Selgitage kuidas ja miks mikroorganismide kasvukiirus oleneb kultiveerimise temperatuurist. 5. Mis on ksenobiootilised ühendid ja kuidas nad mõjuvad mirkoorganismide kasvule? 6. Iseloomustage piimhappelist käärimist põhjustavaid baktereid (morfoloogia, Gram reaktiivsus, liikuvus, sporogeensus, põhilised perekonnad). 7. Kirjeldage piimhappelise käärimise kemismi (reaktsiooni võrrandid). 8. Millist toimet piimale täheldasite nö saastava mikrofloora (st mittepiimhappe bakterite) viimisel uuritavasse proovi? 9. Iseloomustage lühidalt pärmirakkudes toimuvat, etanoolkäärimise etapile eelnevat protsessi (lähteühend, tinglik lõpp-produkt, anaeroobne või aeroobne protsess). 10. Kuidas hinnata etanoolkäärimise ,,sügavust" kvantitatiivselt?
euronõuetele (Jõelähtme, Torma, Paikre, Väätsa, Uikala) ning 6 jäätmekäitlus määrusele (Jõelähtme, Uikala, Torma, Väätsa, Paikuse ja Tallinna ehitusjäätmete ladestus) Prügilate kahjud: *Nõrgvesi - vihmavesi mis valgub üle prügilasindite ning neelab endaga kaasa akuvedelikke,pliid ning muid kemikaale, mis satuvad nõnda pinnasesse ja veekogudesse sealt edasi inimestesse ja loomadesse * Õhusaaste - prügila tegevuse käigus paiskub õhku gaase (sh metaan), mis on saastava toimega. * Oht loomadele - prügila territooriumile tekivad nõrgveest lombid kust linnud joovad. prügilates leidub hulgaliselt saastatud toitu, millele on ligipääs rottidel,lindudel,madudel. Prügilate kahjud: *Oht inimestele - prügilates leiduvad kemikaalid on tervist kahjustavad. Kõige kõrgema riskitasemega on seal tüütavad inimesed ning prõgila külastajad. *Pinnase reostus - prügila alune maa-ala on üldjuhul saastatud, seetõttu ei saa neile aladele muud rajada.
(lühidalt, TRANSPORT) 4. Mis on põhjustanud 20. ja 21. sajandil metallurgia hajumise ja globaliseerumise? Tööjaotus + metallimaakide leiukohad jne. Kui Lõunariikides põhiliselt kaevandatakse maake (tööjõu olemasolu, tooraine olemasolu), siis Põhja riikides tegeletakse tooraine töötlemisega (rohkem võimalusi ressursid, energeetika, vesi, kõrgemalt arenenud tehnoloogia jne.) Samuti on Põhja riigid üritanud selle keskkonda saastava majandusharu paigutada Lõuna riikidesse, kus on suured toorainevarud ja odav tööjõud. Samuti on hakatud looma väiksemaid metallurigaettevõtteid, mis tähendab et need võivadki paikneda rohkem hajutatult. 5. Miks on Austraalias vähe terasesulatuskeskusi, kuigi rauamaaki on küllaldaselt? Terasesulatus on järjest rohkem hakanud ümber paiknema odava elektrienergia tootmispiirkondadesse ja sadamalinnadesse, kuhu tuuakse toormetall selle
Küsimus 1 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Nn alaarengu (vaesuse) lõksu teooria seisukohtade hulka ei kuulu: Vali üks: a. Keskkonda saastava tehnoloogia kasutamine b. Kõrge loomulik iive c. Madalad sissetulekud ühe inimese klohta d. Madal kapitali hulk võrreldes tööjõu kogusega e. Madal tootlikkus Küsimus 2 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Majanduskasvu võiks illustreerida: Vali üks: a. Võimaliku tootmise piiri nihkumisena vasakule b. Liikumisena punktist punkti võimaliku tootmise piirist väljapool c. Liikumisena punktist punkti võimaliku tootmise piiri sees d
Minu kaks mina – luksuse nautleja ja tark tarbija Tänapäeval on maailmas õhus suur küsimus. Kas inimesed armastavad pigem luksust või on nad targad tarbijad? Mina, kes ma olen üsnagi suur luksuse nautleja ei pane tavaliselt isegi tähele mida võivad mu ostetud toodete või esemete pakid sisaldada. Kuid kui mul on võimalus valida kas tavalise kilekoti, paberkoti või loodust mitte saastava kilekoti vahel, siis kindlasti valin ma viimased kaks nimetatutest. Seda just sellepärast, et olen palju kuulnud, mis kahju tekitavad mitte lagunevad kilekotid nii loodusele, inimestele kui ka loomadele. Kilekotte tehakse naftatootmise kõrvalproduktina rafineerimise jääkidest. Kilekottidele kulub 4% kogu maailma naftast. Suurim energiakulu kilekoti juures on elektrienergia, mis kulub tootmisprotsessi käigus. Kilekottide valmistamiseks on vaja naftat kuumutada ligi 400°C
Kvaliteedinormatiivid on olulised eelkõige seetõttu, et nad on aluseks ka teiste keskkonnanormatiivide väljatöötamisele. Kvaliteedinormatiiviga võidakse kehtestada näiteks mingi aine maksimaalne lubatud kontsentratsioon vees, lubatud maksimaalses müratasemed seadmetel (eriti transpordivahenditel). Emissiooninormatiivid Määravad kindlaks keskkonda saastavate või saastava võivate ainete lubatud emissioonihulga või piirkontsentratsiooni teatavas ajaühikus. Nende kehtestamisel võetakse aluseks saasteallikate hulk. Kasutatakse eelkõige paiksete saasteallikate puhul, nt elektrijaamad. Tehnoloogilised Nõue tootmisprotsessi või selle osa suhtes, millega tagatakse loodusressursside säästlik kasutamine ja võimalike keskkonnakahjustuste ennetamine. Tehnoloogianormatiivid
säilitamiseks Maal. Siiski on tegemist lootustandva sammuga, mis annab märku inimeste suurenevast teadlikkusest. Looduskaitsjatele avaldavad tugevat vastupanu konservatiivid, kelle arvates ei ole nii aktiivne keskkonnakaitse mõttekas. Kyoto protokolli ebaedu peamiseks põhjuseks ongi see, et maailma suurim saastaja USA ei ole lepingut ratifitseerinud. President Bushi sõnul ei ole Kyoto programmiga liitumine majanduslikult otstarbekas. Keskkonda saastava tegevuse piiramine tähendaks kallima tehnoloogia kasutuselevõttu, Bush aga arvab, et see investeering ei tasu end ära. Samal seisukohal oli mõni aasta tagasi ka Venemaa, kuni sealsed majandusnõunikud avastasid, et saastekvootide müümisega saab riik raha juurde teenida. Sellest ilmneb, et konservatiivid lähtuvad keskkonnaprobleemidega tegeledes peamiselt majanduslikest faktoreist, jättes tähelepanuta pikemas perspektiivis palju olulisema loodusliku tasakaalu küsimuse.
MAJANDUSLIKUD KESKKONNAKAITSE MEETMED Maksustamine 1. Loodusvara kasutamisõiguse tasu 2. Emissioonimaks 3. Teenusemaks (saastemaks) 4. Toodangumaks (kaudsed maksud) 5. Administratiivmaksud (rigilõiv) Subsiidiumid (finantstoetused) EESMÄRK: mõjutada saastjaid oma tegevust muutma või toetada firmasid, kellel on raskusi ettenähtud normide saavutamisega. Sisse- ja tagasimaksete süsteemid Lisatakse potensiaalselt loodust saastava toote hinnale kaudne maks, see hinnalisa makstakse tagasi peale toote ümbertöötlemist või kogumispunkti andmist. Turu loomise majandussfääris, kus turg loomulikul teel ei teki. Saastamisõigustega kauplemine, näiteks firmad kes suudavad viia oma saastetaseme ettenähtud normist allapoole, võivad oma tekkinud saastekoormuse ülejäägi müüa teistele firmadele . Taotlus: nõutav keskkonna puhtuse tase saavutada väiksemate summaarsete kulutustega.
väidab, et rasvumis- ja diabeediepideemias on süüdi saastelekter ja elektromagnetiline väli (EMV), mida tekitavad elektriseadmed meie kodudes ja büroodes. [12] Saastav energia on termin, mida elektriinsenerid kasutavad ootamatu ülepinge, hüpete või sädeluse kirjeldamiseks elektriahelates, mis võib tekkida arvuti, plasmateleri, raadiotelefoni, säästupirni või valgusregulaatori sisselülitamisel. Üheks saastava energia allikaks on diiselgeneraatorid, mis toodavad elektrit kaugemates, elektrivõrku ühendamata kohtades. Generaatoried kasutatakse näiteks saartel ning need olid üheks teguriks, mis aitasid üle 80- aastasel Samuel Milhamil, Siiani mäe meditsiinikooli professoril teooriat sõnastada. Teiseks oli fakt, et suurima kehamassiindeksiga (KMI) inimeste ja diabeediga seotud suremuse esimese kümnendiku seas on saarte elanikud. [12]
matkariietus, vabad ja pisut lärmakad käitumismaneerid ning sõjajärgse laostunud eurooplase jaoks tavatult paks dollaripakk eristas neid järsult traditsiooniliste väärtushinnangute ja sajanditega väljakujunenud käitumistavadega keskmisest väikekodanlasest. Toimus Atlandi laevaliinide taassünd, ainult tehniliselt kõrgemal tasemel. Sada aastat katlakütusena kasutatud kivisüsi asendati kõrgema kütte-väärtusega, hõlpsamini käsitletava ja keskkonda vähem saastava nafta või sellest toodetud vedelkütusega. Selle uuenduse tulemusena osutus võimalikuks vähendada reisiks vajamineva kütuse kogust 25...30%. Tundmatuseni muutus ka kütuse pardalevõtmine, sest aeganõudev ning tolmune söe punkerdamine asendus kiire, puhta ja mehhaniseeritud pumpamisega. Masinameeskondadest kadusid kütjad, kõige raskemat füüsilist tööd teinud mehed, kelle osaks oli vahetuste kaupa päevast päeva kühveldada põrgulikus kuumuses ning söetolmus sadu tonne sütt
- Nn puhaste tootmisvõimaluste leidmine- püütakse leida sääraseid tehnoloogiaid, mis ei annaks kahjulikke jäätmeid, nii et pole vaja teha ka kulutusi jääkide kahjutustamisele või saadakse jääkide kahjustamisel uus toode ja sellega majanduslik efekt mis kahjustamiskulud ära tasandab. Kas rikkamatel riikidel on kk kaitsel suuremad kohustused võtteldes vaestega? - Püütakse keelata jäätmete vedu ja paigutamist- teiste maade territooriumile. - Takistada saastava tootmise paigutamist teistesse maadesse, kus piirangud saastele ei ole ranged - Keelata kodumaistele tarbimisnormidele mittevastavate toiduainete,ravimite müüki vaestele riikidele Loomade õigused Homotsentristlik suhtumine- kk mõte on inimesed Biotsentristlik suhtumine- looduse eksistentsil on oma mõte, hoolimata inimesest. Probleemid: Testimine loomadel, loomade pidamis-tapmistingimused(võimalikult vältida stressi),
jäätmeid, nii et pole vaja teha ka kulutusi jääkide kahjutustamisele või · saadakse jääkide kahjutustamisel uus toode ja sellega majanduslik efekt, mis kahjutustamiskulud ära tasandab · Kas me peaksime tunnustama tulevaste põlvede õigust elule? · Kas rikkamatel riikidel on keskkonnakaitsel suuremad kohustused võrreldes vaestega? Püütakse · keelata jäätmete vedu ja paigutamist teiste maade territooriumidele, · takistada saastava tootmise paigutamist teistesse maadesse, kus piirangud saastele on vähem ranged, · keelata kodumaistele tarbimisnormidele mittevastavate toiduainete, ravimite jms müüki vaestele riikidele · Kas loomadel on õigusi? · Homotsentristlik suhtumine kogu ümbritseva keskkonna mõtteks peetakse inimeksistentsi · Biotsentristlik suhtumine looduse eksisteerimisel on oma mõte, hoolimata sellest, kas inimene on või ei ole. Probleemid
Mõiste tuli kasutusele 1879 aastal Saksa ajakirjaniku Wilhelm Marri poolt. Esimene märk juudivihast on täheldatud aastast 70, kui juutide tempel hävitati roomlaste poolt. Juudid võtsid seda kui märguannet juutidele osaks saavatest kannatustest jumala poolt. Judaism on levinud ka rahvaste seas, keda ei saa ei kultuuriliselt ega rassiliselt seostada vana iisraeli või judaistliku piirkonna elanikega. Saksa natsionaalsotsialistidel oli mitmeid põhjendusi antisemitismi kohta. Juute seostati saastava ja rassiliselt alaväärtusliku elemendina. Neid peeti massilise tööpuuduse, linnastuminse, marksismi ja kapitalismi põhjustajaks. Enne 1930. aastate algust juutidel probleeme ei olnud, nad olid sulandunud Saksa ühiskonda. Enne Hitleri võimule tulekut ei viidanud miski juutide tagakiusamisele. Tasapisi toimus üleminek juudivihale, kui rahvuslikud parteid olid juudivastase hoiakuga. Juutide vastu olid tõrjuvad ka kooliõpetajad ja kirikutegelased
Looduskaitse on ühiskondlike, riiklike ja rahvusvaheliste abinõude süsteem. Looduse ja inimese suhete teaduslikuks uurimiseks. Looduskaitse peamiseks eesmärgiks on looduslike koosluste, loodusliku ökosüsteemi säilitamine. Keskkonnakaitse on aga riiklike ja ühiskondlike abinõude süsteem, mis peab tagama elu keskkonnale inimese poolt tekitatud kahjulike mõjude ennetamise ja likvideerimise. Eesmärk: on eelkõige inimese enda ja kogu eluslooduse kaitse inimese saastava tegevuse eest. Seega on keskkonnakaitse igasuguse saastamise ja reostamise ärahoidmine või kaitse nende eest. Keskkonnakaitse on üks osa üldisest looduskaitsest. Elukeskkonna moodustavad: õhk, vesi, muld, maapõu ja nende kaitsega tegeleb keskkonnakaitse. Looduskaitses 4 põhisuunda: 1. Loodusharulduste ja loodusliku mitmekesisuse säilitamine (klassikaline looduskaitse). 2. Loodusvarade otstarbekas ja säästlik kasutamine ressursuloogiline looduskaitse e. Looduskasutus). 3
palju soojem. Eestis tavaliselt temperatuuri suhtes nii suuri kõikumisi pole. Üldise majandustasemega seotud õhu prbobleemid Kindlasti võib pidada Itaaliat jõukaks riigiks, mistõttus leidub seal ka väga palju autosi, tööstusi ja muid õhku rikkuvaid faktoreid. Üheks peamiseks keskkonnaprobleemiks ongi seal õhu saastatus ja sellest tulenevalt happevihmade oht. Tänu kõigile nendele teguritele, oli Itaalia 1990ndatel maailmas kümne enim õhku saastava riigi hulgas. Tänapäevaks on olukord paranenud, kuid siiski on see veel nende jaoks suur probleem, millele üritatakse vastu hakata ökonoomsetate autode, tööstust, masinate jne loodussõbralikukumate muutusetega. Suuremad ilmastikukatastroofid Itaalia suurim katastroof toimus 1908. aastal Lõuna-Itaalias Sitsiilias, kus Etna purske tagajärjel hukkus 83000 inimest ja hävis Messina linn. 1981
Subsiidiumid (finantstoetused) EESMÄRK: mõjutada 7. Parim keskkonnapraktika See on abinõude saastjaid oma tegevust muutma või toetada firmasid, kombinats, mis peaks andma parima keskkonnakaits kellel on raskusi ettenähtud normide saavutamisega. tulemuse kui on täidetud alljärgnevad nõuded: Sisse- ja tagasimaksete süsteemid *Elanikkonna informat ja hariduslik ettevalmistus Lisatakse potensiaalselt loodust saastava toote hinnale antud tegevuse mõjust keskk peab olema küllaldane kaudne maks, see hinnalisa makstakse tagasi peale toote *Toodangu kohustusl märgist, kus on tema ümbertöötlemist või kogumispunkti andmist. keskk.ohtlikkus *Kasutusest eemaldatava toodangu Turu loomise majandussfääris, kus turg loomulikul kogum ja kahjust süs olemasolu *Toodangu materjali teel ei teki.
pole vaja teha ka kulutusi jääkide kahjutustamisele või · saadakse jääkide kahjutustamisel uus toode ja sellega majanduslik efekt, mis kahjutustamiskulud ära tasandab · Kas me peaksime tunnustama tulevaste põlvede õigust elule? · Kas rikkamatel riikidel on keskkonnakaitsel suuremad kohustused võrreldes vaestega? Püütakse · keelata jäätmete vedu ja paigutamist teiste maade territooriumidele, · takistada saastava tootmise paigutamist teistesse maadesse, kus piirangud saastele on vähem ranged, · keelata kodumaistele tarbimisnormidele mittevastavate toiduainete, ravimite jms müüki vaestele riikidele · Kas loomadel on õigusi? · Homotsentristlik suhtumine kogu ümbritseva keskkonna mõtteks peetakse inimeksistentsi · Biotsentristlik suhtumine looduse eksisteerimisel on oma mõte, hoolimata sellest, kas inimene on või ei ole.
(ecostar), kus hinnatakse toote puhtust kogu tema elutsükli vältel ja vastavalt sellele antakse tootele rohkem või vähem tähti. 4. Milliste rahvusvaheliste kokkulepetega püütakse tõkestada jõukate made (ja nende korporatsioonide) traditsioonilist käitumist- kasutada vaeseid riike oma "Prügikastina"? (3) Tänapäeval tehakse jõupingutusi, et: 1) keelata jäätmete vedu ja paigutamist teiste made territooriumidele 2) takistada saastava tootmise paigutamist teistesse maadesse, kus piirangud saastele on vähem ranged. 3) Keelata kodumaistele mittevastavate toiduainete, ravimite jms müüki (annetamist) vaestele riikidele. 5. Kui mõni ravimi-või kosmeetikatoodete firma võidab, et tema tooted on tehtud loomkatseteta kas siis võib olla täiesti kindel, et ta kellegi teise suhtes pole ebaeetiliselt käitunud? Miks? On võimalik, et ravimi- ja kosmeetikafirmad on teinud katseid nt vangide
· Stimuleerida reostuse vähendamist, ennetamist, vältimist 4. Toodangumaks (kaudsed maksud) rakendatakse toodete suhtes, mis saastavad kas oma tootmise, tarbimise või ladustamise käigus. 5. Administratiivmaksud riigilõiv 6. Subsiidiumid (finantstoetused) EESMÄRK: mõjutada saastjaid oma tegevust muutma või toetada firmasid, kellel on raskusi ettenähtud normide saavutamisega. Sisse- ja tagasimaksete süsteemid Lisatakse potensiaalselt loodust saastava toote hinnale kaudne maks, see hinnalisa makstakse tagasi peale toote ümbertöötlemist või kogumispunkti andmist. Turu loomise majandussfääris, kus turg loomulikul teel ei teki. Saastamisõigustega kauplemine, näiteks firmad kes suudavad viia oma saastetaseme ettenähtud normist allapoole, võivad oma tekkinud saastekoormuse ülejäägi müüa teistele firmadele. Taotlus: nõutav keskkonna puhtuse tase saavutada väiksemate summaarsete kulutustega.
süsteem), kus hinnatakse toote puhtust kogu tema elutsükli vältel ja vastavalt sellele antakse tootele rohkem või vähem tähti. 4. Missuguste rahvusvaheliste kokkulepetega püütakse tõkestada jõukate maade traditsioonilist käitumist - kasutada vaeseid riike oma ,,prügikastina"? Tänapäeval püütakse: · keelata jäätmete vedu ja paigutamist teiste maade territooriumidele · takistada saastava tootmise paigutamist teistesse maadesse, kus piirangud saastele on vähem ranged · keelata kodumaistele tarbimisnormidele mittevastavate toiduainete, ravimiste jms müüki (annetamist) vaestele riikidele. 5. Kui mõni ravimi- või kosmeetikatoodete firma väidab, et tema tooted on tehtud loomkatseteta, kas siis võib täiesti kindel olla, et ta pole kellegi teise suhtes ebaeetiliselt käitunud? Miks? Ei või
süsteem), kus hinnatakse toote puhtust kogu tema elutsükli vältel ja vastavalt sellele antakse tootele rohkem või vähem tähti. 4. Missuguste rahvusvaheliste kokkulepetega püütakse tõkestada jõukate maade traditsioonilist käitumist - kasutada vaeseid riike oma ,,prügikastina"? Tänapäeval püütakse: keelata jäätmete vedu ja paigutamist teiste maade territooriumidele takistada saastava tootmise paigutamist teistesse maadesse, kus piirangud saastele on vähem ranged keelata kodumaistele tarbimisnormidele mittevastavate toiduainete, ravimiste jms müüki (annetamist) vaestele riikidele. 5. Kui mõni ravimi- või kosmeetikatoodete firma väidab, et tema tooted on tehtud loomkatseteta, kas siis võib täiesti kindel olla, et ta pole kellegi teise suhtes ebaeetiliselt käitunud? Miks? Ei või
süsteem), kus hinnatakse toote puhtust kogu tema elutsükli vältel ja vastavalt sellele antakse tootele rohkem või vähem tähti. 4. Missuguste rahvusvaheliste kokkulepetega püütakse tõkestada jõukate maade traditsioonilist käitumist - kasutada vaeseid riike oma ,,prügikastina"? Tänapäeval püütakse: keelata jäätmete vedu ja paigutamist teiste maade territooriumidele; takistada saastava tootmise paigutamist teistesse maadesse, kus piirangud saastele on vähem ranged; keelata kodumaistele tarbimisnormidele mittevastavate toiduainete, ravimiste jms müüki (annetamist) vaestele riikidele. 5. Kui mõni ravimi- või kosmeetikatoodete firma väidab, et tema tooted on tehtud loomkatseteta, kas siis võib täiesti kindel olla, et ta pole kellegi teise suhtes ebaeetiliselt käitunud? Miks? Ei või
- maks (tax) laekuvad eelarvesse ja võib kasutada kus iganes. - tasu (charge). Ennetav, kasutada saab üksnes keskkonnasektoris - saastetasud (effluent charges) lähtuvad kk suunatavatest saasteainetest - tootehüvitised (product sharges) maksustatakse tootmise või tarbimise käigus kk saastavad tooted - kasutajahüvitis (user charges), kogutakse nt jäätmete ühiskäitlemise süsteemi kulude katteks. Eestis aluseks saastetasu seadus. Pandisüsteem (deposit-refund) Potentsiaalselt kk saastava toote hinnale lisatakse osa, mis tagastatakse, kui toode või selle osas viiakse pärast tarbimist ümbertöötlemis- või kogumispunkti. Ökomärgistamine Hinnatakse toodet terve tema elutsükli jooksul. Eesti süsteem põhineb EÜ süsteemil. Saastamise õigusega kauplemine Süsteem sai alguse USAs. Tuntuim Kyoto mehhanism. Territooriumil, millel on ühised looduslikud ja majanduslikud tunnused, määratakse kindlaks
saanud, ei ole enam huvitatud toote puhtuse edasisest tõstmisest. 4. Milliste rahvusvaheliste kokkulepetega püütakse tõkestada jõukate maade (ja nende korporatsioonide) traditsioonilist käitumist - kasutada vaeseid riike oma "prügikastina" (nimetage kolm tegevussuunda). Tänapäeval püütakse: · Keelata jäätmete vedu ja paigutamist teiste maade territooriumidele · Takistada saastava tootmise paigutamist teistesse maadesse, kus piirangud saastele on vähem ranged · Keelata kodumaistele tarbimisnormidele mittevastavate toiduainete, ravimite jms müüki (annetamist) vaestele riikidele 5. Kui mõni ravimi- või kosmeetikatoodete firma väidab, et tema tooted on tehtud loomkatseteta - kas siis võib olla täiesti kindel, et ta kellegi teise suhtes pole ebaeetiliselt käitunud? Miks?
võtaks, kui tema elukoha ümbruse keskkonnaseisund halveneks, tekkisid olulised erinevused (p< 0,001) nelja võimaluse juures. Kõige sagedamini pöörduksid väljaspool Tallinnat elavad vastajad kohaliku keskkonnaameti poole, tallinlastest kasutaks seda võimalust veidi vähem vastajatest. Usaldusväärsuselt teine institutsioon oleks 41% mitte-tallinlase jaoks keskkonnainspektsioon, samal ajal kui Tallinnas elavatest vastajatest märkis seda varianti 32%. Saastava ettevõtte enda poole oleks valmis pöörduma 18% Tallinna lähiümbruse elanikest ning 11% tallinlastest. Ainus nendest neljast variandist, mida pigem Tallinnas elavad vastajad eelistaksid, on politsei, mida küll eelistaks vaid 15%, kuid samas on see ikkagi oluliselt kõrgem võrreldes mitte-tallinlaste 8%-ga. Tabel 2 Asutused, kelle poole pöörduda keskkonnaseisundi halvenemisel (%-des) Keskkonna- Saastav Kohalik Politsei
saanud, ei ole enam huvitatud toote puhtuse edasisest tõstmisest. 4. Milliste rahvusvaheliste kokkulepetega püütakse tõkestada jõukate maade (ja nende korporatsioonide) traditsioonilist käitumist - kasutada vaeseid riike oma "prügikastina" (nimetage kolm tegevussuunda). Tänapäeval püütakse: Õpikus polegi ühtegi lepingut neid antud, ainult üldsõnaliselt. · Keelata jäätmete vedu ja paigutamist teiste maade territooriumidele · Takistada saastava tootmise paigutamist teistesse maadesse, kus piirangud saastele on vähem ranged · Keelata kodumaistele tarbimisnormidele mittevastavate toiduainete, ravimite jms müüki (annetamist) vaestele riikidele 5. Kui mõni ravimi- või kosmeetikatoodete firma väidab, et tema tooted on tehtud loomkatseteta - kas siis võib olla täiesti kindel, et ta kellegi teise suhtes pole ebaeetiliselt käitunud? Miks?
Eesmärk: mõjutada saastajaid oma tegevust muutma või toetada firmasid, kellel on raskusi ettenähtud normide saavutamisega. 29 · Mittetagastatav finantsabi · Laenusoodustused (madalam protsent saastajatele teatud keskkonnakaitse- abinõude läbiviimise eest). · Maksusoodustused (nt. maksude vähendamine, maksust vabastamine). 3. Sisse- ja tagasimaksete süsteemid (pandisüsteem) Lisatakse potentsiaalselt loodust saastava toote hinnale kaudne maks, see hinnalisa makstakse tagasi peale toote ümbertöötamist või kogumispunkti andmist (nt. klaastaara, autorehvid, autokered, akud, patareid, mootoriõli). 4. Turu loomine majandussfääris, kus turg loomulikul teel ei teki. · Saastamisõigustega kauplemine, nt, firmad kes suudavad viia oma saastetaseme ettenähtud normist allapoole, võivad oma tekkinud saastekoormuseülejäägi müüa teisele firmadele.
Eesmärk: mõjutada saastajaid oma tegevust muutma või toetada firmasid, kellel on raskusi ettenähtud normide saavutamisega. 29 · Mittetagastatav finantsabi · Laenusoodustused (madalam protsent saastajatele teatud keskkonnakaitse- abinõude läbiviimise eest). · Maksusoodustused (nt. maksude vähendamine, maksust vabastamine). 3. Sisse- ja tagasimaksete süsteemid (pandisüsteem) Lisatakse potentsiaalselt loodust saastava toote hinnale kaudne maks, see hinnalisa makstakse tagasi peale toote ümbertöötamist või kogumispunkti andmist (nt. klaastaara, autorehvid, autokered, akud, patareid, mootoriõli). 4. Turu loomine majandussfääris, kus turg loomulikul teel ei teki. · Saastamisõigustega kauplemine, nt, firmad kes suudavad viia oma saastetaseme ettenähtud normist allapoole, võivad oma tekkinud saastekoormuseülejäägi müüa teisele firmadele.
Paldiski oli Nõukogude ajal eestlastele suletud mereväebaas. Nüüd on Vene sõjavägi lahkunud, jätnud maha laguneva linna ja ikka veel arvuka (üle 4000) tulnukrahvastiku. Paldiskil on siiski head lootused kosuda Tallinnat aitava sadamana, kuhu võib tekkida ka merevedudega seotud tööstus. Paldiskiga seoses on näiteks räägitud naftatöötlemistehase, tselluloositehase või tuumaelektrijaama ehitamisest ettevõtted, mis peaksid asuma pealinna lähedal, aga ohtliku ja saastava iseloomu tõttu mitte päris pealinnas. Esialgu on Paldiskisse asunud vaid suur autode sisseveo- ja müügikeskus, kustkaudu veetakse autosid sisse ka Venemaale müümiseks. Läbi Paldiski veetakse välja ka enamik Eesti vanametallist. Oluline puidutöötleja TKE Grupp läks 2004. aastal pankrotti. 2008. aastal valmis biodiislitehas. See on mõeldud töötama Euroopa turule ja osalt ka Euroopast toodava toorainega nii on Paldiski talle just sobivaim koht. Tehases hakkab töötama 35 inimest
1) Saastetasu eesmärk : ennet ja vähend saasteainete või jäätmete kk viimisega tekit võimalikku kahju. Eesmärkidest tulenevalt kasut: 1) saastetasusid (lähtuvalt kk suunatavate saasteainete iseloomust ja/või hulgast) 2) tootehüvitisi (maksust tootmise või tarbimise käigus kk saastavad tooted) 3) kasutajahüvitisi (nt jäätmete ühiskäitlemise süsteemi kulude katteks). 2) Pandisüsteem: potents kk saastava toote hinnale lisa, mis tagastatakse, kui toode või selle osa viiakse pärast tarbimist ümbertöötlemis või kogumispunkti (taara, autod). 3) Ökomärgistamine: tunnustus, mis teavitab tarbijat toote, tooraine, tootmise ja tootmisel ning toote kasutamisel tek jäätmete kksõbralikkusest, hinnates toodet kogu selle elutsükli jooksul. 4) Saastekvootidega kauplemine: riik määrab rakend territooriumi, seejärel lubatud saastetaseme
annaabi.ee 
