UUS kiire ja vahendustasuta krüptoraha NANO Teeni tasuta NANO Sulge
Facebook Like
Add link

Sademed - sarnased materjalid

dekaad
1
doc

Sademed

Sademed. Vett, mis langeb pilvedest, nimetatakse sademeteks. Üks sademete vorm - vihmapiisad- tekib pilvedes, kui õhuvoolud moodustavad tillukeste veepiiskade omavahelise põrkumise. Need piisakesed liituvad suuremateks piiskateks, mis langevad vihmana alla. Õhk peab olema niiske, et vesi jõuaks auru...

Füüsika - Põhikool
10 allalaadimist
2
docx

Happesademed

1985. aastal allkirjastasid 21 Euroopa riiki vähendamaks Happesademed avaldavad tuntavat mõju elusloodusele. Need oma riigi väävlisaastet (SO2) 1993. aastaks vähemalt põhjustavad loomade haigestumist, nad hävitavad metsi ning 30% võrra. Hiljem on liitunud sellega ka Eesti. SO2 ...

Keemia - Põhikool
9 allalaadimist
6
docx

Happesademed

Happesademed on normaalsest madalama pH väärtusega sademed, mis on põhjustatud mitmesuguse päritoluga õhureostusest. Termin hapestumine iseloomustab kogu probleemistikku, hõlmates seega ka happelise depositsiooni põhjustatud muutusi mullale, veele, materjalidele ja tervisele. PÕHJUSED: Hei...

Geograafia -
9 allalaadimist
48
ppt

Pedosfäär, mulla profiil

... m s FÜÜSIKALINE o MURENEMINE o j e KEEMILINE m MURENEMINE niiskus MULLATEKE ALGAB LÄHTEKIVIMI MURENEMISEGA MULLAPROTSESSID SADEMED>AURUMINE SADEMED=AURUMINE SADEMED

Eesti mullastik - Keskkool
4 allalaadimist
48
docx

Dendroloogia eksami konspekt

...kas miinimumi või maksimumi lähedal. Igal liigil on seega iga keskkonnateguri suhtes oma miinimum ja maksimum, st tolerantsuse piirid, millest väljaspool ei saa selle liigi organismid elada. 80. Abiootilised tegurid Abiootilistest teguritest olulisemad on kliimategurid (valgus; temperatuur; sademed; atmosfäär (õhk), sh. õhu liikumine õhuniiskus ning tuule mõju puittaimedele), lisaks mullastikulised ( e. edaafilised) tegurid (aluspõhi, mulla koostis, happesus, mulla tüsedus jne) ning ekspositsiooni (ilmakaarte mõju) ja orograafilised tegurid (reljeef). 81. Biootilised tegurid Biootilised ...

Dendroloogia - Eesti Maaülikool
216 allalaadimist
2
odt

Tööjuhend 8. klassile - Okasmetsad

...infot aadressilt http://www.zone.ee/vaike/voondid/index.htm Tunnus Okasmetsad Sega- ja lehtmetsad Kliimavöönd Ei saanud aadressi lahti. Temperatuurid Sademed Mullad Inimasustus, inimtegevus Keskkonnaprobleemid Kirjuta siia oma arvamus arvutitundide kohta. .................................................................................................................................... .................................................................................................................................... .................................................................................................................................... .....................................................................................................................................

Geograafia - Põhikool
13 allalaadimist
19
doc

INIMESE OSA AINERINGLUSES

...õib maailmameretase tõusta ligikaudu 80 m võrra. Niisis praeguse inimkonna tööstusliku arengu tõttu on kasvuhoonegaaside saaste kiiresti suurenenud ja kasvuhoonenähtus tugevnenud. (Globaalse soojenemise tagajärjed) 14 8. HAPPEVIHMAD Happesademed on mis tahe sademed (vihma puhul happevihm), mille pH tase on võrreldes looduslike sademetega madalam. Nad ei esine vaid vee kujul, vaid happesademeteks on ka vihm, udu, lumi ja nii edasi. Samuti ka õhus olevate gaasiliste ja tahkete komponentide maapinnale sadestumisena. Kuivad happesademed moodustava...

Majandus - Lääne-Viru Rakenduskõrgkool
8 allalaadimist
2
doc

Jää- ja külmakõrbed

...tikas kuna , kuna antarktika kliima on mandriline. Samas Gröönimaa keskosas on mandriline (ja karmim) kliima. Gröönimaa keskosas talvel 50kraadi , suvel 10kraadi. Põhjajäämerel juulis 0 kraadi , rannikul võibolla üle 0 kraadi. Sademete hulk on väike (kõrgrõhkkond poolustel) 100200 mm/a. Sademed on lumena. Pooluste ümber puhuvad idatuuled. Tuul on tugev ( lage,avatud maastik). Võib näha ka maalilisi virmalisi. Polaaröö ja polaarpäev. Vesi tahkel kujul ( jää,lumi). Merejää paksusega 24 m põhjajäämerel. Mandrijää paksusega 3km gröönimaaljää ei sula ...

Geograafia - Põhikool
19 allalaadimist
23
doc

Keskkonnapoliitika eksami konspekt

....a. reaktsioonid freoonidega Esmane teave 1985, teoreetilised uuringud 1973 Kaasnevad probleemid Vastumeetmed Muudatused on aeglased Happevihmad: Happeliste ainete ladestumine Vääveldioksiid, lämmastikoksiid Regionaalne probleem Normaalne sademete pH 5-6 Põhja-Euroopa, USA kirdeosa, Hiina ­ Sademed püsivalt alla 4,5 pH Tõestus läbi liustike uurimise Tulemused Kõrbestumine ja Erosioon: Kõrbestumine peamiselt Aafrika ja Aasia Põhjus: intensiivne maakasutus Erosioon: Eelkõige troopikas, vähem parasvöötmes ja artikas Sademed, voolav vesi, tuul Soodustavad: liigkarjatamine, metsade hävi...

Keskkonnapoliitika - Tallinna Tehnikaülikool
133 allalaadimist
4
docx

Biogeograafia näidisküsimused

... sajused madalrõhkkonnad ning Ida-Austraalia hoovuse toodud suhteliselt soojad veed. · Tugeva merelise mõju tõttu on kogu riigis enamjaolt mõõdukas mereline kliima. Temperatuuride vahed on väikesed: õhutemperatuur langeb harva alla 0 °C ega tõuse ka üle 30 °C. Sademed on aastaringsed. Ainult kõige põhjapoolsemat piirkonda mõjutavad lähistroopilised kõrgrõhualad, mis kõige kaugemale lõunasse jõuavad jaanuaris-veebruaris. · Kõrged mäeahelikud tingivad kliima erinevusi. · Läänepiirkondades on juuli keskmine õhutemperatuur umbes 10 °C, l...

Biogeograafia - Tartu Ülikool
33 allalaadimist
13
docx

Sademete režiim Eestis

... Juhendaja: Jaan Jõgi Tallinn 2009 SISUKORD 1.) Sissejuhatus ......................................................................................... 2.) Mis on sademed ja sademehulk? ................................................................. 3.) Kliimadiagramm ................................................................................. 4.) Sademed 4.1. Vihm ..................................................................................

Eesti hüdrometeoroloogilised... - Tallinna Ülikool
9 allalaadimist
22
pptx

Okasmetsad

... kaugele sisemaale, kus pole enam mere mõju kliimale. Parasvöötme põhjaosas on talv pikk ja külm. Mandrite sisealadel esineb käredaid pakaseilmu, mil temperatuur langeb alla ­ 40 oC Sademete hulk aastas kõigub erinevates piirkondades 400 1000 mm vahel. Talvel sajab vähe, põhilised sademed on koondunud suvekuudele. Tänu rohketele sademetele ja vähesele aurumisele on taigas kujunenud tihe vetevõrk. Jõgedele on iseloomulik talvine jääkate ja kevadine suurvesi TAIMESTIK Click icon to add picture Click icon to add picture TAIMESTIK Oka...

Geograafia - Põhikool
17 allalaadimist
22
doc

Argentina riigi andmed

...mägesid lumi. Kliima jaheneb lõunasse liikudes. Lääneosas laiuvad kõrbelised tasandikud. Õhutemperatuur jaanuaris on +20 kunai +25 0C ja juulis +10 0C ringis. Õhutemperatuuri amplitud on 12 0C. Aasta keskmine õhutemperatuur on 16 0C. Aastane sademete hulk on 500- 1000 mm. Argentinas, kus sademed on rikkalikult ja vegetatsiooniperiood kestab 8- 11 kuud, saab aastas 2-3 saaki. Talv on lühike ja pehme ning seda taluvad isegi külmaõrnad kultuurid. Sellises soodsas kliimas kasvatatakse nisu, maisi, õlitaimi, mitmeaastastes istandikes tsitruselisi, teepõõsast jms. Sellest infost võib järeldada, et põllumaja...

Geograafia - Keskkool
33 allalaadimist
2
doc

Geograafia KT 9.klass - kliima

...umine. Eestis valitsevad ...................... ­ ja ............................ tuuled. Erinevatest ilmakaartest puhuvate tuulte korduvuse näitlikuks esitamiseks kasutatakse ...................................... . 12. Millised Eesti piirkonnad on kõige tuulisemad? Miks? · Sademed Kui suur on Eesti keskmine sademete hulk? ..................... mm. Millisel kuul sajab Eestis kõige vähem?.................................... Kõige enam sademeid saavad .........................., kuid kõige kuiv...

Geograafia - Põhikool
49 allalaadimist
22
odt

BRASIILIA - Riigi üldiseloomustus

...f väga mägine ning ebatasane ja sisemaal on enamus maad täis Amazonase madalikku. b. Kliima-kliimavööde, agrokliima iseloomustus(keskmised temperatuutid, aktiivsete 12 | P a g e temperatuuride summa, sademed, vegetatsiooniperioodi pikkus, mitu saaki aastas). Kliimavööde on Brasiilias lähisekvatoriaalne (ja põhjas ka ekvatoriaalne) vööde. Agrokliima, keskmine õhutemperatuur jaanuaris ja juulis on 16-24 °C ning aasta keskmine sademete hulk on 1000- 2000 ml (Amazonase vihmamet...

Geograafia - Keskkool
5 allalaadimist
49
ppt

Hüdrosfäär Powerpointi esitlus

...fääris 1 nädal · Atmosfääris 1,5 nädalat · Jõgedes 2 kuud · Mullas 2 nädalat1 aasta · Soos 110 aastat · Järvedes 10 aastat · Liustikes 1000 aastat · Meredes ja ookeanides 4000 aastat · Põhjavesi 2 nädalat10 000 aastat VEERINGED ATMOSFÄÄR auramine sademed auramine sademed MAAILMAMERI MAISMAA VEEBILANSS Veekogusse või mingile maa alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahe kindlal ajavahemikul Väike ja suur veeringe · Veeringed · Väike veeringe · Suur veeringe esineb esineb nii mere kui maai...

Geograafia - Keskkool
57 allalaadimist
8
odt

Sahara kõrb

...ne on aga 32... kraadi, kõrgeim õhutemperatuur on mõõdetud Azizijas kus oli 58 kraadi soe. Sahara kõrb on tekkinud sademete vaesuse tõttu, kuna see asub 30 laiuskraadil siis ekvatoriaalsest kliimavööndist tulnud niiske õhk ei jõua sinna kohale. joonis 2. Sahara sademed ja temperatuur KÕRBE TÜÜP Sahara on enamjaolt liivakõrb, kõrgematel aladel on aga kivi- ja madalametel aladel soolakõrb. Liivakõrb on kõige liigirikkam, soolakõrbes ja kivikõrbes taimi ja loomi eriti pole. Saharas esinavad ka samuunid ehk liivatormid mis...

Geograafia - Põhikool
8 allalaadimist
1
docx

Atmosfäär

...lsete kütuste põletamise , vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel. Süsihappegaas neelab pikalainelist soojuskiirgust ­ kliima soojenemine. CH4 (metaan) ­ tekib soodes, põlemisel, loomakasvatusel, prügimägedes, kulu põletamisel. KLIIMA SOOJENEMISE PÕHJUSEKS! Troposfäär: pilved, sademed, ilm, kliima. Stratosfäär: kuni 50 km. Neelab päikesekiirgusttemp. tõus. Kaitseb ultraviolettkiirguse eest. Mesosfäär: meteoorid, 50-85 km. Termosfäär: 80-480 km, virmalised. Päikese kiirgusspektori jagunemine: 56% silmaga nähtav valgus ­ valgus. 36% infrapunane ­ soojus, 8% ultraviolettvalgus ­ pä...

Geograafia - Keskkool
33 allalaadimist
4
doc

Huvitavaid fakte Maast

...de, mida kasutatakse teatud paigas langevate sademete hulga mõõtmiseks. Mõtet pole sadememõõturit paigaldada Atacama kõrbesse Tsiilis, sest seal on 17. sajandist- 1971 aastani vägagi vähe sadanud. · Kus on sadanud kõige rohkem lund? Lumi on jääkristallidest koosnevad tahked sademed. Jääkristallid tekivad pilvedes, kui selles sisalduv veeaur külmub. Kõige rohkem lund üldsegi on sadanud Ameerikas Rainieri mäetipu ümbruses. 1971. aastal ja 1972. aastal 12 kuu jooksul kokku üle 30 meetri. · Milline on maailma kõrgeim mäetipp? Uusmeremaalane Edmund Hillary ja serpa Tenzig...

Vabaaeg - Põhikool
8 allalaadimist
12
doc

Mis on globaalne soojenemine?

...emine Referaat Tallinn 2011 1 SISUKORD 1. Mis on globaalne soojenemine? 2. Kasvuhooneefekt ja kasvuhoognegaasid - Põhilistest kasvuhoognegaasidest 3. Loodus ja süsihappegaas 4. Temperatuuri mõõtmine 5. Temperatuur ja sademed 6. Tormid ja ekstreemne ilm 7. Maailmamere veetaseme tõus 8. Liustikud ja polaaralad 9. Ökosüsteemid ja põllumajandus 10. Amazonase vihmametsad 2 1. Mis on globaalne soojenemine? Globaalne soojenemine on atmosfääri ning ookeni k...

Geograafia - Keskkool
26 allalaadimist
9
sxw

Geograafia mõisted.

...oonegaasidest moodustunud kihi all, mis laseb läbi lühilainelist päikesekiirgust, kuid ei lase maailmaruuni tagasi pikalainelist soojuskiirgust. osoonikiht - maapinnast 20-30 km kõrgusel paiknev O3-st moodustunud Maad ümbritsev kiht atmosfääris, mis kaitseb maal elavaid organisme. happesademed ­ sademed, mis põhjustavad happelise reaktsiooni, kuna neis on lahustunud atmosfääri saastamise käigus õhku pasiatud väävel- ja lämmastikuoksiid. sudu ­ õhus oleva kivisöesuitsu ja usu segu. HÜDROSFÄÄR Veereziim ­ vee hulga ja taseme ajaline muutus maailmameri - katkematu kihina 70.8 % ma...

Geograafia - Keskkool
38 allalaadimist
10
docx

Keskkonnakaitse kokkuvõte

...tilised tingimused ja tingib maakeral vööndite tekke. Päikeselt saadav energia paneb liikuma õhumassid kindlustades nii atmosfääri gaasilise koostise püsivuse, tagab taimedes fotosünteesi. Päikesekiirguse abil toimub auramine ja tekivad sademed. · Temperatuur ­ enamie organismide taluvusala on 0°-40°C. Elutähtsad ensüümid ja valkained kaotavad kõrgel temperatuuril struktuuri ja talitlusvõime. Taimede ja kõigusoojaste loomade temperatuur järgib keskkonna temperatuuri. · Gravitat...

Keskkonnakaitse ja säästev... - Tallinna Tehnikaülikool
147 allalaadimist
23
docx

Geograafia küsimused eksamiks

..., CO2, Ne, He, CH4 ja Kr. 22. Atmosfääri kihilisus, osoonikiht Atmosfäär koosneb kihtidest. Kõige alumine on troposfäär kõrgusel kuni 10-18km-ni . Kõrgusega temperatuur kahaneb umbes 70C/km. Sisaldab enamik atmosfääri veeaurust umbes 99%. Just atmosfääris moodustuvad enamikud pilved, sademed ja ilmanähtused. Siin toimub maapinna kulutuusprotsessid ja tekib happevihmad. Järgmine on stratosfäär kõrgusel kuni 50 km-ni. Kõrgusega temperatuur tõuseb. Siin tekib osoon. Kõrgusel umbes 10-30 km paikneb osoonikiht, mis kaitseb meid UV-kiirguse eest. Siis tuleb mesosfäär 50-85 km, kus temp...

Geoloogia - Tartu Ülikool
37 allalaadimist
10
docx

Matsalu laht ja selle ümbrus

...u lahe idaosas (Maa- ameti geoportaal) Keskkonna tingimused Väljavalitud piirkonna oluliseks abiootiliseks teguriks on ilmastik, mida mõjutab oluliselt Läänemeri. Siinsed õhutemperatuurid on talvel 1-2 kraadi võrra kõrgemad, kui Ida-Eestis. Kevadel, aga seevastu meri alandab temperatuuri. Sademed jaotuvad siinsel alal ebaühtlaselt. Sisemaa poole sademete hulk suureneb, kõige väiksem on see saartel. Valdavalt puhuvad siinsetel aladel lõuna- ja läänekaarte tuuled, mis toovad alale merelisi õhumasse, seepärast on ka päikesepaistelisi ilmu vähe. Kuna rannikupiirkond on sageli mitmesuguste tsüklonite frond...

Eesti biotoobid - Eesti Maaülikool
39 allalaadimist
15
doc

Geograafia 9nda klassi õpiku lühikokkuvõte

... Eesti kõrgeim temp. +35,6 Võrus *Kõige külmem kuu on veebruar ja kõige soojem juuli. Tuuled *Eestis valitsevad edela- ja läänetuuled. *Novembrist jaanuarini puhuvad tugevamad tuuled. *Üldiselt haruldased keeristormid ja tugevad rajud on viimastel aastakümnetel muutunud sagedasemaks. Sademed *Eestis sajab keskmiselt 550-800mm. *Kõige rohkem sajab kõrgustikes, kõige vähem Lääne-Eesti saarestikes. *Aprill-oktoober sademeterikas. Kõige vihmasem august. Kõige kuivem veebruar. Saartel langeb enamik sademeid septembrist novembrini. *Püsiv lumikate tekib kõrgustikel detsembri algul , kuu...

Geograafia - Põhikool
49 allalaadimist
7
odt

Namibi kõrb

...la sisaldav põhjavesi tõuseb kappillaarselt pinnale ja aurab ära, jätes maapinnale soola. Lössikõrbete pinnas koosneb peentest osakestest - lössist, mis on tekkinud eelmäestikes kunagistest lammisetetest. Lössikõrbed saavad rohkem niiskust, kui teised kõrbed, kuna mäestikud püüavad sademed kinni. Seepärast kasvab lössikõrbes kevaditi üsna lopsakas taimestik. Savikõrbetele on iseloomulikud raske lõimisega muld ja muutlik veereziim. Kevaditi esineb liigniiskust, kuna savi on üsna vettpidav. Varsti aurub vesi aga ära, maapind kuivab ja praguneb. Tekib plaatidest koosnev koorikuline kiht. 4.Ta...

Geograafia - Põhikool
23 allalaadimist
10
pptx

Põllumajandus Hollandis

...    Suved on soojad ja pilvised, sageli sajab.  Valitseb kontinentaalne kliima. Kliima  Talv on sademete rohkem kui suvi, kuid  Aastas keskmiselt peaaegu 700 üldiselt jagunevad sademed kuude vahel mm. suhteliselt ühtlaseltab vihma.  Madalik.  2/5 pindalast paikneb merepinnast madalamal.  Üsna vaheduva pinnamoega. Pinnamood  Seda viljakaks muudetud ala ka...

Geograafia - Keskkool
17 allalaadimist
3
docx

Eesti veed

Eesti vete küsimused 1)Veestike kujunemise looduslikud tingimused Vastus: Eesti veestike kujumine on seotud jääajaga ehk siis täpsemalt jää sulamise algusega Haanja kõrgustikult ja madala merevee taandumisega holotseenis. Veestikke tekkeks oli oluline niiske kliima, et sademed ületaks auramise. Reljeefi kõrguste erinevused mõjutavad jõgede pikiprofiili. Tektoonilised lõhed mõjutavad aga voolusuunda. Kõrgemate alade karstumine ehk karstialade tekkimine nt Pandivere kõrgustikul. Rõuge ürgorg, seal paikneb Eesti sügavaim järv, ca 38 m. Mattunud ürgorgudest saadud põhjavesi mo...

Eesti veed -
4 allalaadimist
13
doc

Loovtöö ilmavaatlus

... 8.klass ILMAVAATLUS Uurimistöö Juhendajad: Krista Tomson, Kaia Kauts Tamsalu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. TEOREETILINE OSA 1.1 Ilm, ilmaprognoosid, ilmavaatlused 1.2 Sademed, sademete liigid, Eesti keskmised 1.3 Tuul, keskmised ja maksimumid Eestis 1.4 Temperatuur, keskmised ja maksimumid Eestis 1.5. Õhuniiskus, keskmised Eestis 2. METOODIKA 3. TULEMUSED JA JÄRELDUSED KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS 2 1. Sissejuhatus K...

Loodusteadus - Põhikool
7 allalaadimist
3
docx

Argentiina

... on umbkaudselt 10% b) Pinnamood põllumajanduse arendamise seisukohast. Arendada oleks suhteliselt hea, kuna riigil on suhteliselt palju tasast pinda, ei pea mägedele nn astmeid tegema, et saaks midagi kasvatada. c) Kliima ­ kliimavööde, agrokliima iseloomustus( keskmised temperatuurid, sademed, vegetatsiooniperioodi pikkus, mitu saaki aastas) Argentiina asub lähistroopilises kliimavöötmes. Õhutemperatuu jaanuaris on +20 kuni +25kraadi ja juulis +10 kraadi ringis. Aastane keskmine õhutemperatuur on 16 kraadi. Aastane sademete hulk on 500 kuni 1000 mm. Aastas saadakse umbes 2 korda sa...

Geograafia - Keskkool
3 allalaadimist
18
pptx

Raba esitlus

... Rabajärv https://et.wikipedia.org/wiki/Raba#/media/File:Hommi kune_udu_Kakerdaja_rabas.jpg Koosluse püsima jäämiseks vajalikud tingimused: Sademed ületavad aurumise Hapnikuvaesus vees Turba pidev settimine alumistes turba kihtides Millistes tingimustes antud kooslus tekib? Kliima ­ kui sademete hulk ületab aurumise maapinnalt (nn efektiivne niiskus); Pinnamood ­ vee äravool on takistatud; Hüdrogeoloogia ­ aluspinnas ...

Ökosüsteem - Eesti Maaülikool
4 allalaadimist
13
pdf

Maateaduse alused

...ma rõhuga alalt madalama rõhuga ala suunas. Iseloomulik on päeval merelt ja öösel maismaalt puhuv tuul. 6. Võrdle tsükloni (e madalrõhkkonna) ja antitsükloni (e kõrgrõhkkonna) mõju ilmale? Tsüklon toob pilvisemat ilma ja sademeid: • soojal poolaastal – ilma jahenemine ja sademed • talvisel poolaastal – ilma soojenemine ja lumesadu Antitsüklon toob selgemat ja kuivemat ilma: • soojal poolaastal - mõnikord kuumalaine ja põud • talvisel poolaastal - käredam pakane ja püsivam vaiksem ilm 7. Mis on NAO indeks? Millist mõju avaldab see Euroopa ilmale? Põhja-...

Maateadused - Keskkool
14 allalaadimist
32
pdf

Geoloogia eksam 2018

...a laseb seda ka läbi. Vettpidav kiht ehk ​veepide​ on maapõues paiknev kivimikiht (savi), mis vett ei sisalda ega ka lase läbi. 34. Millest sõltub puurkaevu toodang? Puurkaevu toodang sõltub gravitatsioonist ja rõhust, mis vett alt poolt üles tõstavad. Samuti toitumisest: sademed, sügavamatest kihtidest tõusvast veest, veekogudest (inversioon). Režiimi tihe seotus klimaatiliste tingimuste muutusega, mida rohkem sajab, seda rohkem vett. KVALITEET: ● manteltoru pikkus, selle mõju vee kvaliteedile ● töötava osa läbimõõt ja pikkus ● filtri pikkus ja m...

Geoloogia ja hüdrogeoloogia - Eesti Maaülikool
13 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli? | Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun