EESTLASED OSALESID JÄRGMISTES ALADES: Iluuistamises: paarissõitjad Maria Sergejeva ja Ilja Glebov, naisüksiksõidus Jelena Glebova, jäätantsus Irina Stork ja Taavi Rand. Mäesuusatamises: Tiiu Nurmberg ja Deyvid Oprja. Laskesuusatamises: Eveli Saue, Roland Lessing, Kauri Kõiv, Indrek Tobreluts, Priit Viks, Martten Kaldvee, Sirli Hanni, Kadri Lehtla, Kristel Viigipuu. Murdmaasuusatamises: Kristina Smigun-Vähi, Peeter Kümmel, Jaak Mae, Aivar Rehemaa, Anti Saarepuu, Andrus Veerpalu, Kein Einaste, Kaija Udras, Triin Ojaste, Algo Kärp, Kaspar Kokk, Timo Simonlatser, Karel Tammjärv ja Tatjana Mannima. EESTLASTE SAAVUTUSED Iluuisutamine: Naiste üksiksõit: Jelena Glebova 21 koht Paarissõit: Maria Sergejeva - Ilja Glebov 19 koht Jäätants: Irina Stork - Taavi Rand 23 koht Laskesuusatamine: MEHED 10 km sprint 31. Indrek Tobreluts 48. Kauri Kõiv 62. Roland Lessing 74. Martten Kaldvee 12,5 km jälitussõit 48. Indrek Tobreluts 50. Kauri Kõiv
Õppisin paljude puude kohta asju juurde. Sain teada, millised lehed on puudel, millised on puutüved. Ma ei teadnud enne, milline on mustalepa leht, aga nüüd tean tänu selle töö tegemisele. Tahtsin teada juba ammu, kui kõrgeks võib kasvada kuusk nüüd tean, et Eestis on kuusk, mis on üle 48 m ja kasvab Põlvamaal. Sain teada saarest ühe huvitava asja, mida ma enne ei teadnud - tal on väga halva lõhnaga mahl ja sellepärast putukad ei taha saarepuu ligi minna. Uurides vanarahva tarkusi puude kohta ilmnes, et vanasti istutati pihlakapuid majade ümber, et äike sisse ei lööks ja pihlakaoksast punuti käevõrusid ka enda kaitseks. Sain teada, et vanasti tehti laevamaste männipuust - kuna see oli vaiguga koos, siis ei hakanud mast mädanema. Põnev oli info puude rahvapäraste nimetuste kohta. Kõige vahvamad nimed olid pedajas, lesetamm, toom, suar, sarakas, vastra, pihl, aab, seatamm, emalepp. Eesti vanim
Sportlaste vande andja: Giorgio Rocca, mäesuusataja Kohtunike vande andja: Fabio Bianchetti, uisutamine Olümpiatule süütaja: Stefania Belmondo, murdmaasuusatamine Eesti lipu kandja: Eveli Saue (avamisel), Kristina Smigun (lõpetamisel) Eesti koonids olümpiamängudel laskesuusatajad Indrek Tobreluts, Dimitri Borovik, Janno Prants, Ronald Lessing,Priit Viks, Eveli Saue murdmaasuusatajad Andrus Veerpalu, Raul Olle, Jaak Mae,Priit Narusk, Anti Saarepuu, Kaspar Kokk, Peeter Kümmel, Aivar Rehemaa, Kristina Smigun, Silja Suja, Kaili Sirge, Piret Pormeister, Tatjana Mannima iluuisutajad Diana Rennik, Aleksei Saks, Jelena Glebova kahevõistleja Tambet Pikkor suusahüppajadJens Salumäe, Jaan Jüris mäesuusatajad Tiiu Nurmberg, Deyvid Oprja Eesti olümpiamedalistid Kristina Smigun-Vähi KULDMEDAL suusatamises 10 km-s (klassikas) Kristina-Smigun-Vähi KULDMEDAL 10-km-s suusavahetusega sõidus
5 Eesti koondis Murdmaasuusatamine: Laskesuusatamine: Kein Einaste Sirli Hanni Kaspar Kokk Martten Kaldvee Algo Kärp Kauri Kõiv Peeter Kümmel Kadri Lehtla Jaak Mae Roland Lessing Tatjana Mannima Eveli Saue Triin Ojaste Indrek Tobreluts Aivar Rehemaa Kristel Viigipuu Anti Saarepuu Priit Viks Timo Simonlatser Iluuisutamine: Kristina Smigun-Vähi Ilja Glebov Kaarel Tammjärv Jelena Glebova Kaija Udras Taavi Rand Andrus Veerpalu Maria Sergejeva Mäesuusatamine: Irina Stork Tiiu Nurmberg Deyvid Oprja 6 Murdmaasuusatamine
................................................................ 8 Aivar Rehemaa....................................................................................................................9 Algo Kärp............................................................................................................................9 Kaspar Kokk....................................................................................................................... 9 Anti Saarepuu......................................................................................................................9 Karel Tammjärv................................................................................................................10 Kein Einaste......................................................................................................................10 Kristina Smigun-Vähi...........................................................................
Pikkor, suusahüppaja Jaan Jüris. Eestlased olümpiamedalil: kuldmedal - Andrus Veerpalu (15 km murdmaasuusatamine), hõbemedal - Andrus Veerpalu (50 km), pronksmedal - Jaak Mae (15 km). Torino 10.02. - 26.02.2006 Olümpia koondisesse kuulusid: laskesuusatajad Indrek Tobreluts, Dimitri Borovik, Janno Prants, Ronald Lessing, Priit Viks, Eveli Saue; murdmaasuusatajad Andrus Veerpalu, Raul Olle, Jaak Mae, Priit Narusk, Anti Saarepuu, Kaspar Kokk, Peeter Kümmel, Aivar Rehemaa, Kristina Smigun, Silja Suja, Kaili Sirge, Piret Pormeister, Tatjana Mannima; iluuisutajad Diana Rennik, Aleksei Saks, Jelena Glebova; kahevõistleja Tambet Pikkor; suusahüppajad Jens Salumäe, Jaan Jüris; mäesuusatajad Tiiu Nurmberg, Deyvid Oprja. Andrus Veerpalu jaoks olid need juba viiendad taliolümpiamängud. Parimad kohad saavutasid: Andrus Veerpalu 1. koht 15 km klassikastiilis, Jaak Mae 5. koht 15 km klassikastiilis, Anti Saarepuu 8
11. Kaspar Kokk suusataja 12. Karel Tammjärv suusataja 13. Algo Kärp suusataja 14. Siim Sellis suusataja 15. Piret Pormeister suusataja 16. Vahur Teppana suusataja 17. Kaarel Nurmsalu suusataja 18. Triin Ojaste suusataja 19. Erkki Jallai suusataja 20. Vello Kaaristo suusataja 21. Tatjana Mannima suusataja 22. Priit Narusk suusataja 23. Raul Olle suusataja 24. Juku Pent suusataja 25. Anti Saarepuu suusataja 26. Siim Sellis suusataja 27. Timo Simonlatser suusataja 28. Kaili Sirge suusataja 29. Jaanus Teppan suusataja 30. Vahur Teppana suusataja 31. Kaija Udras suusataja 32. Eeri Vahtra suusataja 33. Anatoli Smigun suusataja 34. Katrin Smigun suusataja 35. Rutt Smigun suusataja 36. Kristina Smigun-Vähi suusataja 37. Margus Ader laskesuusataja 38. Sirli Hanni laskesuusataja 39
Mesilaspere terviku seisukohalt võib öelda, et mesilasema on mesilasperes üks tähtsamatest isenditest, kes vastutab mesilaspere arengu eest ja kellest sõltub mesilaspere iseloom. Paarunud mesilasema. Janek Saarepuu foto 6 MESILASEMADE KASVATAMINE MESILASEMADE KASVATAMINE 7 Mesilasema bioloogia Mesilasema on kõige suuremate mõõtudega isend mesilasperes. Mesilasema kasvatamiseks valmistavad mesi- Äsja kupust koorunud ema kehapikkus on 16–18 mm ja mass 180–200
Murdmaasuusatamine 2006.a. Koht Osav.arv Sportlane/võistkond Võistlusala Millal? Kus? 1 99 Andrus Veerpalu 15 km k 17.02 Torino 1 72 Kristina Smigun 10 km k 16.02 Torino 1 167 Kristina Smigun 7,5 km + 7,5km 12.02 Torino suusavahetusega 8 80 Anti Saarepuu vabastiilisprint 1,4 k 22.02 Torino 8 61 Kristina Smigun 30 km vabastiilis ühistardist 24.02 Torino 8 16 Eesti meeskond: 4 × 10 km teatesõit 19.02 Torino Aivar Rehemaa Andrus Veerpalu Jaak Mae Kaspar Kokk Murdmaasuusatamine 2010.a. Koht Osav. arv Sportlane/võiskond Võistlusala Millal? Kus?
Tormis Laine Sünniaeg: 06.08.2000 Treener: Oliver Nindl Klubi: A.B.G. Westlichesmittelgebirge M Suurslaalom 18.02.2018 (kokku osalejaid 109) 40.koht, ajaga 2:30.88 (kaotus võitjale 12.84) M Slaalom 22.02.2018 (kokku osalejaid 106) katkestas Tormis Laine Foto: Eesti Suusaliit Murdmaasuusatami ne Marko Kilp Sünniaeg: 01.11.1993 Treener: Anti Saarepuu Klubi: Võru Suusaklubi M Klassikasprint 13.02.2018 (kokku osalejaid:80) II veerandfinaalis 18.koht, aeg: 3:12:00 (kaotus võitjale 1,45) M Teatesõit sprindis 21.02.2018 (kokku osalejaid: 28 *14 võistkonda) 17.koht,(Eesti koondises olid Marko Kilp ja Karel Tammjärv) *I poolfinaalis 9.koht. Tulemus 16.30,30 (kaotus võitjale 26,33) Marko Kilp
Ilu ei kõlba aga alati patta panna. Pihlakamarju on igaüks proovinud ja teab, millised mõrud nad on. Veidi magusamaks muutuvad need pärast esimesi sügisesi öökülmi. Kes aga ei ole kevadisi puukaunistajaid nuusutanud, see tehku seda. Need muidu nii ilusad õied on lausa vastiku haisuga. Kuid mesilastele see lõhn meeldib ja nii võimegi mai- ja juunikuus näha neid hulganisti õitel askeldamas. Pihlaka leht koosneb paljudest väikestest lehekestest. Lehekesed on erinevalt saarepuu omadest peene saagja servaga ning alt veidi karvased. Talvel on hea pihlakat teistest puudest eristada pehmete karvaste pungade järgi, eriti ilusad ja suured on ladvapungad. Pihlaka noored oksad on üpris tumehallid, nii on neid kasutatud isegi musta värvi saamisel. Kasutatud on ka pihlaka puitu. Temast tehti kauni punaka läikega mööblit. Pihlaka kõvast puidust sai vanasti häid tööriistavarsi, rehapulki, ratta- ja reekodaraid. Eriti hinnatud oli
luuletaja Ovidiuse teosest "Metamorphoses". Aus mäng on olümpiaideaal, mis hõlmab eneses ausust, austust nii meeskonnakaaslaste kui konkurentide vastu ning kehtestatud võistlusreeglitest kinnipidamist. Eesti olümpiakoondis Eestit läheb Vancouverisse esindama 30 sportlast. Eestit esindab: Murdmaasuusatamises: Kein Einaste, Andrus Veerpalu, Timo Simonlautser, Kristina SmigunVähi, Anti Saarepuu, Triin Ojaste, Aivar Rehemaa, Jaak Mae, Algo Kärp, Kaija Udras, Tatjana Mannima, Karel Tammjärv, Peeter Kümmel, Kaspar Kokk Iluuisutamises ja jäätantsus: Ilja Glebov, Taavi Rand, Maria Sergejeva, Irina Stork, Jelena Glebova Laskesuusatamises: Sirli Hanni, Kadri Lehtla, Roland Lessing, Martten Kaldvee, Kauri Kõiv, Eveli Saue, Indrek Tobreluts, Kristel Viigipuu, Priit Viks Mäesuusatamises: Deyvid Oprja, Tiiu Nurmberg
lehti söömas, tüvel halli seent tuletaela või musta pääsikut, ka omapärased oksapuntrad puuladvas on seente töö. Põõsarinne: · Pihlakas Pihlapuu ei jää sügisel oma kaunite oranzikate marjadega kellelegi märkamatuks. Kuid ilus on ta ka kevadel, mil kogu puud katavad rohkeõielised suured õisikud. Mesilasi võime näha mai- ja juunikuus hulganisti õitel askeldamas. Pihalakaleht koosneb paljudest väikestest lehekestest. Lehekesed on erinevalt saarepuu omadest peene saagja servaga ning alt veidi karvased. Pihlaka noored oksad on üpris tumehallid, nii on neid kasutatud isegi musta värvi saamisel. Kõige rohkem on aga inimestel kasu pihlakamarjadest. Tegelikult on nad ka paljudele lindudele sügiseti asendamatuks toiduks. Eelkõige on need hea vitamiinitee toormaterjaliks, kuid aitavad ka köha ning hingamisteede hädade puhul. pihlakamarjade söömisel peab aga arvestama, et kui väike laps neid liialt
Kõrgeima kasvuga ning jämedaima tüvega liik saare perekonnas on meie kodumaine harilik saar. Harilik saar kasvab kogu Euroopas ning peale selle veel Krimmis, Kaukaasias ja Väike- Aasias. Eesti asub hariliku saare levila põhjapiiril ja seetõttu küünib meil kasvavate saarte kõrgus vaid üksikutel kolmekümne meetrini. Tavaliselt kasvavad saared meil 20-25 meetriseks.Eesti võimsaimad saared kasvavad meie kodulinnale küllaltki lähedal. Pikim saarepuu kasvab Audru pargis ja tema kõrguseks mõõdeti 2000. aastal 31,5 meetrit. Jämedaim harilik saar, mille tüve ümbermõõduks on saadud 6,6 meetrit, asub Kivi-Vigalas. Harilik saar on kõigil aastaaegadel kergelt äratuntav. Suvel tunneme saare ära suurte, roheliste paaritusulgjate liitlehtede järgi ja talvel pigimustade pungade järgi. Saar on tuultolmneja ja seetõttu õitseb ta enne lehtimist. Saare vili on tiivuline pähklike, mis valmib sügisel, kuid
Herbert Abel, Laura Alba, Kein Einaste, Erkki Jallai, Vello Kaaristo, Rando Kaljuvee, Marko Kilp, Kaspar Kokk, Kristiina Kresmer, Algo Kärp, Peeter Kümmel, Karin Laine, Krista Lepik, Jaak Mae, Tatjana Mannima, Priit Narusk, Piret Niglas, Tõnu Odamus, Triin Ojaste, Raul Olle, Aino Paal, Feliks Parre, Triin Peips, Juku Pent, Eveli Peterson, Piret Pormeister, Heidi Raju, Pavo Raudsepp, Aivar Rehemaa, Raido Ränkel, Anti Saarepuu, Siim Sellis, Edgar Siitan, Timo Simonlatser, Kaili Sirge, Silja Suija, Anatoli Smigun, Katrin Smigun, Kristina Smigun-Vähi, Rutt Smigun, Karel Tammjärv, Jaanus Teppan, Vahur Teppan, Cristel Vahtra, Eeri Vahtra, Kaija Vahtra, Andreas Veerpalu, Andrus Veerpalu, Anette Veerpalu ja Urmas Välbe.
(normaalmäelt ja suurelt mäelt). Ka oli murdmaasuusatamises nii naiste 30 km kui meeste 50 km ühistardiga sõidus võimalus soovi korral oma võistlussuuski vahetada vastavas boksis. Võistlustel osales 589 sportlast 61 riigist. Eesti sportlastest osalesid Libereci maailmameistrivõistlutel murdmaasuusatamises Tatjana Mannima, Laura Rohtla, Triin Ojaste, Kaija Udras, Kaili Sirge, Kaspar Kokk, Peeter Kümmel, Jaak Mae, Priit Narusk, Aivar Rehemaa, Anti Saarepuu, Andrus Veerpalu, Algo Kärp, Timo Simonlatser. Kahevõistluses osalesid Kail Piho, Kaarel Nurmsalu, Aldo Leetoja, Karl-August Tiirmaa ja Tanel Levkoi. Suusahüpetest võttis osa Illimar Pärna. Kõige edukamateks osutusid MM-il norrakad, kes võitsid kokku 12 medalit 5 kulda, 4 hõbedat ja 3 pronksi. Silma paistsid ka Saksamaa üheksa, Soome kaheksa ning USA kuue medaliga. Eesti sai, tänu Andrus Veerpalule, suusatamise maailmameistrivõistlustelt Liberecist ühe, kuldse, medali.
2006. aasta taliolümpiamängud toimusid Torinos, Itaalias. Eestit esindasid järgmised sportlased: iluuisutamises Jelena Glebova, Diana Rennik, Aleksei Saks, kahevõistluses: Tambet Pikkor, laskesuusatamises: Eveli Saue, Dimitri Borovik, Roland Lessing, Janno Prants, Indrek Tobreluts, Priit Viks, murdmaasuusatamises: Tatjana Mannima, Piret Pormeister, Kaili Sirge, Silja Suija, Kristina Smigun, Erkki Jallai, Kaspar Kokk, Peeter Kümmel, Jaak Mae, Priit Narusk, Raul Olle, Aivar Rehemaa, Anti Saarepuu, Andrus Veerpalu, mäesuusatamises: Tiiu Nurmberg, Deyvid Oprja, suusahüppetes: Jaan Jüris, Jens Salumäe. Kokku osales Eestist 28 sportlast. Eestlastest said olümpiamedali järgmised sportlased: · kuldmedal Andrus Veerpalu (15 km klassikasõidus ), · kuldmedal Kristina Smigun (7,5+7,5 km suusavahetusega sõidus ) · kuldmedal - Kristina Smigun (10 km klassikasõidus).
· Iluuistamises: paarissõitjad Maria Sergejeva ja Ilja Glebov, naisüksiksõidus Jelena Glebova, jäätantsus Irina Stork ja Taavi Rand. · Mäesuusatamises: Tiiu Nurmberg ja Deyvid Oprja. · Laskesuusatamises: Eveli Saue, Roland Lessing, Kauri Kõiv, Indrek Tobreluts, Priit Viks, Martten Kaldvee, Sirli Hanni, Kadri Lehtla, Kristel Viigipuu. · Murdmaasuusatamises: Kristina Smigun-Vähi, Peeter Kümmel, Jaak Mae, Aivar Rehemaa, Anti Saarepuu, Andrus Veerpalu, Kein Einaste, Kaija Udras, Triin Ojaste, Algo Kärp, Kaspar Kokk, Timo Simonlatser, Karel Tammjärv ja Tatjana Mannima. 2. 2010. aasta taliolümpiamängude ning paraolümpiamängude maskotid Miga on noor merikaru (sea beer) kelle lemmiktegevusteks on surfamine ja lumelauasõit. Merikarud on osaliselt tapjavaalad ja osaliselt karud. Terve suve möllab Miga koos kohalike surfaritega lainetel
suusahüppaja Jaan Jüris. Neljandat korda olümpial: Andrus Veerpalu. Eestlased olümpiamedalil: kuldmedal - Andrus Veerpalu (15 km murdmaasuusatamine), hõbemedal - Andrus Veerpalu (50 km), pronksmedal - Jaak Mae (15 km). Torino 10.02. - 26.02.2006 Olümpia koondisesse kuulusid: laskesuusatajad Indrek Tobreluts, Dimitri Borovik, Janno Prants, Ronald Lessing, Priit Viks, Eveli Saue; murdmaasuusatajad Andrus Veerpalu, Raul Olle, Jaak Mae, Priit Narusk, Anti Saarepuu, Kaspar Kokk, Peeter Kümmel, Aivar Rehemaa, Kristina Smigun, Silja Suja, Kaili Sirge, Piret Pormeister, Tatjana Mannima; iluuisutajad Diana Rennik, Aleksei Saks, Jelena Glebova; kahevõistleja Tambet Pikkor; suusahüppajad Jens Salumäe, Jaan Jüris; mäesuusatajad Tiiu Nurmberg, Deyvid Oprja. Andrus Veerpalu jaoks olid need juba viiendad taliolümpiamängud. Parimad kohad saavutasid: Andrus Veerpalu 1. koht 15 km klassikastiilis (38:01.3), Jaak Mae 5. koht 15 km klassikastiilis (+33
Sapporo MM Sapporo on linn Jaapanis, kus toimusid 2007.a. tali Maailmameistri võistlused. Eestist sõitis sinna võistlema 11 tublit sportlast eesotsas Kristina Smiguni ja Jaak Maega. Naised: Kaili Sirge, Piret Pormeister, Tatjana Mannima, Mehed: Kaspar Kokk, Peeter Kümmel, Priit Narusk, Timo Simonlatser ning Aivar Rehemaa, enne Sapporot , aga haigestus Anti Saarepuu. Kahjuks jäi see kordsest põnevast võitlusest välja kahekordne Olümpia võitja Andrus Veerpalu raviva põlve pärast. Kuid Sapporosse sõitis ka Jens Salumäe, kelle sihiks oli hüpata tubli tulemus suure mäe võistluses. Võistlus toimus 11 päeva. Neil Maailmameistri võistlustel ei läinud eestlastel hiilgavalt nagu oodati või loodeti. Parima eestlasena oli Kristina Smigun 6
fjordi seitsme haruna laskuv Seitse Õde. Norra on järvederikas maa (umbes 200 000 järve, kokku 4,7% kogu Norra pindalast), kuid suuri järvi on väga vähe; suurim järv on Mjosa. Suure osa Norra territooriumist hõlmavad paljad kaljud ja tundra. Mets kasvab 25% -l Norra maa-alast; 90% sellest on okasmets. Ainult lääne ja lõunarannikul on laiguti sega ja lehtmetsa, seal kasvavad mänd, kask, lepp, tamm, saar, pärm, jalakas ja saarepuu. Lõunaosas asub metsapiir 1100-1200m kõrgusel, põhjas laskub see mereni. Norra on kõrgeltarenenud tööstusmaa, kus tugev riiklik sektor ja suur väliskapitali osatähtsus. (joon. 9.). Norralaste peamised tegevusalad seonduvad iidsest ajast merega. Varem tegeldi meresõidu ja kalapüügiga, tänapäeval on neile lisandunud nafta ja gaasi ammutamine põhjamere alt. Väga suur osa on hüdroenergeetikal. Üle 99% elektrienergiast toodavad hüdroelektrijaamad. Tähtsaimad maavarad on nafta
(Hel-ist ehk surmamaalt), Fenrir (hunt) ja Loki laps meremadu Jörmungandur. Odinil oli teadmine , et maailm ei lõpe Ragnarokiga, peale võitlust pidi Roheliseja kaunimana veest tõusma uus maailm. Enne lahingut olid kaks inimest Lif ja Lifthamir end Yggdrasilli okste vahele peitu pugenud kaks inimest kes ainsana ellu jäädel alustavad uut elu uues maailmas.(Cotterell, 2001, lk 218) -5- 1.5Yggdrasil Suur saarepuu Yggdrasil oli sümbüülne sammas mille ümber kogu Põhjala maailm keeres. Saarepuu kasvas Asgardi keskel, ühendades kõiki maailmu omavahel. Puul oli kolm peajuurt. Üks ulatus Niflheimi (udumaa) ja Huergelmeri (pulbitsev katel), sinna kust elu alguse sai. Teine juur ulatus Midgardi, teadmiste allikasse, mida valvas tark Hiid Mimir. Kolmas juur ulatus Asgardi e jumalate maale.(Allan 2004, lk 38) Arvatakse, et hiiglaslik puu võis eksisteerida ka tegelikult inimeste maailmas. Adam Bremenist
, teatesõidu 14.) Veel aasta tagasi tippseltskonnale kõvasti kannale astunud mees on tänavu iseenda hale vari. Ebaõnnestunud olümpiasõitude järel ei osanud kehva vormi põhjendada, ent nõustus, et tulemused olid lahjad. · Algo Kärp (murdmaasuusatamise 50 km (kl) 41., teatesõidu 14.) Mati Alaver on seda meest pakkunud Eesti suusatamise tulevikutegijaks, ent vähemalt Vancouveris seda näha polnud. Teatesõidus suutis oma vahetuses kaotada parimatele kaks minutit. · Anti Saarepuu (suusasprindi 42., sprinditeade 17.) Võinuks kindlasti sõita end 30 parema hulka, ent suutis staadionile laskudes kukkuda. Paraku kõiksugu oletused spordis ei maksa. Loeb vaid tulemus, ja see oli nõrk. · Kein Einaste (suusasprindi 59.) Sarnaselt Saarepuuga püsis sprindi eelsõidus kuni kukkumiseni edasipääsejate hulgas, ent... Kuna tegelik tulemus jäi nõrgaks, on hinne ebarahuldav. · Kaspar Kokk (suusavahetusega sõidu 42. teatesõidu 14.)
Järgnev krüptiline tähendus on "mõõgatupp on mõõgast"(is of sword). Islandis on Oss jumal, eriti Jumal Odin lisades "Asgardi prints ja Valhalla Jumal". Sel juhul oli napp tähenduse selge tõlgendamine, ladina sõnastikus Islandi kohta on "Jupiter, Jumalate Isa", kelleks Odin enamikul juhtudel füüsiliselt kahtlemata oli. Anglosaksid toetavad salmi Aescist. "Ae"-ruun anglosaksi-futharkis, mis võib olla võtnud Ansuzi koha ja Ossi pole seal mainitud. Samaväärne tähendus on siin saarepuu, mis olevat olnud äärmiselt kõrge ja kallihinnaline ja mille tugev tüvi pidas kangekaelselt vastu mitmetele rünnakutele. Saarepuu on sünonüüm Yggrasili maailmapuule ja selle tähendus kindlustab A-ruuni seotuse Odini/Jumalaga. Tõepoolest, Yggrasil tähendab "Yggi hobust" kui ka "Yggi võllast"- Odin rippus ju kui avastas ruunid, tehes saarepuust püha puu nii ruuniteadusele kui Põhja müütidele. Ühe allika järgi ei peitu selle harudel mürgiseid loomi. Saarepuust aisadega kaarik
1) Kaspar Kokk 20. koht (76 võistlejat) 15 km + 15 km suusavahetusega sõidus (+50.0) 36. koht (99 võistlejat) 15 km klassikastiilis (+2:50.4) 8. koht (16 meeskonda) 4 × 10 km teatesõidus (+1:38.1) Aivar Rehemaa 33. koht (76 võistlejat) 15 km + 15 km suusavahetusega sõidus (+2:50.6) 35. koht (80 võistlejat) 50 km vabastiilis ühisstardist (+1:49.0) 54. koht (80 võistlejat) 1,4 km vabastiilisprindis (2:26.09) 8. koht (16 meeskonda) 4 × 10 km teatesõidus (+1:38.1) Anti Saarepuu 8. koht (80 võistlejat) 1,4 km vabastiilisprindis (+4,0) 14. koht (24 meeskonda) 6 × 1,4 km klassikastiili paarissprindis (+33.4) Priit Narusk 41. koht (80 võistlejat) 1,4 km vabastiilisprindis (2:22.19) 46. koht (99 võistlejat) 15 km klassikastiilis (+3:34.5) 14. koht (24 meeskonda) 6 × 1,4 km klassikastiili paarissprindis (+33.4) Peeter Kümmel 38. koht (80 võistlejat) 1,4 km vabastiilisprindis (2:21.60) Kristina Smigun 1
Las Võrus nii ollagi! Sport Spordi poole pealt seostub Võru eelkõige võrkpalli- ja suusalinnana. Seda kasvõi sellepärast, et meie korraldatav võrkpalliturniir on vanim Eestis ja suusamõnusid saab maitsta kõige kauem aastas. Tänavu toimub rahvusvaheline Võru võrkpalliturniir 48. korda ning kannab turniiri algataja Jaan Gutmanni nime. Meiekandimees Raul Olle on üks maailma parimaid pikamaasuusatajaid ja talle on sekundeerimas noored suusamehed Anti Saarepuu ja Erki Jallai. Mainimata ei saa jätta olümpiavõitjat Erki Noolt, temagi on pärit Võrust. Suuremad traditsioonilised spordivõistlused on olümpiavõitja Eduard Pütsepa mälestusturniir kreeka rooma maadluses noortele, Võru Spordikooli võrkpalliturniir noortele, Ümber Tamula järve jooks, Võru tänavakorvpalliturniir jatalvised ja suvised autorallid jne. Noortesport on koondatud Võru Spordikooli ning spordiklubidesse. Spordikoolis
0 5 10 15 20 25 Honda edasimüüjate tuntus Eesti elanike seas % kõikidest vastajatest, n=500 8 2.4. Sponsorlus Firma püüab läbi erinevate sponsorluste lisada tuntust. Siin näited mõningatest sponsoreeritatavatest: Urmo Aava WRC rallimeeskond, Eesti kahevõistlejate ja suusahüppekoondis, FC Levadia, Korvpalliklubi Pärnu/Catwees, TTÜ Korvpalliklubi, Urmo Aava noorteralliklubi, Anti Saarepuu, Kristjan Kasearu, Keit Einaste, Honda Club Estonia. Urmo Aava Eesti suusahüpete koondis 2.5 Kampaaniate kujundused Näited erinevatest kampaania kujundustest (auto müük, moto müük, teeninduse pakkumine) Rehvivahetuskampaania. Periood november 2008.a., kanalid : otse post, www Otseposti kujundus Pakkumine teeninduses ATV kampaania Periood - detsember 2008-jaanuar 2009.a.,kanalid : www (atv- foorum.ee,biker.ee,catwees.ee)
Torino 10. 26. Veebruar 2006 Eestlastest osalesid: Iluuistamises: Jelena Glebova, Diana Rennik, Aleksei Saks Kahevõistluses: Tambet Pikkor Laskesuusatamises: Eveli Saue, Dimitri Borovik, Roland Lessing, Janno Prants, Indrek Tobreluts, Priit Viks Murdmaasuusatamises: Tatjana Mannima, Piret Pormeister, Kaili Sirge, Silja Suija, Kristina Smigun, Erkki Jallai, Kaspar Kokk, Peeter Kümmel, Jaak Mae, Priit Narusk, Raul Olle, Aivar Rehemaa, Anti Saarepuu, Andrus Veerpalu Mäesuusatamises: Tiiu Nurmberg, Deyvid Oprja Suusahüppetes: Jaan Jüris, Jens Salumäe
21. sajandi kunst Eestis: ● Uue aastatuhande alguseks oli riigi majandus hakanud edenema; ● Kunstile oli tekkinud maksujõulisi ostjaid firmade (eriti pangad) aga ka eraisikute näol; ● 90ndad aastad näitasid, milliseid tagajärgi toob kaasa hoolimatu suhtumine kultuuri; ● Riik hakkas järjest enam väärtustama kultuuri ja kunsti rolli ühiskonnas; ● Hakati looma fonde, mille kaudu saab rahastada kunsti- ja kultuuriüritusi. Silja Saarepuu: Dieta Eesti Kunstimuuseum: ● Avati 2006. aastal; ● Arhitekt on Pekka Vapaavuori. Ilmar Kruusamäe: Eesti Rahva Muuseum: Tauno Kangro: Hea linna vaim Andres Lunge, Mait Lauri: valmis 2009. aastal Vergo Vernik: Tasakaal Anu-Lahe Sarv:
temast valmistatakse vineeri ja mööblit. Kindlast on kõik maalapsed näinud, et isa suitsusingi tegemiseks toob metsast just neid punaseid puid: sanglepp annab lihale kauni läike ja hea maitse. Lõpuks võib teda ka niisama kütteks kasutada, kuid kes seda raatsib, sest igast puuhalust võib ka midagi huvitavad nikerdada, kuna must lepp sobib pehme ja hästi töödeldava puidu tõttu selleks suurepäraselt. 86. Harilik saar Fraxinus excelsior Saarepuu otsast langevad seemned alla helikopteritena nagu vahtralt. Kui erinevalt vahtrast on saarel viljad ühekaupa. Neist ei saa ka pikka nina teha. Kui vahtra seemned leiavad uue puu jaoks kasvukoha juba sügisel, siis enamik saare seemneid lendab õhus hoopis kevadel. Tegelikult on neil kahel puul aga väga vähe ühist. Näiteks on saarel liitlehed, mille tõttu võib teda pihlakaga sassi ajada. Kuid saare lehed on rohkem läikivad, pole karvased ja jämedalt saagja servaga
vesiroos, kortsleht, varsakabi, nõges, sookail ja kibe tulikas. Levis arusaam, et parimate raviomaduste olid kesksuvel eriti veel surnuaialt korjatud taimed. Taimi tuli korjata vaikuses ning vasaku käega. Soovitavalt pidi korjates liikuma tagurpidi. Lillede oluline osa oli ka ennustuskunstis. Paljudele puudele ja põõsastele on omistatud tõhusat haiguste ja õnnetuste eest kaitsvat toimet. Kõige hinnatum on saarepuu, pihlakas. Mõned uskusid, et ta kaitses, teised et tõmbas välku ligi. Üleloomulikku jõudu on omistatud tammele. Puudest süüdatud tuli aitas ära hoida ähvardavat sõda, katku ja muid ohte. Sarapuu kaitses pkselöögi ja ussihammustuse eest ning mängis rolli ka armumaagias. Kadakamarja suus hoidmine kaitses enamiku haiguste eest. Üksikult kasvavate mändide sisse käidi hambavalu viimas. Selleks urgitseti puutikuga hambast veidi mäda välja ja löödi tikk seejärel tüve sisse kinni
Odin oli jumalatest vanim, ta lõi koos oma vendade Vili ja Véga maailma ja ta oli teiste jumalate isa. Odini naine oli Frigg. Odin oli salapärane ja ettervamatu, ta võis muuta oma kuju. Tal oli kombeks käia ringi vana, halli habeme ja ühe silmaga mehe kujul, kelle nägu varjas lai kübar. Teise silma ohverdas ta, et juua Mímiri tarkuse allikast ja omandada võime näha kogu maailma minevikku, olevikku ja tulevikku. Odin tundis ruune, selle oskuse hankis ta puues end püha saarepuu Yggdrasilli otsa. Odini kaarnad Huginn ja Muninn lendasid iga päev maailmas ringi ja tõid Odinile teateid kõigest, mis toimus. Kaarnad seostusid Odiniga kui sõjajumalaga -- raipesööjatena olid nad lahinguväljadel tavalised külalised. Odini järgi on nime saanud kolmapäev skandinaavia keeltes (onsdag), inglise keeles (wednesday) ja hollandi keeles (woensdag). Osmussaare rootsikeelne nimi Odensholm tähendab Odini hauda.
Ilu ei kõlba aga alati patta panna. Pihlakamarju on igaüks proovinud ja teab, millised mõrud nad on. Veidi magusamaks muutuvad need pärast esimesi sügisesi öökülmi. Kes aga ei ole kevadisi puukaunistajaid nuusutanud, see tehku seda. Need muidu nii ilusad õied on lausa vastiku haisuga. Kuid mesilastele see lõhn meeldib ja nii võimegi mai- ja juunikuus näha neid hulganisti õitel askeldamas. Pihlaka leht koosneb paljudest väikestest lehekestest. Lehekesed on erinevalt saarepuu omadest peene saagja servaga ning alt veidi karvased. Talvel on hea pihlakat teistest puudest eristada pehmete karvaste pungade järgi, eriti ilusad ja suured on ladvapungad. Pihlaka noored oksad on üpris tumehallid, nii on neid kasutatud isegi musta värvi saamisel. Kasutatud on ka pihlaka puitu. Temast tehti kauni punaka läikega mööblit. Pihlaka kõvast puidust sai vanasti häid tööriistavarsi, rehapulki, ratta- ja reekodaraid
Egle Uljas oli Ateenas edukaim Eesti naiskergejõustiklane - eeljooksus sündis uus Eesti rekord 51,91 400 meetri jooksus. Janek Tombak oli ainuke Eesti rattur, kes põrgukuumuses finisisse jõudis. Andrus Värniku vaim oli medalivõiduks valmis, ometi lõppes võistlus talle suure pettumuse ja kuuenda kohaga. XX taliolümpiamängud, Torino 2006 Andrus Veerpalu ja Kristina Smigun olid meie medali saajad. Suusatajatest said esikümnesse veel Anti Saarepuu, Aivar Rehemaa, Kaspar Kokk ja Jaak Mae. XXIX suveolümpiamängud Peking 2008 Gerd Kanter - maailmameister võttis seisusekohase võidu - neljanda katse tulemus 68.82 andis kindla esikoha ja kulla. Tõnu Endrekson, Jüri Jaanson võitsid meeste paarisaerulisel kahepaadil hõbemedali, 42- aastasele Jaansonile oli see juba kuuendatel olümpiamängudel teiseks olümpiahõbedaks. Märt Israeli olümpiadebüüt lõppes kvalifikatsioonivõistlustel, kokkuvõttes tubli 14. koht.
Võtta sisse 1/2 klaasitäit 3-4 korda päevas enne sööki. Südame isheemiatõve raviks: 1. Võtta sisse 5-10 ml värsket lehemahla veega (vahekorras 1:5) 4-6 korda päevas; 2. Teha lehetõmmis: 2 supilusikatäit kuivi peenestatud lehti 2 klaasi keeva vee kohta, lasta tõmmata veevannil 15 minutit. Jahutada, kurnata. Võtta sisse 50-100 ml 3-4 korda päevas; 29 3. Juua leheteed kui vitamiinijooki. 5.11. Harilik saar (Fraxinus excelsior) saarepuu, saarn, saarnas, suar. Rahvameditsiinis tarvitatakse koort, seemneid ja lehti. Noorte lehtede vann võib aidata näiteks liigese- la lihasevalu korral. Kuid koorest on saadud ka abi riide ja villa mustaks, siniseks või pruuniks värvimisel. Isegi naha parkimisel on teda kasutatud. Tegelikult soovitatakse saare noori vilju isegi süüa. Nad on eelkõige vitamiin C allikaks. Söömiseks tuleks viljad esmalt marineerida. Eks igaüks proovib ja siis otsustab, kas võiks teinekordki
1756 1848 Rõbnikov Juri Tartu 04:34:37 M35 565 2228 Rõngas Riho Tallinn 03:34:17 M35 1198 1254 Räim Rivo Tallinn 04:05:07 M35 1343 775 Rääk Tarmo Tartu 04:12:02 M35 177 253 Saamere Tanel Tallinn 03:09:00 M35 1656 1507 Saar Jüri Valga 04:29:02 M35 902 2765 Saar Sulev Lääne-Viru 03:51:19 M35 964 919 Saarepuu Meelis Võru 03:54:42 M35 155 433 Saarna Rivo Tallinn 03:07:07 M35 1297 2549 Sabulis Gvido Läti 04:10:20 M35 2040 1458 Sagris Virgo Tallinn 04:55:14 M35 374 340 Saimre Kaido Pärnu 03:22:24 M35 2197 2897 Saira Mikko Tallinn 05:13:08 M35 1817 1708 Salk Enrico Rapla 04:38:54 M35 413 1107 Salus Ardi Võru 03:25:35 M35
annaabi.ee 
