Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine (0)

1 Hindamata
Punktid
TTÜ keemiainstituut
Anorgaanilise keemia õppetool
YKI0020 Keemia alused
Laboratoorne töö nr.
Töö pealkiri:
Õpperühm:
Õppejõud:
Töö teostanud:
Protokoll esitatud:
Protokoll arvestatud:
Eksperimentaalne töö nr. 1
Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine
Töö ülesanne ja eesmärk.
Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine.
Sissejuhatus.
= 22,4 /mol
Clapeyroni võrrand: P V =
R T
Gaasi suhteline tihedus: D =
= =
V0
Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid .
Töövahendid:
CO2 balloon , 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter , barometer.
Kasutatud ained:
CO2, õhk, vesi.
Kasutatud uurimis - ja analüüsimismeetodid ja metoodikad.
Kaaluda tehnilisel kaalul korgiga varustatud ~300 ml kuiv kolb (mass m1). Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale.
Balloonist juhtida 7-8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Tulebi jälgida, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja. Muidu võib juhtuda, et kogu CO2 väljub voolikukimbu teistest harudest. Seejärel tuleb kolb sulgeda kiiresti korgiga ja kaaluda uuesti samal kaalul. Et katse tulemused oleksid täpsed juhtida kolbi 1-2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, kolb sulgeda korgiga ning kaaluda veekord. Kolvi täitmist jätkata konstantse massi (mass m2) saavutamiseni. (Masside m2 ja m1 vage on tavaliselt vahemikus 0,17 – 0,22 g.)
Kolvi mahu (seega ka temas sisalduva gaasi mahu) määramiseks tuleb täita kolb märgini toatemperatuuril oleva veega ja vee maht mõõta mõõtesilindri abil.
Fikseerida katse sooritamise momendil termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris.
Katseandmed .
m1 (kolb + kork + õhk kolvis) = 144,37 g
m2 (kolb + kork + CO2 kolvis) = 144,55 g
V (kolvi maht) = 317 ml = 0,317 dm3
P (õhurõhk) = 101800 Pa
t° = 22 oC = 295.15 K
ρ (õhk) = 1,29 g/ dm3
T0 = 273,15 K
P0 = 101325 Pa
Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs.
Arvutan milline on õhu (CO2) maht kolvis normaaltingimusel (V0).
V0 V0 = = 287,10 ml = 0,287 dm3
Leian õhu massi kolvis (mõhk).
m = ρõhk * V0 mõhk = 1,29 * 0,287 = 0,37 g
Arvutan kolvi ning korgi massi (m3) vahest.
m3 = m1 – mõhk m3 = 144,37 – 0,37 = 144 g
Arvutan CO2 massi (mCO2) vahest
mCO2 = m2 – m3 mCO2 = 144,55 – 144 = 0,55 g
Arvutan süsinikdioksiidi suhtelise tiheduse (D) õhu suhtes ning selle kaudu süsinikdioksiidi molaarmassi MCO2.
Dõhk = Dõhk =
= 1,48 g/mol
MCO2 = Dõhk * 29 MCO2 = 1,48 * 29 = 42,92 g/mol
Kokkuvõte ja järeldused.
∆% =
∆% =
= 2,5 %
Ilmselt tekkis viga õhuga ja CO2-ga täidetud kolvide kaalumisel.
Süsinikdioksiidi molaarmassi leidmine, kasutades ka muid lahenduskäike:
  • moolide arvu kaudu (V0CO2→ nCO2→ MCO2)
    n = n =
    = 0,013 mol
    n = M =
    = 43,3 g/mol
  • kasutades Clapeyroni võrrandit (PV = * RT)
    101800 * 0,287 =
    * 8,314 * 293,15
    M = 45,88 g/mol
    Ekperimentaalne töö nr. 2
    Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi
    Töö ülesanne ja eesmärk.
    Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal.
    Sissejuhatus.
    V0
    Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid.
    Töövahendid:
    Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter.
    Kasutatud ained:
    10%-ne soolhappelahus, 6,0 mg metallitükk (Mg).
    Kasutatud uurimis- ja analüüsimismeetodid ja metoodikad.
    Katses leitakse magneesiumi mass reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal: Mg + 2HCl = MgCl2 + H2.
    Katse ettevalmistus:
    Eemaldada katseklaas ja pesta ning loptutada see hoolikalt destilleeritud veega.
    Büretid sättida ühele kõrgusele ning kontrollida, et vee nivoo oleks mõlemas büretis silma järgi ühel kõrgusel ja büreti keskel. Vajadusel tuleb lisada või eemaldada büretist vett.
    Katseklaas ühendda tihedalt korgiga. Seejärel tõsta üks büretiharu teisest 15 cm kõrgemale ning jälgida paar minutit, kas vee nivoo püsib paigal. Kui vee nivoo ei muutu, on katseseade hermeetiline ja võib alustada katset. Büretid viia taas ühele kõrgusele ja katseklass eemaldada.
    Katse:
    Võtta metallitükk ning mähkida see märja filterpaberi sisse (mitte väga tihedalt, sest paber pidi katse käigus avanema). Mõõta väikese mõõtesilindriga 5-6 ml 10%-st soolhappelahust. Hape valada läbi lehtri katseklaasi nii, et katseklaasi ülaosa ei puutuks happega kokku.
    Happega katseklaasi tuleb hoida väikese nurga all ning metallitükk filterpaberiga asetada katseklassi seinalt umbes 1 cm allapoole avaust. Katseklaas sulgeda hermeetiliselt nii nagu kontrolli ajal, vältida liigutusi, mis võiksid metallitüki happesse kukutada .
    Seejärel tuleb liigutada bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid ühes tasapinnas. Tuleb märkida võimalikult täpselt üles näit büretil (V1). Näidu lugemisel peab silm olema samal tasapinnal vee nivooga ning näit võtta meniski kaare madalaimalt kohalt.
    Katseklaasi järsult liigutades kukutada metallitükk happesse. Loksutada , et paber võimalikult rohkem avaneks ja jälgida, kuidas reaktsioon algab ning vee nivoo bürettides muutub.
    Reaktsiooni lõppedes lasta eraldunud vesinikul 2-3 minutit jahtuda, jälgides, et vee nivoo püsiks enam-vähem paigal.
    Lõpuks liigutada bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid jällegi silma järgi ühes tasapinnas ja lugeda samalt büretilt uus nivoo näit (V2)
    Fikseerida õhurõhk ja temperatuur laboris. Arvutada reaktsioonivõrrandit aluseks võttes eraldunud vesiniku mahu (V2 – V1) järgi katseks antud metallitüki mass.
    Katseandmed.
    V1 = 12,9 ml
    V2 = 6 ml
    V = 6,9 ml
    Püld = 101800 Pa
    t0 = 22 0C = 295,15 K
    pH20 = 19,8 mmHg = 2639,7 Pa
    T0 = 273,15 K
    P0 = 101325 Pa
    Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs.
    Arvutada reaktsioonil eraldunud vesiniku maht normaaltingimustel kasutades valemit:
    V0 V00,00625 dm3
    Leian ruumala kaudu metallitüki massi.
    n = n =
    = 0,000279 mol
    n = m = n * M m = 0,000279 * 24,3 = 0,0067 = 6,7 mg
    Kokkuvõte ja järeldused.
    Tegelik Mg tüki kaal oli 9 mg. Vastuse erinevus tulenes ilmselt katse läbiviimise tõhususest. Võis juhtuda, et kuskilt immitses rõhk välja või ei reageerinud terve aine ära.
  • Vasakule Paremale
    Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine #1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine #2 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine #3 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine #4 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine #5 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine #6 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine #7
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-02-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor sertent Õppematerjali autor
    Keemia praktikum 1

    Sarnased õppematerjalid

    Keemia aluste 1-praktikumi protokoll - Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine
    6
    rtf

    Keemia aluste 1. praktikumi protokoll - Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine

    Eksperimentaalne töö nr. 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö eesmärk: Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendid: CO2 balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Kasutatud ained: CO2, õhk, vesi Töö käik: Kaaluda tehnilisel kaalul korgiga varustatud ~300 ml kuiv kolb(mass m 1). Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Balloonist juhtida 7-8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Tulebi jälgida, et vooliku ots

    Keemia alused
    Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine
    7
    docx

    Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine

    LABORATOORNE TÖÖ 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Sissejuhatus Gaasilises olekus aine molekulid täidavad ühtlaselt kogu ruumi, molekulid on pidevas korrapäratus soojusliikumises. Molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel on väikesed ja jäetakse sageli arvestamata ­ ideaalgaas. Erinevalt tahketest ainetest ja vedelikest sõltub gaaside maht oluliselt temperatuurist ning rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt kokkuleppelistel nn normaaltingimustel:

    Keemia alused
    Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine
    14
    docx

    Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine

    Eksperimentaalne töö nr. 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö eesmärk: Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendid: CO2 balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Kasutatud ained: CO2, õhk, vesi Töö käik: Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud ~300 ml kuiv kolb (mass m1). Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Juhtida balloonist 7...8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Jälgida, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja

    Keemia alused
    Ideaalgaaside seadused
    8
    docx

    Ideaalgaaside seadused

    M m=3,11 10-4 24,31=7,5 10-3 ( g )=7,5( mg) Antud Mg tüki tegelik mass oli 7,8 mg. Kokkuvõte või järeldused: Mina sain Mg tüki kaaluks 7,5 mg, tegelik oli 7,8 järelikult oli ¿ 17,5-7,8 ¿ 100 =3,85 minu suhteline viga 7,8 . Siiski sain tegelikule kaalule väga =¿ lähedase tulemuse, seega võib katse õnnestunuks lugeda. Vea tekke põhjus võis olla silmaga mõõdetud ebatäpsused. 2) Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö ülesanne ja eesmärk: Seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Kasutatud mõõteseadmed: 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter, tehnilised kaalud Kasutatud töövahendid: 300 ml korgiga varustatud seisukolb, balloon Kasutatud ained: Süsihappegaas (CO) Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad: Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud 300 ml kuiv kolb (mass m1)

    Keemia
    Ideaalgaaside seadused
    16
    docx

    Ideaalgaaside seadused

    Antud Mg tüki tegelik mass oli 7,8 mg. Kokkuvõte või järeldused: Mina sain Mg tüki kaaluks 7,5 mg, tegelik oli 7,8 järelikult oli ¿ 17,5−7,8∨ ¿ ∙100 =3,85 minu suhteline viga 7,8 . Siiski sain tegelikule kaalule väga ∆ =¿ lähedase tulemuse, seega võib katse õnnestunuks lugeda. Vea tekke põhjus võis olla silmaga mõõdetud ebatäpsused. 2) Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö ülesanne ja eesmärk: Seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Kasutatud mõõteseadmed: 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter, tehnilised kaalud Kasutatud töövahendid: 300 ml korgiga varustatud seisukolb, balloon Kasutatud ained: Süsihappegaas (CO₂) Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad: Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud 300 ml kuiv kolb (mass m1). Kolvi kaelale

    Eesti keel
    Prax-CO2 molaarmassi määramine-metalli massi määramine
    5
    doc

    Prax: CO2 molaarmassi määramine, metalli massi määramine

    1) Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö ülesanne ja eesmärk: Seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Sissejuhatus: Ideaalgaasis on molekulid pidevas korrapäratus soojusliikumises ning molekulidevahelised jõud on olematud. Gaaside maht sõltub oluliselt temperatuurist ning rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt normaaltingimustel: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm/Hg) Gaaside mahu väljendamiseks võib kasutada ka nn standardtingimusi: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 100 000 Pa (0,987 atm; 750 mm Hg)

    Keemia alused
    Keemia alused-süsinikdioksiidi molaarmassi määramine
    18
    docx

    Keemia alused: süsinikdioksiidi molaarmassi määramine

    Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö ülesanne ja eesmärgid Töö ülesandeks on laboratooriumis gaaside saamine. Samuti õppida tundma seoseid gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ning rõhu vahel. Eesmärk on leida gaasilise aine molaarmass, kasutades eelmainitud seoseid gaasiliste ainete omaduste vahel. Sissejuhatus Õhu mahu arvutamiseks (CO2) kolvis normaaltingimusel (V0) kasutatakse valemit: 0 PV T 0 V = 0 PT

    Keemia alused
    Ideaalgaaside seadused
    14
    docx

    Ideaalgaaside seadused

    T). Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem m1 M1 D  m2 M2 Suhtelist tihedust väljendatakse tavaliselt õhu suhtes (õhu keskmine molaarmass, arvestades lämmastiku ja hapniku massivahekorda õhus on 28,96 ≈29,0 g/mol) või vesiniku (MH2= 2,0 g/mol) suhtes M gaas D õhk  29,0 Suhtelise tiheduse kaudu on kerge leida tundmatu gaasi molaarmassi. Kaaludes samadel tingimustel (rõhk, temperatuur) ära kindla mahu õhku ja tundmatut gaasi, saab suhtelisest tihedusest ehk masside suhtest molaarmassi vastavalt Mgaas = Dõhk⋅29 Gaasi absoluutne tihedus normaaltingimustel ehk 1 kuupdetsimeetri gaasi mass normaaltingimustel M gaasg p0  22,4 dm 3 EKSPERIMENTAALNE TÖÖ 1 Töö ülesanne ja eesmärk

    Keemia alused




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun