Sisukord 3. Jüriöö ülestõusu algus 4. Läbirääkimise Paides ja eestlaste saadikute tapmine Kanavere ja Sõjamäe lahingud 5. Ülestõusu algus Saaremaal Ordu sõjakäik Saaremaale, Vesse hukkamine 6. Taani müüb Põhja-Eesti Saksa ordule 7. Kasutatud kirjandus 1343. aasta 23. aprillil alanud Jüriöö ülestõus oli üks silmapaistvamaid eestlaste vastuhakke keskajal. See haaras nii Harju-, Lääne- kui ka Saaremaa ning kestis ligi kaks aastat. Eestlased näitasid ülestõusu kestel üles ka poliitilist vaistu, paludes abi rootslastelt
jõe suudmesse ja rajas Riia linna. 1202 – rajati Mõõgavendade ordu. 1208 – sai alguse sissetung Eestisse. Ajendiks sai see, et ugandlased olevat röövinud Saksa kaupmehi. 1210 – eestlased piirasid Mõõgavendade ordu peakorterit Võnnu linnust. Ümera lahing. 1212-1215 – Toreida vaherahu. 1215 – sakslaste sõjakäik Ridalasse. Sama aasta kevadel Lõhavere piiramine, mis lõppes eestlaste ristimisega. 1215 – Merelahing Uues Sadamas. Sakslased sattusid tormi varju Saaremaale, saarlased avastasid ja blokeerisid. Sakslased kergendasid oma laevasid, õnnestus põgeneda. 1215 – Ugala ja Sakala alistusid. 1217 – tähtsad sündmused Otepää all. Sakslased kandsid raskeid kaotusi. 1217 september – suur sõjakäik Riia vastu. Madisepäeva lahing 21.09.1217. Eestlased kaotasid, Lembitu sai surma. 1219 – Tallinna saabus Taani kuningas Valdermar II. 15. juuni – toimus lahing, Taanlaste lipusaamise lahing, Tallinna päev. 1220 – võiduristimine.
Viidumäe loodusrada asub Lääne- Saaremaal muistse Antsülusjärve rannaastangu läheduses. Viidmäe õpperajad ning vaatlustorn asuvad täielikult Viidumäe looduskaitsealal, mille maad on riigi omandis. Looduskaitse alal asuv rada on jagatud kaheks, kuid mõlemad saavad alguse Viidumäe looduskaitseala kontori juurest. Raja ääres võib näha Lääne- Saaremaale iseloomulikke maastikutüüpe- puisniit, allikasoo, Saaremaale iseloomulikke metsakooslusi ning samuti rannaastangut, mille kõrgeim osa on 59 meetrit üle merepinna (Joonis 1). Joonis 1. Viidumäe õpperaja äärne puisniit Loodusrada on suunatud Lääne-Saaremaa iseloomulike biotoopide, bioloogilise mitmekesisuse ning ka Viidumäe ajaloo tundmaõppimiseks. Viidumäe looduskaitseala kontorisse on sisse seatud püsinäitus, kus on ära toodud erinevad looduskaitsealal
12. sajandi lõpuks olid Soome ja Baltikumi rahvad jäänud Euroopa viimasteks paganateks ning surutud ida- ja läänekiriku vahele. Seetõttu oli nende allutamine ja ristimine ka peaaegu paratamatu. 1198. aasta juulis toimus Bertholdi ja liivlaste vahel Riia kandis lahing, kristlased võitsid küll selle, kuid Bertold hukkus. Varsti pärast lahingut ajasid liivlased kristlased Holmist minema, nii jäi nende kätte vaid Üksküla.1206.aastal korraldasid taanlased retke Saaremaale. Sel aastal purjetas kuningas Valdemar II koos Lundi peapiiskopi Anders Suneseniga Saaremaale, kättemaksuks saarlaste kolm aastat varem toimunud rüüsteretke eest, ning hakkas seal ehitama linnust. Kuid et keegi taanlastest ei julgenud pärast peaväe lahkumist sinna jääda, siis oli kuningas sunnitud poolelioleva rajatise põlema süütama. Eestlased ründasid omakorda orduvägesi ja nende liitlasi, saates üksteise järel malevaid liivlaste ja latgalite maad rüüstama
Vastuhakk suruti maha Saarlased kaotasid tõenäoliselt paar tuhat meest Jüriöö ülestõusu kolmas (?) järk 1345. aasta algupoolel alustasid saarlased taas mässu Mäss kestis 8 päeva Lõppes sakslaste sõlmitud rahuga Saarlased pidid oma relvad viima Lihulasse, hävitama Maapensaarenimelise linnuse Rahu kindlustuseks tuli anda pantvange Kaks aastat kestnud Jüriöö ülestõus oli maha surutud Eestlased pidid karistust kandma ehitama sakslastele Saaremaale Maasilinna kivilinnus Jüriöö ülestõusu tagajärjed Muutused maa poliitilises kaardis Ordu sai endale pikalt ihaldatud valdused Eestimaa vasallid said raske hoobi, reaaljõud ja poliitline osatähtsus nõrgenes Marienburgis müüs Taani kuningas Valdemar IV kõik oma õigused Eestimaa kohta Saksa ordule 1343. 1345. aasta sündmused mõjutasid meie edaspidist ajalookäiku Aegade jooksul oli arenenud välja sunnismaisus ja lõpuks pärisorjus.
röövinud nad saagist Kristuse kuju ja riputanud selle võlla poodud surnukehade kõrvale, samuti löönud nad risti ühe ristiusulise poisi, nii nagu Issand risti löödi. Olgugi, et kroonik toetus kuuldule, mitte nähtule, on selline väljendusviis tõendiks selle kohta, missuguse mulje jättis ülestõus sakslastele, millist hirmu ja õudust see tekitas. Paul Luhthein gravüür Võitluste laienemine Harjumaalt laienes ülestõus Läänemaale ja Saaremaale. Haapsalu piiramine ja sakslaste hävitamine Ordu väed olid parasjagu sõjaretkel venelaste juures, seetõttu hakati otsima sakslaste poolt võimalust aega viita. Sakslased esitavad kutse tulla saatkonnaga Paidesse läbirääkimistele. Paide läbirääkimised Paide läbirääkimistele (4. mai 1343) kogunesid kõik suuremad orduhärrad, ,,Viljandi komtuur Gosvin von Herike, Riia komtuur Dirk von Rambou, vend Wilken
ja Kihelkonna valla territooriumile. Paikneb ligi 10 kilomeetri pikkuse ning keskmiselt paari kilomeetri laiuse vööndina Saaremaa keskkõrgustiku lääneküljel Muistse Antsülusjärve rannaastangul. Looduskaitseala külastuskeskus asub Audakul, jäädes Kuressaarest 28 km kaugusele. Asukoht Joonis 1 . Viidumäe Looduskaitseala asukoht Eestis Joonis 2 . Viidumäe Looduskaitseala LK eesmärgid Lääne-Saaremaale iseloomuliku looduse kaitse Elupaikade säilitamine Paljude haruldaste liikide kaitse. Koosluste säilitamine. Haruldaste taime-liikide ja koosluste uurimine Foto 1 . Viidumäe Looduskaitseala hõredates valgusküllastes metsades, häiludes ja metsaservades eelistavad kasvada mitmed haruldased taimed, sh ka aas-karukell, mis kuulub Eestis III kaitsekategooriasse. Elustik
Järgmisena sai 1199.a. piiskopiks Albert, kes seadis kindlaks eesmärgiks rajada Liivimaale kirikuriik. Selleks ta: Ø Pühendas kogu maa Neitsi Maarjale; Ø Alustas 1201.a. Riia linna rajamist, kuhu viis koheselt üle ka piiskopkonna keskuse; Ø Hakkas läänistama juba vallutatud alasid; Ø 1202. asutati Mõõgavendade ordu (alaliselt kohal viibiv eliitväeosa); Ø Juhtis ristisõda liivlaste, latgalite ja eestlaste vastu. Taanlaste retk Saaremaale 1206. aastal purjetas kuningas Valdemar II koos Lundi peapiiskopi Anders Suneseniga Saaremaale Hakkas seal ehitama linnust kättemaksuks saarlaste kolm aastat varem toimunud rüüsteretke eest Keegi taanlastest ei julgenud pärast peaväe lahkumist sinna jääda, kuningas oli sunnitud poolelioleva rajatise põlema süütama Sakslaste ja latgalite ning eestlaste võitlused Pärast liivlaste ja latgalite alistamist alustasid sakslased rünnakuid Lõuna Eestisse
Sotsiaalministeerium on palavalt tegelenud invaliididega. Peaaegu igal ehitisel on invaliiditrepid nig neil on võimalus liikuda mööda maja ringi. Puuetega inimeste pension on võrsunud. Iga invaliidi hooldaja makstakse linnavalitsuse poolt kinni. Tallina linna ehitus on kiirelt arenenud. Valmis on Tallinna Tartu neljarealine maantee. Ehitatud on palju rohkem pilvelõhkujaid. Mitte väga kõrgeid, vaid selliseid parajaid. Nii Saaremaale kui Hiiumaale on ehitatud mandrilt sillad. Tartu linn on saavutanud oma arhitektuuris väga moodsa ja klassikalise välimuse. Pärnu on endiselt suvepealinn, mis toob sisse väga palju turiste. Suviti on seal võimalus tegeleda igasuguse veespordiga. Saaremaale on ehitatud ka delfinaarium. Siseministeerium on kahandanud kuritegevust. Tänavatel on turvaline käia, parkides pole enam narkosüstlaid ja kurjategijad teevad ühiskondlikku tööd.
mõttes kogu rahvas. Ehk küll kroonikate andmeis jääb paljugi ebaselgeks, nähtub neist kõigist, et ülestõus algas ja kulges esimestel päevadel kindla läbimõeldud plaani kohaselt. Kõigepealt puhastati maa sakslastest, seejärel koguneti mingisse samuti juba varem kindlaksmääratud kohta, kus korraldati sõjavägi ja valiti üldjuhid. Võitluste laienemine Harjulaste edukus vasallide ja sakslaste ründamisel kandis vabadusvõitluse laine edasi Läänemaale ja Saaremaale. Kroonik Hoeneke on kirjutanud sündmuste kohta järgmist: ,,Mõne päeva pärast peale seda lõid ka läänlased kõik sakslased surnuks, keda nad leidsid, nagu see oli sündinud Harjus, läksid ja piirasid Haapsalut ja hukkasid 1800 inimest. Eestlaste vastuhakkamise siirdumine Läänemaale oli juba osaliselt puudutamas ka ordut. Ordumeister ise aga viibis sel ajal sõjas venelaste vastu ja oli parajasti Irboskat piiramas.Ta katkestas kohe Pihkva vastase sõjakäigu , koondas oma väed
päeva kestel ära käis Otepää all, nii et, nagu venelased isegi teatavad, ei olnud aega sadulast maha tulla. Saksa teatel olnud venelaste vägi 5000 mehe suurune. Jüriöö ülestõusu teine järk algas juulis-augustis 1343. Selgi korral olid alustajateks harjulased ja eesmärgis oli Harjumaa ja Saaremaa liit. Preisimaalt abijõude saanud ordu alustas ordumeister Burchard von Dreilebeni juhtimisel novembris vastulööki Harjumaal ja 1344. aasta veebruaris tehti rünnak jääteed mööda saaremaale, kus vastuhakk suruti maha. Saarlased kaotasid tõenäoliselt paar tuhat meest. Kuid juba järgmise aasta algupoolel alustasid saarlased jälle mässu. See mäss kestis 8 päeva, siis oli Ordu vägede keskuse asudes Karjas sunnitud saarlased rahu paluma. Saarlased pidid välja andma oma relvad, viies need Lihulasse. Hävitama oma Maapensaare-nimelise linnuse ja andma rahu kindlustuseks pantvange. Kaks aastat kestnud Jüriöö ülestõus oli maha surutud.
Väikese väina tammi tee tuleks/ ei tuleks maksustada? Jaatus 1) ratsionaalne: riik saaks kasu 2) emotsionaalne: inimesed, kes käivad muhust saaremaale või vastupidi tööl või niisama, peavad raha maksma ja keegi ei taha rõõmsalt raha maksta 3) eetiline: meeleavaldajad Eitus 1) ratsionaalne: riik ei saa majanduslikku tulu 2) emotsionaalne: kohalikele oleks see solvav 3) eetiline: paljud saarlased käivad saaremaal tööl või koolis ja neilt ei peaks rohkem raha võtma
SÕDA JA sAAREMAA Meelis Maripuu 1941. aasta lahingud 22. juuni koidu ajal 1941 jõudis II maailmasõda lennukiga Saaremaale kohale. Saksamaa oli samal ööl alustanud rünnakut oma senise liitlase Nõukogude Liidu vastu. Saaremaale rajatud Nõukogude rannakaitse, lennu- ning mereväebaasid hakkasid tõsiselt häirima Saksamaa laevastiku liikumist Läänemere idaosas ning pääsu Liivi lahte. Juba esimesel rünnakuhommikul asus Saksa lennuvägi pommitama Sõrves asuvaid Nõukogude rannakaitsepatareisid. Esialgu pommitati eelmise ilmasõja ajast sakslastele tuttavat, hilisema Nõukogude kindrali Ungermani poolt projekteeritud rannakaitsepatarei aset. Targu oli Nõukogude sõjavägi uutele patareidele valinud uued kohad
(repotaaz) Käisin Saaremaa rallil,mis on toimunud juba mitu aastat.See aasta oli 40. juubel Saaremaa rallil.Läksime sinna koos pere ja sõpradega.Sinna sõitsime praamiga ja loomulikult autoga.Järjekord oli pikk.Praamid käisid harva kuna oli torm ja tugev tuul.Ootasime järjekorras vähemlt 8 tundi.Praami peale saime alles kell neli hommikul kui tahtsime jõuda kuuese praami peale eelmine õhtul.Kui praami peale saime ja Saaremaale jõutsime läksime maale korra magama.Varsti hakkasime juba rallile minema.Ralli oli vägev eriti see kui üks auto üle katuse käis (tegin ka ise sellest pilti).Siis läksime järmisele katsele.Vaatasime kuidas seal ka autod raja läbivad.Pärast seda läksime maale.Järmine päev läksime koju.
“ ja all tähed „Eesti NSV“. Vapi ülaosas oli viieharuline täht. *proletaarlane – vaene palgatööline ENSV riigilipp oli punast värvi kangas, mida läbib sinine laineline vööt kahe valge triibuga ülalpool, kujundades kuus teravatipulist lainet piki lippu. Erinevused: 1) Riigilipp oli teistes värvides. 2) Puudus iseseisvus. 3) Autot ostes oli vaja luba spetsiaalselt ametiühingult. 4) Politsei asemel valvas korda miilits. 5) Saaremaale sai vaid erilubadega sõita. Eesti NSV lipp Eesti NSV vapp.
INFO See on tõeline seiklus. Matk on katsumusterohke, väljakutseid ja unustamatuid elamusi pakkuv. Matk on kõigile jõukohane. Autod jäetakse Saaremaale ja pakitakse seljakotid. Matk läheb läbi laidude. Vilsandile jõudes viib kastiauto rühma turismitallu sööma, edasi sõit saare kõige läänepoolsemasse tippu 200 aastase tuletorni alla. Tutvutakse Vilsandi looduse eripäradega. Vaadatakse ringi tuletornilinnakus. Vilsandi Energiamaja külastus lisatasu eest. Paadid viivad väsinud matkalised tagasi autode juurde. Kestvus: 6-8 tundi Grupi suurus: minimaalselt 6 inimest Hind: 45/in
Seal toimunud ägedas lahingus langes suurel hulgal nii saarlasi kui ka ordumehi, kuid võit jäi siiski viimastele. Marburgi Wigandi kroonika järgi poodi saarlaste juht Vesse seejärel jalgupidi üles. Pole selge, kidas see täpselt välja nägi, kuid arheoloog Ain Mäesalu on oletanud, et ta võidi puua kiviheitemasina külge. (Vahtre, 2005) Saarlaste vastupanu polnud veel murtud. 1344. aasta veebruaris kogus ordumeister väejõu ning tungis üle jää Saaremaale, kus ta röövides ja põletades jõudis viimaks saarlaste metskindluse ette. Kindlus vallutati peagi ning saarlaste ülestõusu juht Vesse poodi jalgupidi üles. (Parjõgi, 2006) Peagi kindlustati Karja linnus ning ordumeister tungis taas oma vägedega Saaremaale. Peale rüüstamisi olid saarlased sunnitud alla andma. Neil kästi vaherahu tingimustena tuua Lihula linnusesse oma relvad, anda nii palju pantvange kui nõutakse ning hävitada Maasi maalinnus. (Parijõgi, 2006) 3
SAAREMAA SAAREMAA Saaremaa on Eesti suurim saar, mis asub Balti meres Hiiumaast lõuna pool. Saaremaa ainsas linnas, Kuressaares, asub hästi säilinud keskaegne loss. Kiviaiad, rookatused, töötavad tuuleveskid ja koduõlu on märgid, mille järgi saad kindlasti aru, et oled saabunud Saaremaale. MAJUTUS Saaremaal on palju lahedaid majutus kohti! Kuressaare on Eesti SPA pealinn ja on tõenäoliselt maailmas esikohal SPA'de arvult ühe elaniku kohta. Saaremaal on seitse SPA'd ja sadu turismitalusid ning palju muud. MAJUTUSKOHAD ARVUDES Saaremaal on 214 atesteeritud majutusettevõtet (05.10.2007 seisuga), mis jagunevad liikide järgi:
merest umbes 1,52,5 mm aastas. Pinnakatte moodustab enamasti rähkmoreen, klibu ning mere- ja tuiskliiv; umbes 7 % Saaremaa pindalast hõlmavad sood ja rabad. Pinnamood on tasandikuline. Rannikul leidub mitmel pool luiteid. Saare taimestik on väga rikkalik merelise kliima ja mullastiku mitmekesisuse tõttu: leidub üle 900 taimeliigi, sealhulgas haruldasi liike nagu saaremaa robirohi, jugapuu, luuderohi, tuhkpihlakas. Kadaka- ja sarapuu-lood, liigirikkad puisniidud ning allkasood on saaremaale iseloomulikud. Viidumäe looduskaitseala asub Lääne-Saaremaa kõrgustiku edelaosas. Hea puhkekohana teatakse Eesti suurimat saart ehk Saaremaad , kus on ilus loodus ning nii mõningaid vaatamisväärsusi.Oma asukoha ja eraldatuse tõttu on säilitanud Saaremaa oma ainulaadsuse.Saaremal leidub veel roogkatusega hooneid ja kiviaedu, säilinud on rahvariided ning nende teistsugune keelepruuk. 3
Nad pildusid 5 päeva järjest kive linnusesse. Saarlased andsid alla ainult siis kui linnus üle antaks. Ettepanek võeti vastu. Eestlased puhastasid mitmed linnused vaenlastest. Üle kogu Eestimaa ja Saaremaa läkitati sõna, et sakslaste ja taanlaste vastu võitlema mindaks. Vabadusvõitluse lõpp Kiire tegutsemisega oli eestlastel korda läinud vabastada peaaegu kogu oma maa. Vaenlaste kätte jäi veel Tallinn. Sakslased vallutasid Tartu. Sakslased läksid üle jää Saaremaale. Peatudes enne Muhu linnuses, hävitades selle täielikult. Saaremaale jõudes liikusid sakslased Valjala alla, kuid saarlased otsustasid sõlmida rahu. Allajäämise põhjused Sõjas osalesid tugevad riigid ja vürstkonnad Vaenlased olid tugevad eelised, näiteks parem sõjaline varustus Eestlastel polnud riik veel täielikult välja kujunenud Tänan J Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase
konflikti ei suudetud rahumeelselt lahendada, sest sakslased ja latgalid nõudsid eestlastelt lisaks kaupade tagastamisele ka latgalitele eelnevatel aastatel sooritatud röövretkede ajal tehtud kahju korvamist ja eneste ristida laskmist. Sellega ugalased aga ei nõustunud ning samal aastal toimus Ugandisse latgalite ja sakslaste rüüsteretk, mida tihti loetakse muistne vabadusvõitluse alguseks. Muistne vabadusvõitlus Taanlaste 1206. aasta retk Saaremaale Kuigi Henriku kroonikal põhineva saksa misjoni keskse ajalookäsitluse järgi algas eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208. aastal, siis mõnikord on selle alguseks peetud ka taanlaste kaks aastat varasemat sõjaretke Saaremaale. 1206. aastal purjetas kuningas Valdemar II koos Lundi peapiiskopi Anders SunesenigaSaaremaale, kättemaksuks saarlaste kolm aastat varem toimunud rüüsteretke eest, ning hakkas seal ehitama linnust. Kuid et keegi taanlastest ei
Ka talle tüdruk valetas oma nime. See tuli välja Pärnus, kui Liisa-Ly kohtas oma klassiõde, kes teda nimepidi kutsus. Liisa-Ly jooksis ära ning jäi nädalaks ajaks veel Pärnu. Ta jõi ning magas rannas. Siis otsustas ta Tallinnasse omale vanale sõbrannale külla minna. Seal oli ta ka umbes nädal aega. Raamatu lõpus mõtles ta koju minna. Ta hääletas ning kohtus sama poisiga, kelle auto peal ta ka enne on olnud. Poiss viis ta otse Saaremaale koju. Ema oli väga õnnelik, et tütar koju jõudis, ka Liisa-Ly oli.
Rootsi ehk meie. Meie lipu all loodeti saabutada paremaid kaubandustingimusi. 1561. aasta juuni algul ajasime poolakad Toompealt välja ja kohe peale seda alistusid meile Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonnad ning Tallinna linn meie kuningas Erik 14nda juhtimisel. Olime kehtestanud Põhja-Eestis Rootsi võimu. 1563. aastal läksid meie ja Taani kuningakojad omavahel tülli. Konflikt paisus Seitsmeaastaseks Põhjamaade sõjaks. Selle käigus vallutasime Hiiumaa, kus korraldasime sõjaretki Saaremaale. Läänemaal pidasime lahinguid taanlastega liidus olnud poolakate vastu. 1568. aastal tuli meie kodumaal, Rootsis, võimule Poola kuninga õemees Johan III. Ta parandas meie valulisi suhteid Poolaga. Juba 1570.ndal aastal sõlmisime Taaniga rahu. 1574. aastal ründasime Põltsamaad põletasime maha alevi, kuid kahjuks ei suutnud linnust vallutada. Meie võim jäi alles vaid Tallinnasse ja Hiiumaale. Sõja lõpu poole tegutsesime Poolaga teinetesit segamata Eesti eri osades
põhjalikult maapiirkondi nii palju, et veel kolm aastat hiljem on Harjumaad nimetatud tühjaks, laastatud maaks. Teadaolevatel andmetel olevat Harjumaal surma saanud 30 000 eestlast, mis on aga ilmne liialdus, sest kogu Harju elanike arv võis olla 20 000. Kuid igal juhul olid paljud neist hukkunud ja maa põhjalikult laastatud. Kõik see murdiski eestlaste vastupanuvõime Harjumaal lõplikult. 1344. aasta veebruaris, kui meri oli viimaks jäätunud, asusid orduväed ka sõjaretke Saaremaale. Saarlased olid end kindlustanud linnuses, mida arvatakse asuvat praeguse Pamma küla lähedal Kooljamägedel. Seal toimunud ägedas lahingus langes suurel hulgal nii saarlasi kui ka ordumehi, kuid võit jäi siiski viimastele. Marburgi Wigandi kroonika järgi poodi saarlaste juht Vesse seejärel jalgupidi üles. Kaotatud lahing ei murdnud siiski saarlaste võitlusvaimu. Juba samal kevadel, kui orduväed saarelt lahkusid, puhkes taas ülestõus. 1345.
Ämblikud ei koo ainult püünisvõrku Paljud ämblikud (näiteks huntämblikud ja hüpikämblikud) ei koo üldse püünisvõrku, nemad peavad aktiivselt jahti. See aga ei tähenda, et neil võrgunäsad puuduvad. Sügiseti on näha tillukesi musti ämblikke, keda võid tihti oma riietelt leida. Need tillukesed ämblikud kasutavad võrguniiti levimiseks. Tuul võib neid kanda väga kaugele. Nii suudavad nad näiteks läbida ka vahemaa mandrilt Saaremaale. Kui ilmad külmemaks lähevad, otsivad ämblikud varjulise koha, (mõned ämblikud poevad näiteks puukoore alla) ning koovad endale võrguniidist kookoni. Võrguniidist kookonis hoiavad ämblikud ka mune. Kindlasti oled märganud ämblikke, kellel on väike "pallike" tagakeha küljes. Selle "pallikese" sees on
Punahirv Punahirv on maailmas väga laialt levinud liik. Tema looduslik levila hõlmab pea kogu põhjapoolkera. Peale selle on teda viidud veel ka mitmele poole mujale (N: Austraaliasse, Argentiinasse jne.). Eestis on levinud alamliik Euroopa punahirv. Ta on kogu aeg olnud meie aladel väikesearvuline ning jahedamatel kliimaperioodidel täiesti puudunud. Teda on korduvalt asustatud Abrukale, Hiiumaale, Saaremaale. Vähesel määral on ta Eestisse asunud ka Lätist. Kaasajal on ta sagedasem just Eesti läänesaartel. Punahirv on metskitsest suurem, kuid põdrast väiksem. Karvastiku värvus on suvel roostepruun, talvel hallikaspruun. Noortel on kasukas valgetäpiline. Saba ümber on valge laik nn. "sabapeegel". Elada eelistavad punahirved rikka alusmetsa ja lagendikega segametsi, milles on lagedaid kohti. Nad on paikse ja reeglina peidulise eluviisiga. Territooriumit märgistavad nad
4 päeva hiljem saabusid esimesed abiväed Viiburist ja Turust, kuid Ordumeister oli juba Haapsalu all, kust eestlased laiali pagesid. Ülestõusu laienemine Juulis piirasid saarlased sisse Pöide ordulinnuse. Lõuna-Eestisse tungisid Vene väed. Liivi ordu palus abi Saksa ordu kõrgmeistrilt. Eestlaste valduses olnud linnused Varbola ja Lohu vallutati ning Harjumaa tapeti tühjaks. Veebruaris liikus orduvägi Saaremaale – vallutati linnus ja tapeti juht Vesse. Järmisel aastal tuli orduvägi tagasi ja siis palusid juba saarlased rahu. Eestlaste lüüasaamine Saarlased pidid loobuma relvadest, maha lõhkuma linnuse ja selle asemele ehitama Massilinna ordulinnuse ning jätkama piiskopilinnuse rajamist. Taani kuningas müüs Põhja Eesti 19 000 hõbemarga eest Saksa ordule, kes valduse järgmisel aastal Liivi ordule üle andis. Aitäh!
Lätlased nõustusid sellega ja ei taganenud oma otsusest enam kordagi. Henrik paneb kirja: „Nimelt olid lätlased enne usu vastuvõtmist alandlikud ja põlatud, kannatades rohkesti ülekohut liivlastelt ja eestlastelt, mistõttu nad seda enam rõõmutsesid preestrite tuleku üle.“ 1208. aastaks jõudsid lätlased juba mitmed ristiusu kirikud ehitada ja ka Henriku Talava preestriks nimetada. Muistne vabadusvõitlus Taanlaste 1206. aasta retk Saaremaale Kuigi Henriku kroonikal põhineva Riia misjoni keskse ajalookäsitluse järgi algas võitlus eestlastega 1208. aastal, siis mõnikord on muistse vabadusvõitluse alguseks peetud ka taanlaste kaks aastat varasemat sõjaretke Saaremaale. 1206. aastal purjetasid Taani väed Saaremaale. Sõjakäigu juhina nimetavad Taani annaalid Lundi peapiiskoppi Anders Suneseni, Läti Henrik Taani kuningat Valdemar II, kellega olid kaasas Anders Sunesen ja Schleswigi piiskop Nicolaus.
Meil oli väike ühetoaline korter. Ema käis päeval tööl, mina aga veetsin oma päevad lasteaias. Suvel sai tihti Stroomi rannas mängimas käidud. Talvel viis ema mind aga tihti kelgutama. Kuna oli alles väike poisipõnn, siis ei mäleta ma Tallinna elust suurt midagi. Kui ema ja vanaema aga vahest räägivad minu lapsepõlvest, siis meenuvad mulle eredamad mälestused. Nii möödusid need päevad ja aastad Tallinnas, kuni saabus päev, mil tulime elama Saaremaale. Sõit sinna oli omamoodi elamus, sest mina ei olnud varem praamiga sõitnud. Uue koduga ja uue eluga harjumine võttis meil natuke aega. Pikkamööda tekkisid aga uued tuttavad, uued sõbrad ja nii tutvus ka mu ema minu praeguse isaga. Tema on ehtne saaremees, kes oskab rääkida huvitavaid lugusid saare elust. Mõned aastad tagasi sai maha peetud ka suur pulmapidu. Kokku kutsuti sõpru ja sugulasi igast Eestimaa nurgast. Niisiis ongi minu perekond
nälg, samuti ka katk, Taani kuninga soov müüa Põhja-Eesti liiviordule, Mälestus muistsest priiusest/vabadusest Sündmused/tegevus: Algas 23.aprill 1343 Eestlaste edu tekkis tänu sellele , et rünnak oli ootamatu Vallutati Padise klooster ,10 000 meest oli "salgas" .Ühtne tegevusplaan, 4. mai läbirääkimised Paides Eesti saatis 4 kuningat kõik tapeti Tulemus: Ülestõus Saaremaal ( lubati tulla välja ilma relvadeta ja seejärel loobiti kividega nad surnuks) 1344 ordu sõjakäik Saaremaale 1345 ordu teine sõjakäik Saaremaale mis lopes kindla võiduga 1346 Kõik läbi ja Taani müüs valdused ordule ( Põhja-Eesti valdused)
Too laulu kuulamine tekitas minus meeldiva tunde kuna see laul on rahulik ja meeldejääv. Meeldejääv just selle pärast, et see on selline rahulik ja noorte pärane. ,,Stairway To Heaven" erineb teistest lauludest selle poolest, et ta on aeglane ja rahulik, kui teised oli sellised tugeva bassi ja taga kõlaga. See muusika elamus erines minu teistest muusika elamustest kuna see oli korraldatud meie enda koolis ning seal oli tuttav ning meeldiv keskkond. Tavaliselt paremad kontserdid ju Saaremaale ei tule ja, siis peabki minema mandrile. Mingit erilist teavet see kontsert mulle ei andnud aga hea muusika elamuse sai siiski. Mingeid erilise ettepanekuid mul neile küll ei ole kui ainult seda, et korraku seda taas!! Mairi Kukk 8b 11.03.12
Algus · 23. aprill 1343 Harjumaal Haapsalu piiramine 4. mai 1343 kohtub Liivimaa ordu meister Paides nelja eestlaste juhiga 14. mail purustas ordu vägi eestlaste sõjalaagri Lasnamäel Sõjamäel. 18.-19. mail jõudsid kohale Turu ja Viiburi foogt. Ordu lisajõud Preisimaalt taastasid oktoobris 1343 Harumaal korra. Jüriöö ülestõus Saaremaal 1343 juulis hakkas sõjategevus Saaremaal. 1344 talvel kui meri jääs läks ordu Saaremaale mässu maha suruma. Saarlaste juhi Wesse tapmine. Lõplik Saaremaa vallutamine 1345 Saarlased viivad relvad Lihula linnusesse ja annavad pantvange. Pöidesse MAASILINN (saksa keeles Soneburg lepitus/heastamislinnus) Mõju : · Muutusid valitsemissuhted Põhja-Eestis taani müüs Eestimaa hertsogkonna 13 000 hõbemargi e 4443 kg hõbeda eest. · Ordu positsioonid tugevnesid.
valimised, võimule said enamasti Eesti ametnikud, september Riia operatsioon 1.-8 .september, Riia - langeb sakslaste kätte, kuu lõpul on sakslased juba Eesti piiride lähedal oktoober 25. oktoober enamlaste riigipööre 12. oktoober sakslaste dessants Venemaal, mis õnnestub, Saaremaale, Saaremaa langeb sakslaste kätte ja edasi langevad kõik Eesti Lääne saared, 23. oktoober enamlaste riigipööre Eestis, 27. oktoober läheb kõrgeim võim üle enamlastele,
trükk 1971 Juhan Smuul oli eesti kirjanik ja luuletaja.Teostes sees piirsituatsioon. "Poeem Stalinile" (1949) "Muhu monoloogid" (1968) "Karm noorus" (1946)-luulekogu Juhan Smuul oli omastanud Nõukogude Eesti preemia (1949 ja 1950), Stalini preemia (1952), Lenini preemia (1961). Ta oli ENSV rahvakirjanik (1965). Aadu Hint oli eesti kirjanik ja ühiskonnategelane.Tema looming kajastab valdavalt kalurite ja muu rannarahva elu. Aadu Hindil oli kaheksa last. Aadu Hint on maetud Saaremaale Kihelkonna kalmistule. Teoseid: "Pidalitõbi" "Oma saar" Tunnustused: Friedebert Tuglase noveliauhind (1982) Lenini orden Debora Vaara-kirjutas luuletuse"Saaremaa valss" Henno Käo-kirjutas põhiliselt laste raamatuid.Illustreeris oma lasteraamatuid ise.
Noored kihlusid peagi ja astusid järgmise aasta juunis abiellu. Abikaasa kaudu sattus Varandi Tartu kirjanikke ja boheemlaste ringkonda. 1939. aastal suri paari ainus laps ning abielu lagunes Aadu Hint Debora Trull Edasine elukäik 1940 liitus Eestimaa Kommunistliku Parteiga. Teise maailmasõja ajal võtles Punaarmees 19411958 oli abielus Minni Nurmega 1961. aastast oli abielus Elve Hindiga (sündinud Sooviste) Ta oli ENSV Ülemnõukogu liiges Aadu Hint on maetud Saaremaale Kihelkonna kalmistule Lapsed Aadu Hintil oli 8 last. Neist on tuntud Pärn Hint, Miina Hint ja Eeva Park kirjanikena ning Mare Zaneva tõlkjana. Looming Aadu Hindi looming kajastab kalurite ja muu rannarahva elu. Alustas kirjutamist 1930. aastate alguses novellide ja laastudega Romaanid ,,Pidalitõbi" (1934) ja ,,Vatku tõbilas" (1936) eritlevad leeprahaigusest või -hirmust muserdatud psüühikat.
Saaremaa tõuseb merest umbes 1,52,5 mm aastas (põhjaosa kiiremini, lõunaosa aeglasemalt). Pinnakatte moodustab enamasti rähkmoreen, klibu ning mere- ja tuiskliiv; umbes 7 % Saaremaa Merelise kliima ja mullastiku mitmekesisuse tõttu on saare taimestik väga rikkalik: leidub üle 900 taimeliigi (umbes 80 % Eestis kasvavaist), sealhulgas edendamised haruldasi liike nagu saaremaa robirohi, jugapuu, luuderohi, tuhkpihlakas. Saaremaale on iseloomulikud kadaka- ja sarapuu-lood, liigirikkad puisniidud ning allikasood. Metsamaad on saarel umbes 1200 km², valdavalt kasvab saarel okaspuumets. Gertu Põldmaa 9. klass
Maa saaja oli läänimmes e feodaal. Jüriöö ülestõus: Uue maaisanda kartuses alustasid harjulaseed relvastatud mässu koormiste vastu (Harjumaal) Valiti enda seast neli kuningat (Paide) Padise kloostri vallutamine Turust (Rootsi) paluti abi Sõjamäe ja Kanavere lahing Ülestõus Saaremaal (Vesse kuningas) Talupojad kaotasid Tagajärg: o Talupojad pidid ehitama Saaremaale Maasilinna kindluse o Koormiste kasv Talupoegad sotsiaalne liigendus: Adratalupoeg pidid maksma andameid ja kandma teokoormisi Üksjalad teisest talust tulnud. Koormised olid väiksemad Maavabad neile kuulus talu alama lääniõiguse alusel, mis muutis nad isiklikult vabaks. Ülikute järeltulijad Vabatalupojad maata või vähese maaga, palgatööst elatuvad talupojad Sulased ja teenijad müüsid oma tööjõudu pikemaks ajaks
Algas rüüsteretkega Ugandisse. -Algusperiood 1208-1212: Tõenäoliselt 1208. aasta suvel toimus latgalite ja saksa ristisõdijate sissetung Ugandisse, mis tipnes Otepää linnuse süütamisega. Ugalased kogusid end aga kiiresti ning tungisid veel samal aastal koos sakalastega omakorda latgalite alale, piirates sisse Beverini linnuse. Viimase piiramine aga nurjus. -2 järk Eestlased koos venelastega, madisepäeva lahing -3 järk Taanlased retkega Saaremaale, suudeti tagasi tõrjuda. Suur eestlaste ülestõus. Eestlased suutsid välja tõrjuda taanlased ja sakslased, Tallinna linnus jäi kättesaamatuks. Tartu langemine -Eestlase allajäämise põhjused: 1. Ülekaal oli vaenlasel 2. Relvastus oli eestlastel kehvem. 3. Venelased ei pidanud oma sõna ja tulid hilinemisega või ei tulnud üldse appi. 4. Polnud ühtset suurt juhti. 5. Eestlaste sõjategevus ei olnud orienteeritud.
Ja ei tohi ka unustada seda,et ÕNN ja ÕNNETUS käivad alati käsikäes. Mõned näited siis elust enesest:Lähen emaga poodi,tahtsin,et ta ostaks mulle midagi head,ema ostis,muidugi olin ma õnnelik,et sain selle,mida ihaldasin. Käisime laulutoa ansambliga regilaulu võistlusel,võitsime Laulud tähtedega kontserdile pääsmed,olime ka selle üle õnnelikud,selle õnne päästsime valla kiljumisega.Siis veel,et olime sõbrannaga,juba täitsa kindlad,et suvel Saaremaale minek jääb ära,kuna polnud aega kuskilt võtta,kuid siis teatati meile,et me ikkagi läheme,me olime ikka pärispäris õnnelikud selle üle. Niiet ka iga väiksem asi,võib meid õnnelikuks teha . Otsisin oma kõnesse ka mõned ilusad laused,mis mulle meeldisid: Õnn ei ole eesmärk,õnn on eluviis. Õnnes peitub armastus. Õnn on,kui liblikas mida tagaajades kunagi kätte ei saa,kuid kui istud vaikselt,tuleb ta ise sinu juurde.
Ja ei tohi ka unustada seda,et ÕNN ja ÕNNETUS käivad alati käsikäes. Mõned näited siis elust enesest:Lähen emaga poodi,tahtsin,et ta ostaks mulle midagi head,ema ostis,muidugi olin ma õnnelik,et sain selle,mida ihaldasin. Käisime laulutoa ansambliga regilaulu võistlusel,võitsime Laulud tähtedega kontserdile pääsmed,olime ka selle üle õnnelikud,selle õnne päästsime valla kiljumisega.Siis veel,et olime sõbrannaga,juba täitsa kindlad,et suvel Saaremaale minek jääb ära,kuna polnud aega kuskilt võtta,kuid siis teatati meile,et me ikkagi läheme,me olime ikka pärispäris õnnelikud selle üle. Niiet ka iga väiksem asi,võib meid õnnelikuks teha . Otsisin oma kõnesse ka mõned ilusad laused,mis mulle meeldisid: Õnn ei ole eesmärk,õnn on eluviis. Õnnes peitub armastus. Õnn on,kui liblikas mida tagaajades kunagi kätte ei saa,kuid kui istud vaikselt,tuleb ta ise sinu juurde.
Eesti Keskkonnaühenduste Koda EKO EKO • Asukoht: Narva mnt 27, Tallinn • Loodi 2002. aastal • Kotta kuulub 9 keskkonnavälist keskkonnaühendust • Liikmed: - Valitsusevälised sihtasutused - Mittetulundusühingud Miks loodi? • Võideldi Saaremaale Vilsandi Rahvuspargi lähikonda süvasadama rajamise vastu (haruldaste kirjuhahkade talvituspaik) • Eestis üha jätkuvad illegaalsed ning keskkonnavaenulikud metsaraied, mis seavad ohtu metsaelustiku säilimise. EKO eesmärk • Keskkonnaühenduste tegevuse kooskõlastamine ja seeläbi keskkonnakaitse eesmärkide täitmine • Eesti metsandus-, põllumajandus- ja energiapoliitika ning planeeringute keskkonnasõbralikumaks muutmine
omaseks. Ooper räägib sellest, kuidas kaks noort, Natalka ning Petro võitlevad oma armastuse eest. Natalka isa on aga noorte armastuse vastu ning neid ootab pikk lahusolek. Loomulikult lõppeb lugu õnnelikult ning armastus puhkeb taas õitsele. Tegemist on lihtsa ja rahvaliku looga armastusest, kust võib leida hoogsaid tantsuseadeid ning värvikirevaid rahvariideid. Minu arvates on juba suurde ooperitelki sisse astumine omaette elamus. See on lihtsalt uskumatu, kuidas Saaremaale tuuakse selline asi peo peale kohale. Olen eelneval aastal ka ise seal töödanud aga kohviku poolses osas. Minu arust oli kõik täpselt paigas! „Natalka Poltaavast“ pikkus oli täpselt paras ja lugu köitis mind terve aja. Eriliseks lemmikuks peaksin Natalkat mänginud noort neidu, kes oli väga temperamentne ja kandis rolli suurepäraselt välja! Kogu etenduse sidusid imeliseks tervikuks eelmainitud kirevad kostüümid, mis olid
Tallina, aga kuuldes eestlaste kaotused pöördus ta tagasi soome. 26. mal algas Pihkva väe sissetung Tartu piiskopkonda. 24. juulil algas ülestõus Saaremaal, kus lõõdi maha sakslased ja uputati preestrid merre, seejärel piirati 8 päeva Pöide linnust ja viskasid alistunud sakslased, nende hulgas ka foogti, kividega surnuks. Harjumaal surus Liivi ordu Saksa ordu abiga ülestõusu maha 1343. aasta lõpus aga ülestõus ei olnud veel läbi. 1344. aasta veebruaris tungis orduvägi Saaremaale ja hukkas (poos üles) saarlaste kuninga Vesse. Lõplikult alistati saarlased alles 1345. aasta alguses ja sellega oli ka ülestõus maha surutud. Jüriöö ülestõus koos muude sellega seotud vastuhakkudega halvendas järsult eesti rahva reaalset olukorda ja lülitas eestlased mitmeks sajandiks välja maa poliitilisest juhtimisest. Peale ülestõusu läksid Liivi ordu kätte kõik tähtsamad Taani linnused Eestimaa hertsogkonnas -- Tallinn ja Rakvere 1343. ning Narva 1345. aastal. 1346
Hundil on palju rahvapäraseid nimetusi, kuna vanarahvas ei tahtnud kunagi hunti enda koju kutsuda. Ta murdis koduloomi (lambaid, kanu, veiseid) maha. Et mitte kohale kutsuda teda, nimetati teda teiste nimedega. Need on näiteks: Susi Hallivatimees Kriimsilm Võsavillem Pajuvasikas Metsakutsu Levik Eestis Võsavillemit leidub pesakondadena üle Eesti (Igas Eesti maakonnas on vähemalt 1 pesakond). Hiljuti alles jõudsid hundid ka Saaremaale ja Hiiumaale. 1997. aasta loendusandmete põhjal on Eestis hunte 150 ja 200 isendi vahel. Üldiselt leidub teda kogu põhjapoolkeral, välja arvatud Aafrikas, Gröönimaal ning igilume ja –jääga kaetud aladel. Praeguseks on arvukus kahanenud Põhja-Ameerikas ja Lääne-Euroopas. LK 1 Elupaik ja eluviis Elupaigana väldib kriimsilm lausmetsa ja eelistab avamaastikku, kuna seal on kergem küttida teisi loomi. Eesti
Punaarmees, hiljem oli tagalas. Perekonnaseis 1937-1941 oli Aadu Hint abielus kirjaniku Debora Vaarandiga. 1941- 1958 oli abielus Minni Nurmega. 1961. aastast oli Hint abielus Elve Soovistega. http://www.ajakirimari.ee/Uhe_elu_91_aastat_551.ht m Kokku oli Aadu Hindil kaheksa last. Surm Aadu Hint suri 26.oktoobril 1989 aastal Tallinnas. Ta on maetud Saaremaale Kihelkonna kalmistule. Teosed Aadu Hint on kirjutanud 50 teost. Kõige rohkem on ta kirjanud novelle. http://tutarlapslinnast.blogspot.com/2013/11/a ngerjateekond.html Näiteid teostest Tuuline rand Pidalitõbi Uued naabrimehed Sina, kuu ja ema Oma saar Libahundi ema Tuuline rand · Aadu Hindi üks tuntumaid teoseid. · Koosneb neljast osast. · Tuulise ranna põhjal vändati ka 1971.aastal film
tahet võidelda oma õiguste eest viimse meheni, sai tõlgi kaudu niisuguse ilme, nagu oleksid nad ähvardanud sakslasi viimse meheni maha lüüa. Ordumeister lasi eesti väepealikud vangistada, tekkis võitlus, mille käigus hukkusid kõik eesti saadikud. Ülestõusnud jäid juhita ja ordu vallutas oma alad koheselt tagasi 1343 24. juulil üritasid saarlased ülestõusu, nad tõusid võõrvõimu vastu üles 1344 tungis orduvägi Saaremaale ja hukkas Saaremaa vanema Vesse Ülestõus suruti lõplikult maha 1345. aasta talvel Tagajärjed Eestlaste vägi purustati, hulk eestlasi tapeti Taani kuningas müüs oma valdused Liivi ordule. Nüüd oli Eestimaal kolm riiki 1) Saare-Lääne piiskopkond 2)Tartu piiskopkond 3)Liivi ordu Oli toimumas eestlaste tugevam sidumine mõisavõimuga ja tööga mõisapõllul
Leemeti isa tahtis samuti külla kolida, ema ei soovinud seda, kuna seal ei oodanud teda midagi. Kuid mingi aeg koliti ikkagi külla. Peale isa surma otsustati metsa tagasi kolida. Mingi aeg hakab Leemet külas käima Magdaleena juures, koos käidi ka küla kloostri juures. Mingi hetk põgeneb Leemet koos hiiega ühele saarele kus kohatakse vanaisa kelle hülged olid saarele toonud peale jalgade raiumist ja merre viskamist. Vanaisa soovil minnakse ka saaremaale. Lõpuks satutakse tagasi kodu metsadesse, kus Hiie sureb. Proobleemid Inimesed hakkasid metsast küladesse kolima. Leemeti ema hakkas isa kõrvalt karuga armu elu elama ning lõpuks tappis karu isa. Leemet ei tohtinud Hiiega suhelda kuna oli sündinud saatana maal . Ema muretses Leemeti õe salme ja karu suhte pärast kuna karud olid naiste maijad. Probleemid Raudmeestega kellega metsa elanikud sõdisid. Leemeti armu probleemid.
Isa ja poja usaldus ja suhtlus taastus, Aabel rääkis talle Tahtamaast ja Mihkel aitas isal saada Tahtamaa endale ja hiljem toetas teda Tahtamaa projektis. 6. Kes on Juhan Soova, millised olid suhted Aabeliga? Soova Juss ja Aabel kohtusid juhuslikult Vabaduse väljaku bussijaamas. Juss oli Aabeli koolikaaslane/klassivend ( kumbki neist)..Juss rääkis,et töötab Kuressaare mudaravilas. Kui Aabel sai teada,et tema Tahtamaa maal asub muda , sõitis ta koos Margega asja Saaremaale uurima. Seal võttis ta ühendust Jussiga ja kutsus ta endale appi. Juss aitas Aabelil määrata palju muda on ja kui hea kvaliteediga see on( kvaliteet oli väga hea). Aabel ostis Jussile abi eest konjaki ja maksis veitsa raha. Hiljem töötas Juss Aabeli mudaravilas. 7. Kes on Helene, millised suhted olid tal Aabeliga ? Helene oli Lingo Luugi tädi, kirjanik ja hiljem Saaremaal eesti keele õpetaja. Aabel ja Helene kohtusid Tiidu ja Tiina kodus, kus tähistati nende abiellumist
Eestlasi sundisid rahuläbirääkimistele ka pinevad vahekorrad venelastega. II PERIOOD (1215-1221) Sakslased murdsid vaherahu ja tegid 1215 rüüsteretke Ridalasse ja Sakalasse. Pärast eestlaste kaotust Leo all, koostati vastupealetungi kava, mille lõppeesmärgiks sai siinse piirkonna saksa koloonia täielik hävitamine. See aga loodetud tulemusi ei toonud, sest osalenud jõududest jäi lihtsalt väheseks. Seejärel tahtsid ristisõdijad Saksamaale tagasi minna, kuid sattusid tormiga Saaremaale ja seal peeti lahing Uues sadamas. 1215 tegid sakslased rüüsteretki Ugandisse ja nende olukord muutus lootusetuks. Ugandi alistus, tema järel ka Sakala ning nõustutakse ristimisega. See aga pahandas Venemaad, kes tegi 1216. rüüsteretke Ugandisse. Nüüd läksid ugalased koos sakslastega sõjakäigule Venemaale, kust naasti suure saagiga. Nüüd tajus ka Venemaa sakslaste ohtu ja sõlmis saarlastega liidu. 1217 saabus suur venelaste vägi Otepää alla.
Saaremaa ja seda ümbritsevate Saarte taimestik ja loomastik mitmekesine ja liigirohke.Ühtekokku võib siin leida 1200 erinevat liiki taimi.Umbes 120 kohaliku taimeliiki on looduskaitse all olevad haruldused.Kõige tuntum neist on ....rohi-väike haruldane lill,mis kasvab peamiselt allikasoodes.Laialt levinud orhideed-haruldased ja ilusad lilled.Üle poole Saaremaa pinnast on kaetud metsa ja võsaga,peamiselt on need segametsad.Üks omapäraseks ja Saaremaale iseloomulikuks on kadakased loopealsed. 1957a.loodud Viidumäe looduskaitsealal hoitakse nii haruldasi taimeliike ja-kooslusi.Viidumäe allikasood on kuulsad seal kasvavate taimeharulduste poolest(lõhnav käoraamat jne.) 5 Nüüdseks on kaitstav pindala tundubalt suurenenud,eeskätt Natura tõttu.Saaremaa kaitsealasid iseloomustavad sellised märksõnad nagu:merelinnud,haruldased taimeliigid,pangad,kuristikud,looalad,allikasood,pu isniidud.
annaabi.ee 
