi loomine(Holland) 2. SAKSAMAA *1524-1525 toimuvad saksa talurahvaste ülestõusmised, mida juhtis Thomas Müntzer.
5) koostöö puudumine lähemate naaberrahvastega · Eesti linnadest kuulusid alates 14. sajandist Hansa Liitu Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi. (Narvat takistas liitumast konkurentsi kartva Tallinna vastuseis.) Eesti oma saadustest oli suurimaks kaubaartikliks TERAVILI. · Öeldi, et Tallinn on ehitatud soolale, miks? Sest Tallinn sai soolaga kauplemise vahendamisest suuri kasumeid. · Toomkapiitel peakiriku kõrgem vaimulike kolleegium · 7 sakramenti: ristimine, leeritamine, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, preestriks pühitsemine, laulatamine. · Reformatsioon jõudis Eestisse 16. sajandi algusepoole. · Pildirüüste on reformatsiooniga kaasnenud korratused, mille käigus lõhuti katoliku usu tunnuseid (altareid, pühapilte jne). · 16. sajandil (sõdade perioodi alguseks) oli Vana-Liivimaa oma keskaegse poliitilise killustatusega Läänemerd ümbritsevates riikides ainus nõrk lüli.
h. kaubanduse raskuspunkti muutumine Vahemerelt Atlandi ookeanile i. Itaalia kaubalinnade tähtsuse vähenemine Madalmaade tähtsuse tõus + Lissabon ja London j. uued põllukultuuris (kartul, kanep, tomat jne). LUTHERI ÕPETUSE PÕHISEISUKOHAD: · võim on vaid piiblil, kuna selle kaudu kõneleb Kristus, vaimulik saab seda ainult kinnitada · emakeelne piibel ja jutlus · tahtevabaduse eitamine · tunnistas kahte sakramenti: ristimine ja armulaud · kloostrite ja mungaordude kaotamine · kirik allub ilmalikule valitsejale · pühakukultuse eitamine HEAD ÕPPIMIST! :D
Isvara on ülim ahnus, viha ja uhkus. eriliseks rahvaks, seetõttu (2,5% oma varast aastas), kannatus. Karma seadus, kõikvõimas isiksustatud Eksimused andestavad 7 on Iisraelile antud palvus, paast, palverännak uuestisünd ja jõudmine Jumal üldiselt. Kolm teed: sakramenti- ristimine, ajalooline missioon kanda Mekasse. Keelatud on Nirvaanasse. teadmiste tee, tegude tee, leer, armulaud, inimkonnale edasi pruukida alkohoolseid armastuse tee. Kui meeleparandus, haigete jumalikku tõde. See on jooke, süüa sealiha ja teisi inimene saab üle
Ristisõdade tagajärjed: Ristisõdade usuline eesmärk jäi täitmata, kuna vahemere ida-rannikualad jäid islami usuliste kätte. Kaasnesid muutused eurooplaste kommetes, silmaring laienes. Usuvaimustusega kaasnes aga ka usulise sallimatuse kasv. 5.Protestantliku kiriku kujunemine. 5.1 Martin Lutheri põhiseisukohad 1. Vaimuliku kirjanduse ausus. Usulise tõe ainuke allikas piibel oli jäiga kiriku hierarhia vastu. 2. Tunnistas vaid 2te sakramenti.(ristimine, armulaud) 3. Patud saad andeks ainult usu kaudu. 4. Usuteenistused emakeeles. 5. Tähtsakt peeti rahvuskiriku loomist, kus kirikupeaks paavsti asemel on riigivalitseja. 6. Kesksele kohale tõusid jutlustus ning kirikulaulud. 7. Pühakuta kultuste kõrvale heitmine. 8. Kloostrite kaotamine. Mungaordud. 5.2 Kuninga reformatsioon Inglismaal: miks, millal, kuidas 1534, sest Henry VIII tahtis lahutada oma naisest, kuid paavst ei andnud selleks luba. Tal ei jäänud muud üle
Saj · Põhja- Ameerika- 1000. Aasta 21) Mis on saaja ja ruunikivi? · Ruunikivi- haua- või mälestusmärk. · Saaja- kirjanduse mälestusmärgid. 22) Mis rahvad on rännanud Suurbritanniasse? 23) Millist osa etendasid anglosaksid SBR ajaloos? 24) Kuidas on normannid seotud SBR ajalooga? 25) Mis juhtus SBR-is 1066.a.? 26) Mis on kateeder ja toomkapiitel? 27) Millised on piiskopi ja preestri ülesanded? 28) Nimeta 7 sakramenti. · Ristimine · Leeritamine · Armulaud · Pihtimine · Viimne võidmine · Abielu sõlmimine · Pühasse seisusse pühitsemine 29) Mille poolest erineb läänekirik idakirikust? LÄÄNEKIRIK-paavst IDAKIRIK- pathriarh *pühavaim lähtub isast ja pojast *pühavaim lähtub ainult isast
Martin Luther ja reformatsioon Luterlus · Eitatakse paavsti võimu ja katoliku kiriku pärimust · Õndsakssaamine toimub vaid usu läbi Jumala armust · Ainus autoriteet on Piibel · Jumalateenistusel on pearõhk jutlusel · Luterluses on säilunud vaid kaks sakramenti: ristimine ja armulaud · Luterlust tunnistati 1555.aastal Augsburgi usurahuga. Vastu võtsid Põhja- ja Kesk-Saksamaa, Skandinaaviamaad, Vana-Liivimaa. Kirik allus kuningavõimule Reformatsioon · Reformatsioon ehk usupuhastusliikumine sai alguse 16. sajandil · Martin Lutheri seisukohtadest sai alguse reformatsioon · 31. oktoobril peetakse tänapäeval usupuhastuspüha Martin Luther (1843 1546) · Martin Luther oli saksa kristlik teoloog ja
peapiiskopkond ja ülejäänud vaimulikud; ordumeister koos orduametnikega; vaslkondade esindajad; linnade esindajad, otsused: loobuti talupoegade sõjalisest abiväest, eestlastel keelati relvade kandmine. Kloostrihoone: tuntuim Padise, Tlnas Pirita, Dominiiklaste; Mungaordu: tsisterlaste, dominiiklaste, frantsisklaste, augustiinlaste(nunn ka); Jumalasõna levitamine: jumalateenistuse läbiviimine, kerjasid ülalpidamiseks, jutustasid. Paavst-peapiiskop-piiskop-preester-vikaar. 7 sakramenti: ristimine, leeritamine, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, (abielu, preestriks pühitsemine) Usupuhastus/Ref: Poliitiline- eesmärk kirikukäest kätte saada maavaldused, piiskopid ei sekkuks riigi juhtimisse; Vaimne- jumalasõna omaskeeles, katoliikluse puhastam, preestrid polnud rahul kirikukorraga. M. Luther 1517- usupuhastuse algataja Wittenbergis, 95 teesi, jumalasõna kättesaadav emakeeles, pattude andeks andmiseks pole vaja preestrit. 1523 jõuab ref
annaabi.ee 
