Keemia- ja materjaliõpetuse 4. praks (0)

Sarnased õppematerjalid

6

docx

Tutvumine metallide korrosiooni mõningate enamlevinud ilmingutega.

Töö eesmärk Tutvuda metallide korrosiooni mõningate enamlevinud ilmingutega. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Katseklaasid, väike keeduklaas (50 cm3), tsentrifuugiklaas. Kasutatud ained: 0,1 M soolhape, 0,1 M väävelhape, tsingi- ja alumiiniumigraanulid, vasktraat, vask(II)- sulfaadi lahus, vask(II)kloriidi lahus, raud(II)sulfaadi lahus, kaaliumheksatsüanoferraat(III) lahus, tsingitud raudplekk, tinatatud raudplekk, rauast kirjaklambrid, tahke NaCl, urotropiin. Töö käik Peale tühja kolvi kaalumist juhtida sellesse 7-8 minuti vältel süsinikdioksiidi. Seejärel sulgeda kolb kiiresti korgiga ja kaaluda taas kolb. Korrata katset, kuid seekord juhtida süsinikdioksiidi kolbi 1-2 minutit. Kui kahel katsel mõõdutud masside vahe on vahemikus 0,17 - 0,22g võib korgi kolbilt maha võtta ja täita kolb veega ning mõõtesilindri abil määrata kolvi ruumala. Lõpetuseks fikseerida õhutemperatuur ja õhurõhk. Katsetulemused: Mass m1

Keemia ja materjaliõpetus

4

docx

Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine

Tallinna Tehnikaülikool Laboratoorne töö 4 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine 25.09.13 Tallinn Töö eesmärk. Gaaside saamine laboratooriumis; gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine; gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. · Kippi aparaat või CO2 balloon; · korgiga varustatud seisukolb (300 cm3); · tehnilised kaalud; · mõõtesilinder (250 cm3); · termomeeter; · baromeeter. Töö käik. · Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud 300 cm3 kuiv kolb (mass m1). (Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale.) · Juhtida balloonist kolbi süsinikdioksiidi 7-8 minuti vältel. · Sulgeda kolb kiiresti korgiga ja kaaluda uuesti (m2).  · Juhtida kolbi

Keemia ja materjaliõpetus

14

docx

Ideaalgaaside seadused

SISSEJUHATUS Gaasilises olekus aine molekulid täidavad ühtlaselt kogu ruumi, molekulid on pidevas korrapäratus soojusliikumises. Molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel on väikesed ja jäetakse sageli arvestamata – ideaalgaas. Erinevalt tahketest ainetest ja vedelikest sõltub gaaside maht oluliselt temperatuurist ning rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt kokkuleppelistel nn normaaltingimustel: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 101 325 Pa (0,987 atm;750 mmHg) Charles'i seadus Konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi maht võrdelises sõltuvuses temperatuuriga. PVT 0 V0  P0T  kus V0 on gaasi maht normaal- või standardtingimustel, P0 normaal- või standardtingimustele vastav rõhk (sõltuvalt valitud ühikutest), T0 normaal- ja standardtingimustele vastav temperatuur kelvinites (mõlemal juhul 273 K),

Keemia alused

3

docx

Keemia protokoll 4.

Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis; gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine; gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendid Kippi aparaat või CO2 balloon (Elmemesser gaas; 50bar; 15L/min; 99,7% CO2), korgiga varustatud seisukolb (300cm3), tehnilised kaalud (KERN 440-33; d=0,01g; max=200g) mõõtesilinder (250cm3), elavhõbeda termomeeter(jaotus 2o C; skaala ulatus -2 kuni 54o C), aneroid-baromeeter (jaotus 0,1 kPa; skaala ulatus 79,8-106,4 kPa,). Antud töös kasutatakse aja ja reaktiivide kokkuhoiu mõttes süsinikdioksiidi balloonist. Töö käik 1. Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud ~300cm3 kui kolb (mass m1). Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale 2. Juhtida balloonist kolbi süsinikdioksiidi 5 minuti vältel. Jälgida, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani. 3. Sulgeda kolb kiiresti korgiga ja kaaluda uuesti (m2). 4. Juhtida kolbi 1-2 minuti vältel

Keemia ja materjaliõpetus

2

docx

Labor 4 raport

1. Töö eesmärk. Gaaside saamine laboratooriumis; gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine; gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. 2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. Kippi aparaat või CO2 balloon, korgiga varustatud seisukolb (300 cm3), tehnilised kaalud, mõõtesilinder (250 cm3), termomeeter, baromeeter. Kippi aparaat. Klassikaliselt saadakse mitmeid gaase laboratooriumis Kippi aparaati kasutades. Kippi aparaat koosneb kolmeosalisest klaasnõust CO2 saamiseks pannakse keskmisse nõusse paekivitükikesi. Soolhape valatakse ülemisse nõusse, millest see voolab läbi toru alumisse nõusse ja edasi läbi kitsenduse, mis takistab lubjakivitükkide sattumist alumisse nõusse, keskmisse nõusse. Puutudes kokku lubjakiviga algab CO2 eraldumine vastavalt reaktsioonile. Tekkiv CO2 väljub kraani kaudu. Kui kraan sulgeda, siis CO2 rõhk keskmises nõus tõuseb ja hape surutakse tagasi alumisse ning toru kaudu ka osaliselt ülemisse nõ

Keemia ja materjaliõpetus

12

docx

Labori töö - Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine

Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö eesmärk: Töö eesmärgiks oli gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Sissejuhatus 0 PV T 0 V = 0 PT kus V 0 on gaasi maht normaal- või standardtingimustel, P0 normaal- või standardtingimustele vastav rõhk (sõltuvalt valitud ühikutest), T 0 normaal- ja standardtingimustele vastav temperatuur kelvinites (mõlemal juhul 273 K), P ja T aga rõhk ja temperatuur, mille juures maht V on antud või mõõdetud. mõhk =ρ0 õhk∗V 0 Arvutada kolvi ning korgi mass (m3) vahest m3=m1 – mõhk ja CO2 mass (mCO2) vahest mCO =m2 – m3 2

Keemia alused

6

docx

Gaaside saamine laboratooriumis; gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine; gaasiliste ainete molaarmassi leidmine.

1.Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis; gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine; gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. 2. Kasutatud Kippi aparaat või CO2 balloon, korgiga varustatud seisukolb (300 cm3), mõõteseadmed, tehnilised kaalud, mõõtesilinder (250 cm3), termomeeter, baromeeter. töövahendid ja kemikaalid 3. Töö käik Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud 300 cm3 kuiv kolb. Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Juhtida balloonist kolbi süsinikdioksiidi 7-8 minuti vältel. Sulgeda kolb kiiresti korgiga ja kaaluda uuesti. Seejärel taas juhtida kolbi 1-2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgeda korgiga ning kaaluda veelkord. Kolvi täitmist jätkata konstantse massi saavutamiseni. Kolvimahu määramiseks täita kolbmärgini to

Keemia ja materjaliõpetus

18

docx

Keemia alused: süsinikdioksiidi molaarmassi määramine

Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö ülesanne ja eesmärgid Töö ülesandeks on laboratooriumis gaaside saamine. Samuti õppida tundma seoseid gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ning rõhu vahel. Eesmärk on leida gaasilise aine molaarmass, kasutades eelmainitud seoseid gaasiliste ainete omaduste vahel. Sissejuhatus Õhu mahu arvutamiseks (CO2) kolvis normaaltingimusel (V0) kasutatakse valemit: 0 PV T 0 V = 0 PT Gaaside tiheduse valem: g M gaas [ ] 0 mol ρ= 3 dm 22,4 [ ] mol Õhu mass: mõhk = ρ0 õhk ⋅ V0 Suhteline tihedus: m1 D= m2 Katse süstemaatiline viga, kus 44 g/mol on CO2 tegelik molaarmass: g E A =M −44,0 mol Katse suhteline viga:  ¿ M CO −44,0∨∙ 100 ES

Keemia alused

Kommentaarid (0)