Gravitatsioonijõud e. külgetõmbejõud kahe keha vaheline tõmbejõud Hõõrdejõud-kehade vastastikune liikumise takistamine Deformatsioon-keha kuju muutus Elastsusjõud-jõud,mis püüab keha kuju säilitada Rõhk-Füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja kehade kokkupuutepindala jagatisega. Resultantjõud-kehale mõjuvate jõudude summa Pascali seadus-vedelikus ja gaasis avaldub rõhk igas suunas ühtviisi Manomeeter-seade rõhu mõõtmiseks Baromeeter-seade õhurõhu mõõtmiseks Üleslükkejõud-jõud,mis mõjub kehale vedelikus ja gaasis Gravitatsioon sõltub massist(mida suurem mass, seda suurem jõud) ja kaugusest ( mida kaugemal on keha, seda väiksem gravitatsioon) Maa tõmbab mind enda poole = 10*minu mass. Hõõrdejõud on kasulik- keha liigub ja peatub lõpuks, kahjulik - kulumine Hõõrdejõud sõltub massist e.rõhumisjõust, pinna karedusest(mida karedam, seda suurem jõud),pindade kokkupuutepindalast(mida väiksem,seda väiksem jõud) Seisuhõõrdej...
Töö käik Peale tühja kolvi kaalumist juhtida sellesse 7-8 minuti vältel süsinikdioksiidi. Seejärel sulgeda kolb kiiresti korgiga ja kaaluda taas kolb. Korrata katset, kuid seekord juhtida süsinikdioksiidi kolbi 1-2 minutit. Kui kahel katsel mõõdutud masside vahe on vahemikus 0,17 - 0,22g võib korgi kolbilt maha võtta ja täita kolb veega ning mõõtesilindri abil määrata kolvi ruumala. Lõpetuseks fikseerida õhutemperatuur ja õhurõhk. Katsetulemused: Mass m1 (kolb+kork+õhk kolvis) m1=138,82 g Mass m2 (kolb+kork+CO2 kolvis) m2=138,95 g Kolvi maht (õhu maht, CO2 maht) V=0,318 dm3 Õhutemperatuur t=20 °C Õhurõhk P=103300 Pa Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs: Gaasi maht kolvis normaaltingimustel P * V * T0 103300 * 0,318 * 273
Kasutatud ained: CO2 - süsinikdioksiid Töö käik Peale tühja kolvi kaalumist juhtida sellesse 7-8 minuti vältel süsinikdioksiidi. Seejärel sulgeda kolb kiiresti korgiga ja kaaluda taas kolb. Korrata katset, kuid seekord juhtida süsinikdioksiidi kolbi 1-2 minutit. Kui kahel katsel mõõdutud masside vahe on vahemikus 0,17 - 0,22g võib korgi kolbilt maha võtta ja täita kolb veega ning mõõtesilindri abil määrata kolvi ruumala. Lõpetuseks fikseerida õhutemperatuur ja õhurõhk. Katsetulemused: Mass m1 (kolb+kork+õhk kolvis) m1=138,82 g Mass m2 (kolb+kork+CO2 kolvis) m2=138,95 g Kolvi maht (õhu maht, CO2 maht) V=0,318 dm3 Õhutemperatuur t=20 °C Õhurõhk P=103300 Pa Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs: Gaasi maht kolvis normaaltingimustel P *V * T0 103300 * 0,318 * 273
vesijuus seal ei kasva. 4 · Keermikvetikas rakud moodustavad pikki niite. · Erinevalt vesijuukse niitidest ei kinnitu keermikvetikas veekogu põhjale ega seal lebavatele esemetele. Ta hõljub täiesti vabalt ringi. · Tavaliselt elavad keermikvetikad väikestes järvedes ja tiikides. 5 · Keermikvetikad on omapärased indikaatortaimed, mille abil saab õhurõhku määrata ja ilma ennustada. Kui õhurõhk langeb, siis kerkivad nad päris veepinna lähedale. Aga ilusa ilma korral, kui õhurõhk on suhteliselt kõrge, on vetikad sügavamas veekihis. 6 · Keermikvetika rakkudes on spiraalselt keerdunud kloroplastid. 7 · Põisadru on eestlastele ilmselt üheks enamtuntud vetikaliigiks. · Tuntuse põhjuseks on tema iseloomulik välimus ja lihtne praktiline kasutamine. · Põisadru kasutamine tuleb kõne alla siiski
Õhumolekule on sellisele kõrgusele jäänud juba nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. Atmosfääri ülesanded, tähtsus: * reguleerib maakera soojus- ja niiskusreziimi * kaitseb Maad meteoriitide ja kahjuliku kiirguse eest * hoiab ülekuumenemise eest päeval ja ülejahtumise eest öösel 3.Ilmaelemendid, nende (õhutemperatuuri, õhurõhu, õhu tiheduse ja niiskusesisalduse) vahelised seosed. Kõrguse kavades alanevad õhurõhk ja temperatuur(keskmiselt 6kraadi),Kõrgemal on õhk kuivem ja hõredam.temperatuuri langedes õhurõhk langeb 4.Vaata Päikese kiirgusspektrit (lühilaineline ja pikalaineline kiirgus). Päikesekiirgus on lühilaineline kiirgus (kuna maapinna temperatuur on madalam, kui päikesel).maalt lahkuv kiirgus aga pikalaineline 5.Tegurid, millest sõltub saadava päikesekiirguse hulk. (kuidas muutub Päikesekiirte langemisnurk erinevatel
Märkida üles näit ühes böretilt (V1). Katseklaasi järsult liigutades kukutada metalltükk hapesse. Jälgin, kuidas reaktsioon algab ning vee nivoo bürettides muutub. Kui reaktsioon on lõppenud ja nivood enam ei muutu, lasta eraldunud vesinikul 2-3 minutit jahtuda, jälgides, et vee nivoo püsiks enam-vähem paigal. Liigutada bürette üles-alles nii, et nivood mõlemas büretis oleksid jällegi silma järgi ühes tasapinnas ja Lugeda samalt büretilt uus nivoo näit (V2). Fikseerida õhurõhk ja temperatuur laboris. Katses leitakse magneesiumi mass reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal. Katseandmed. Vee nivoo büretil V1 = 5,1ml Vee nivoo peale reaktsiooni V2 = 0ml Eraldunud vesiniku maht V = | V2 V1 | = 5,1 ml = 0,0051 dm3 Õhurõhk P = 100,5 kPa = 100500 Pa Temperatuur t0 = 22oC = 295,15 K Veearu osarõhk temperatuuril t0 PH2O = 19,8 mm Hg veearu = 2639,78 Pa
TÖÖ ARVUTIS 9 klass 1.Vilsandi Laius: N 58°22´58" Pikkus: E 21°48´51" Jaama kõrgus merepinnast: 6 m Vaatluste algus: 1865 Mõõdetavad ja Merevaatlused vaadeldavad parameetrid Vaatluste algus:1884 (materjal Õhutemperatuur säilinud alates 1899) Maapinnatemperatuur Mõõdetavad ja vaadeldavad parameetrid Õhuniiskus Lainetus: suund, kõrgus Õhurõhk Nähtavus mere poole Sademed Jääolud Tuul: suund, kiirus Aasta maksimaalne Summaarne kiirgus temperatuur on 19,4kraadi Pilved: hulk, liigid, kõrgus Nähtavuskaugus Atmosfäärinähtused Maapinna seisund Lumikatte paksus vaatlusväljakul Päikese...
Mõlemaga kaasnevad sademed. Tsükloni põhjapoolses osas valitsevad idakaarte tuuled ja fronte pole. Temperatuut jääv suhtelielt madalaks, aga sademeid võib olla rohkesti. Talvel kaasneb tsükloniga pehme, suvel aga jahe ilm. -Kõrgrõhkkonna (antitsükloni) puhul on vastupidi- talvel on ilm pakaseline ja suvel päikseliselt soe. Sademeid ei esine. kõrgrõhuala e. antsitsüklon on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema õhurõhuga aka, Kõige kõrgem on õhurõhk kõrgrõhuala keskmes ja langeb perfeeria suunas. -kõrgrõualas valitsevadtavaliselt laskuvad õhuvoolud,mis põhjustavad pilvisuse hajumist. "tekib fondi ees. on ka vihma...et see""niiet noh need..need. Niii!" Troopilised tsüklonid: tekivad ookeanide, mere kohal, kuu on pinnavee temperatuuur umbes pluss27. need on suuure purustusjõugaorkaanid.Levib 5-25 kraadi juures põhja ja lõunalaiustel.Läbimõõt on umbes 1000km.puhangud väiksemad kui 100 m/s. kaasenvad lausvihm,äike,kõrge laine
kaaluda veelkord. Kolvi täitmist jätkata konstantse massi (mass m2) saavutamiseni. (Masside m2 ja m1 vahe on tavaliselt vahemikus 0.17 0.22 g). 5. Kolvimahu (seega ka temas sisalduva gaasimahu)määramiseks täita kolbmärgini toatemperatuuril oleva veega ja mõõta vee maht 250 cm3 mõõtsilindri abil. Kuna kogu vesi korraga mõõtsilindrisse ei mahu, mõõta kolvis oleva vee maht kahes jaos ja tulemused liita. 6. Fikseerida termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris katse sooritamise momendil. Katse andmed: mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis)- 139,35 [g] mass m2 (kolb + kork + CO2 kolvis)- 139,56 [g] kolvi maht (õhu maht, CO2 maht)- 0,316 [dm3] õhutemperatuur- 26 [C ] õhurõhk 101000 [Pa] Katse arvutused: 1) V0= = 0,29[dm³] 2) P0= =1,29 [g] mõhk= 1,29*0,29=0,3741 [g] 3) m= 139,35-0,3741=138,98[g] mco2= 139,56-138,8=0,58 [g] 4) D== 0,998 Mgaas= *29 = 44,96 [mol/dm³]
ATMOSFÄÄR Kordamine, Õ lk 34-52, TV lk 38-51 Iseloomusta atmosfääri tähtsust, koostist ja ehitust. 1. Nimeta ilmaelemendid ja selgita nende vahelisi seoseid. õhutemperatuur,õhu niiskus,sademete hulk,tuule kiirus ja õhurõhk. 2. Nimeta kliimatekketegurid ja selgita nende rolli kliima kujunemisel. astronoomiline ja geograafiline 3. Selgita Päikesekiirguse muutumist atmosfääris. Mis on Maa kiirgusbilanss? (pos, neg, tasakaalus) Päikesekiirguse muutumist atmosfääris-Päikesekiirguse hulk väheneb atmosfääri läbimise käigus. Pos. Kiirgusbilanss -kui maa saab rohkem kiirgusenergiat,kui ära annab Kiirgusbilanss-maapinnalt neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe.
Need on a. Resonaatorsüsteem b. Hingamissüsteem c. Hääle tekitamise ehk vibraatorsüsteem Logopeedia alused (HTEP.02.050), SÕ d. Häälduselundid 4. Meeri Kompuse uurimistööst selgus, et uuritud õpetajatest esines häälehäire a. Igal teisel õpetajal b. Igal kolmandal õpetajal c. Igal neljandal õpetajal d. Igal viiendal õpetajal 5. Hingamissüsteemi ülesanne hääle tekitamisel on a. Tagada vajalik õhu hulk b. Tagada piisav õhurõhk c. Varustada kopse piisava õhuga puhkeolekus 6. Mitteorgaaniliste (funktsionaalsete) häälehäirete põhjuseks on a. Hääle liigne kasutus b. Vale hääle kasutus c. Vokaaltrakti anatoomilised muutused d. Häälepaelu innerveerivate närvide kahjustus 7. Düsfoonia avaldub järgmiselt / häälepuude ehk düsfoonia korral võib a. Hääl on käre b. Hääl on liiga kõrge või madal c. Hääl on ebastabiilne, muutlik d. Hääl on liiga valju või vaikne
alumise serva kohale. Juhtida 7- 8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Panna kolvile kork peale ja kaaluda uuesti. Juhtida kolbi 1- 2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgeda kolb korgiga ning kaaluda veelkord. Kolvi täitmist jätkata konstantse massi saavutamiseni. Kolvi mahu (seega ka temas sisalduva gaasi mahu) määramiseks täita kolb märgini toatemperatuuril oleva veega ja vee maht mõõta mõõtesilindri abil. Fikseerida katse sooritamise momendil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris. Arvutada õhu mass kolvis. Arvutada katsetulemuste järgi CO2 molaarmass ning võrrelda seda tegelikuga. Leida süstemaatiline ja suhteline viga. CaCO3 + 2HCl => CaCl2 + CO2 + H2O Katsetulemused mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis) m1 = 144,64 g mass m2 (kolb + kork + CO2 kolvis) m2 = 144,84 g kolvi maht (õhu maht, CO2 maht) V = 322 ml = 0,322 dm3 õhutemperatuur t° = 21 °C = 294 K õhurõhk P = 100100 Pa Katseandmete töötlus ja analüüs
Passaadid – ekvaatori ümbruses ja 30 laiusekraadide vahel püsivad tuuled. Mussoonid – püsivad tuuled mandrite ja ookeanide vahel, kus tuule suund muutub kaks korda aastas, puhudes talvel mandrilt ookeanile ja suvel ookeanilt mandrile. Briisid – suurte veekogude rannikul puhuv kohalik tuul, temperatuuri ööpäevase muutumise tõttu puhub briis päeval merelt maale ja öösel vastupidi. Tsüklonid – madalrõhkkond ehk õhurõhu miinimum, võimsas õhupööris, keskel õhurõhk madalam kui äärtes (õhk liigub väljaspoolt keskele) Antitsüklon – kõrgrõhkkond ehk õhurõhu maksimum, võimas õhupööris mille keskel on õhurõhk suurem kui äärtel. 8. Kaardiõpetus a) kirjuta puuduv mõõtkava liik lauseliselt. Maailmakaart lk 23 b) esita „peterburi“ geograafilised koordinaadid -
vastu põhja. Kolb sulgeda kiiresti korgiga ja kaaluda uuesti. Juhtida kolbi 1...2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgeda kolb korgiga ning kaaluda veelkord. Kolvi täitmist jätkata konstantse massi (mass m2) saavutamiseni. Kolvi mahu (seega ka temas sisalduva gaasi mahu) määramiseks täita kolb märgini toatemperatuuril oleva veega ja vee maht mõõta mõõtesilindri abil. Fikseerida katse sooritamise momendil termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris. Katseandmed: m = 145,07 g m = 145,21 g V = 314 ml t = 21 P = 100500 Pa Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs: Arvutada, milline oleks õhu (CO2) maht kolvis normaaltingimustel (V0). Kasutades gaaside tiheduse valemit ja teades õhu keskmist molaarmassi, leida õhu tihedus normaaltingimustel ning selle kaudu õhu mass kolvis (mõhk) mõhk = 0õhk V0 = 1,295 * 0,29 = 0,3744 g Arvutada kolvi ning korgi mass (m3) vahest m3 = m1 mõhk = 145,07 0,3744 = 144,6956
Katseklaasi järsult liigutades kukutada metallitükk happesse. Loksutada, et paber võimalikult rohkem avaneks ja jälgida, kuidas reaktsioon algab ning vee nivoo bürettides muutub. Reaktsiooni lõppedes lasta eraldunud vesinikul 2-3 minutit jahtuda, jälgides, et vee nivoo püsiks enam-vähem paigal. Lõpuks liigutada bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid jällegi silma järgi ühes tasapinnas ja lugeda samalt büretilt uus nivoo näit (V2) Fikseerida õhurõhk ja temperatuur laboris. Arvutada reaktsioonivõrrandit aluseks võttes eraldunud vesiniku mahu (V2 V1) järgi katseks antud metallitüki mass. Katseandmed. V1 = 12,9 ml V2 = 6 ml V = 6,9 ml Püld = 101800 Pa t0 = 22 0C = 295,15 K pH20 = 19,8 mmHg = 2639,7 Pa T0 = 273,15 K P0 = 101325 Pa Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs. Arvutada reaktsioonil eraldunud vesiniku maht normaaltingimustel kasutades valemit: V0 V00,00625 dm3
seniidis kord aastas, s.o talvisel pööripäeval (21. või 22. detsember) ● põhjapolaarjoon – kujuteldav paralleel põhjapoolkeral, (66,5° N), millest põhja pool esineb polaaröö ja -päev ● lõunapolaarjoon – kujuteldav paralleel lõunapoolkeral (66,5° S), millest lõuna pool esineb polaaröö ja -päev ● üldine õhuringlus – kogu maakera hõlmav õhu püsiv samasuunaline liikumine ● õhurõhk – rõhk, mida avaldab aluspinnale selle kohal olev õhusammas ● õhumass – ulatuslik õhukogum, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja on seetõttu ühesuguse temperatuuri ja niiskussisaldusega ● soe front – eralduspind pealetungiva sooja ja taanduva külma õhumassi vahel ● külm front – eralduspind pealetungiva külma ja sooja õhumassi vahel ● tsüklon ehk madalrõhkkond – ulatuslik ala, kus õhurõhk on madalam kui seda
1. Millised tegurid kujundavad Euroopa kliimat? Mäestikud, atlandi ookean, läänetuuled, asend, islandi miinimum, põhja atlandi hoovus, assoori maksimum 2. Kuidas mõjutab aluspind päikesekiirguse neeldumist? aluspind soojeneb päikesekiirgusest 3. Miks õhumassid liiguvad? Sest õhurõhk on geograafiliselt erinev mis tekib sellepärast, et teatud kohad soojenevad rohkem neelates kiirgust paremini 4. Miks on talvine kliima kogu Euroopa lääne- ja looderannikul enam-vähem ühesugune? Põhja-Atlandi hoovus mõjutab eriti tugevasti talvel looderannikut 5. Nimeta Euroopa kliimat mõjutavaid kõrg- ja madalrõhualasid. Millised neist mõjutavad Eesti kliimat kõige rohkem? Assoori maksimum ja Islandi miinimum.
*Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis koosneb erinevatest gaasidest ning seda hoiab kinni gravitatsioonijõud *Õhk(78% N2, 21% O2, 0,03% CO2, 0,9% argoon, teised gaasid, Lisaks VEEAUR, TOLMU- ja SOOLAOSAKESED) * atmosfäär on jagatud neljaks sfääriks: troposfäär, stratosfäär, mesosfäär ja termosfäär *TROPOSFÄÄR(ulatub umbes 16 km-ni) - kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa (80%) õhkkonna massist. T° langeb keskmiselt 6 °C km kohta. Siin leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, liigub õhk, kujuneb ilm ja kliima. *STRATOSFÄÄR(ulatub ligi 50 km kõrguseni) - Moodustab umbes 20% atmosfääri massist. T° hakkab kõrguse kasvades tõusma (osoonikiht neelab peaaegu täielikult päikeselt tuleva ultraviolettkiirguse, mille tagajärjel õhk soojeneb). Vulkaaniline tuhk võib siiani ulatuda *MESOSFÄÄR(Ulatub umbes 85 km ni) - enam osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse ka...
1.Töö eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osa rõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. 2. Kasutatud Kasutatavad ained: 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk mõõteseadmed, (magneesium). töövahendid ja Töövahendid: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, mõõtesilinder (25 cm3), kemikaalid lehter, filterpaber, termomeeter, baromeeter, hügromeeter. 3. Töö käik Katse ettevalmistus: Eemaldada katseklaas ja pesta ning loputada see hoolikalt destilleeritud veega. Sättida büretid ühele kõrgusele ning kontrollida, et vee nivoo oleks mõlemas büretis silma järgi ühel kõrgusel ja büreti keskel. Tõsta üks büretiharu teisest 15...20 cm kõrgemale ning jälgida paar minutit, kas vee nivoo püsib paigal. Kui nivoo ei muutu, on katseseade hermeetiline ja võib alustada katset. ...
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr. 4 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Kippi aparaat on gaaside saamise seade, milles tahke aine reageerib vedelikuga. Kippi aparaat koosneb neljast osast: reservuaariga reageerimisanum, pika toruga lehter, kraaniga gaasiärajuhtimistoru ja vedeliku, tavaliselt happe aurude püüdmisseadis. ...
klassifitseerimine- liigitatakse nende alumise pinna puutub kokku maapinnaga on 0 kraadi. Vaatleja kohale Sademed- tekivad siis kui pilveelemendid suurenevad kõrguse ja ehituse järgi 4 klassi, milles on kokku 10 tekivad kiudpilved, ühest taeve suunast. Kui tekivad niivõrd, et nende raskus ületab õhu takistuse, selle põhiliiki: 1.Ülemised pilved (6-10 km valge värvusega, kiudpilved, hakkab õhurõhk langema ja pilved lähevad tulemusena langevad nad maapinnale mitmesugusel kujul läbipaistvad ning varjudeta) *kiudpilved (Cirrus Ci), üle kihtpilvedeks. Taevas on siis ühtlaselt valge. U.350- (uduvihm, vihm, lumi, rahe). Sademete hulga all *kiudrünkpilved (Cirrocumulus Cc), *kiudkihtpilved 450 km algab laussadu.2.külm front-külm õhk on mõeldakse veekii paksust mm(0,1mm täpsusega), mis (Cirrostratos Cs) 2
õhukiht jahtub. Tekib vaiksel ja selgel ööl. Kestus võib ulatuda kuni 12h. 3) Segatüüpi öökülm tsükloni taganedes külma õhu sissevool, millele järgneb kiirguslik jahtumine. Prognoosimine õhutemp. langus võrreldes eelmise päevaga (näitaba külmema õhumassi saabumist); pilvitus ja õhuniiskus vähenevad, õhtud selgemad, sademeid ei esine; tuul pöördub põhja, õhtul tuul nõrgeneb või pole üldse; õhurõhk tõuseb; nähtavus hea, õhk kuiv ja selge; kollane koidu- ja ehavalgus; kõrged pilved liiguvad tuule suunast vasakule. Kahjustuste vältimine suitsukuhjad( suits vähendab maapinna ja taimede efektiivse soojuse kiirgamist, levitavad põledes soojust), udu tekitamine, õhu soojendamine; metsaribade rajamine põhjasuunda, valida kohad, kus öökülmadeta periood on kõige pikem, mitte kasutada põhjanõlvasid, saagi õigeaegne koristamine. Pilet nr 4
Ja näidu lugemisel pidi olema silm samal tasapinnal vee nivooga, näit tuli võtta meniski kaare madalamalt kohalt. V1=7,7 ml Nüüd tuli katseklaasi järsult liigutades metallitükk kukutada happesse. Loksutada, et paber võimalikult rohkem avaneks ja jälgida, et vee nivoo püsiks enam-vähem paigal. Lõpuks tuli bürette liigutada üles-alla nii, et vee nivood mõlemas oleksid silma järgi ühes tasapinnas ja lugeda samalt büretilt uus nivoo näit(V2). V2=15,5 ml Fikseeriti õhurõhk ja temperatuur laboris. Arvutati reaktsioonivõrrandit aluseks võttes eraldunud vesiniku mahu (V2 V1) järgi katseks antud metallitüki mass. V=V2 V1 = 15,5 7,7 = 7,8 ml *n= V0 / Vm = 7,0 / 22,4cm3/mol n=0,3125 mol M(Mg) = 24 g/mol n=m/M m=n*M = 0,3125*24 = 7,5 g Kokkuvõte: Vastuste erinevused võisid tekkida mõne väikse vale mõõtmise või mitte õigetes tingimustes katsete tegemise tagajärjel. Põhjuseks võib olla ka valearvestus.
temperatuuri tõus kalorimeetris stabiliseerub ning õhukulu jääb püsivaks. Kirjutatakse üles kuluarvesti algnäit, sellest hetkest algab katse. Registreeritakse õhu rõhk kalorimeetris p1 , õhu temperatuur kalorimeetrist väljumisel t2 ja temperatuuri tõus kalorimeetris t , ja seda iga 2 minuti möödudes. Tehakse 5 mõõtmist, seejärel kirjutatakse üles kuluarvesti lõppnäit. Alustatakse teise katsega, küttevõimsusega 15 W ja korratakse eelnevat. Protokollitakse samuti õhurõhk B. 5. Katseandmete töötlus B õhurõhk teisendatuna paskaliteks B (mmHg ) B= (5.1) 0, 0075 770 B= = 10267 Pa 0,0075 p1 - õhurõhk kalorimeetris teisendatuna paskaliteks p (mmH 2O) p1 = 1 (5.2) 0,10197 103, 6 p1 = = 1015 Pa 0,10197
· CO2 Kasutatud uurimismeetodid Alustuseks tuli kaaluda kuiv korgiga kolb tehnilisel kaalul. Märgiti korgi alumise serva asukoht kolvil. Seejärel tuli balloonist kolbi juhtida 7-8 minuti minuti vältel süsinikdioksiidi. Pärast seda kolb sulgeda ning uuesti kaaluda. Seejärel juhiti sinna veel süsinikdioksiidi (umbes 2 minutit) ning kaaluti uuesti. Et määrata kolvi mahtu, oli vaja see täita veega ja mõõta vee maht mõõtesilindri abil. Fikseerida õhutemperatuur ja õhurõhk laboris. Katseandmed: Mass (kolb + kork + õhk kolvis) m1 = 147,19 g Mass ( kolb + kork + CO2 kolvis) m2 = 147,35 g Kolvi maht ( õhu maht, CO2 maht) V = 320 ml = 0,320 dm3 Õhutemperatuur t0 = 22C = 295,15 K Õhurõhk P = 100 300 Pa Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs 1. Õhu (CO2) maht kolvis normaaltingimustel 2
osoonikihi olulist õhenemist stratosfääris. Osooniaugud esinevad sesoonselt polaaraladel, eriti Antarktika piirkonnas. 5.Virmalised esinevad nii põhja- kui ka lõunapoolkeral, kõige enam esineb neid pooluste kohal. Virmalised tekivad sellest, et päikesel toimub suur plahvatus, mille tagajärjel lenduvad osakesed hakkavad Maani jõudes helenduma. Virmalisi põhjustab kosmiline kiirgus ehk päikesetuul. 6.Temperatuur langeb kõrguse kasvades 6kraadi/km kohta. Kõrguse kasvades väheneb ka õhurõhk. Õhurõhk muutub 100 meetri kohta 10mm, 1000m kohta 100mm. 7.Päikesekiirgus on päikeselt lähtuv elektromagnetlainete ja aineosakeste voog. Atmosfääri kihte läbides osa kiirgusest neeldub, osa hajub, kiirguse intensiivsus väheneb. Atmosfääris hajudes muudavad päikesekiired suunda, saabudes maapinnale igast suunast. Otsekiirgus jõuab maapinnale mingi kindla nurga all, hajuskiirgusel puudub kindel suund. 8.Maapinnani jõudnud kiirgusest osa neeldub maapinna ülemises kihis (vees), osa
Kaaluda tehnilisel kaalul kolb ja teha märge korgi alumise serva kohale. Juhtida balloonist 7-8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Kolb sulgeda ja uuesti kaaluda. Kolbi juhtida täiendavalt süsinikdioksiidi ja kaaluda veel kord. Tegevust jätkata senikaua, kui saavutatakse konstantne mass. Kolb täita toatemperatuuril olema veega (märgini kolvil) ja mõõtesilindri abil mõõta vee maht. Fikseerida termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris. Katsetulemuste põhjal arvutada välja süsinikdioksiidi molaarmass. 5.Katseandmed mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis) m1 = 148,48 g mass m2 (kolb + kork + CO2 kolvis ) m2 = 148,67 g kolvi maht (õhu maht, CO2 maht) V = 314 ml = 0,314 dm3 õhutemperatuur t° = 21 C = 294,15 K õhurõhk P = 100300 Pa 6. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Arvutan õhu (CO2) mahu kolvis normaaltingimustel (V0).
Töö algas sellega,et avati auruventiil ja seejärel kondensaadikraan. Kondensaadiraani all oli ämber, kuhu kondensaat tilkus. Radiaatori sees hoiti rõhku 10 kPa . Peale seda kui aur hakkas väljuma kondensaaditorust, reguleeriti kondensaadikraan nii, et kondensaadi tase oleks näha klaastoru keskosas. Temperatuur ühtlustus ja alustati mõõtmisi. Kraanist lasti teise anumasse umbes 1 kilo külma vett ja kaaluti ära. Seejärel vahetati anumad. Pandi kirja õhurõhk ja toatemperatuur. Katse käigus mõõdeti 5 minutiliste intervallidega radiaatori pinna, kondensaadi ja õhu temperatuur. Lõpus kaaluti radiaatori alune nõu. 2 Tabel 8.1.Mõõtmisandmed Aeg Radiaatori pinna temperatuurid Kodensaadi Külmliidese Ruumi õhu temperatuu temperatuur temperatuur
põletamine (niiske materjal), fossiilsed kütused. Metaanil on 21 korda suurem efekt Maa kiirgusbilansi mõjutamisel kui CO2-l. Õhutemperatuuri vertikaal- suunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud neljaks sfääriks: • Troposfäär • Stratosfäär • Mesosfäär • Termosfäär 1.Troposfäär • Siin paikneb valdav osa õhkkonna massist – ligi 80 % • Toimub temperatuuri järkjärguline langemine keskmiselt 6,5 kraadi 1 km kohta, õhurõhk langeb • Troposfääri ülemine piir on polaaralade kohal kuni 8-9 km, Eestis umbes 11 km kõrgusel, ekvatoriaalaladel kuni 18 km, seda põhjustab maakera pöörlemisest tingitud kesktõukejõud. 1. Troposfäär Troposfääris toimuvad peamiselt kõik ilmastikunähtused: • tekivad pilved ja sademed, • õhk liigub ja seguneb pidevalt • kujuneb ilm ja kliima • tekivad tõusvad õhuvoolud (konvektsioonivoolud) 2. Stratosfäär
Töö käik: Tehnilistel kaaludel kaaluti kuiv kolb ning märgistati korgi alumise serva asukoht kolvil. Juhiti balloonist kolbi süsinikdioksiidi 7-8 minuti jooksul. Suleti kolb ning kaaluti uuesti. Seejärel juhiti kolbi veel taaskord süsinikdioksiidi ja kaaluti uuesti. Lõpuks täideti kolb märgini toatemperatuuril oleva veega ning mõõdeti vee maht mõõtesilindri abil. Fikseeriti ka õhutemperatuur ja õhurõhk katse sooritamise ajal laboris. Katseandmed mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis) m1 = 134,93 g mass m2 (kolb + kork + CO2 kolvis) m2 = 135,1 g kolvi maht (õhu maht, CO2 maht) V = 340 ml = 0,34 dm3 õhutemperatuur t° = 294,15 K õhurõhk P = 100 300 Pa Kokkuvõte Gaasi maht on sõltuvuses rõhust ja temperatuurist. Selleks mõõtsime ka katse algul laboratooriumis õhurõhu ja ka õhutemperatuuri
1. Meteoroloogia-teadus, atmosfääri ehitusest, omadustest ja protsessidest Atmosfäär- õhkkond, maad ümbritsev kihilise ehitusega õhkkest. Ilm- pidevalt muutuv atmosfääri seisund. Kliima-mingi paiga ilmade pikaajaline korrapärane vaheldumine. Õhurõhk-rõhk, mida avaldab pinnaühikule selle kohal asuv õhusamba kaal mussoonid-püsivad tuuled mandrite ja ookeanite vahel, kus tuule suund muutub 2x a. talvel- mandrilt ookeanile suvel vastupidi. Hoovus-meres või ookeanis toimuv veemassi horisontaalsuunaline püsiv kindlas suunas liikumine, mis on peamiselt põhjustatud tuule poolt passaadid-püsivad tuuled, mis puhuvad 30ndatelt laiuskraadidelt ekvaatori poole 2. Mis on kliima? Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline ilmade reziim. Kliima liigitub kliimavöötmeteks. Erinevad kliimavöötmed tekivad tänu Päikese ja Maa asendile teineteise suhtes päikesekiirgus langeb Maa eri piirkondadesse eri...
kaastoimel atmosfääris toimuvad füüsikalised protsessid. Ilm on atmosfääri olek mingil ajamomendil, mingis kohas ( ilm on atmosfääri hetkeseisund mingil ajal, mingis kohas) Atmosfääri nähtusi ja füüsikalist olekut iseloomustavaid karakteristikud nimetatakse meteoroloogilisteks elementideks - iseloomustab atmosfääri füüsikalist olekut kvantitatiivselt (mõõtühik). N. õhurõhk, õhutemperatuur meteoroloogiline nähtus iseloomustab atmosfääri olekuid kvalitatiivselt (mõõtühik puudub). N. optilised nähtused atmosfääris. Kliima on mingi paiga ilmade pikaajaline korrapärane vaheldumine. Kliima on mingi piirkonna pikaajaline keskmine ilmade reziim, mille on kujundanud päikesekiirgus, aluspinna iseärasused ja neist sõltuv atmosfääri üldtsirkulatsioon
põhja. Kolvi sulgesin kiiresti korgiga ja kaalusin uuesti. Juhtisin kolbi 1...2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgesin kolvi korgiga ning kaalusin veelkord. Jätkasin kolvi täitmist konstantse massi (mass m ) saavutamiseni. Kolvi mahu (seega ka temas sisalduva gaasi mahu) määramiseks täitsin 2 kolvi märgini toatemperatuuril oleva veega ja vee maht mõõta mõõtesilindri abil. Fikseerisin katse sooritamise momendil termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris. Katseandmed: m = 141,01 g kuiva kolbi mass m = 141,17 g kolvi mass koos CO2 V = 321 ml kolvi maht t: = 21: => 294,15 K laboriruumi temperatuur P = 100400 Pa labori õhurõhk Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs: 0
1,7% intressi ning aastas kulub elamiseks 6000 eurot? Vastus anna sajaliste täpsusega. 4. Küla elanike arv kasvas 15 aasta jooksul 103-lt 300-ni. On teada, et igal aastal kasvas elanike arv ühe ja sama protsendi võrra. Leia see protsent. (kümnendiku täpsusega) 5. Õhurõhk P (mm elavhõbedasammast) sõltub kõrgusest h (m merepinnast) seaduse järgi P 760 e 0, 000125 h . Arvutage õhurõhk 150 m ja 3000 m kõrgusel merepinnast. Vastus ümarda ühelisteni. 6. Tassi valati kohv temeperatuuriga 90°. Kohvi jahtumist kirjeldab valem u (t ) 18 80 0,9 t , kus t on aeg minutites ja u kohvi temperatuur kraadides. Kui soe on kohv 10 minuti pärast? Mitu minutit võtab aega kohvi jahtumine 60° - ni? ARVESTUSLIK TÖÖ. Logaritm. 11.klass KITSAS 1
1,7% intressi ning aastas kulub elamiseks 6000 eurot? Vastus anna sajaliste täpsusega. 4. Küla elanike arv kasvas 15 aasta jooksul 103-lt 300-ni. On teada, et igal aastal kasvas elanike arv ühe ja sama protsendi võrra. Leia see protsent. (kümnendiku täpsusega) 5. Õhurõhk P (mm elavhõbedasammast) sõltub kõrgusest h (m merepinnast) seaduse järgi P 760 e 0, 000125 h . Arvutage õhurõhk 150 m ja 3000 m kõrgusel merepinnast. Vastus ümarda ühelisteni. 6. Tassi valati kohv temeperatuuriga 90°. Kohvi jahtumist kirjeldab valem u (t ) 18 80 0,9 t , kus t on aeg minutites ja u kohvi temperatuur kraadides. Kui soe on kohv 10 minuti pärast? Mitu minutit võtab aega kohvi jahtumine 60° - ni? ARVESTUSLIK TÖÖ. Logaritm. 11.klass KITSAS 1
saavu- tamiseni. (Masside m2 ja m1 vahe on tavaliselt vahemikus 0.17 0.22 g). 5. Kolvi mahu (seega ka temas sisalduva gaasi mahu) määramiseks täita kolb märgini toatemperatuuril oleva veega ja mõõta vee maht 250 cm3 mõõtsilindri abil. Kuna kogu vesi korraga mõõtsilindrisse ei mahu, mõõta kolvis oleva vee maht kahes jaos ja tulemused liita. 6. Fikseerida termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris katse sooritamise momendil. Katse arvutused Katsetulemused: Mass m (kolb + kork + õhk kolvis) = 126,18g Mass m (kolb + kork + CO kolvis) = 126,35g Kolvi maht (õhu maht, CO maht) = 250+56=306cm³ =0,306dm³ Õhutemperatuur = 24+273=297K Õhurõhk = 100200Pa 1) Arvutada, milline on gaasi maht kolvis normaaltingimustel (V0, [dm3]) 0 =
Loksutada, et paber võimalikult rohkem avaneks ja jälgida, kuidas reaktsioon algab ning vee nivoo bürettides muutub. Reaktsiooni lõppedes lasta eraldunud vesinikul 2-3 minutit jahtuda, jälgides, et vee nivoo püsiks enam-vähem paigal. Lõpuks liigutada bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid jällegi silma järgi ühes tasapinnas ja lugeda samalt büretilt uus nivoo näit (V2) V2 = 13,2 ml Fikseerida õhurõhk ja temperatuur laboris. Arvutada reaktsioonivõrrandit aluseks võttes eraldunud vesiniku mahu (V2 V1) järgi katseks antud metallitüki mass. V = 13,2 7,45 = 5,75 ml Katsetulemused: Vee nivoo büretil enne reaktsiooni: V1 = 7,45 ml Vee nivoo büretil peale reaktsiooni: V2 = 13,2 ml Eraldunud vesiniku maht: V = 5,75 ml Gaasi rõhk büretis: Püld = 100200 Pa
..3 minutit jahtuda, jälgides, et vee nivoo püsiks enam-vähem paigal. Kui nivoo hakkab nähtavalt muutuma, pole seade hermeetiline ja katse tuleb uuesti sooritada. Liigutada bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid jällegi silma järgi ühes tasapinnas ja lugeda samalt büretilt uus nivoo näit (V2). NB! Nivoode ühele tasapinnale viimine bürettide liigutamisega enne mõlema näidu võtmist garanteerib, et rõhk büretis on võrdne välisrõhuga. Fikseerida õhurõhk ja temperatuur laboris. Arvutada reaktsioonivõrrandit aluseks võttes eraldunud vesiniku mahu (V2 V1) järgi katseks antud metallitüki mass. Esitada tulemus juhendajale kontrollimiseks. Katsetulemused Vee nivoo büretil enne reaktsiooni V1 = 2,7 ml Vee nivoo peale reaktsiooni V2 = 9,7 ml Eraldunud vesiniku maht V = | V2 V1 | = 7 ml = 0,007 l Gaasi rõhk büretis võrdub õhurõhuga kui vee nivood on samas tasapinnas Temperatuur t° = 22 = 295,15 K Temperatuur T0 = 273,15 K
lämmastiku, hapniku, argooni, süsihappegaasi jt ning veeauru segu) ; eristatakse maapinnalt ülespoole troposfääri, stratosfääri, mesosfääri, termosfääri ja eksosfääri ; meteoroloogias loetakse atmosfääri ülapiiri kõrguseks 1000 1200 km Päikesekiirgus Päikeselt lähtuv elektromagnetlainete ja aineosakeste voog Õhurõhk rõhk, mida avaldab pinnaühikule selle kohal asuv õhusamba kaal ; normaalseks õhurõhuks loetakse 760 mmHg (1013,25 mbar = 1atm) ; õhurõhk on üks tähtsamaid ilma kujundavaid tegureid ; õhurõhk väheneb koha üldkõrguse suurenedes keskmiselt 10 mm 100 m kohta, mida nimetatakse õhurõhu vertikaalseks gradiendiks Kõrgrõhuala piirkond, kus õhurõhk on kõrgem kui ümbritsevatel aladel. Madalrõhuala piirkond, kus õhurõhk on madalam kui ümbritsevatel aladel Passaadid 30. laiuskraadidelt ekvaatori suunas puhuvad püsivad tuuled, mis maakera
jahtumisest. · Missugune ilm kaasneb suve- ja talvemussoonidega? Suvemussoon toob Indiasse ja Bangladeshi tugevad vihmasajud. Talvel tekib aga vastupidise suunaga mussoon. Euraasia manner jahtub kiiremini kui ookean ning selle kohale kujunenud kõrgrõhualalt liigub õhk ookeani poole, mis on soojem ja mille kohal on madalam õhurõhk. 4. Ilmaelement Mõõteriist Mõõtühik Temperatuur Termomeeter Celsiuse kraad Õhurõhk Baromeeter mm Hg Tuulesuund Tuulelipp Ilmakaar Tuulekiirus Anemomeeter m/s Õhuniiskus Hügromeeter %
atmosfääril on 5 kihti. Maapinnalt kõige l2hemal kõrgemaks ... Eksofäär=>gaasi tihedus on väike , et molekulid ja aatomid võivad läbida kümneid ja sadu kilomeetreid enne , kui põrkavad naabermolekulidega. Termosfäär=> näeme virmalisi, temperatuur tõuseb Mesosfäär-> suur temperatuuri langus.(meteoriidid) stratosfäär-> ülemine piir 50km=> temp tõuseb(osoonikiht) Troposfäär=> temp langeb(pilved ja hapnik) Kõrguse suurenenedes kahaneb kiriesti õhurõhk ja muutub temperatuur , ühtlasi väheneb ka veeaur ja aerosoolide hulk. temperatuur kutsub esile virmaliste tekke. Atmosfäär ~ 1200KM Ilm , ilmastik ja kliima. Ilm sa n2ed praegu Ilmasti on paari aastase vahega Kliima on 30 aastat koos .. atmosfäär õhukiht mis ümbritseb maad ja ulatub 1200 km ni Kliimatekke tegurid jagunevad 2. 1.astronoomilised =>Maa tiirlemine ümber päikese .. 2.geograafilised =>mandrite ja ookeanite paigutus geograafilised tegurid määrab ära asukoht.
php? ide=21,783 Lühiajalised muutused? Veebruari keskmised õhutemperatuurid ja miinimumid 2005-2008 ja 1961-2004. Mis muutusi märkad? http://www.keskkonnainfo.ee/main/index.php/et/kaardid/te emakaardid Mis seaduspärasused sellel kaardil avaldu http://www.keskkonnainfo.ee/main/index.php/et/kaardid/te emakaardid Eestit mõjutavad erinevad õhurõhualad Tsükloni e madalrõhkkonna Kõrgrõhuala e antitsükloni keskmes on õhurõhk keskmes on õhurõhk madalam. kõrgem. Õhupöörised liiguvad koos Kõrgrõhkkond tuleb meile läänetuultega valdavalt peamiselt Euraasia Atlandi ookeani kohalt. siseosade kohalt. Ilm on pilvitu ja sademeteta. Ilm on muutlik, pilvine ja sajune, tuuline http://www.emhi.ee/?ide=29,720,723 Õhu liikumine tsüklonis Orkaan DagmarKül
Masinate töötamisel madalal koormusel (so kuni 30% võimsusest) liigutatakse termostaati juhtõhuga ja mereveejahutisse läheb vähem vett ning madalakontuurilise jahutusvee temperatuur tõuseb. 1-2 Mootori prototüübi käivitussüsteemi võimalikud vigastused ja nende põhjused Käivituskangi "Käivitusasendis" väntvõll ei liigu paigast või õõtsub täispööret tegemata: Põhjused: · väntvõll ei ole käivitusasendis · käivitusõhu ballooni peaklapp on kinni · õhurõhk balloonis on madal · mõni käivitusklapp on kinni kiilunud · õhujagaja on kinni kiilunud · võlliliini pidur on kinni · dedvudi tihend on üle pingutatud · sõukruvi on kinni kiilunud · starterkäivituse korral on aku laadimata või started juhe ei annaühendust · võllipööramisseade on välja lülitamata · automaat- ja kaugjuhtimise korral võib puududa kaugjuhtimisploki toide.
(vana juhendi tabelist 1-4); 1 Teoreetilised ühtlased mikrokliima tingimused piiratud alal, mis rahuldab suurima võimaliku arvu inimestest antud riietuse või tegevusaktiivsuse puhul. 3 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus tk ja tm vastavalt kuiva ja märja termomeetri näidud [1 °C]; H õhurõhk [1 mm Hg]; psühromeetriline tegur, mis sõltub õhu liikumise kiirusest [1 K-1]. Õhurõhk määratakse tavaliselt aneroidbaromeetri abil. Seejärel leitakse õhu absoluutse niiskuse A [1 mm Hg] ja küllastunud veeauru rõhu P [1 mm Hg] abil (viimase saab tabelist 1-4) õhu suhteline niiskus R %), kasutades valemit: A R 100% . (2)
kliima.Stratosfäär ulatub ligi50 km kõrguseni ja moodustab u. 20% atmosfääri massist.Temperatuur hakkab kasvama kõrguse kasvades.Selle põhjustajaks on osoonikiht.Mesosfäär ( 50-85 km) enam osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvades kiiresti.Õhk on juba üsna hõre.Termosfääris onõhumolekule jäänud juba nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. 2. Nimeta ilmaelemendid ja selgita nende vahelisi seoseid. TV lk 38 ül 7 õhutemperatuur, õhurõhk, õhu tihedus ja niiskusesisaldus, tuule kiirus, sadmete hulk Seosed: kui õhk on madal siis õhurõhk on kõrge ja seda tihedam on ka õhk. Mida kõrgem on õhk, seda madalam on õhurõhk ja hõredam on ka õhu tihedus. 3. Nimeta kliimatekketegurid ja selgita nende rolli kliima kujunemisel. Astronoomilised tegurid: Maa kaugus Päikesest, Maa telje kallakus, saadav päikesekiirguse hulk, Maa tiirlemine ümber Päikese ja pöörlemine ümber oma telje
? Ilma mõju laevaliiklusele Ebasoodne tuul- Elavhõbe- Elavhõbeda sammas- Ilmateade- Ilmaennustus- Kuiv- Külma- Langema- Logiraamat- Mõõdukas tuul- Mõõtma- Mõõtühik- Niiske- Nõrk tuul- Orkaan- Puhanguline- Puhuma- Puhus- Raju- Sammas- Sooja- Soodne tuul- Tuul- Tuulispask- Tuule kiirus- Tuulevaikus maismaal- - Tuulevaikus merel- - Torm- Tornaado- Tuule tugevus- Tugev tuul- Tromb- Tõuseb- Vesipüks- Väljas- Õhurõhk- Õhutemperatuur- 1 2/3/4 5+ 1 2/3/4 5 Britmarii Kroon KV11 Jaanuar, 2012
pika arengu käigus. Troposfäär kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikeb valdav osa õhkkonna massist. Stratosfäär ulatub ligi 50 km kõrguseni ja moodutab umb 20% atmosfääri massist. Seal hakkab temperatuur kõrguse kasvades tõusma. Mesosfäär enam osooni pole ja temp langeb kõrguse kasvades. Termosfäär õhumolekule on jäänud juba nii väheks, et nende suure kineeilise energia tõttu temp tõuseb. 2. Selgita ilmaelementide vahelisi seoseid (õhutemp, õhurõhk, õhu tihedus, niiskussisaldus) Kõrguse kasvades hakkab temp tõusma, kõige madalam temp on troposfääris, seal toimub temperatuuri järks langemine. Stratosfääris hakkab aga temp kõrguse kasvades tõusma, peamiselt osoonikihi olemasolu tõttu. Mesosfääris aga osooni enam pole ja temp langeb kõrguse kasavdes, õhk muutub seal juba hõredamaks. Kui õhumolekule jääb aina vähemaks, siis temperatuus tõuseb. Termosfääris võib õhu paksuseks lugeda 1000 km. 3
Madalrõhulohk tsükloni väljasopistumisosa Front kahe õhumassi eraldusriba/eralduspiirkond. näitaja Külma frondi üleminek Sooja frondi üleminek t° - muutused Temperatuur langeb Temperatuur tõuseb Tuul Põhjakaartetuuled Lõunakaartetuuled Sademed Paduvihm (frondi taga) Sajab lund või tuiskab, tibutab (frondi ees) õhurõhk tõuseb langeb Kasvuhoone efekt üldiselt normaalne klimaatiline protsess mille juures osa maapinnalt peegeldunud päikesekiirgust ei pääse enam atmosfäärist välja. Selle tulemusena on õhu temperatuur keskmiselt 15°C. Seoses CO2 konsentratsiooni suurenemisega atmosfääris aga tekib olukord kus järjest rohkem päikesekiirgust peegeldub maale tagasi ning seega tõuseb ka temperatuur
Õhk paikneb Maa atmosfääris ebaühtlaselt. Õhurõhk on rõhk, mida õhk avaldab maapinnale ning õhkkonnas olevatele esemetele ja organismidele. Atmosfääri vertikaalne kihistumine: troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, termosfäär ja eksosfäär. Ilm, selle elemendid ja kliima Ilm on õhkkonna seisund mingil ajahetkel. Ilma iseloomustavad ilmaelemendid ehk meteoroloogilised elemendid, näiteks õhutemperatuur, õhu niiskus, sademete hulk, tuule kiirus ning õhurõhk. Ilmastik iseloomustab pikemat perioodi. Kliima kujuneb paljude aastakümnete vältel. Kliimaks nimetatakse mingile maaalale iseloomulikku ilmastikuolude kordumist paljude aastate jooksul. Kliima kujuneb paljude tegurite koosmõjul, mida nimetatakse kliimatekketeguriteks. Neid jaotatakse: astronoomilised tegurid ja geograafilised tegurid. Päikesekiirguse jaotumine ja kiirgusbilanss Maakera põhiline energiaallikas on Päike. Millal on suvi ja millal on talv? Seleta mõisted:
Õhuniiskust arvestav tegur K leitakse Lisa 3 järgi. Atmosfääritingimused katse sooritamise ajal: · Märg termomeeter: 18 ºC · Kuiv termomeeter: 20 ºC · Õhurõhk: 765 mmHg P = 0,386 = 0,99 273 + t Valem 1. Suhtelise õhuniiskuse arvutamise valem. P õhurõhk mmHg, t õhu temperatuur ºC. Tegelik pinge leitakse valemiga K U l0 = U l k Valem 2. Õhu suhtelise tiheduse arvutamise valem. Ulo lahenduspinge normaaltingimustel, Ul lahenduspinge tegelikel atmosfääri tingimustel, K õhu niiskust arvestav tegur, õhu suhteline tihedus, k -
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
