Kas te kunagi olete mõelnud, mis siis juhtub kui meie kallis raudrööbastik teeb avarii? Siis on terve meie kiviküla saasteid täis, keegi ei saa enam puhast õhku hingata ja mis juhtuks meie organismiga. Väga paljud inimesed võibolla surevad sellesse, sest nad ei talu sellist saastet. Kuid ega ainult inimesed sellesse hukku, paljud taimed, loomad ja linnud lõpetavad meie vigade pärast oma elutee. Kahjuks pole aga raudtee ainus risk meie kodukohas. Me saastame loodust ka autodega ja muude mootorsõidukitega, mida me ise juhime ning mille jäänuseid me pärast ise sisse hingame, kuid ka viimne kui üks nendest, kes on üritanud anda kõik selle eest, et meie Eesti oleks puhas. Samamoodi ei ole ka linnud, loomad ja taimed seda kõike ära teeninud, tänu floorale meil on veel mida sisse hingata. Mis saab aga siis, kui me ka selle viimase taimeriigi ära saastame oma autodega? Kui olete näinud multikat ,, Volli", siis teate mis saab. Peale selle
kasutatakse arengumaades kütteks. Kõrbestumiseni on viinud troopiliste · vihmametsade raied mäestikes ja kliimaliste vööndite ülemineku- aladel. TORM! Torm on suure kiiruse ja jõuga tuul, · atmosfäärinähtus. Meteoroloogias nimetatakse tormiks · 20,8...24,4 m/s puhuvaid tuuli. KLIIMA SOOJENEMINE! Kliima soojenemine on tekitatud · meie inimeste poolt. Inimesed tekitavad tonnides · süsihappegaasi iga päev tööstuslike ettevõtetega. Me saastame õhku, paisates · atmosfääri kasvuhoone gaase. TAGAJÄRJRED! Ülemaailmse temperatuuri tõus · Pooluste sulamine · Suuremad tormid · Üleujutused · Igikeltsi sulamine · Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level TAGAJÄRJED INIMESTELE: Näljahädad · Soojenemine süvendab allergiaid ·
inimorganismis väga kaua. Neid peetakse ühtedeks mürgisemateks aineteks. Kõige enam paiskavad dioksiine keskkonda prügipõletustehased, metallurgiatööstus ning paberi- ja tselluloositööstus. Samuti reostavad keskkonda kodumajapidamises kloori sisaldavate materjalide põletamine nt tundmatust materjalist jalatsite, kottide ja pudelite põletamine ahjudes, lõketes. Põletamisel tuleks kindlaks teha, mis materjaliga on tegemist, sest muidu saastame keskkonda ja ohustame iseennast Dioksiinidega seotud juhtumid Kõige rängemad juhtumid on teada Vietnami sõjast. USA relvajõud piserdasid aineid lennukitelt ja kasutatud aine kandis koodnime ,,agent orange" Mürgivihm langes ka Vietnami küladele, põhjustades inimestel mürgistusi, loodete väärarenguid ja nürisünnitusi Kõige hiljutisem juhtum seoses dioksiidiga oli Ukraina presidendi Viktor Justsenko mürgitamine 2004. aastal 2004
kahanemist, vääveldioksiid ja lämmastikoksiidid muutuvad üsna kiiresti teisteks ühenditeks või eralduvad atmosfäärist sadenedes taimedele, mullale ning veele ja põhjustavad hapestumist. Lenduvad orgaanilised ühendid pääsevad õhku lahustamatul kujul värvidest, nafta tootmisel, transpordist ning tööstusest. Kliima soojenemine on tekitatud inimeste poolt. Inimesed tekitavad tonnides süsihappegaasi iga päev tööstuslike ettevõtetega. Me saastame õhku, paisates atmosfääri kasvuhoone gaase. Kasvuhoone gaasid imevad päikeselt peegeldunud kiirte soojuse endasse ja ei lase neil tagasi kosmosesse peegelduda. See toob kaasa temperatuuri kerkimise, mis omakorda viib erinevate ja väga tõsiste globaalsete probleemideni.
atmosfääri. Süsihappegaas laseb läbi päikesevalguse, kuid peegeldab soojuse tagasi maapinnale. See põhjustab planeedi aeglase temperatuuri tõusu. Ülemaailme soojenemine võib kaasa tuua merepinna tõusu, rannikute ärauhtumise ja üleujutused. Seetõttu võivad tekkida põuailmad, mis põhjustavad veevarustuse probleeme ja saagi ikaldumist. Samuti võib see tekitada torme ja orkaane. Kui inimesed saavad aru, et igaühest sõltub see, kui palju me loodust saastame, kui igaüks üritab seda vältida, siis suudame oma planeedi säilitada ka tulevastele põlvedele. Merilin Järv 8c klass
2006 SKP(EUR) 2400 mln. 2008 SKP(EUR) 4500 mln. SKP on nominaalselt tõusnud 2100 mln, reaalselt 88% - 57% = 31% KPB (EEK) 2006 9500 2008 11800 Nominaalselt 2300 (24%) Reaalselt 24% - 57% = -33% Per Capita SKP ühe elaniku kohta saadakse kui jagatakse aasta jooksul loodud SKP riigi rahvaarvuga. Ostuvõimepariteet (Power purchasing parity). SKP ei hõlma tarvitatud kaupu: · Arvestatakse ainult uusi tooteid. Kasutatud kaup ei kasvata riigi rikkust. · Tootes saastame samas õhku, vett. Selliste negatiivsete välismõjude maksumust ei arvestata aga SKP-st maha. · Samuti jääb SKP-st välja raha, mis on kulutatud ebaseaduslikult valmistatud toodetele ja teenustele. Turuväline tootmine: · Kui koristad oma tuba, või niidad oma aias muru, sinu tööd ei arvestada SKP-sse.
kadedad. Eestlased on loonud organisatsiooni Mondo, et Aafrikas elavaid lapsi kooli saata ja toetada. Uusi tehnoloogiaid välja töödeldes saame me üha rohkem keskkonda säästa. Samas areneb sellega ka majandus. Me oleme juba järeltulevatele põlvedele elu suhteliseks lihtsaks teinud. Meil on internet, telefoni võrgud, elekter, autod ja kõik muu, milleta me elada ei oskaks. Kõige hea juures on alati ka halb külg. Me sõidame autodega ja toodame elektrit, kuid sellega me saastame tohutult keskkonda. Tehnoloogia ei ole veel nii välja arenenud, et me saaksime sõita ainult elektriga ilma, et me iga 100km tagant akut laadima ei peaks. Elektri tootmiseks kasutatakse erinevaid meetodeid, nii keskkonna sõbralikke kui mitte keskkonna sõbralikke. Kõige mitte keskkonna sõbralikum elektritootmise viis on tuumaelektrijaamad. Tuumaelektrijaamadest järele jäävad jäägid on radioaktiivsed ja inimesele ohtlikud. Samuti
Lisaks veel säästab see ka loodust, kus me kõik elame. Liigtarbimise alla kuulub ka elektri, vee ja küttesoojuse mõttetu raiskamine. Kui toas palav, siis ei ole mõtet akent lahti kangutada, vaid radikal soojust alla keerata. Sama kehtib ka veega. Kui pesed hambaid siis keera harjamise ajal vesi kinni. Elektrit pole ka vaja raisata, sest kui kedagi toas pole, siis pole kellegil vaja ka näha mis seal toimub. Me saastame teadlikult seda keskkonda, kus me elame. Muutus algab meies endas, kui me suudame muuta enda harjumusi tarbimises, siis suudame me ka midagi suuremat muuta. Me ei pea elama prügihunnikus, et lõpuks aru saada, mida me põhjustanud oleme. Säästlikus on siiski võti parema elu poole.
Kellele ei meeldiks elada puhtas keskkonnas ning kaunil kodumaal? Kuid kes peaks selle tagama kui mitte meie ise? Me mõtleme ainult sellele, kuidas meil oleks parasjagu hea elada. Igal aastal langetatakse tohutul hulgal puid ning müüakse välismaale, aga kes istutab neid juurde? Kui kõik vanad puud maha võtta, peab uued puud istutama, aga nende suureks kasvamine võtab ju pea terve inimpõlve. Inimesed võiksid mõista, et igaühest endast sõltub see, kui palju me loodust saastame. Kui aga iga inimene suudaks saastamist vältida, siis on see juba pool võitu ja saame säilitada planeeti Maa ka tulevastele põlvedele.
Keskkonna probleemid Meid ümbritseb roheline keskkond. Iga päev me saastame ja lõhume seda. Tegelikkuses peaksime pigem seda kaitsma ning rohkem aitama kaasa selle arengule. Mida saaksid inimesed teha selleks, et meie keskkond oleks puhtam? Inimkond ise hävitab seda, mis on eluks vajalik. Kuidas saab eraisik aidata kaasa looduse säästmisele? Iga inimene kodus kasutab prügikasti. Kui me vaid viitsiks ka oma jäätmeid sorteerida, oleks see tohutult suureks abiks. Näiteks jäätmeid tuleks sortida nende tekkimise ajal. Sortimise tagajärjel
*Reklaamid pakuvad kaupasid soodsalt. 4)Tarbimise mõju keskkonnale. Euroopa Keskonnaagentuuri 2002.aasta aruanne näitab, et viimase 20 aastaga täisehitatud alage pindala Lääne- ja Ida-Euroopas on suurenenud 20% võrra, mis ületab tunduvalt rahvaarvu kasvu Euroopa Liidus. See on killustanud ja hävitanud taimestiku ja loomastiku looduslikke kasvualasid peaaegu igal pool Euroopas. Kui me tarbime vähem, tekib ka vähem jäätmeid ja me saastame vähem keskkonda. 5)Mida kujutavad endast laenamine, liising,järelmaks ja krediitkaart? Mis juhul on neid mõistlik kasutada? Laenamine - suure summa laenuks võtmine(paljumaksvate asjade jaoks) pangalt või liisingufirmalt.Mõistlik on kasutada, kui raha hulk mida on vaja koguda, on liiga suur. Liising - mitmesuguste seadmete, nt autode rentimine, kusjuures rendimaksed võetakse arvesse hilisemal võimalikul väljaostmisel. Mõistlik on kasutada, kui pole piisavalt raha, et endale auto osta.
majapidamistest ja põllumajandusest tulenevad reoveed, mis kahjuks suunatakse tänapäeval suuremal osal lahtistesse veekogudesse. Maailmas on kahjuks väga väheks jäänud selliseid veekogusi, kuhu võiks minna, pudeli vett täis võtta ja seda koheselt ka juua ilma filtreerimata. Kahjuks puhast joogivett saab taastada ainult loodus ja seda väga pika aja jooksul. Ülemaailmne kliima soojenemine on põhjustatud meie poolt, me paiskame õhku palju süsihappegaase ja saastame muudmoodi õhku, mille tulemusel tekib kasvuhooneefekt, mis ei lase maale jõudval soojusel uuesti atmosfääri tagasi peegelduda. Sellega kaasneb temperatuuri tõus, mille tõttu tekkib veetaseme tõus, kui sulavad suured jäämäed. Kliima järsu soojenemisega kaasnevad ka suured tormid, mis õnneks pole veel Eestit väga palju tabanud, aga ka väikesed tormid on muutunud üha sagedamateks, kaugel pole kaa suured tormid.
Juhendaja : Ülle Toots. Keskonnasõbralik majutusteenindus on majutusasutus. millel on oma kindel märk. See on keskonnasõbralikkuse märk. Eestis on olemas palju selliseid asutusi. Neid asutusi tunnustatakse nn. ,, Rohelise võtmega ,, . Need asutused tavaliselt propageerivad keskonnasõbralikku tegevust ning säästvat majandust. Minu arvates võiks olla Eestis veel rohkem selliseid asutusi, mida rohkem selliseid asutusi on, seda rohkem hoiame me keskkonda ning saastame seda vähem. Üldiselt minu arust on looduses olevad majutusasutused, näiteks mõni campingu laadne asutus on palju parem variant, kui mõni kallis ja luksuslik hotell. Sest enne kõike on see kusagil looduses, mida ümbritseb kõik ilus, mida üldse siin Eestimaal näha saab ja mida näha on. Teenindus seal kusagil kallis hotellis võib tõesti hea olla ja sisustus tipp tasemel. Aga ikkagi mina ütlek s ,et mida lähemal
Tehastes pannakse aga paljude toodete sisse kemikaale, mille mõju ehk pole isegi testitud. Meie viime need suure rõõmuga koju, kus me mürgitame iseennast, oma lapsi, vett, õhku ja kogu planeeti. Kui on nii palju asju, siis tekib alati ka probleeme, kuidas neist vabaneda. Tihti juhtub nii, et see rämps maetakse maha või põletatakse. Nii tekivad aga omakorda kemikaalid, mis satuvad õhku või pinnasesse. Ühesõnaga on inimkonna praegused tarbimismallid sellised, et me saastame igal juhul ja üha enam oma planeeti. Ma arvan, et sellise tarbimiskultuuri taga on inimeste ahnus ja kapitalism. Sageli ei toodeta kvaliteetset ja head kaupa, sest sel juhul kaoks vajadus osta uut või vana remontida. Väidetavalt on paljudel printeritel peal programmid, millega lakkab printer töötamast pärast 10000 lehe printimist. See programm pannakse peale just tehase poolt, et inimestel oleks põhjust osta uus. Või näiteks kui vanasti töötasid televiisorid peaaegu 20
Aleks Luik 8.klass Globaal Probleemid Kliima soojenemine Mis on põhjustanud kliima soojenemise?: Kliima soojenemise oleme põhjustanud meie, inimesed. Inimesed tekitavad tonnides süsihappegaasi iga päev tööstuslike ettevõtetega. Me saastame õhku, paisates atmosfääri kasvuhoone gaase. Kasvuhoone gaasid imevad päikeselt peegeldunud kiirte soojuse endasse ja ei lase neil tagasi kosmosesse peegelduda. See toob kaasa temperatuuri kerkimise, mis omakorda viib erinevate ja väga tõsiste globaalsete probleemideni. Globaalsed probleemid: Seoses kliima soojenemisega ja vihmametsade suure hulgalise hävitamisega on hakanud esinema suuremaid torme, kui kunagi varem. Jaapanis on olnud viimasel aastal mitmeid
Jätkusuutlikuse põhidefinitsioon on: Jätkusuutlik areng on niisugune arngutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade huve ning ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt. Ühiskonda on vaja hoida kui terviklikku süsteemi. Ökoloogiline tasakaal: Eesti ökoloogiline tasakaal võrreldes Euroopa Liiduga on madal. Meie enda energia tootmine ei ole keskkonnasäästlik. Energiat tootes me raiskame oma loodusressurse ja saastame keskkonda. Tootes põlevkivist energiat tekivad jäätmed (tuhamäed), millega ei ole midagi peale hakata. Viimastel aastatel on tööstustesse võetud tehnoloogia puhtam ning kiirem. Neid kasutades paiskub atmosfääri palju vähem õhusaasteaineid ning vähem on ka heitveega keskkonda jõudvaid reostusi. Positiivne on energiamahukuse vähenemine, taastuvenergia kasutamise suurenemine ja põlevkivi kaevandusjäätmete taaskasutuse kasvamine. Eestil on ka suur panus
Taastuvenergia tekitab ka hulganisti uusi töökohti - ka tuuleturbiinid ja päikesepaneelid vajavad hooldamist. Veelgi parem oleks tootmine Eestisse tuua. Taastuvenergia tootmine on reeglina kohalik, välistades poliitilise manipulatsiooni ohu. Viimane, ning ka väga oluline punkt on tervis. Kindlasti tuleb meeles pidada, et mida rohkem me saastame seda keskkonda, kus me elame, seda rohkem me peame kulutama tagajärgede likvideerimisele. Kuigi palju on räägitud rohelise energia kasulikkusest on sellel energia liigil ka puudusi. Näiteks on rohelised juba kahtluse alla seadnud vee-energia loodussäästlikkuse. Nimelt, kuigi vee abil saadav energia ei saasta õhku ning kuulub seega rohelise energia alla, rikuvad hüdroelektrijaamad keskkonnakaitsjate sõnul loodust rohkem kui toovad kasu
suurendaks sissetulekuid. Sellest saaks ju ka riik oma rahad. Samuti see aitaks tõsta töö tõhusust. Kes ei sooviks hästi harituid inimesi riiki elama, kes oskavad endaga toime tulla ja teevad head tööd. 6. Arutle tarbija ja tarbimise üle. Tänapäeval tuleks kindlasti mõelda, selle üle, mida ja kui palju tarbida. Sa pead enne ostu sooritamist hoolega mõtlema, kas sul on ikka seda vaja. Kui me tarbime vähem, tekib jäätmeid vähem ja me saastame vähem keskkonda. Tarbijakaitse kaitseb tarbijat, majandushuve. Tema ülesandeks on tarbija koolitamine ja teavitamine, tarbijale hüvitise tagamine, tarbija esindamine. Deebetkaart on tavaline pangakaart, millega saad maksta kui seal on raha peal. Krediitkaart on kaart, millega saab minna miinustesse ainult et hiljem tuleb maksta protsendiga tagasi. Reklaam võib olla ohtlik, sest see mõjutab inimese arusaamu maailmast, eelkõige iseendast.
Kolmanda Maailma riigid on väga nafta ja gaasirohked maad. Vaadates neid maid, näivad nad väga vaestena, aga see on sellepärast, et rahvas ei julge enda kätte võimu ja selle rasvase naftamagnaadi selle torni otsast maha lüüa. Samas on probleem, et neis maades on teadus vähearenenud ning näiteks Aafrikas ja Kuveidis põletatakse nafta kaevandamisel maapinnale kerkiv maagaas atmosfääri, sest ei osata ladustada. Sellega raiskame väärtkütuseid ja saastame samaaegselt atmosfääri. Tihtipeale ei suudeta väikeste järelejäänud leiukohtadega rahuldada maailma energiatarbivust. Massitootmine ja rikkalik eluviis nõuavad ohvreid ja ohvriteks kipuvad alati olema nõrgemad. See on minu arvates vale mõtteviis, kuna mõelda tuleb tulevikule ja inimestele, kes tahavad nautida seda sama, mille emake loodus meile on võimaldanud. Inimkonna saatus on meie endi kätes ning kõik ei pea juhtuma suurelt ja ehmatavalt
Arvuta doseering Mõõda vesi Mõõda puhastusaine ja lisa veele Loputa doseerimisvahend puhta veega Puhastusainete doseerimine Töölahuse valmistamine etteantud juhendi järgi Antud protsendi järgi Valmista 5% lahus Antud suhtarvu järgi Valmista lahus 1/50 Milliliitrit liitrile 50 milliliitrit 5 liitri vee kohta Üledoseerimise tagajärjed Üledoseeritud töölahus vahutab Pinnad jäävad peale puhastamist hallid Pinnad vajavad täiendavat loputamist Raha kulub asjatult Saastame keskkonda Doseerimispumbad Kasutatakse puhastusaine pudelil või kanistril Üks vajutus annab 10 või 5 ml puhastusainet Võimalik kasutada nii pihustuspudelite täitmiseks kui ka suuremate koguste töölahuse valmistamiseks Doseerimis pihustuspudelid Koosneb:
põhjustab veevarustuse probleeme ja saagi ikaldumist. Samuti võib see põhjustada äärmuslikku ilma, nagu tormid ja orkaanid, mis kahjustavad tõsiselt ehitisi, teid ja infrastruktuure (sidet, vee ja elektriga varustatust). Kokkuvõttes tasuks pöörata suuremat rõhku keskkonnaharidusele ja loodushoiule. Kui meie praegused õpilsed saaksid aru neid ähvardavatest ohtudest, oleks see vaid pool võitu. Kui aga inimesed saavad aru, et igaühest sõltub see, kui palju me loodust saastame, kui igaüks püüab seda vältida, siis suudme oma planeedi säilitada ka tulevastele põlvedele.
Oma igapäeva elus saamenäitekskokku hoida vett ja elektrit. Toitu varudes ja valmistades tuleks arvestada, et ei tekiks ülejääke. Inimestel pole vaja ka mõtetult palju riideid ja jalanõusid. Sageli ostetakse rohkem, kui neid tegelikult kasutatakse. Hoonete kütmisel saab kütust kokku hoida, kui soojustada korralikult maja seinad ja mitte hoida asjata väliuksi lahti. Kasutades sõiduautodeasemel rohkem ühistransporti, hoiamekokku bensiini ning saastame keskkonda heitgaasidega vähem. Tööstuses tuleks minna üle säästvatele tehnoloogiatele, näiteks vee korduvkasutamisele. Sel juhul eilasta kasutatud vett loodusesse, vaid suunatakse uuesti ringlusesse. Nii vajatakse tootmises tunduvalt vähem vett. Väga palju materjali kulub toodete pakkimisele. Paljudes maades pööratakse suurt tähelepanu pakkematerjalide korduvkasutamisele. Nagu näha, on võimalusi säästva eluviisi rakendamiseks juba praegu ja igaüks
Kiirguse neelamisvõime sõltub taimed tüübist, värvusest ja niiskusesisaldusest, seega on üsna keerukas, nagu ookeanidelgi. Suur osa taimestikus neeldunud energiast kasutatakse taimede fotosünteesil ja seega ei kiirgu soojusena tagasi. (http://www.physic.ut.ee/~kikas/GLOBE_oppepaevad/Meelis/Kasvuhooneefekt.ppt) inimene kliima soojenemine on tekitatud meie inimeste poolt. Inimesed tekitavad tonnides süsihappegaasi iga päev tööstuslike ettevõtetega. Me saastame õhku, paisates atmosfääri kasvuhoone gaase. Kasvuhoone gaasid imevad päikeselt peegeldunud kiirte soojuse endasse ja ei lase neil tagasi kosmosesse peegelduda. See toob kaasa temeratuuri kerkimise, mis omakorda viib erinevate ja väga tõsiste globaalsete probleemideni. (http://www.physic.ut.ee/~kikas/GLOBE_oppepaevad/Meelis/Kasvuhooneefekt.ppt)
Selle tootmiseks kulub aastas ligemale 1010 tonni kütust ja 2*1010 tonni hapniku. Sellepärast ongi paljudes riikides loodud energiasäästu- programmid. Suurimaks probleemis on fossiilsete kütuste põlemisel eralduvad gaasid, mis saastavad loodust (vt lisa 5). Nende gaaside kogunemine atmosfääri kõrgematesse kihtidesse põhjustab Maa kliima soojenemist. (Loodmaa, V. 1980) Energiat säästes, hoiame kokku loodusvarasid nagu maagaaas, nafta, kivisüsi, põlevkivi jt. Selle tulemusena saastame vähem loodust ning kahandame ka pere igapäevaseid kulutusi. Niisiis peame mõtlema, kuidas energiat loodusesõbralikumalt toota ja tarbida. Traditsiooniliste fossiilsete kütuste kasutavate soojuselektrijaamadekõrval peaksid oma koha leidma keskkonnasõbralikud alternatiivse energia võimalused: tuule-, päikese- ja biomassi energia. Eesti katlamajades saaks mõistlikult majandades kasutada hakkepuitu ja turvast sealjuures hävitamata rabasid ja metsi. (Loodmaa, V
Selle tootmiseks kulub aastas ligemale 1010 tonni kütust ja 2*1010 tonni hapniku. Sellepärast ongi paljudes riikides loodud energiasäästu- programmid. Suurimaks probleemis on fossiilsete kütuste põlemisel eralduvad gaasid, mis saastavad loodust (vt lisa 5). Nende gaaside kogunemine atmosfääri kõrgematesse kihtidesse põhjustab Maa kliima soojenemist. (Loodmaa, V. 1980) Energiat säästes, hoiame kokku loodusvarasid nagu maagaaas, nafta, kivisüsi, põlevkivi jt. Selle tulemusena saastame vähem loodust ning kahandame ka pere igapäevaseid kulutusi. Niisiis peame mõtlema, kuidas energiat loodusesõbralikumalt toota ja tarbida. Traditsiooniliste fossiilsete kütuste kasutavate soojuselektrijaamadekõrval peaksid oma koha leidma keskkonnasõbralikud alternatiivse energia võimalused: tuule-, päikese- ja biomassi energia. Eesti katlamajades saaks mõistlikult majandades kasutada hakkepuitu ja turvast sealjuures hävitamata rabasid ja metsi. (Loodmaa, V
Kasutatava toorme, vee ja energia kokkuhoiule suunatud meetmed. Jäätmekoguste vähendamine. Saasteainete emissiooni vähendavad abinõud: puhastusseadmed, taaskasutus, ringlussüsteemid. IPPC kompleksne reostuse vähendamine ja kontroll. Vee, õhu, pinnase kaitse reostuse eest. Ühine keskkonnaluba. Probleemi lahendamisel ei tohi reostust üle kanda: · Ajas Plastiku taaskasutamine raskmetallidega. · Ühest keskkonnast teise Puhastame vee, aga saastame enam õhku ning tekitame jäätmeid. · Ühest asukohast teise Ohtlike ainete transport välismaale. · Ühest ainest teise ainesse. Ühe ohtliku aine asendamine teisega. · Produkti tarbimisel. Vähendame autotransporti, mille tõttu võib suureneda hoopis lennureiside arv. Samuti ei tohiks probleemi lahendamisel tekitada uut (lahendame hapestumise, aga tekib C02 probleem)
annaabi.ee 
