Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö ülesanne ja eesmärk: gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendid: Süsinikdioksiidi balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Kasutatud ained: CO2, õhk, vesi. Teooria: Gaasilises olekus aine molekulid täidavad ühtlaselt kogu ruumi. Erinevalt tahketest ainetest ja vedelikest sõltub gaaside maht oluliselt temperatuurist ning rõhust. Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule (Avogadro seadus). Töö käik: Kaalusin tehnilistel kaaludel korgiga varustatud 300 ml kuiva kolvi (mass m1). Kolvi kaelale oli tehtud viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Juhtisin balloonis...
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne Töö pealkiri: Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine töö nr. 4 Õpperühm: Töö teostaja: Aleks Mark MASB11 Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Andre Roden 23.10.2015 1. Töö eesmärk CO2 molaarmassi leidmine. 2. Kasutatud mõõteseadmed,töövahendid ja kemikaalid 1) Töövahendid: CO2 balloon, korgiga varustatud seisukolb (306 cm³), tehnilised kaalud, mõõtesilinder (250 cm³), termomeeter, baromeeter. Kippi aparaat: 2) Kasutatud ained: CO2, kraanivesi 3. Töö käik 1) Kaalusin tehnilisel kaalul korgiga varustatud kuiva kolvi ( 306 cm³). Tegin kolvi kaelale viltpliiatsiga märke korgi alumise serva kohale. 2) Juhtisin balloonist kolbi süsinikdioksiidi 8 minut...
samal tasemel. Ühendada katseklaas korgiga. Tõsta üks büretiharu teisest kõrgemale ning veenduda katseseadme hermeetilisuses. Võtta metallitükk ning panna see niiske filterpaberi sisse. Mõõta ja valada 5-6ml 10 % soolhappelahust katseklaasi. Asetada metallitükk katseklaasi seinale ning seejärel kukutada metallitükk happesse. Oodata reaktsiooni lõppu ja mõõta uuesti veenivoo tase. Fikseerida õhurõhk ja õhutemperatuur laboris. Katseandmed Vee nivoo büretil enne reaktsiooni V1 = 19,6 mm Vee nivoo peale reaktsiooni V2 = 25,8 mm Eraldunud vesiniku maht V = | V2 – V1 | = 6,2 mm Gaasi rõhk büretis Püld = 100 300 Pa Temperatuur t° = 294,15 K Veeauru osarõhk ( temperatuuril t° = 294,15 K) pvesi = 2493,13 K
1. Tahket keha on harilikes tingimustes raske kokku suruda või venitada, selline keha säilitab oma ruumala. Tahke keha ruumala muutmiseks või lõhkumiseks on vaja kasutada jõudu. Vedelik muudab kergesti oma kuju, ta võtab selle anuma kuju, millesse ta on valatud. Harilikes tingimustes on ainult väikestel vedelikutilkadel oma kuju, nimelt kera kuju. Vedelike omadus on kergelt muuta oma kuju, ruumala aga mitte. Gaasid on läbipaistvad ja värvita ning seepärast meile nähtamatud. Gaasidel on üks eriline omadus, nimelt täidab gaas tervenisti anuma, millesse ta asetatakse ning samas võtab ta ka selle kuju. Gaasi ruumala on samas ka lihtne muutu, selles seisnebki gaaside peamine erinevus gaasidel ja vedelikel. 2. tahkis- halvasti kokkusurutav,säilitab kuju,säilitab ruumala Vedelik-halvasti kokkusurutav, ei säilita kuju, säilitab ruumala Gaas-kokkusurutav, ei säilita kuju ega ruumala 3. Veeaur on ainus atmosfääri komponent, mille sisaldus õhus pi...
Kuna kogu vesi korraga mõõtesilindrisse ei mahu, mõõdan kolvis oleva vee mahu kahes jaos ja liidan tulemused. 6. Fikseerin termomeeteri ja baromeeteri abil õhutemperatuuri ja õhurõhu laboris katse sooritamise momendil. Katse andmed ja tulemuste analüüs Katsetulemused: mass m1 = 143,03 g mass m2 = 143,22 g kolvi maht V = 320 dm3 õhutemperatuur t = 21 ºC õhurõhk P = 101 500 Pa 1) Arvutan, milline on gaasi maht kolvis normaaltingimustel (V0, [dm3]) valemi järgi: V0 = (P * V * T0)/(P0 * T) V0 = LISA ARVUTUS = 297,66 cm3 2) Kasutades gaaside tiheduse valemit ja teades õhu keskmist molaarmassi, leian õhu tiheduse normaaltingimustel ning selle kaudu õhu massi kolvis (mõhk): mõhk = ρºõhk * V0 mõhk = 1,29 · 0,298 = 0,384 g 3) Arvutan kolvi ning korgi massi (m3) vahest m3 = m1 – mõhk
Tööandja säilitab tervisekontrolli otsuseid 10 aastat pärast töötajaga töösuhte lõpetamist. TÖÖKESKKONNA OHUTEGURID VÕI TÖÖLAAD, MIS ON ALUSEKS TÖÖTAJA SUUNAMISEL TERVISEKONTROLLI Füüsikalised ohutegurid: müra; vibratsioon; kõrge ja madal õhutemperatuur; ultravioletne kiirgus, infrapunane kiirgus, raadiosageduslik kiirgus, madalsageduslikud ning staatilised elektri- ja magnetväljad (mitteioniseeriv kiirgus); ioniseeriv kiirgus; kõrge õhurõhk. Keemilised ohutegurid: ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad valmistised, mis on märgistatud ohutunnusega Xi, Xn, C, T ja T+ või mis kuuluvad 1. ja 2. kategooria kantserogeenide või mutageenide hulka anorgaanilise ja mineraalse päritoluga tolmud, nt asbesti-, kvartsi-, tsemendi-, põlevkivi- ja metallitolm, tahm; orgaanilise päritoluga tolmud, nt puidu-, jahu-, puuvilla- ja linatolm, loomade epiteelitolm; biotsiidid; vähiravimid, anesteesiagaasid ja
Äärmuslikud ilmastikunähtused Keeristormid Katastroofilise mõjuga tohutud pörlevate tuulte ja vihmasajuga tormid tekivad tavaliselt soojade merede kohal, paarkümmend laiuskraadi põhja ja lõuna pool, kus ookeanivesi on soe ja õhk selle kohal niiske. Keeristormid haaravad tavaliselt umbes 500 kilomeetri laiuse ala ning liiguvad umbes 15 kilomeetrit tunnis. Tormi keskpunkti kutsutakse tormi ,,silmaks". Seal tuult pole, sest tormituuled pöörlevad ümber oma keskpunkti. Tormiala äärtel võib tuule kiirus ulatuda kuni 12 km/h. Keeristorme esineb maailmamere erinevates piirkondades. Vaikse ookeani lääneosas nimetatakse selliseid keeristorme taifuunideks ehk pööristormideks, Kariibi mere piirkonnas tuntakse neid orkaanide ehk tsüklonite nime all. Tuulte rekordid: tugevaim tuulepuhang 104 m/s Washingtoni mägi Põhja-Ameerikas, 1934 suurim aasta keskmine tuule kiirus 19,4 m/s Denisoni neem Antarktise...
ülejäänud molekulide keskmine kiirus. Seda mõjutab tugevalt õhuniiskus. Looduses aurab vett veekogudelt, lumikattelt, jääliustikelt, vett sisaldavalt pinnaselt jne. Mida kõrgem on temperatuur seda rohkem võib õhk sisaldada veeauru. Potentsiaalne aurumine see näitab maksimaalset aurumist antud ilmastikus (tegelik aurustumine on väiksem). Selle määravad : aurustumise pinna temperatuur, aurustuva pinna kohal õhus oleva veeauru hulk, õhuvoolu kiirus auruva pinna kohal ja õhurõhk. Tegelik aurumine aurustumine mõnelt teiselt pinnalt (maalt, taimkattelt). Üldjuhul väiksem kui potentsiaalne aurustumine, äärmisel juhul võrdne sellega. Seda mõjutavad : mulla liik, mulla tihedus, reljeef, mulla pinna konarlus, põhjavee kaugus. See näitab antud kohas tegelikult auranud vee hulka. Pilet nr. 5 Atmosfääri valguskiirgus. Maapinna efektiivne kiirgus. Sademete
temperatuur seda rohkem võib õhk sisaldada veeauru. Potentsiaalne aurumine – see näitab maksimaalset aurumist antud ilmastikus (tegelik aurustumine on väiksem). Selle määravad : aurustumise pinna temperatuur, aurustuva pinna kohal õhus oleva veeauru hulk, õhuvoolu kiirus Pilet nr. 13 Pikalainekiirgus atmosfääris, st. Boltzmanni seadus. Pilvede klassifitseerimine. auruva pinna kohal ja õhurõhk. Tegelik aurumine – aurustumine mõnelt teiselt pinnalt (maalt, taimkattelt). Üldjuhul väiksem kui potentsiaalne Pikalainekiirgus – see avaldub atmosfääris maakiirguse ja atmosfääri kiirguse näol. atmosfääri kiirguse see osa, mis suundub maa poole aurustumine, äärmisel juhul võrdne sellega. Seda mõjutavad : mulla liik, mulla tihedus, reljeef, mulla pinna konarlus, põhjavee kaugus. See tagasi nim atmosfääri vastukiirguseks
mereteaduse haru, mis selgitab merede ülemine piir aga ei ole täpselt määratletav. väheneb, siis on tarvis erinevatel kõrgustel otsese ja hajusa kiirgusena. Otsekiirgus on ja suurte veekogude sõiduteid ja Hämarikunähtuste ja kõrgete virmaliste mõõdetud see osa päikesekiirgusest, mis jõuab tingimusi ning kavandab ohutu vaatluse põhjal arvatakse, et see on õhurõhk taandada mingile maapinnale laevaliikluse abinõusid. Hüdroloogia on 1000...1200 km kõrgusel.Atmosfääri standardkõrgusele, näit. merepinnale. Alates paralleelsete kiirte kimbuna, hajuskiirgus õpetus veest ja selle ringidest looduses. moodustavaid gaase hoiab kinni Maa 1.01.1980 aga tuleb maapinnale pärast ühe või
Kuigi süsihappegaasi olemasolu tuvastati juba 1932. aastal, andis alles esimesena Veenuse atmosfääri sisenenud automaatjaama "Venera 4" otsemõõtmine 1967. aastal teada õhkkonna põhikomponentide tegeliku osakaalu. Päikese lähedus ja äärmine kasvuhooneefekt (süsihappegaasi, veeauru ja vääveldioksiidi mõju) teevad Veenusest päikesesüsteemi kõige kuumema planeedi. Kui Venera 7 1970. aastal Veenusel maandus, et maandumiskohas oli temperatuur 475°C ja õhurõhk küündis 90 atmosfäärini. Nii suur rõhk valitseb Maa ookeanides kilomeetri sügavusel. Tugevad tuuled, puhudes päevapoolelt ööpoolele ja ekvaatorilt poolustele, ei lase kusagil tekkida olulisi temperatuurierinevusi. Pilved Veenuse kollakasvalged pilved kihutavad pöörlemisele vastassuunas (idast läände) kiirusega 350 km/h, tehes täistiiru saja tunniga ehk umbes 60 korda kiiremini kui planeet ise. Pilvkate on mitmekihiline
Kaaludes samadel tingimustel (rõhk, temperatuur) ära kindla mahu õhku ja tundmatut gaasi, saab suhtelisest tihedusest ehk masside suhtest molaarmassi vastavalt Gaasi absoluutne tihedus normaaltingimustel ehk 1 kuupdetsimeetri gaasi mass normaaltingimustel Näiteks õhu tihedus 0 = 29/22,4 = 1,29 g/dm3 veeauru tihedus 0 = 18/22,4 = 0,80 g/dm3 Veeauru väiksem tihedus, võrreldes õhuga, selgitab ka, miks õhurõhk niiskete õhumasside lähenemisel langeb. Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö ülesanne ja eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendid CO2 balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter ning CO2, õhk ja vesi. Töö käik
R=Q(1-A)-E R kiirgusbilanss, Q kogukiirgus, A albeedo, E efektiivne kiirgus 18. Üldine õhuringlus* 19. Õhu liikumine tsüklonis ja antitsklonis ning nendega kaasnevad ilmastikunähtused; sooja ja külma frondi teke ning ilma muutumine sooja ja külma frondi üleminekul Tsüklon madalrõhkkond keskosas madalrõhk. Madalrõhkkond esinebekvaatoril ja 60o laiuskraadidel. Tõusvad õhuvoolud, pilves ilm, sademed. Antitsüklon kõrgrõhkkond õhurõhk on keskmisest kõrgem. Kõrgrõhkkond esineb 30o ja 90o laiuskraadidel. Toovad kaasa selge päikesepaistelise ilma. Laskuvad õhuvoolud. Soe front tekib, kui soojem õhumass liigub külmale peale. Temperatuur tõuseb ja laussadu on enne fronti. Tuuled: kagust edelani. Õhurõhk langeb. Külm front tekib, kui külmem õhumass liigub soojale alla. Esineb hoovihm frondi piiril või pärast fronti. Temeratuur langeb. Õhurõhk tõuseb. Tuuled: lääne ja edela tuuled.
mullatemperatuur jääb madalaks. Seetõttu on liigniiskel mullal öökülmad üldiselt väga sagedased. Ilma tunnused öökülma tulekul: 1) õhuto langeb, võrreldes eelmise päevaga (temp hakkab tavaliselt langema juba keskpäeval), mis näitab külmema õhumassi saabumist. 2) pilvitus ja õhuniiskus vähenevad. Õhtul läheb tavaliselt selgeks. Sademeid ei esine. 3) tuul pöördub põhja. Õhtul tuul kas vaikib või nõrgeneb tunduvalt. 4) õhurõhk tõuseb. 5) nähtavus on hea. Õhk on kuiv ja selge. 6) kollane koidu ja ehavalgus. Kahjustuste vältimine: kasutada kagu-, lõuna- ja edelapoolseid nõlvakuid, mitte valida põhjanõlvasid, tihe külv soodustab öökülmade tekkimist (muld taimede all ei saa soojust). Aktiivne kaitse öökülmade vastu: 1) õhu soojendamine: tehakse soojendusnõudega, mis täidetakse vedelkütte, kivisöe, koksi või briketiga. Aeglaselt põledes soojendavad need õhku
Välisõhu kaitse seadus AS Õhurõhk otsustab rajada katlamaja, kus küttena kakatakse kasutatama prügi, sest katlamaja asub ise prügimäe juures. Seejures, et vältida ümbruskonna suuremat reostumist, ehitatakse korsten 260m kõrge. Mõne aja pärast lähevad katki põlemisgaase puhastavad filtrid ning firma jätkab töötamist nendeta. Millised välisõhu kaitse seaduse punkte rikutakse · Korstent ei tohiks ehitada kõrgemat kui 250m · selleks võib taotleda eriluba, et saastavust vähendada. Millised välisõhu kaitse seaduse punkte rikutakse · Katkiste filtridega ei tohi jätkata töötamist, · 48 tunni jooksu tuleb teavitada tõrkest tööinspektsiooni ja kohalikku omavalitsust · Nõutakse seadme koormuse vähendamist või töö lõpetamist, kui normaalset tööreziimi ei suudeta 24 tunni jooksul taastada või ei rakendata seadme käitamist vähesaastava kütusega. Milline karistus ootab firmat selle...
sest loodus kardab tühjust. Seda arvas ka Galilei. Ta ei suutnudki probleemi lahendada ja andis selle edasi oma õpilasele Evangelista Torricellile. Torricelli lahendas probleemi 1643. a. · Ta mõistis, et vesi ei jõua kaevust välja, sest kaev oli väga sügav ja seetõttu mõjus veele suur hulk õhku. · Tal oli teooria, et õhul on kaal, mis tekitabki õhurõhu. · Õhu raskust ei tunne meie aga seepärast, et meile mõjub igast suunast samasugune rõhk. · Nt kui väljas on õhurõhk 760 mm elavhõbedasammast, siis mõjub vastu meie sees olev sama suur rõhk. Katsevahend - Baromeeter · Toru on alt avatud ja ülevalt kinni. · All olev kauss · Samba- on pealt kõrgus avatud, et sellele saaks mõjuda rõhk Katse Torricelli pani alumisse kaussi elavhõbedat. Ta täitis ka toru täielikult elavhõbedaga. Ta hoidis lahtisel toruotsal sõrme ees, pani toru anumasse ja siis eemaldas sõrme (selleks et
Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö ülesanne ja eesmärk: gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendid: Süsinikdioksiidi balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Kasutatud ained: CO2, õhk, vesi. Teooria: Gaasilises olekus aine molekulid täidavad ühtlaselt kogu ruumi. Erinevalt tahketest ainetest ja vedelikest sõltub gaaside maht oluliselt temperatuurist ning rõhust. Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule (Avogadro seadus). Töö käik: Kaalusin tehnilistel kaaludel korgiga varustatud 300 ml kuiva kolvi (mass m1). Kolvi kaelale oli tehtud viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Juhtisin balloonist 7...8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Sulgesin selle kiiresti kor...
meelispaiku kogu maailmas. Järve lõunaosas on kuumaveeallikad ja tiigid rammusa musta mudaga, mil samuti tugevad ravimiomadused. Pea kogu Mendelejevi tabelit sisaldav vesi ravib edukalt ka liigese- ja paljusid muid haigusi. Surnumere juures ravib ka õhk. Asupaiga unikaalsusest tingituna on kliima eriline. 300 päikesepaistelist päeva aastas, väike 50 mm sademete hulk, tavalisest õhust kuni 15 protsenti kõrgem õhuhapniku sisaldus, kõrge õhurõhk ja auramine tagavad õhu spetsiifilise koostise. Seal on kerge hingata, mistõttu sobib paik hästi näiteks mediteerimiseks. Päike ravib seal, ilma et peaks põletust kartma. Surnumere ääres on püsti pandud terve tööstus, kus mereveest erinevaid mineraale välja filtreeritakse. Need ja ka lähedal kõrbes kasvavad ravimtaimed leiavad kasutust ravimi- ja kosmeetikatööstuses, mille tooteid müüakse kõikjal maailmas, ka Eestis. Maailma loodusime SURNUMERI (Iisrael)
1 bar = 10 5 Pa . Kuna meie kasutame SI-süsteemi, siis tuleb arvutusteks rõhk teisendada paskaliteks. 2. 1 mm Hg (millimeeter elavhõbedasammast). Nimetatud ühik on saadud kindla kõrgusega vedelikusamba rõhust, mis avaldub valemiga p = g h . Võttes 1 mm kõrguse elavhõbeda samba, saaksime ülaltoodud valemist selle samba poolt avaldatava rõhu 1 mm Hg = 133,3 Pa. Millimeetreid elavhõbedasammast kasutatakse tänapäevani, eriti õhurõhu iseloomustamiseks. 3. Normaalrõhk. Normaalne õhurõhk on 760 mm Hg, mille jaoks kasutatakse eraldi tähistust 1 atm (vahel nimetatakse ka füüsikaliseks atmosfääriks). Seos paskalitega on järgmine 1 atm = 760 mm Hg = 101,3 kPa (1,013 bar). 6 Paljudes maades antakse tänapäeval õhurõhk (viimasel ajal paralleelselt millimeetritega elavhõbedasammast ka Eestis) hektopaskalites ( 1 hPa = 102 Pa). Selle järgi oleks normaalrõhk 1013 hPa. 4 Tehniline atmosfäär 1 at
Lõunameredes sõites kaasneb merevee temperatuuri tõusuga reeglina ülelaadimisõhu ja mootori jahutusvee temperatuuri tõus. Näiteks merevee temperatuuri tõus 20 kraadilt 30 kraadile tingib õhutemperatuuri tõusu ressiivris ca 6 0C ja jahutusvee temperatuuritõusu 5 0C. Sellised temperatuuritõusud võivad põhjustada mootori termilise ülekoormuse 13... 14%. Ülesanne 4 Diiselmootori töö avariilise õhujahuti korral. Õhujahutite väljalülitamisel õhurõhk ressiivris jääb endiseks, sest õhurõhk ressiivris oleneb ainult rõhulangusest õhujahutis: ps = pk - põj . ps· = ps = 1,98 105 [Pa], Jahutite väljalülitamisel õhutemperatuur ressiiveris on võrdne õhutemperatuuriga pärast turbokompressorit: nk - 1 1, 6-1 nk Ts = Tk = T0 · = 293 × 1,98 1,6 = 378 [K], k kus nk = 1,6...1,8 on kompressiooni polütroobitegur, k rõhu tõusu aste
(Masside m2 ja m1 vahe on tavaliselt vahemikus 0.17 0.22 g). · Kolvimahu (seega ka temas sisalduva gaasimahu)määramiseks täita kolbmärgini toatemperatuuril oleva veega ja mõõta vee maht 250 cm3 mõõtsilindri abil. · Kuna kogu vesi korraga mõõtsilindrisse ei mahu, mõõta kolvis oleva vee maht kahes jaos ja tulemused liita. · Fikseerida termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris katse sooritamise momendil. Katse andmed. m1 = 138,06g m2 = 138,26g m(2) = 138,25g P = 102400Pa t = 21ºC T = 294K V = 317cm3 = 0,317dm3 Katse arvutused. 1. Arvutada, milline on gaasi maht kolvis normaaltingimustel (V0, [dm3]). P V T0 V0 = P0 T 102400 Pa 0,317 dm 3 273K V0 = = 0,297 dm 3 101325 Pa 294 K 2
tingimustel on see rõhk tagatud? Lähteandmed: => L = 10m = 0,05 NPSH = 1,5m = 1000 kg/ Leida: Valemid: Bernoulli võrrand Lahendus: Et ei tekiks kavitatsiooni: 2,53 > 1,72 järeldus: kavitatsiooni ei teki. Ülesanne 6 Tsentrifugaalpumba APP44-150 tööratta läbimõõt on 410mm (vt. joonis). Pumbatelg asetseb reservuaari veepinnast 6,5m kõrgusel ning imitorustikus tekkiv survekadu on 0,98m. Pumbatava vee temperatuur on 20 C ning õhurõhk reservuaari vabapinnal on 0,1Mpa. Milline on pumba kriitiline vooluhulk, millest suuremal väärtusel hakkab pump kaviteerima? Selgita saadud tulemust arvutustega. Lähteandmed: t = 20C = 0,1Mpa Leida: Valemid: Lahendus: (tabelist) Ülesanne 7 Tsentrifugaalpumba APP44-150 tööratta läbimõõt on 410mm (vt. joonis). Pumbatava vooluhulga 100 l/s korral on imitorustikus tekkiv survekadu 2,4m
Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö ülesanne ja eesmärk Töö eesmärk on uurida seoseid gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel ning määrata CO2 molaarmass. Sissejuhatus Arvutuste jaoks on vaja viia gaasi maht normaaltingimustele. Boyle'i seadus: konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi maht (V) pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga (P) Charlesi'i seadus: konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi maht (V) võrdelises sõltuvuses temperatuuriga (T) Nende seoste kombineerimisel on saadud valem mida kasutatakse gaasi mahu viimiseks normaaltingimustele. Gaasi suhteline tihedus on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel Suhtelist tihedust väljendatakse tavaliselt õhu suhtes (Mõhk 29 g/mol) Gaasi absoluutne tihedus normaaltingimustel ehk 1 dm3 gaasi mass normaaltingimustel Kasutatud mõ...
RISKI- JA OHUTUSÕPETUS. Labor 2. Töökeskkonna mikrokliima tingimuste uurimine ANDMETE ANALÜÜS JA ARVUTUSED Teisendused: Õhurõhk H: 1 Pa = 0,007501 mm Hg; 1 mbar = 100 Pa, seega Baromeetri näit 101600 Pa= 0,007501*101600=762,1 mm Hg ja kooli termomeetri näit 1021 mbar= 100*0,007501*1021=765,85 mm Hg. Õhu absoluutne niiskus A ( ( ( ( Suhteline niiskus R KÜSIMUSED 1. Psühromeetrite täpsus: 1) Staatiline psühromeeter A=7,75 mm Hg. Suhteline niiskus arvutuslikult ja tabelist erineb 52%-39,1%=12,9% võrra. (12,9*100%)/52=24,8% 2)Aspiratsioonipsühromeeter A=3,53 mm Hg. Suhteline niiskus arvutuslikult ja tabelist erineb 28%-17,59%=10,41% võrra. (10,41*100%)/28=37,2% 2. Vastavus tööruumide sisekliima normidega EVS-EN 15251:2007. 2.1. Temperatu...
Helilainevad panevad trummikile võnkuma ja heli levib sellelt keskkõrva. Kaitseb kõrva külma ja mikroobide eest. Trummiõõs õhuga täidetud väike õõs, milles on kolm kuulmeluukest. Vasar, alasi ja jalus trummikile võnkumine liigutab luukesi ja kannab võnked sisekõrva. Võimendavad helivõnkeid, et need suudaks sisekõrva vedeliku võnkuma panna. Kuulmetõri kanal, mis ühendab keskkõrva neeluga. Avaneb vaid neelamise ja haigutamise ajal. Ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena. Poolringkanalid tasakaaluelund. Tigu kindlustab kuulmise. Paiknevad kuulmisrakud. MILLISEID HELISID INIMENE KUULEB? 1 Hz = 1 võnge / s Inimene kuuleb vahemikus 20 20 000 Hz Kõige tundlikum on inimene 1000-5000 Hz helide suhtes, sest sellise sagedusega on inimese hääl https://www.youtube.com/watch? v=VxcbppCX6Rk Helitugevust mõõdetakse detsibellides (dB) Valulävi helitugevus, mis tekitab valu (120- 130 dB) TASAKAAL
Third level muudest punktidest Fourth level Fifth level Elevation suhteline kõrgus, kui maapind või punkt, kust kõrgust määratakse asub MSL-l. Flight level lennutasand, mille puhul õhurõhk altimeetris on kõigil õhusõidukitel seatud 1013,25 peale. Kuidas altimeetria toimib? Altimeetria satelliitide Click to edit Master text styles tööpõhimõte seisneb selles, et Second level mõõdetakse satelliidi ja Third level
Kolvi täitmist jätkata konstantse massi (mass m 2) saavutamiseni. (Masside m2 ja m1 vahe on tavaliselt vahemikus 0.17 – 0.22 g). 5. Kolvimahu (seega ka temas sisalduva gaasimahu)määramiseks täita kolbmärgini toatemperatuuril oleva veega ja mõõta vee maht 250 cm 3 mõõtsilindri abil. Kuna kogu vesi korraga mõõtsilindrisse ei mahu, mõõta kolvis oleva vee maht kahes jaos ja tulemused liita. 6. Fikseerida termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris katse sooritamise momendil. Katseandmed m1=145,24 g m2=145,41 g V CO =188 cm3 +114 cm3=302,2 cm3 2 P=100,9 kPa=100900 Pa T =22℃=295 K Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs 1) Arvutan gaasi mahu kolvis normaaltingimustel kasutades valemit: P× V × T 0 V 0= P0 × T 100900 Pa× 0,322 dm3 ×273 K V 0 ;CO = =278,5 ml 2 101325 Pa ×295 K
Veenus Üldandmed Päikesest lugedes teine ja meile lähim planeet, Maaga umbes samasuurune planeet Planeet on kaetud tiheda pilvekihiga ja peegeldab tagasi 77% Päikese valgusest Üks Veenuse aasta kestab 225 maist ööpäeva, üheks pöördeks kulub 243 maist ööpäeva Kõige kuumem planeet päikesesüsteemis, keskmine temperatuur planeedil umbes 500°C Õhurõhk Veenusel küündib umbes 90 atmosfäärini, nii suur rõhk valitseb ka 1 km-i sügavusel Maa ookeani põhjas Veenuse atmosfääri koostis Süsihappegaas, CO2 (96,5%) Lämmastik, N2 (3,4%) Vingugaas (CO) Vääveldioksiid (SO2) veeaur Veenuse pilved Pilved on kollakasvalged Pilved liiguvad pöörlemisele vastassuunaliselt umbes 350 km/h, tehes täistiiru 100 tunniga ehk ligi 60 korda kiiremini kui planeet ise Pilvkate on mitmekihiline Põhiline pilvekiht on umbes paarkümmend km paks, ulatub 60...
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr. 5 Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll estitatud: Protokoll 27.10.2011 10.11.2011 arvestatud: Töö eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Kasutatavad ained ja töövahendid Seade gaasi mahu mõõtmiseks, mõõtesilinder (25 cm3), lehter, filterpaber, termomeeter, baromeeter, hügromeeter. 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (magneesium). Töö käik 1. Katseseadeldis (vt joonist 5.1) koosneb kahest kummivoolikuga ühendatud büretist (a), mis on täidetud veega. Üks bürett on ühendatud katseklaasiga (b), mi...
temperatuur tõuseb märgatavalt. Sajuala frondi ees. b. Külma frondi üleminekul tungib peale külm õhk. Õhurõhk ja temperatuur langevad kiiresti, soojal ajal tekivad rünksajupilved, sajab paduvihma ja kohati esineb äikest, sajuala külma frondi taga. Liigub kiiremini kui soe front. 17. Iseloomusta tsüklonit / antitsüklonit ning nendega kaasnevat ilma Võimsad õhukeerised. Tsükloni keskosas on õhurõhk maapinna lähedal madalam seega liigub õhk keeriseliselt keskosa poole. Tegemist on tõusva õhuvooluga, tõustes õhk jahtub, tekivad pilved ja sademed. Kaasnevad pilvised, tuulised ja sajused ilmad. Talvel on pilvise ilmaga suhteliselt soojem, suvel aga jahedam. Antitükloni keskosas on rõhk kõrge seega liiguvad seal õhuvoolud keskosast äärealade poole. Õhk laskub, tekib kõrgem õhurõhk, õhk soojeneb, õhuniiskus väheneb, kaasneb püsiv ja selge ilm
15. Mis õhumassid kujundavad Eesti ilmastikku? Arktiline õhk - tuleb Eestisse kõige sagedamini talvel, toob kaasa jaheda ja selge ilma Parasvöötme mereline õhk - esineb sageli, talvel on soojad sulailmad, suvel jahedad ja pilvised, kandub meie aladele läänevooluga, Parasvöötme kontinentaalne õhk - esineb rohkem kui PMÕ-d, suvel on soe ja talvel väga külm. 16. Kuidas muutub ilm a. Sooja frondi üleminekul - temperatuur tõuseb märgatavalt, b. Külma frondi üleminekul - langeb õhurõhk ja temperatuur väga kiiresti. 17. Iseloomusta tsüklonit / antitsüklonit ning nendega kaasnevat ilma Tsüklon - ümbritsevast õhkkonnast madalama õhurõhuga ala, mille ümber on vastupäeva pöörlev õhukeeris ja valitsevad tõusvad õhuvoolud. Ilm on pilvine, tuuline ja sajune. Antitsüklon - ümbritsevast õhkkonnast kõrgema õhurõhuga ala, mille ümber on päripäeva pöörlev õhukeeris ja valitsevad laskuvad õhuvoolud. Ilm on selge, tuulevaikne ja kuiv. 18
80. Arvutada aineosakese kontsentratsioon puhtas ja kuivas õhus. Õhk on normaaltingimustel. n - kontsentratsioon, N osakeste arv n=N/V [n]=1/m3=m-3 81. Kontrollida, kas seos p=n k T kehtib kuiva ja puhta õhu jaoks p=101 kPa T=273 K n=2,68 x 1025m-3 k=1,38 x 10-23 J/K 82. Arvutada kuivas ja puhtas õhus olevate gaaside partsiaalrõhud ja kontrollida, kas nende ligikaudne summa vastab gaasi kogurõhule. k=1,38x10-23 J/K 85. Miks madalrõhkkonna piirkonnas on madal õhurõhk, kõrgrõhkkonna piirkonnas aga kõrge õhurõhk? Madalarõhkkonna piirkonnas on niiske õhu tihedus on väiksem ja seega ka rõhk on väiksem 86. Tooge näiteid erinevat liiki tööst Mehaaniline töö jalgpallur lööb palli Soojusülekanne päik soojendab maad Keemiline reaktsioon uute ainete tekkimine või lagunemine Tuumareaktsioon uute aatomituumade tekkimine 87. Nim mehhaanilise töö tunnused Mingile kehale mõjub teise keha või kehade poolt jõud
Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogu. Süsteemid: staatiline-muutumatu; dünaamiline-arenev;avatud-aine ja energa, vabalt liikuda; suletud- arenev. Maa energiasüsteem koosneb energiapilansist. Kiirgusbilanss-aluspinnale langenud ja sealt lahkunud kiirguste vahe. Talvel on väiksem nullist, suvepäevadel suurem nullist. Otsekiirgus-mis otse tuleb. Hajuskiirgus- on hajunud kiirgus. Kogukiirgus-otse+hajuskiirgus. Peegeldunud kiirgus-tagasipeegeldunud(jää, lumi, vesi). Neeldunud kiirgus- neeldunud kiirgus. Energiaallikad- päikeseenerga-99,9%(eksogerne), maa sisesoojus(endogerne), grafitatsioonienergia. Päikeseenergia-valgus ja soojus. Organism-keeniline energa. Patarei-keeniline energia. Tuul-kineetiline. Pingutatud vibu-potensiaalne. Tule leek- soojus/valgusenergia. LITOSFÄÄR - maa siseehitus. Settekivimid- purdkivimid (liiva, savi) orgaanilised( lubja, põlev) keemilised ( kips). Setted->settekivimid->moondekivim(marmor)...
Kliimaseadmed 1. Kliimaseadmega autodes hoitakse temperatuuri inimesele sobivas vahemikus suvel umbes 20-22 C. Õhu jahutudes tema tihedus suureneb, ta mahutab üha vähem veeauru ja küllastumisel ülearuseks muutunud aur kondenseerub veepiiskadena. Kliimaseadme aurusti (külma soojusvahetus radiaatori) pinnale. Õhk auto siseruumis muutub kuivemaks ja inimesed tunnevad ennast mugavamalt. Aurustile kondenseerunud vesi juhitakse vooliku kaudu auto alla, mida rohkem õhku jahutatakse seda rohkem tekib auto alla vett. 2. Auto kliimaseadmet läbivat õhku puhastatakse paber või aktiivsöe filtritega. Õhu jahtudes kondenseerub osa temas leiduvast veeaurust aurusti külmale pinnale, tekkivad veepiisad seovad endaga õhus leiduvaid tolmu kübemeid ja viivad need alla valgudes endaga kaasa autoalla. Nii toimib kliimaseadmes õhku jahutav aurusti ka ühtlasi ka vesifiltrina. Kliimaseadmest on ka palju abi ka õietolmu allergiku...
siis kasutatakse seda õhuniiskuse määramisel. Õhus oleva veeauru rõhk arvutatakse pühromeetrilisest valemist: e = E´- k ( t - t´ ) p kus e - ümbritseva õhus veeauru rõhk E´- küllastav veeauru rõhk märja termomeetri temperaruuril k - psühromeetri konstant, mis sõltub õhu liikumise kiirusest termomeetrite ümber t ja t´- kuiva ja märja termomeetri näidud p - õhurõhk Psühromeetrid jagunevad statsionaarseiks (Augusti) ja aspiratsioon psühromeetreiks (Assmann) Statsionaarne psühromeeter koosneb kahest ühesugusest termomeetrist, mis asuvad kõrvuti statiivil meteoroloogiaonnis. Parempoolse termomeetri reservuaari ümber on mähitud batistriidest lapp, mis ulatub tema all asuvasse destilleeritud veega täidetud anumasse. Batistriie märgub hästi, mille tõttu parempoolne termomeeter on pidevalt märg
ja kaaluti uuesti. Kolbi juhiti 1-2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, seejärel suleti kolb korgiga ning kaaluti veelkord. Kolvi täitmist jätkati konstantse massi (mass m2 ) saavutamiseni. Kolvi mahu (seega ka temas sisalduva gaasi mahu) määramiseks täideti kolb märgini toatemperatuuril oleva veega ja vee maht mõõdeti mõõtesilindri abil. Katse sooritamise momendil fikseeriti termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris. Katseandmed mass m1 ( kolb+ kork+õhk kolvis )=139,42 ( g ) mass m2 ( kolb+ kork+CO 2 kolvis ) =139,60 ( g ) kolvi maht V (õhu maht , CO 2 maht )=324 (ml) K T =295,15 ¿ ) P=101 100( pa) Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Õhu ( CO2 ) mahu arvutamine kolvis normaaltingimustel ( V 0 ). Kasutades gaaside tiheduse valemit ja teades õhu keskmist molaarmassi. Õhu tiheduse
28. mida mõistetakse õhurõhuna? Mõistetakse ühele pinnaühikule (cm2) mõjuva õhusamba raskust. 29. mis on baromeetriline kõrgusaste? nimetatakse kõrgust meetrites, mille võrra tuleb tõusta, et rõhk langeks ühe rõhuühiku kohta. 30. kirjelda õhurõhu ööpäevast ja aastast käiku. Rõhu aastane käik oleneb koha geograafilistest laiusest ja füüsikalis-geograafilistest tingimustest- ekvatoriaalsetel aladel, t aastane amplituud väike, kõigub õhurõhk kitsastes, polaaraladel aga laiades piirides. Aluspinna iseloom- manner: rõhk suur, talvel maksimum, suvel min. ookean: rõhk väike, talvel min, suvel maksimum, Ööpäevane korrapärane käik välja kujunenud soojas vöötmes, kus maksimumid esinevad kell 10 ja 22 ning miinimumid kell 4 ja 16 kohaliku aja järgi, õhurõhu amplituud ulatub 3-4 mb-ni. 31. mis on õhurõhu väli ja millised on tema omadused?
2. Pinnavee temperatuur peab olema kõrge - 26°C (tavaliselt üle 30°C) 3. Vee sügavus peab olema vähemalt 60m - tuuled peavad koonduma veepinna lähedal 4. Tekkinud õhukeerised liiguvad üldises idavoolus käändudes poolust suunas, mandrite kohal hääbuvad tsüklonid kiiresti - ookeanide kohal võivad aga liikuda parasvöötmesse välja 5. Võrreldes parasvöötme tsükloniga - läbimõõt väiksem - õhurõhk keskmes on palju madalam 6. Esinevad paduvihmad ja rannikul tekivad üleujutused 7. Toimub õhu intensiivne tõusev liikumine, õhuvool tõstab niisket õhku ülespoole, kus on madalam õhutemperatuur, osa niiskusest kondenseerub ja eraldub vihmana, keerise keskel on väikese läbimõõduga tuulevaikne silm - silma ümber on silmasein, kus on kõige tugevamad tuuled Väikese läbimõõduga õhukeerised 1. Tornaadod - esinevad Ameerika preeriavööndis 2
Juhtida kolbi 1-2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgeda korgiga ning kaaluda veelkord. Kolvi täitmist jätkata konstantse massi saavutamiseni. Kolvimahu (seega ka temas sisalduva gaasimahu)määramiseks täita kolbmärgini toatemperatuuril oleva veega ja mõõta vee maht 250 cm 3 mõõtsilindri abil. Fikseerida termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris katse sooritamise momendil. 4. Katseandmed m1=146,79 g m2=146,96 g V= 227 cm3 + 90 cm3 = 317 cm3 T= 22C =295 K P=101,15103 Pa 5. Katse arvutused 1)Gaasi maht kolvis normaaltingimustel Andmed: P[ Pa]∙ V [cm3 ]∙ T 0 [ K ] V= 227 cm3 + 90 cm3 = 317 cm3 V 0= P 0 [Pa]∙T [ K ] T= 22C =295 K P=101,15103 Pa 3 3
Atmosfääri koostis ja ehitus Õhkkonnaks e. Atmosfääriks nim maakera välimist, gaasilist kesta, mis tiirleb koos Maaga. Maa atmosfääri alumine piir on planeedi pind, ülemine piir aga ei ole täpselt määratlev. Meteoroloogias loetakse atmosfääri ülempiiriks 1000-1200 km. Õhurõhkkond on rõhk, mida õhk avaldab maapinnale ning õhkkonnas olevatele esemetele ja organismidele. Troposfäär - ulatub keskmiselt 11 km kõrgusele. Troposfääri ülemine piir laskub polaarpiirkondades madalamale ja tõuseb ekvaatorialadel. Troposfäärio koondub 90% atmosfääri massist, siin paikenvad enamik õhkkonnas sisalduvast veeaurust, pilvedest ja tolmust. Kokkupuutel maaga soojenevad kõige rohkem alumised kihid. Stratosfäär-50-55km kõrgusel, mille ala osa on külm, õlaosas tõuseb t koos kõrguse kasvuga. Sinna on kogunenud suurem osa osooni, mis neelab päikesekiirgust ja seetõttu tõuseb ka statosfääri t. Osoon kaitseb meie planedi elu hukkumise eest. Mesosfäär-ulatub 80km...
Õhus leiduvad põhigaasid Puhas kuiv õhk koosneb peamiselt kolmest põhigaasist: 1. 78% lämmastikku 2. 20,9% hapnikku 3. 0,93% argooni 4. 0,0375% süsihappegaasi jm gaasid Õhu omadused Õhu füüsikalised omadused · toatemperatuuril gaasilises olekus · värvusetu · lõhnatu · maitsetu · kokkusurutav · ei juhi elektrit · tihedus = 1,226 kg/m3 (15°C juures) · normaalne õhurõhk 760 mmHg Aine olekud Tavalised aine kolm olekut on tahke, vedel ja gaasiline. Puhtad ained sulavad ja keevad kindlal temperatuuril. Tahkised ja vedelikud Ained on tahked siis, kui tõmbejõud tema osakeste vahel on piisavalt tugevad, et takistada osakeste vaba liikumist. Tahkistel on kindel kuju, kuna osakesi hoitakse kindlalt koos, sageli regulaarse mustrina, mida kutsutakse võreks. Kristallid on näide suure regulaarsusega võredest.
Tabel. Ilma käsitlemine Bloomi taksonoomia põhjal 1. TEADMINE 2. MÕISTMINE Vajalikud andmed ja teave Küsimused, millele tuleb leida vastus Ilma definitsioonid, mis on ilm. Sõnad, mis Miks peab ilma tundma? Miks vajatakse kirjeldavad ilma, vihma, uduvihma, ilmateadet? Kust võib leida teavet? Kas paduvihma, tormi. Mõisted sõnastatakse ilmateated on täpsed? Kuidas oleks võimalik külmumine, õhurõhk, ilmaennustus jne ilma ennustada? Varustus ja vahendid: termomeeter, kaart 3. RAKENDAMINE 4. ANALÜÜS Lahendamist vajavad probleemid Uurimist vajavad mõisted Kas tänane ilmateade on õige? Kas osatakse Kuidas ilm inimesi mõjutab? Ilmastiku- ise ilmakaarti koostada? Kas saab ise mõõta statistika ja aruanded. Ütlused ilma kohta sademete hulka, temperatuuri? Kas saab (päike loojub punetavasse õhtukaarde). Ilm
ATOMOSFÄÄR Maa sfäär, Maad übritsev õhukiht. 16.Atomosfääri koostis: Gaaside segu. Koosneb lämmastikust 78%, hapnikust 21% , argoonist 0,93%, süsihappegaasist 0,03% ja mitmesugustest teistest gaasidest 0,04%. Atmosfääri ehitus: 0-12 km TROPOSFÄÄR-80% õhumassist, 1 km temp. langeb 6', kujuneb ilm,kliima, sademed, pilved. 8-9 km tropopaus-temperatuur ei muutu. 12-50 km STRATOSFÄÄR- temp. kõrguse suurenedes suureneb, O3 neelab UV-kiirgust ja soojeneb, pooluste kohal on osoonikiht hõre. 50-83 km MESOSFÄÄR- temp. kõrgusega langeb 85-480 km TERMOSFÄÄR-õhk väga hõre, molekulid liiguvad kiiresti, nende kineetiline energia põhjustab temp. tõusu. 17.Maa kiirgusbilanss: Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Positiivne-maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat, kui ise soojuskiirgusena ära annab. Negatiivne-annab maapind rohkem soojuskiirgust ära, kui juurde saab. 18.Üldine õhuringlus: Tähendab suu...
Laboratoorne töö 5 Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Nimi, rühm, matrikli nr. Õppejõud: Aeg: Eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Kasutatud ained 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (magneesium). Töövahendid Seade gaasi mahu mõõtmiseks, mõõtesilinder (25 cm³), lehter, filterpaber, termomeeter, baromeeter, hügromeeter. Töö käik 1. Katseseadeldis koosneb kahest kummivoolikuga ühendatud büretist, mis on täidetud veega. Üks bürett on ühendatud katseklaasiga, milles metall reageerib happega. 2. Katse ettevalmistus. Eemaldan katseklaasi ja pesen ning loputan selle hoolikalt destilleeritud veega. Sätin büretid ühele kõrgusele ning kontrollin, et vee nivoo oleks mõlemas büretis silma järgi ühel kõrgusel ja büreti keskel. Tõstan üks büretiharu teisest 15...20 cm kõrgemale ning jälgin paar minutit, kas vee nivoo...
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr. 5 Metalli massi määramine Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: +++++++ Katseseadeldis koosneb kahest kummivoolikuga ühendatud büretist, mis on täidetud veega. Üks bürett on ühendatud katseklaasiga, milles metall reageerib happega. Eesmärk Mg metalltükki massi uurimine. Kasutatavad ained 10%-ne soolhappelahus, Mg metallitükk (Nr 362). Töövahendid Seade gaasi mahu mõõtmiseks, mõõtesilinder (25 cm3), lehter, filterpaber, termom...
1 Millest seisnevad spetsiifilise ja mittespetsiifilise keskkonna bakteritega harjunud ning on haigustele Elektrolüütide tasakaal on oluline südame lihasrakkude töö kaitsesüsteemi erinevused? vastuvõtlikum jaoks, nihked võivad südame tööd häirida lihasraku . fagotsüüdid, tasemel. dendriitrakud, NK-lümfotsüüdid. 6 , viirus elab peremees rakus ja ei suuda ise paljuneda, 13. Millist ohtu kujutab endas hüpotermia? MCH bakter aga suudab paljuneda, ning moodustab tagajärgi (1. ·Hingamine mõõdukas hüpotermia suurendab kopsude ...
Arvutiga töötades jälgi, et ekraan ei oleks liiga ere ja et see asuks silmadest umbes 60cm kaugusel. Arvutit kasutades tee iga 45min tagant väike paus, vaata aknast välja Toitu tervislikult. Ära vaata palju televiisorit. 7. KÕRVA ehitus, joonisele kõrvaosade märkimine 1) Väliskõrv- 1. kõrvalest (ülesanne püüd helisid ja suunata kuulmekäiku) 2. Kuulmekäik (hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena) 3. Trummikile (ülesanne kaitsta keskkõrva külm ja kahjulike mikroobide eest) 2) Keskkõrv- (vasar, alasi ja jalus) ülesanne helivõngete võimendamine 3) Sisekõrv 1. tigu (jaotatud kaheks ja täidetud vedelikuga, ülesanne kindlustada heliaisting) 2. poolringkanal ( annab tasakaalutunnetuse) 8
ülemist osa nimetatakse astenosfääriks, mis on poolvedelas olekus mõnesaja kilomeetri paksune kiht. See on vahevöö kivimite ülessulamise ehk basaltse magma tekkekoht. Ülemine vahevöö ulatub umbes 10–200 km sügavusele. Vahevöö ehk mantli alumine osa on tahke ja koosneb peamiselt ränist. Keskmine temperatuur Maa pinnal on 15 °C. Maapinna lähedal süstemaatilistel ilmavaatlustel registreeritud kõrgeim õhutemperatuur on 58 °C ja madalaim õhutemperatuur −89,6 °C .Keskmine õhurõhk on 101 325 Pa. Maa on ainuke teadaolev taevakeha, kus esineb elu (kui mitte arvestada inimtegevust väljaspool Maad). Praeguse teadmiste põhjal võib öelda, et elu Maal sai alguse ajal, mil asteroidid intensiivselt Maad pommitasid. Asteroidide langemine lõppes umbes 3,9 miljardit aastat tagasi ja pärast seda moodustus stabiilne maakoor. Tekkinud maakoor pidi jahtuma, et vesi Maal oleks vedelas olekus. Vedela vee olemasolu Maa pinnal on meile tuntud elu jaoks hädavajalik tingimus.
Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö ülesanne ja eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Sissejuhatus Kasutatud valemid: m(CO 2) D= Δ=M(CO2)-44,0 g/mol m2 Mgaas=Dõhk*29 |M ( CO 2 )−44,0|∗100 Δ= 44,0 Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. CO2balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehniline kaal, 250 ml mõõtesilinder, termoeeter, baromeeter. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad. Kaalusin tehnilisel kaalul korgiga varustatud ~300 ml kuiva kolbi. Kolvi kaelale tegin viltpliiatsiga väikse märke korgi alumise serva kohale. Juhtisin balloonist 7...8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Jälgisin, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks ...
• füüsikalised • keemilised • bioloogilised • füsioloogilised • psühholoogilised Füüsikalised, keemilised ja bioloogilised ohutegurid on peamiselt seotud mingi tootmisprotsessiga, mille töökäigus neid kasutatakse või nad võivad tekkida tööprotsessi käigus. Füüsikalised ohutegurid on müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus elektromagnetväli, õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk, masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduse § 5 lõikes 1 määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. Kemikaalid (keemilised elemendid, keemiliste elementide ühendid, keemiliste ühendite segud) võivad olla ohtlikud kahel viisil: füüsiliselt ohtlikud ja tervisele ohtlikud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
