10.klass Tund nr. 10 10. RAHVASTIK JA ASUSTUS Rahvaarvu muutumine Kaks kõige levinumat rahvaarvu juurdekasvu näitajat on rahvaarvu kasv protsentides ja iive 1000 inimese kohta. Iga riigi rahvaarv muutub sündimuse, suremuse, sisse-ja väljarände mõjul. Tänapäeval on rahvaarvu suurenemine probleemiks, kuna Maa ei suuda toime tulla inimeste elatamisega ja üleüldise saastatusega. Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike ning suremus suur. Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama XVIII sajandil peamiselt Lääne Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele suremus vähenes ja eluiga pikenes. Esimene miljard täitus 1804. Teise miljardi täitumiseks kulus 123 aastat, kolmanda täitumiseks vaid 33 aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999. aastal. Põhjused: meditsiini areng, elutingimuste paranemine
seen+rohevetikas ja seen+tsüanobakter (sinivetikas). Seen on mükibiont ehk varustab vetikat vee ja mineraalainetega. Vetikas on fotobiont ehk ülesandeks on fotosünteesida ja toota orgaanilist ainet. Kuna samblikul puuduvad organid, nimetatakse seda talluseks. Ülemine koorkiht, vetikakiht, südamikukiht ja alumine koorkiht. Kasvuvormide järgi jaotatakse 4: *Koorik: taluvad suurt saastet, tugevalt kinni. *Leht: tallus meenutab lehte, leidub puhtas ja kerge saastatusega õhus. *Põõsas: jätavad minipõõsa mulje, leidub vaid puhtas õhus. *Habesamblikud: ülimalt puhtas õhus. Bioindikatsioon elusorganismide abil keskkonna saastatuse määramine. PALJUNEMINE. *Isiididega: vegetatiivsed samblike väljakasvud. *Soreedidega: arenevad vetika kihis, kasvavad samblike sees, lähevad nende pinnale ja tuul puhub laiali. *Seene eostega. MÜKORIISA ehk seenjuur tekib taimejuure ja seeneniidistiku ühinemisest. On 4 tüüpi:
Teatud ained võivad tekitada ka kasvajaid. Keskkonna mõju suurust tervisele määrab ka see, kui kaua selles keskkonnas olla. Õpilase töökeskkond on kool. Kui koolis on klassiruumid pimedad, siis saab kahjustada õpilaste silmade tervis. On väga oluline, et klassid oleks hästi valged. Puhas keskkond on inimese tervise ja heaolu seisukohalt äärmiselt oluline. Enim tuntud tervist kahjustavad keskkonnamõjud on seotud välisõhu saastatusega, vee halva kvaliteediga ja ebapiisavate sanitaaroludega. Hoopis vähem teatakse ohtlike kemikaalide mõjust tervisele. Üks keskkonna- ja terviseprobleem on müra. Transport, eriti linnapiirkondades, on üks peamisi õhu- ja mürasaaste tekitajaid. Kliimamuutused ja osooni lagunemine võivad samuti kahjustada inimtervist. Kliimamuutused aitavad kaasa nakkushaiguste tekkele ja levikule. Inimtervist on alati ohustanud loodusohud, nagu tormid, üleujutused, tulekahjud, maalihked ja põuad.
midagi valesti teinud. Kuid selline prügi ei riiva mitte ainult silma, vaid on tõsiseks ohuks tervisele. Seda on ka patareid, mida ei tohi tavaprügiga segada. Need on ohtlikud jäätmed, mis tuleks kogumispunkti viia. Aga kergem on ju need lihtsalt ära visata. Pole patareid, pole probleemi. Näilised pisiasjad panevad aluse tunduvalt suurematele probleemidele kui räpane teeserv. Samm edasi on meeletuid alasid katvad prügimäed ja kõrge saastatusega õhk. Arvatakse koguni, et selle saastamise tulemusena hävitame me oma planeedi ja iseendid ühes sellega. Michael Crichtoni ulmeromaanis "Sauruste park" (Jurassic Park) arutletakse veidi planeedi hävimise üle. Üks teadlane (Ian Malcolm) on veendunud, et Maa ei ole ohus. Inimkond ise on ohus. Meil ei ole jõudu Maad hävitada, ega ka päästa. Samas on just inimkond hävimisohus ja endid suudaksime ehk veel päästa... Saastatuse tõsidust ei usu nn
Ei vaja nii kindlat niiskuskontrolli anaeroobsed bakterid ei kasva TOORAINE NÕUDED Liha peab olema värske ja pärinema tervetelt loomadelt Liha pH ei tohi olla kõrgem kui 5,8 (vastasel juhul võib juhtuda mikrobioloogiline liha riknemine) Soovitatavalt suuremad lihatükid või rümbaosad ilma verevalumiteta Laagerdada ei tohi: Stressis tapetud loomade liha Ebakvaliteetselt veretustatud liha Halvaks läinud liha Suure mikrobioloogilise saastatusega liha DFD liha Verevalumitega liha TOORAINE PARAMEETRID Selleks, et toota laagerdatud liha tuleb jälgida järgmiseid faktoreid: 1. Laagerdamise aeg optimaalne on 14-21 päeva, alla 7 päeva ei avalda laagerdamine mõju 2. Säilitamise temperatuur optimaalne temperatuur on 0-4°C, alla -2 on naturaalsete ensüümide aktiivsus madal, liiga kõrge temperatuur tekitab roiskumist 3. Õhu suhteline niiskus
Õhusaaste mõju ulatus · Globaalne mõju Kasvuhoonefekti suurenemine Osoonikihi lagunemine · Regionaalne mõju Keskkonna hapestumine Troposfääri osoon · Lokaalne mõju Välisõhu kvaliteedi langus Võimalusi õhusaaste ja selle mõjude vähendamiseks · Parem linnaplaneerimine Vähendada autode hulka kesklinnas Soodustada ühistransporti ja kergliiklust · Väldi aktiivseid tegevusi suure saastatusega piirkonnas · Ole teadlik väga kõrge saastetasemega päevadest Kodanlik õhukaitse (KÕ) oli 1936. aastal Konstantin Pätsi poolt asutatud organisatsioon, mille eesmärk oli tsiviilelanikkonna kaitse õhurünnakute vastu mõeldava tulevikusõja korral. Eesti Vabariik oma geograafilise asendi ja territooriumi väikese sügavuse tõttu võib sõja korral ootamatult sattuda vaenlase õhukallaletungide ohtu. Õhurünnakute kahjude vältimiseks ja
olmejäätmeid. Kubija järve põhjast võis varem leida igasuguseid asju, näiteks oli seal raudvoodi, tool ja muid esemeid. Praeguseks on see probleem lahendatud, vesi on oluliselt puhtam ja läbipaistvam. Järve põhja on korduvalt puhastatud nagu ka järve vett. Kubija järve puhastus toimub rohkem kui üks kord aastas, mistõttu on veekvaliteet väga hea. Samuti on Kubija järv Võru külastasjate lemmik ujumiskoht. Kanariku järv on eelmainitud järvedest kõige väiksema saastatusega. Veekvaliteeti on parandatud aastate jooksul, kuid olulist reostust pole seal olnud. Seda seetõttu, et järve ääres puudub tihe asustatus ja läheduses pole suuri tehaseid, mis saastaksid vett. Järve suubuvad mitmed allikad, mis puhastavad vett. Vesi on toiteaineterikas, põhi on mudane ja seetõttu on vee värvus punakaspruun ja läbipaistev. Kanariku järve puhtuse tagab ka ümbritsev mets. Võru joogivee kvaliteet on väga hea. Võru linn saab oma joogivee puurkaevust, kokku on neid 10
ehitamist läbi hoolika hindamise. Teiseks fookuseks on suurendada võimsust, hoides samal ajal keskkonda. Komisjon avaldab suunised, mille eesmärk on hõlbustada keskkonnadirektiivide (elupaigad, linnud, vesi, jäätmed) kohaldamist sadamate planeerimise suhtes. Tarvis on luua ka sobivad jäätmekäitlusrajatised, tagada veemasside ja setete tervislik haldus ning võidelda kliimamuutuse ja õhu saastatusega. Rootsi peab ka tähtsamaks moderniseerida sadamate tegevust, luues mereohutus- ja telekommunikatsioonisüsteemid. Laevanduse ja logistika haldamist hõlbustab eelkõige „on-line- meretransport”. Uued automaatsed sadamaseadmed etendavat ka olulist rolli. Lõpuks tuleb lihtsustada lähivedude menetlusi, et julgustada viimaseid siseturul ja soodustada „mereteede” loomist. Nagu igas arendatud riigis, Rootsil on eesmärk luua õiglased ja läbipaistvad õigusnormid
ettevõtetes kulgevaid protsesse. Teisest küljest nõuavad tehnoloogilised muudatused ettevõtetelt järjest suuremaid kulutusi konkurentsis püsimiseks. Tehnoloogia areng toob endaga kaasa uute tootmisharude tekke, mis sunnib ettevõtteid kas muutustega kaasa minema või loobuma. Looduslik keskkond. Loodusliku keskkonna moodustavad kõik maakeral leiduvad ressursid. Looduskeskkonna probleemid seostuvad eelkõige ressursside kasutamise ja majandustegevuse tagajärjel tekkiva saastatusega.. Keskkonda säästva arengu saavutamisel mängivad rolli tootjate ja tarbijate teadlikkus ja seda tagava info levik. Sellega kaasnevad rangemad keskkonnakaitsenõuded erinevate tegevusalade ettevõtetele. Rahvusvaheliselt reguleeritakse ka mõne loodusressurssi (nt kalavarude) kasutamist. Rahvusvaheline keskkond. Ettevõtte liikumisel rahvusvahelisele turule tuleb arvestada igas konkreetse riigi poliitiliste, majanduslike, sotsiaalsete ja looduslike iseärasustega
peegeldub tagasi atmosfäärist. Hävimas on ka looduslik mitmekesisus tänu sagedastele metsaraietele, jahipidamisele, röövpüügile, võõrliikide sissetoomisele ning ka keskkonna saastatuse tõttu. Kaasaegse maailma suurim probleem on ülerahvastatus. Selle probleemi tõttu on alguse saanud ka enamus teistest globaalsetest probleemidest, nagu näiteks nälg, nakkushaigused, keskkonnaprobleemid (eesotsas saastatusega), vaesus ja ka loodusvarade liigne kasutamine. Maailmas elab hetkel ligi 7 miljonit inimest ning see arv kasvab pidevalt, peamiseks põhjuseks on arengumaade kultuuri erinevus arengumaadest. Ökoloogilised probleemid nõuavad inimese ja looduse suhete ümberhindamise vajadust, mille tulemusena uut lähenemisviisi esitatakse säästva arengu konstepstioonina. Inimkond ei käi hoolimatult ümber mitte ainult loodusega vaid ka kultuuriliste ja sotsiaalsete väärtustega
Riik teeb koostööd mitmete rahvusvaheliste organisatsioonidega nagu näiteks UNDP. Koostööprogrammid õpetavad ja abistavad keskkonnaministeeriumil teha konstruktiivset koostööd kohalike omavalitsuste ja maaelu arengu komisjonidega loodusvarade haldamise, mitmetasandilise suutlikkuse suurendamise otsuste tegemisel. 2008. aastal UNPD poolt algatatud projekti raames töötab valitsus välja prioriteedid, kuidas võidelda veepuuduse ja saastatusega, leida võimalusi, kuidas eriti riigi äärealadel investeerida taastuvenergia tehnoloogiasse ning kuidas täita aastaks 2015 Rio konvensioonid bioloogilisest mitmekesisusest (bioloogilise mitmekesisuse konventsioon), maa kahjustamisest (ÜRO kõrbestumise vastu võitlemise konventsioon) ja kliimamuutustest (ÜRO raamkonventsioon kliimamuutused). [http://www.undp.org.pk/environment-and-energy.html] 2. PROJEKT "TORGHAR" 1997
heaoluga. Kõige olulisemad keskkonna ja tervisega seotud tegurid on: Globaalsed muutused (katastroofid, osoon, fosiil, soojenemine) Saastatus Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine Puhas keskkond on inimese tervise ja heaolu seisukohalt äärmiselt oluline. Samas on keskkonna ja inimeste tervise vastastikune koostoime väga keerukas ja seda on hinnata raske. Enim tuntud tervist kahjustavad keskkonnamõjud on seotud välisõhu saastatusega, vee halva kvaliteediga ja ebapiisavate sanitaar- oludega. Vähem teatakse ohtlike kemikaalide mõjust tervisele. Uus, teravnev keskkonna- ja terviseprobleem on müra. 9. Keskkonna mõju tervisele Eestis- tervise arengukavas prioriteetsed ja lahendust vajavad probleemid (sh ökoloogilise jalajälje mõiste ja olukord Eestis) Ökoloogiline lähenemine rõhutab tervikliku ja süstemaatilise vaate kasutamise
kindlaks liikmete naftatoodangut ja ekspordikvoote. RAHVASTIK JA ASUSTUS Rahvaarvu muutumine Kaks kõige levinumat rahvaarvu juurdekasvu näitajat on rahvaarvu kasv protsentides ja iive 1000 inimese kohta. Iga riigi rahvaarv muutub sündimuse, suremuse, sisse-ja väljarände mõjul. Tänapäeval on rahvaarvu suurenemine probleemiks, kuna Maa ei suuda toime tulla inimeste elatamisega ja üleüldise saastatusega. Rahvastiku paiknemine Enim inimesi elab soodsate loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades. Paljud asulateid on rajatud jõgede ristumiskohtadesse või rannikutele. Tihedalt on asustatud (üle 500 inimese ruutkm. kohta) Ida-ja Lõuna-Aasia suurte jõgede orud ja deltaalad, viljaka pinnasega Jaava saar, samuti Jaapani rannikualad. Ameerika ja Austraalia maailmajagudes on tihedamalt asustatud rannikualad ja mitmed saared, sisemaal on asustus hõre
32. Keskkonna laiendatud mõiste keskkonda faktorid on üksteisega tihedalt seotud, probleemide lahendamine sektorite kaupa ei anna terviklikku head tulemust. Normatiivne keskkond: · Keskkonnaprobleemiga on planeerijad tegelenud juba paar aastakümmet, kuid see on olnud lihtsustatud nn numbrilise keskkonnaga arvestamine · Traditsiooniline tähelepanu keskkonnale teedeplaneeringus on olnud seotud müra ja saastatusega, teised keskkonnaparameetrid, nagu rekreatiivsed, kultuurilised-, visuaalsed- ja sotsiaalsed suhted on jäänud tagaplaanile 33. 34. Torremolinose harta: tõi sisse ruumilise planeerimise termini. Esmakordselt sätestati tervikliku linnaruumi mõiste kaasaegse planeerimise jaoks. Kogemus, et laiema territooriumi planeerimine pole võimalik ilma sotsiaalsete, majanduslike, keskkondlike ja kultuuriliste aspektide tasakaalustatud käsitlusena
väiketööstuse kombinatsioon, põllumajanduspiirkond) lähikonnas. Majade ja tänavate seisund (heas korras, halvas olukorras, lagunenud, parajasti uuendamisel või remonditavad). Tänavate ja kodu sanitaarne olukord (üldine puhtus, kas prügi koristatakse hoolikalt või hooletult, jne.) Probleemid liiklusummikutega. Tööstuse olemasolu ja tüübid lähikonnas. Kas esineb probleeme seoses müraga või õhu ja vee saastatusega? 14. 2. Mis on demograafilised iseloomulikud näitajad naabruses ja kogukonnas? Elanike ühiskondlik klassikuuluvus ja etnilised iseloomustavad tunnused. Perekondade tegevusalad ja huvid. Rahvastiku tihedus. 3 4 Hiljutised muudatused, mis demograafiliselt on naabruses või kogukonnas aset leidnud. 14. 3
väiketööstuse kombinatsioon, põllumajanduspiirkond) lähikonnas. Majade ja tänavate seisund (heas korras, halvas olukorras, lagunenud, parajasti uuendamisel või remonditavad). Tänavate ja kodu sanitaarne olukord (üldine puhtus, kas prügi koristatakse hoolikalt või hooletult, jne.) Probleemid liiklusummikutega. Tööstuse olemasolu ja tüübid lähikonnas. Kas esineb probleeme seoses müraga või õhu ja vee saastatusega? 14. 2. Mis on demograafilised iseloomulikud näitajad naabruses ja kogukonnas? Elanike ühiskondlik klassikuuluvus ja etnilised iseloomustavad tunnused. Perekondade tegevusalad ja huvid. Rahvastiku tihedus. Hiljutised muudatused, mis demograafiliselt on naabruses või kogukonnas aset leidnud. 3 4 14. 3
• käsitleb tervist laiemalt - majanduslike, sotsiaalsete, külgseks arenguks. koostoime väga keerukas ja seda on hinnata raske. Enim tuntud tervist keskkondlike ja käitumuslike tervisemõjurite kaudu.• Inimese - Üksikisiku jaoks oleneb tervis tema keerukatest seostest ühiskonna, kahjustavad keskkonnamõjud on seotud välisõhu saastatusega, vee halva tervisekäitumisel on tõendatud mõju haigestumusele ja suremusele, õpi- ja elukeskkonna, ümbruskonna ja iseendaga. kvaliteediga ja ebapiisavate sanitaaroludega. Hoopis vähem teatakse ohtlike töövõimele, aga ka elukvaliteedile ja heaolule.• Oma terviseseisundi ja kemikaalide mõjust tervisele
protsesse. Teisest küljest nõuavad tehnoloogilised muudatused ettevõtetelt järjest suuremaid kulutusi konkurentsis püsimiseks. Tehnoloogia areng toob endaga kaasa uute tootmisharude tekke, mis sunnib ettevõtteid kas muutustega kaasa minema või loobuma. Looduslik keskkond. Loodusliku keskkonna moodustavad kõik maakeral leiduvad ressursid. Looduskeskkonna probleemid seostuvad eelkõige ressursside kasutamise ja majandustegevuse tagajärjel tekkiva saastatusega.. Keskkonda säästva arengu saavutamisel mängivad rolli tootjate ja tarbijate teadlikkus ja seda tagava info levik. Sellega kaasnevad rangemad keskkonnakaitsenõuded erinevate tegevusalade ettevõtetele. Rahvusvaheliselt reguleeritakse ka mõne loodusressurssi (nt kalavarude) kasutamist. Rahvusvaheline keskkond. Ettevõtte liikumisel rahvusvahelisele turule tuleb arvestada igas konkreetse riigi poliitiliste, majanduslike, sotsiaalsete ja looduslike iseärasustega
vahetult vastu piiret. Tõkkeks on sobiv kasutada metalltorusid, mis paiknevad piirdest 17–20 cm kaugusel ja põrandast 20–25 cm kõrgusel. Emise latris pidamine on soovitatav ainult varavõõrutamise korral. Latris pidamisel on pesakonna kasv ebaühtlasem, võõrutamise ajaks on alaarenenud põrsaid tavaliselt rohkem kui emise vabalt pidamisel. Selle tingivad udara saastatusega kaasnevad haigestumised. Esmaspoegijatel emistel väheneb latris pidamisel isu ja nende piimakus alaneb 4–5%. Vabalt pidamisel on emiste udarad puhtamad ja põrsastel esineb vähem tervisehäireid. Üldjuhul söödetakse imetavaid emiseid puderja söödaga. See eeldab, et emise küna asub söödakäigu ääres, ulatudes servaga söödakäiku. Põrsaste lisasöötmiseks kasutatakse tavaliselt
ja psühhosotsiaalsete (stress, tõrjutus, sõltuvushäired jms) ohutegurite kahjulikku toimet. • Elukeskkonnas võivad ohutegurid meid mõjutada nii otseselt kui kaudselt, eelkõige õhu, vee ja toidu kaudu. Keskkond ja tervis • Puhas keskkond on inimese tervise ja heaolu seisukohalt äärmiselt oluline. Samas on keskkonna ja inimeste tervise vastastikune koostoime väga keerukas ja seda on hinnata raske. • Enim tuntud tervist kahjustavad keskkonnamõjud on seotud välisõhu saastatusega, vee halva kvaliteediga ja ebapiisavate sanitaaroludega. Hoopis vähem teatakse ohtlike kemikaalide mõjust tervisele. • Uus, teravnev keskkonna- ja terviseprobleem on müra. • Kliimamuutused, stratosfääri osooni lagunemine, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ja mulla degradeerumine võivad samuti kahjustada tervist. Keskkonna valdkonnad, mis võivad mõjutada tervist: • suurenenud nõudlus ühiskonna infrastruktuurile - vee- varustus, kanalisatsioon,
tingimusi jne. SKP toetub suures osas rahalistele tehingutele, eristamata, kas seeläbi ühiskonna heaolu suureneb või hoopis väheneb. SKP ei tee tihti vahet kasuliku ja kahjuliku majandustegevuse vahel ja ignoreerib tähtsaid kasvuallikaid. SKP mõõdab pigem turu aktiivsust. Sel aktiivsusel võivad aga olla ka negatiivsed mõjud, sotsiaalsed kulud. Mida haigem, ebaturvalisem, saastatum on ühiskond, seda suurem on SKP, sest haigete eest hoolitsemine, turvamine ja saastatusega võitlemine läheb kõik SKP arvutamisel kirja. Piltlikult öeldes, riigi majanduskasvu arvestamisel visatakse ühte patta nii varad kui ka kohustused. 17. Põhilised korratüübid Korratüüpe (majanduslikke süsteeme) analüüsides on olulised kolm aspekti: süsteemi elemendid (inimesed kui tarbijad ja tootjad); elementidevahelised suhted (tootmis-, vahetus- ja jaotusprotsessid); süsteemi kord (majanduslik kord).
eelistasid ka siis pöörduda keskkonnainspektsiooni ning Nõmmel ja mujal elavad vastajad kohaliku keskkonnaameti poole (Uljas, 2001). 55% vastajatest oli valmis eriti rõhutama keskkonnaprobleeme, mis talle Tallinnas muret teevad. Enamus vastajatest nimetas rohkem kui ühe probleemi, mis võib näidata huvitatuse suurenemist antud teema juures. Välja toodud probleemid võib tinglikult jagada kuude suuremasse rühma. Kõige murettekitavamaks peetakse probleeme, mis on seotud õhu saastatusega, mida tekitavad autod, samuti muud transpordiga seotud keskkonnaprobleemid, nagu näiteks müra ja vibratsioon (välja toodud 344 korral). Järgnes probleemide grupp, mis on seotud jäätmete ja üldise heakorraga (esitati 208 korral) – siin toodi välja peamiselt see, et teed-tänavad on väga tolmused, on palju prahti ja prügi ning loomapidajad ei korista oma lemmikloomade järelt. Antud grupis nimetati ka seda, et üldine jäätmekäitlussüsteem
muud rahuldust kui tarbimine. Fritz Schumacher (1979) on veelgi sarkastilisem: Meie tavamõtlemine püüab meid alati veenda, et me pole midagi muud kui tõrukesed ja et suurim õnn on muutuda suuremaks, rammusamaks, läikivamaks; see aga huvitab vaid sigu. Õnneks on igal ühiskonnal sarnaselt loodusega isepuhastumisvõime. Ent nii nagu looduses, on ka ühiskonnas mingi kriitiline piir, mille ületamise korral enesepuhastusvõime ei saa saastatusega enam hakkama ja ühiskond annab alla. Väärtuste omaksvõtmise viisid Lapsel ei ole kaasasündinud suhtumisi ja kindlaid väärtusi - need omandab ta elu jooksul. Lapse väärtuste omandamise viise on tähistatud nelja E-ga: exhoration example expectation experience Esimene E tähendab, et täiskasvanud räägivad lapsele, mis on hea ja mis on paha; nõuavad lapselt nii- või teistsugust käitumist; juhendavad lapsi elama kindlate normide ja standardite järgi
jne. SKP toetub suures osas rahalistele tehingutele, eristamata, kas seeläbi ühis- konna heaolu suureneb või hoopis väheneb. SKP ei tee tihti vahet kasuliku ja kahjuliku majandustegevuse vahel ja ignoreerib tähtsaid kasvuallikaid. SKP mõõdab pigem turu aktiiv- sust. Sel aktiivsusel võivad aga olla ka negatiivsed mõjud, sotsiaalsed kulud. Mida haigem, ebaturvalisem, saastatum on ühiskond, seda suurem on SKP, sest haigete eest hoolitsemine, turvamine ja saastatusega võitlemine läheb kõik SKP arvutamisel kirja. Piltlikult öeldes, riigi majanduskasvu arvestamisel visatakse ühte patta nii varad kui ka kohustused. Ajaliste võrdluste tegemisel ei saa kasutada nominaalset SKP-d, kuna hinnatase ei püsi konstantsena. Selle puuduse kõrvaldamiseks kasutatakse SKP deflaatorit, mille abil teisendatakse kogu vaadeldava perioodi andmed võrreldavatesse (baasaasta) hindadesse.
annaabi.ee 
