Elektromagnetilised võnkumised (0)

1. Laengu, voolutug ja pinge perioodilisi muutumisi nim elektromag.võnkumisteks(nt. vahelduvvool ).Kõige lihtsam on tekitada el.mag. võnkumisi kasutades võnkeringi.
2. Võnkering on lihtsaim süsteem, milles võib tekkida elektromagnetiline vabavõnkumine. Koosneb omavahel ühendatud kondensaatorist ja induktiivpoolist.+skeem
3. Võnkumised võnkeringis: I-kuna kondensaatori plaadid on otseühenduses läbi pooli, algab kondendaatori tühjenemine. II-kuna tühjenemisvool muutub ajas, siis tekib poolis, millel on suur induktiivsus , eneseind.vool, mis püüab tühjenemist takistada. III-eneseind.vool laeb kondensaatori, nüüd aga vastupidiselt. IV-tekib tühjenemisvool I ja kogu protsess hakkab korduma ehk võnkeringis tekivad el.mag. võnkumised.
4. Thompsoni valem:Reaalselt on võnkeringil juhtmete takistus ja seetõttu võnkumised sumbuvad. Ideaalse võnkeringi korral saab leida võnkumise perioodi valemiga: T=2π√LC (L-induktiivsus/H; C-mahtuvus/F)
5. Teatud põhjustel (voolu transportimine) kas. igapäevases elus rohkem vahelduvvoolu kui alalisvoolu. Vah.voooluks nim. el.voolu, mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad. u=Umsin2πft; i=Imsin2πft (i-voolutug hetkväärtus; u-pinge h.v.;Im-voolutg max väärtus; Um- pinge -//-; f-sag(Hz); t-aeg)
6. Teatud põhjustel(võimsus) ei ole vah.voolu korral mõtekas kas. amplituud väärtusi. Seetõttu võeti kasutusele nn efektiivväärtused vah.voolu korral. Ka kõik vah.voolu mõõteriistad mõõdavad ef.väärtusi. U= Umax /√2; I=Imax/√2 (U-pinge ef.väärtus; Umax-pinge amplituud; I-v.tug ef.väärtus; Imax-v.tug. amplituud)
7. Standardvoolu saab iseloomustada hetkväärtusega. Standardvooluringis on el.voolu sageduseks 50Hz. Piltlikult tähendab see, et 50 korda sekundis on majapidamisvool + 220V , 50x sek -220V ja 50x sek see vool üldse puudub.
8.Aktiivtakistus- selle all mõeldakse samasugust takistust, mis on kehal ka alalisvoolu korral. Tähis: R(oom) I=U/R
9. Mahtuvustakistus - mahtuvus on nt kondensaatoritel. Kui alalisvoolu korral asetada kondensaator vooluringi, siis vool teda ei läbi. Tähis: Xc. Valem: Xc=1/2πfc
10. Pooli juhtmete takistus ei sõltu voolu liigist, seega peab vah.voolu korral pooli juhtmetega takistusele lisanduma veel üks takistus-ind.tak. Selle tekke põhjuseks on eneseind. Nimelt vah.voolu korral tekib poolis eneseind.vool, mille suund on vastupidine ehk ra takistab põhivoolu liikumist. Tähis: X(L)=2πfL(oom). Ideaalse pooli korral (traadi takistus on tühine) kehtib Ohm'i seadus I=U/X(L)
11. Sellise vooluringi kogutakistus, kus on asetatud kõik kolm takistuse eriliiki jadamise vah.voolu võrku, ei võrdu üksikute takistuste summaga . Tähis:Z. Valem: Z=√R² +(X(L)-Xc)² (X(L)-ind.tak; Xc-mahtuvustakistus)
12.Osutub, et teatud parameetrite korral võib vah.voolu ringis tekkida lühis e voolutug. tohutu kasv. Kuna on tegemist võnkumisega, siis kasvab voolutug. aplituud e tekib resonants . Ohm'i seadusest I=U/Z näeme, et see tekib kui Z läheneb nullile. Resonants võib tekkida ideaalses vooluringis, kus R=0 oomi ning Z=0 siis, kui X(L)=Xc. See nõuab paljude elektronskeemide takistuste arvutamist, et ei tekiks lühist. Teisendame 2πfL=1/2πfC, sealt f=1/2π√LC (f=1/T) = T=2π√LC