1944-1991 · Septembris 1944 Punaarmee okupeeris Eesti mandriosa · Läände pages Eestist 72 000 inimest · Algas uuesti massiterror, arreteeriti 75 000 inimest · Taastati 1941. a kehtinud poliitiline ja majanduslik reziim : 1945 kaotati erasektor tööstuses 1947 kaotati erasektor kaubanduses 1944-1946 teostati uuesti petlik maareform · Algas Eesti industrialiseerimine, suurriikliku üleliiduliselt integreeritud tööstuse ülesehitamine · Talurahvale avaldati survet põllumajandussaaduste müüginormikohustuste, maksude ja töökohustustega · 25. märtsil 1949 viidi läbi massiküüditamine, veeti ära 21 000 inimest · 1953 märtsis Stalini surm tõi kaasa terrori nõrgenemise · 1954-1956 hakkas sunnitöölaagreist ja väljasaatmiskohtadest tagasi tulema vabastatuid · 1953
Balti riigid NSV Liidu koosseisus II maailmasõja jooksul jõudis Venemaa okupeerida üpris mitu riiki . Need olid näiteks Armeenia , Valgevene, Eesti , Läti, Ukraina, Gruusia jne . Selle tagajärjel toimusid nendes riikides kõikehõlmavad muutused, alates eraettevõtluse likvideerimisest tsensuurini ja küüditamiseni välja . Kolmest räägin ka pikemalt : Eesti NSV Eestis lõpetati eraettevõtlus 1947 aastal . Enne seda toimus ka maareform , mille käigus jaotati ümber põllumajanduslik maa . Peale seda rajati palju kolhoose ning sovhoose . Viis esimest kolhoosi tehti 1947 aastal ja esimene 6. septembril Saaremaal Sakla külas . Kollektiviseerimise käigus toimus ka 1949 aastal märtsiküüditamine, kui küüditati umbes 21 tuhat inimest . Nagu ka teistes kommunistlikes riikides, oli ka Eestis majanduslik tegevus kavandatud viisaastakuplaanide järgi , mis lähtus NSV üldisest plaanist . Eriti hoogsalt arendati põlevkivitööstust . Ka oluline oli elektrifi...
liimendavad nahatükid. Ma aplun teda: "Armas meheke, aita mind! Toetu oma käe peale või küünarnuki peale, kui vähegi jõuad... Et ma saaksin sul voodit kohendada. Et linale ühtki volti sisse ei jääks." Iga volt hõõrub ta ihusse haava." Anekdoodid Kui palju on seitse korda seitse? Vastus: Selle võib iga tsernobõllane sõrmede peal üle lugeda. Kas tsernobõli plahvatuse süüdlane on juba teada? Vatus: Jah, on küll- Milli Röntgen. On kuulutatud üleliiduliselt tagaotsitavaks. Kõige lühem tsernobõli anekdoot:"Elas kord tore rahvas- valgevenelased." Ukrainlanna müüb turul suuri punaseid õunu. Kutsub rahvast ostma: "Ostke ubinaid! Tsernobõli ubinad!" Keegi annab nõu: "Ära sa, tädi, kuuluta, et need on tsernobõli omad! Nii ei osta neid keegi." Tädi vastu: "Ostavad küll, miks ei osta. Kes ämma jaoks, kes ülemuse jaoks!" Tsernobõli keelutsoonis kasvatatud tubakast tehtud sigareti
nõukogude aastatel ja täielikult rikuti Eesti majanduspoliitika sõjajärgsel perioodil. Suureks muudatuseks oli rasketööstuse arendamine Eestis. Põhirõhk pandi masina-, põlevkivi- ja kergetööstusele. Eriti suurt tähelepanu sai Virumaa põlevkivikaevandustega. Sinna paigutati 40% kõigist Eesti Nõukogude Liidu kapitaalmahutustest ning selles piirkonnas asunud Sillamäe ja Kohtla-Järve said omale linnaõigused. Eestis hakati tootma üleliiduliselt vajalikke tooteid, näiteks puurtorne ja masinaid. Kogu toodang veeti Nõukogude Eestist välja ning Eesti ei saanud sellisest majanduspoliitikast suuremat tasu. Üleminekul käsumajandusele kasvas võõrtööliste sissetung märgatavalt ja Eesti elanike arv kasvas nende arvelt 170 tuhande inimese võrra. Enamik neist olid venelased, kes tõid kaasa endaga vene kultuuri ja keele, luues siin vene asutuspiirkondi. Enamus inimesi hakkasid asuma linnadesse elama. Maalt linna
5 Kevade valmimine ,,Kevade" lavastamisele eelnes pikk lugu. Tegelikult kirjutas Oskar Luts juba 1926. aastal stsenaariumi " Joosep Toots", kuid siis ei saanud filmist asja. Ligi 40 aastat hiljem kirjutasid Voldemar Panso ja Kaljo Kiisk stsenaariumi eesmärgiga ise film lavastada. Kuid aja möödudes plaanid muutusid ja hiljem ei tahtnud kumbki ,,Kevade" lavastajaks hakata. 1968. aastal võttis Arvo Kruusement enda jaoks suure riski ning otsustas ise filmi stsenaristiks hakata. Pärtast filmi rezissööriks kinnitamist hakkast ta Panso-Kiisa stsenaariumit ümber kirjutama ning esialgsest varjandis ei jäänud õieti midagi järele. Arvo Kruusement seadis eesmärgiks Lutsu teos võimalikult täpselt tõlkida. Seejärel algasid osatäitjate otsingud. Kruusement oli kindel, et kinolinale peavad tulema tõelised kooliõpilased ning nad peavad olema raamatus kirjeldatud tegelastega sarnased. Noori hakati o...
sundkollektiviseerimine ning plaanimajanduse juurutamine. Sundindustrialiseerimine. Eesti NSV põhitandriteks kujunesid põlevkivi-, masina- ja kergetööstus. Virumaa põlevkivibassein pidi gaasiga varustama Leningradi ning tootma mootorikütust Balti sõjalaevastiku tarbeks. Sillamäele oli rajatud salajane sõjatehas, sinna asusid elama sissetoodud võõrtöölised. Masina- ja metallitööstuses laiendati ettevõtteid, mis hakkasid välja laskma üleliiduliselt vajalikku toodangut. Eesti NSV tööstus hakkas tootma seadmeid põlevkivi- ja naftatööstusele, automaatseadmeid, elektrimootoreid jms. Rasketööstuse tulemuseks oli Eesti mastaapidele mittevastavate suurtehaste rajamine. Kergetööstus taastati puuvillakombinaadid, kus vabad töökohad täideti ennekõike sissetuleva tööjõuga. Linnade taastamise ja industrialiseerimisega kaasnes laialdane ehitustegevus. Ehitustööstus kujunes olulisemaks migratsioonipumbaks. Maareform.
nimega) aga talupoja eluaseme pühanurga adapteeritud variant (lihtsalt üks element, mida kummardada, asendati teisega) Punausul oli palju rituaale, milleks olid nõukogude müüdi kohaselt oluliste pühade ja aastapäevade tähistamine. Tähtsaimad neist olid kaks järgnevat päeva: 1. mai ehk tööliste rahvusvaheline solidaarsuspäev ning 7. november, Oktoobrirevolutsiooni aastapäev. Need olid suured pühad, mida tähistati üleliiduliselt paraadidega. Punausu sümboliteks olid partei- isakeste pildid või kujud, punane värv, NSVL-i ja liiduvabariikide lipud-vapid, sirp ja vasar, viisnurk. Punausku võib käsitleda kui riigtruuduse kontrollimise vahendit, sest seda ta enamjaolt oligi. Kokkuvõtteks võib öelda, et jah, nõukogude-aegne propaganda kandis vilja ning inimesed kartsid kirikuid, kuid siiski leidus neid, kes olid keskmisest julgemad ja jäid oma tõekspidamiste juurde
Selgitage KK-le, kas ja millised võimalused on teil EL õiguses õpitu põhjal teda aidata. LAHENDUS: Direktiivi vahetu õigusmõju: ▪ Tähtaeg on möödunud (+) – tähtajaks oli 01.01.2014ning see on juba möödunud ▪ Ülevõtmata jätmine (+) – direktiiv polnud kohaldatud ▪ Selge ja täpne õigus, see õigus ei vaja konkretiseerimist (+) – õigus, mille kohaselt KK juhiluba tunnistatakse üleliiduliselt ▪ Vertikaalne suhe (+) – üheks pooleks on riik, teiseks pooleks on eraisik ehk antud juhul eraisik riigi vastu. Berlusconi kohtuasi – vahetule õigusmõjule saab tugineda üksnes eraisik riigi vastu. Riik eraisiku vastu ei saa vahetule õigusmõjule tugineda. Sellest tulenevalt, vahetu õigusmõju ning direktiivi alusel saab kodanik nõuda oma juhiloa tunnustamist. Selle hagi rahuldamisega langevad ära ka trahvid, mis ta on saanud seepärast, et
lood seal eriti hullud. Seal oli kehv varustus, polnud laudu ega toole, voodipesu ja vahel isegi 6 voodi pidi kaasas olema või magati üldse põrandal. Vesi oli sageli hommikul ämbris jääs, aknad ja seinad ei pidanud tuult ja mõisades asusid tihti õpperuumid poolpimedates keldrikorruse ruumides, kus õpiti õlilambi valgusel. Koolikohustus ja kord Pärast sõda seati sisse üleliiduliselt range koolskäimise nõue kuni 16. eluaastani. Koolidesse ilmusid ka õpilased, kes olid sõja tõttu vanusepiiri ületanud. Paljud ööbisid linna registreerimata ja passita tuttavate juures ning tihti tuli ette, et õpilasi vahistati koolipingist ,,riigireetmise" süüdistustega. Rõhku hakati panema kehalisele kasvatusele, sest oli vaja kasvatada NL kaitsjaid. Keskkoolides seati sisse sõjaline ettevalmistus. 1945. aastast hakati tunde struktueerima
Nende kaudu jõudsid Lääne tarbimiskultuur ja tarbeesemed. 36. Millised demograafilised ja sotsiaalsed probleemid kaasnesid käsumajandusega? Milliseid probleeme tõi kaasa tööstuse ja põllumajanduse ekstensiivne arendamine? 36. Demograafilised: massiline võõrtööliste sissevool; ¼ rahvaarvust olid venelased Sotsiaalsed: keeleprobleem(eestlased ei saanud ainult eesti keelega hakkama). Toiduainekriis, tehnika ja tehnoloogia mahajäämine läänemaailmast, tööstused olid 90% allutatud üleliiduliselt, varimajandus(ehk tutvused) 37. Mis muutus Eesti NSV sisepoliitilises elus 1978. aastal? 37. 1978.aastal vahetati Moskva heakskiidul Eesti NSV juhtkond. Käbini asemele tuli Karl Vaino, kes täitis Moskva käske ning sellega algas ka venestamine. Käivitati ulatuslikke kampaaniaid 38. Mis oli iseloomulik Nõukogude inimesele? Mis ühendab nõukogude inimest ametlikus käsitluses? Milline oli reaalsus? Milliseid vahendeid kasutati Nõukogude Liidu erinevate rahvaste (sh eestlaste) venestamisel?
samas masinaklassis. Selle sama klassi võitja oli siis kõige teramas tipus ja selleks oli Gennadi Moissejev. Nendel meistrivõistlustel tõestas naissõitja Luule Tull taas oma kuulumist Nõukogudemaa naisvõidusõitjate eliiti. Seitse aastat tagasi võidetud hõbemedalile tuli juurde ka hõbekarva medal. Hõbemedalid tõid koju ka Saku Motoklubi võidusõitjad J.Uustalu ja M.Oras 650- kuubikuliste külgvankriga mootorrataste klassis. Need olid mehiste võidusõitjate esimesed medalid üleliiduliselt areenilt ja see pani aluse järgnevatele võitudele. Mehiselt sõitsid suurkonkurentsis ka K.Eesmäe--R.Beilman, kes hõivasid kuuenda koha. 3.1Uued tulijad motokrossi maailmas Tundus, et hakati mõõnast üle saama. Lootustandvalt sõitsid nende järelkasvu paremad esindajad 1977. Aasta üleliidulisel motokoolide krossil. 50-kuubikuliste klassis said poistest kaksikvõidu A.Muuli ja A.Tomson. Ka noorte klassis tuli esikoht. Selle võttis R.Sinimaa.
esimesena uusi sotsialistlikke abiellumistseremooniaid. Ateismiajalugu on Eestis küll esindatud, ent suhteliselt vähesel määral. Et eesti ateismi areng toimus nõukogude ajal paralleelselt sarnaste tendentsidega NLs ning ka selle metodoloogilised alused olid samasugused - kas siis oli olemas midagi sellist nagu Eesti teaduslik ateism? Jah ja ei. Ehkki mõnede otsuste koha peal rakendamine venis bürokraatia tõttu või oldi mõnes asjas eesrindlikud, faktilist erinevust üleliiduliselt kultiveerituga ei olnud. Seega võibki Eesti teadusliku ateismi väljundeiks pidada neid töid, mis käsitlevad kohalikku olukorda: luterlust, eesti ateismi- ja kirikulugu ning kohalikest traditsioonidest lähtuvate uute tavandite loomist ja nende uurimist. Neid uurimusi tutvustati mõnedel juhtudel ka üleliiduliselt Teadusliku ateismi kriitika Thrower jõuab järeldusele, et ehkki teaduslik ateism juhib tähelepanu mõnedele
,,põhitandriteks" kujunesid põlevkivi-, masina-ja kergetööstus. 1945. aasta juunis võttis NSV Liidu Kaitsekomitee vastu määruse, mille alusel hakati Virumaa põlevkivipiirkonnas suurejooneliselt laiendama põlevkivitööstust. ,,Sillamäel rajati uraani rikastamise vabrik, millest hakati valmistama aatompomme. Seetõttu oli Sillamäe kinnine linn." Masina- ja metallitööstuses laiendati ja taastati esialgu vanu ettvõtteid, mis hakkasid välja laskma peaasjalikult üleliiduliselt vajalikku toodangut. Eesti NSV tööstus hakkas tootma seadmeid põlevkivi-ja naftatööstusele, automaatseadmeid katelde valmistamiseks, elektrimootoreid jms. Rasketööstuse ulatuslikku laiendamist põhjendati ametlikult Eesti vanade tootmistraditsioonidega ning väljaõpetatud kaadri olemasoluga. Rasketööstuse kõrval arenes kiiresti ka kergetööstus. Linnade taastamise ja industraliseerimisega kaasnes laialdane ehitustegevus
Kiirendatud industrialiseerimine Eesti NSV oli põhirühk põlevkivi-, masina- ja kergetööstusel. 1945.aastal võttis NSV Liidu Kaitsekomitee vastu määruse, mille alusel hakati Virumaa põlevkivipiirkonnas suurejooneliselt laiendama põlevkivitööstust. Virumaa põlevkivibassein pidi gaasiga varustama Leningradi ning tootma mootorikütust Balti sõjalaevastiku tarbeks. Masina- ja metallitööstuses laiendati ning taastati vanu ettevõtteid, mis hakkasid välja laskma peaasjalikult üleliiduliselt vajalikku toodangut. Kiiresti arenes ka raske- ja kergetööstus. Oli ka laialdane ehitustegevus, mis omakorda paisutas ehitusmaterjalide tootmist ja nõudis täiendavaid töökäsi. Käsumajandus ja selle tagajärjed Eesti NSV majanduselu allutati kõigil tasanditel plaanimajandusele. Moskvas koostati kõikvõimalikke plaane liiduvabariigi tasandist kuni taluni välja. Plaanimajandus välistas turumajandusliku ühiskonnakorralduse ja tähendas üleminekut käsumajandusele
Selepin. See tohutu kontrollikomitee tekitas ka nii partei kui täitevvõimu aparaadis väga suurt vastumeelt ning selle institutsiooni loomine pikemas perspektiivis Hrustsovile pooldajaid kaasa ei toonud. Kui joon alla tõmmata võimustruktuuri reorganiseerimistele, siis nendest teostati kõige oskuslikumalt julgeoleku aparaadi ümberkorraldamine. Rahvamajandusnõukogude puhul on asi juba kahtlasem. Väiksemas liiduvabariigis asi toimus, üleliiduliselt need mingit efekti ei andnud. Kaks viimast ümberkorraldust olid ette võetud läbimõtlematult, ta oli endale püüdnud asja selgeks mõelda, oli üsna enesekindel. Ümberkorraldused tõid kaasa selle, et riigi funktsioneerimine kohati oli päris tõsiselt häiritud. Pikemas perspektiivis andsid tuge paljude tippvõimurite mõttele, et Hrustsov tuleb maha võtta. Tal olid ka muud kavad juba valmis. Võimustruktuuri puhul ei suutnud ta suurt midagi korda saata. Majandus / põllumajandus
muutmist, sest sovhoos oli riigiasutus ja paremini kontrollitav. Tööstuse areng Stalini ajal: 1. Industrialiseerimine suurettevõtete rajamine ja rasketööstuse eelisarendamine: põlevkivitööstus ja selle baasil keemiatööstus (õlid, värvid, asfalt, EPO-liim, lakid, bensiin), põhiline osa põlevkivist kasutati elektrijaamade kütteks ja gaasi tootmiseks; fosforiiditööstus, masinatööstus. 2. Tehased tootsid põhiliselt üleliiduliselt vajalikku toodangut, mille tarbeks toodi tooraine ja võõrtöölised sisse 3. Paljud tehased tootsid varjatult sõjatehnikat, nende toodangu ja tööliste arvu kohta ei olnud Eesti võimudel mitte mingit teavet. 4. Sillamäe ja Paldiski muudeti suletud sõjalinnadeks 5. 1947 riigistati viimased väikeettevõtted 6. tööstuse ekstensiivarendamine loodi uusi ettevõtteid ja toodi võõrast tööjõudu,
Viisaastaku jooksul avati enam kui 600 kauplust ja perioodi lõpuks oli kaupluste kogu arv 3355 (riiklikus kaubanduses 1730). Toitlustusettevõtete arv suurenes viisaastakul 688-lt 762-ni (riiklikus kaubanduses 477-lt 520-ni). Jaekaubanduskäive riiklikus ja kooperatiivkaubanduses kasvas viisaastaku jooksul 282,4 miljonilt rublalt 406,4 miljoni rublani. Masina- ja metallitööstuse laiendati ning taastati esialgu vanu ettevõtteid, mis hakkasid välja laskma peaasjalikult üleliiduliselt vajalikku toodangut. Eesti NSV tööstus hakkas tootma seadmeid põlevkivi- ja naftasaadustele (puurmasinad, tornid), automaatseadmeid katelde valmistamiseks ja elektrimootoreid ja muud sellist toodangut. "Voltast" kujunes suurtehas, mis tootis 10% kõigist NSV Liidus valmistatud elektrimootoritest. 18 Rasketööstuse (eelkõige masina- ja metallitööstuse) ulatuslikku laiendamist
1948/4 6 6 6 6 6 5 5 5 4 5 5 59 17,4 9 1963/6 6 6 6 6 6 6 6 5 4/5 4 4/5 60 16,9 4 1974/7 6 5 5 6 6 6 5 6 4 4/5 4/5 58 17,6 5 Meeldetuletuseks: 1939. a oli reaalharus I 52 tundi, reaalharus II ja humanitaarharus 47 tundi matemaatikat (13 - 15% õppetöö üldmahust). Eriti terav kriitika koolimatemaatika aadressil algas üleliiduliselt 1980ndate aastate algul. Sõna võtsid ka akadeemikud. Püstitati isegi tees: tagasi Kisseljovi juurde. 1984. a ilmunud dokumendis Üldharidus- ja kutsekooli reformi põhisuunad nähti ette programmide ja õpikute lihtsustamist. 1985. a valmis uus 6 üleliiduline matemaatikaprogrammi projekt. See avaldati ajakirjas Matematika v shkole ja anti kõigile aruteluks. Selles projektis oli loobutud geomeetria
Tartu Kivilinna Gümnaasium Referaat Nõukogude Eesti Koostas: Klass: Juhendaja: Tartu 19.05.2010 Sisukord Nõukogude Eesti.................................................................................................................................... 1 i. Kasutatud kirjandus:.................................................................................................................... 3 1. Sissejuhatus........................................................................................................................................ 4 2. Eesti NSV valitsemine.................................................................................................................
Olukord meenutas 1918. aasta veebruari - nüüd taganesid sakslased ja venelased tungisid peale - aga seekord jäi iseseisvuse taastamise uksepilu liiga kitsaks. 20. septembri õhtul langetasid eesti sõdurid Toompea Pika Hermanni tornis Saksa haakristilipu ja heiskasid asemele Eesti sinimustvalge rahvuslipu. Kui Punaarmee 22. septembril Tallinna tungis, kerkis Pika Hermanni tippu punalipp. Tiefi valitsuse liikmed lahkusid 21. septembril Tallinnast, et minna Eestist ära ja jätkata välismaal võitlust Eesti Vabariigi taastamiseks. Viimased ministrid, nende hulgas ka Tief, lahkusid järgmisel varahommikul. Samal päeval, 22. septembril, kogunes suurem osa ministritest Läänemaale Puise randa ootama mootorpaati, millega Rootsi pääseda. Paat hilines ja ootajad sattusid Punaarmee kätte ning nad kas küüditati Siberisse või hukati. Tiefi arreteerisid nõukogulased alles oktoobris ja ta mõisteti kümneks aastaks vangi. Surmahaigel Uluotsal seevast...
· Rahvuslik-lüüriline laad õnnestus tal kõige paremini. Veljo Tormisega sobis koostöö hästi. · Koidula ,,Kosjaviinad" 1953 · Kitzberg ,,Punga Mart ja Uba-Kaarel" 1954 · Tormis ,,Meestelaulud" 1966 · Tormis/Vaigur/Ird ,,Külavahelaulud" 1972 · Tormis ,,Naistelaulud" 1977 Jne Ird teatrijuhina: · Ird: ,,Mu parim lavastus on Vanemuine" · Vanemuise mitmezanrilisuse säilitamine · Osav lobitöö, Vanemuise tutvustamine üleliiduliselt ja ka rahvusvaheliselt. Eesmärk saavutada teatrile tuntus, tunnustus, aga ka mitmesuguseid majanduslikke hüvesid · Korraldas üleliidulisi seminare, konverentse, kollokviume Vanemuises · Teatrikülastajate konverentsid omapärane Irdi algatuslik üritus! · Suvised vabaõhulavastused · Publiku-uuringud ja sellest tulenev repertuaarivalik Irdi kultuuripoliitiline strateegia · Vanemuise tutvustamine üle NL
nagu näiteks Olaf Kuuligi, märkinud, et kontrollsüsteem, mida kasutati poliitika rakendamisel (partei kõikehõlmav valve intelligentsi üle; KGB ja teised järelevalveüksused; materiaalsed privileegid inimestele, kes täitsid juhtivaid positsioone kultuuribürokraatias ning propageerisid ja järgisid ideoloogiat), näitas mõningaid mittefunktsioneerimise märke juba alates 1960- ndatest aastatest ning teatavad eeldused pluralismiks kultuuris olid tekkinud juba enne perestroikat.4 Kuigi üleliiduliselt Gorbatšovi ajal kultuuripoliitika kontseptsioonis radikaalset muutust ei toimunud, on siiski selge, et ideoloogia nõrgeneva rolli ja glasnosti rakendamise tulemusel olid liiduvabariikides tekkinud soodsad tingimused omaalgatuslike poliitikate väljatöötamiseks. Oluline oli ka peasekretäri algatatud poliitilise reformi – detsentraliseerimise – printsiip, millele hakati Eesti NSV-s kultuuripoliitika demokraatlikumaks muutmisel toetuma.
ja Ungaris. Selle isikukultuse küsimuse juures tuleb tähelepanu sellele pöörata, et selle küsimuse tõstatas 1953. aasta martsis Georgi Malinkov - tollal oli plaanis pidada eraldi pleenum, kus oleks isikukultust arutatud. Malinkovi kõne mustand on tema fondis Moksvas olemas. Arvamus, et Hrustsov oli esimene, kes Stalini kultuse paljastamise välja tõi, ei vasta tõele. Kui Hrustsov 1964. maha võeti, sai temast üleliiduliselt tähtis pensionär - kirjutas oma mälestused ja need jõudsid ka otsapidi läände, küll mitte täies mahus. Läänes tõlgiti see inglise keelde ja sellele tuginevalt paljud sovietoloogid hakkasid NSV Liitu selle järgi käsitlema, aga nad käsitlesid seda allikakriitikata. Kui 80. teisel poolel hakkasid arhiivid avanema, on selgunud, et Hrustsovi mälestused on väga subjektiivsed ja enesekesksed
sissetulekuid. Hruštšovi isiklik lähenemine oli, et üldhariduskool peab andma noorele ka mingeid praktilisi oskusi, kogemusi. Tähendas tegelikult seda, et H ajal võeti ette üsna ulatuslik hariduselu tehnoseerimine. Panustati just nendele õppeasutustele, mis andsid erinevaid kutseoskusi. Ka nt Eestis hakati sel ajal looma süvaklasse. Ka nt Härmas süvaõppe sisse viimine on sellest ajast pärit, tagamaaks oli ka üleliiduliselt vaadatuna see, et kui ükskord tuleb võitlus NATO-ga, on vaja inimesi, kes NATO sõnavarast aru saaksid, ka sõjandust õpetati inglise keeles. 1957 a-st hakati ülikooli võtma sisuliselt neid noori, kes olid juba varem 2 a töötanud. Tootmisalane kogemus H jaoks oli väga oluline. Nii kujundati pmst üldhariduskoolide süsteem nii, et kui õpilane oli 8 klassi jõudnud, siis oli tal võimalik edasi minna õpingutele tootmiskoolis või
,,Sügis 1941", ,,Armastutud kodumaa poegadele"). Pärastsõja ajal on olnud jätkuvalt juhtteemaks loov töö. Üks väljapaistamaid selle käsitlemisel oli Hamit Ergalijev (1916), kelle luuletused on kord raudtee-, kord kanaliehitusest. Iseloomulik on Zuban Muldagalijevi tööluuletuse (1920) sõnum: ,,Töö teeb nooremaks, tugevamaks!" Viimaste aastakümnete silmapaistvaimate luuletajate hulka kuuluvad üleliiduliselt tuntud Olzass Suleimenov (1936), Fariza Ongarsõnova (1939). Olzass Suleimenovit on ammutanud luulematerjali ajaloo, folkloori ja keele süvast, avades niimoodi kõige vahetumalt ka tänapäevaste ilmingute struktuuri. Noorpõlvevärssides oli ta paatoslik, romantiline, hiljem on ülistanud igipõliseid eetilis ja esteetilisi väärtusi. Kirjutab vene keeles. Fariza Ongarsõnova on seisnud naise õiguste eest ühiskonnas, kirjutanud avameelselt erootilis armulaule
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
