MÕISTED Pronukleused seemneraku ja munaraku haploidsed tuumad munaraku sees pärast viljastumist, kuid enne tuumade ühinemist. Sugukromosoomid kromosoomid, milles asuvad organismi INIMESE sugu määravad geenid; naiste sugukromosoomid tähistatakse XX, meestel XY; vaid üksainus geen inimese Y-kromosoomis
Hüdrotsefaalia ehk vesipea · Vesipea ehk hüdrotsefaalia korral on tegemist ajupoolkerasid ühendavate ajuvatsakeste lainenemisega, mis on tingitud ajuvedeliku ringluses esinevast takistusest, liigtootmisest või imendumise häirest Mis on foolhape? · Foolhape on B-grupi vitamiin, mis vähendab arengurikete riski - eriti aju ja seljaaju osas (neuraaltoru defektid). Need võivad tekkida 28 päeva jooksul pärast viljastumist. Seepärast peaks iga viljastumist planeeriv naine päevas toiduga saama vähemalt 400 µg foolhapet. Raseduse ajal soovitatakse tarbida päevas 500 µg folaate Allikad · Parimad allikad folaatide saamiseks toidust on roheline köögivili, pärm, maks, nisuidud ja täisteratooted. Kuid tõenäoliselt ei ole maksimaalset toimet võimalik saavutada vaid foolhapperikka dieediga. Erinevad uurimistulemused annavad tunnistust, et arengurikkeid ennetav foolhappe annus on 800 µg,
postembrüogenees lootejärgne areng; partenogenees viljastumata munaraku areng (mesilane, lehetäi, võilill); ovulatsioon munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse; toimub 14 päeva enne menstruatsiooni (28-päevase tsükli korral); Pärast ovulatsiooni kujuneb folliikulist kollakeha, mis toodab uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone (östrogeeni ja progesterooni), mis ei lase emaka limaskestal irduda; kui viljastumist ei toimu, siis kollakeha kärbub ning emaka limaskest eraldub. Munarakk on viljastumisvõimeline kuni 36 tundi. Seemnerakk on viljastumisvõimeline kuni 72 tundi. Viljastumisel taastatakse diploidsus ja määratakse sugu. Tekib sügoot ehk viljastunud munarakk. Toimub lõigustumine (mitoos) munaraku korduv jagunemine, mille tagajärjel moodustatakse kobarloode ehk moorula ja hiljem blastula. Munarakk liigub mööda munajuha emakasse 4-5 päeva.
Järgmine tsükkel algab 29. päevaL pärast eelmise algust (kestab 28 päeva) 11. Viljastumine- Embrüo- idulane Lõigustumine- (mitoosiprotsess) tavaliselt viljastumisele järgnev protsess, mille käigus taastatakse hulkraksus, tekitatakse rakkudevaheline kontakt ja tekitatakse tuuma-tsütoplasma suhe. 12. Millal kinnitub (mitu päeva pärast viljastumist) kinnitub blastotsüst emakale? Blastotsüst kinnitub emakale umbes 7. päeval pärast viljastumist. 13. Mitu päeva pärast viljastumist peab ootama, et rasedustest näitaks posit/negat tulemust? 10-14 päeva 14. Mis on platsenta ülesanded? *ainevahetuslik *platsentabarjäär *loote varustamine antikehadega *toodab hormoone 15. Mis on lootevee ülesanded? *kaitse põrutuste eest *kaitse veekaotuse eest *vähendab raskusjõu mõju *kaitse temperatuurimuutuste eest *tagab stabiilse sisekeskkonna *on joogi ja urineerimiskeskkond 16. Kui kaua kestab embrüogenees? Embrüogenees kestab 40 nädalat ehk 9 kuud. 17
Välimisest lootelehest moodustuvad närvisüsteem, meeleelundid, naha- ja suu epiteelkoele, karvadele, küüntele ja hammaste vaabule. Keskmisest moodustuvad tugi-ja liikumiselundkond, vereringeelundid, eritus-ja sigimiselundkond. Sisemisest moodustuvad hingamis- ja seedimiselundkond 7. Milles seisneb biogeneetiline reegel? Ontogeneesi alguses läbitakse fülogeneesi etapid. 8. Kirjeldage inimese lootelise arengu hilisemaid etappe. Kolmandal nädalal pärast viljastumist algab enamiku elundite välja kujunemine, süda alustab tööd ja hakkavad ka silmad arenema. Kõik kehaosad arenevad järjest rohkem täiuslikkuse poole ja 40 nädalal peaks laps sündima. Kokkuvõte Ontogenees algab viljastamisega ja lõppeb surmaga. Viljastanud munaraku jagunemine mitoosi teel lõigustumine->Moodustub rakukobar moorula e. Kobarloode->Rakkude ümberpaiknemisel moodustub põisloode e. Blastula
Teekond on tupest munarakuni. Mis areneb rakukobarast? Emakasse jõudes jagunevad rakukobara rakud .Kahe kujuneva rakukihi vahele moodustub vedelikuga täidetud õõs. Sisemisest rakukogumist arenebki inimalge. Mis on rakukobas? Viljastunud munarakk jaguneb kõigepealt kaheks, hiljem jagunevad moodustunud rakud üha uuesti ja uuesti. Rakkude mõõtmed aina vähenevad, kuid nende arv suureneb. Moodustub rakukobas. Mis muutused toimuvad munarakuga pärast viljastumist? Viljastunud munarakk jaguneb kõigepealt kaheks, hiljem jagunevad moodustunud rakud üha uuesti. Moodustub rakukobar, mis liigub mööda munajuha emakasse, kuhu jõuab tavaliselt kolmandal, neljandal päeval pärast viljastumist. Seal jagunevad rakud edasi. Kahe kujuneva rakukihi vahele moodustub vedelikuga täidetud õõs. Sisemisest rakukogumist arenebki inimalge.
Naise munajuhade sulgemine või läbilõikamine. Bioloogiline- välditakse suguühet ovulatsiooniperioodil. SUGUÜHTEJÄRGSED VAHENDID: Hormoontabletid- pidurdavad ovulatsiooni ja embrüo kinnitumist emakaseinale Spiraal- Takistab embrüo kinnitumist emakaseinale HORMONAALSED VAHENDID: Kombineeritud tabletid- pidurdavad ovulatsiooni ja embrüo kinnitumist emakaseinale Minipillid Hormoonsüstid Hormoonkapslid 2. Kirjelda loote arenemise etappe. Lõigustumine- 36 tundi pärast viljastumist hakkab sügoot naise organismis mitoosi teel kiiresti jagunema. Algab munajuhas ja jõuab lõpule emakas. Moodustub kobarloode. (loomariigis osaline lõigustumine, inimestel täielik lõigustumine) Blastotsüsti arenemine- blastotsüsti sein koosneb ühest rakukihist, selle ühel poolusel on tihedam rakukobar- embrüoblast, millest arenebki loode. Ülejäänud rakukiht moodustab hiljem välise lootekesta. Järgnevad arengu käigus kujuneb veel kaks sisemist lootekesta: kusekott ja vesikest.
ovulatsiooniks. Organismide looteline areng. Tavaliselt saab ühe munaraku viljastada vaid üks sperm. Sügoot hakkab mitoosi teel kiirelt jagunema ja selle tulemusena moodustub loode ehk embrüo. Sellega algab organismi looteline areng ehk embrüogenees. Katteseemnetaimede embrüonaalne areng algab munaraku viljastumisega ja lõppeb idu moodustumisega seemnes. Ligikaudu 36 tundi pärast viljastumist hakkab sügoot naise organismis mitoosi teel kiiresti jagunema. Sellist jagunemist nimetatakse lõigustumiseks. Tulemusena moodustub kobarloode. Kuigi loomariigis on enamlevinudosaline lõigustumine, esineb inimesel täielik lõigustumne. Umber 6.-7.päeval pärast viljastumist kinnitub embrüo emakaseinale. Kõldkest ja emaka limsakest kasvavad kokku ja moodustavad platsenta. See ühendab emaosrganismi areneva lootega.
granuloosrakud. Munaraku ümber moodustub läbipaistev kest ehk soona (Zona pellucida). Munarakk ja seda ümbritsev granuloosa kiht moodustab munakühmu. Munasarja kapsel õheneb ja rebeneb ja munarakk vabaneb ning paisatakse munajuhasse. Munarakk on viljastumisvõimeline 24-36 tundi ja ta liigub mööda munajuha emakasse 4-5 päeva. Läbi munajuha emakasse jõudnud munarakk on kas viljastunud ja osaliselt jagunenud. Kui ei toimu viljastumist, munarakk hukkub ja järgneb menstruatsioon. Allikad http://www.tps.edu.ee 2012 http://www.sjg.edu.ee 2000-2012 http://biomedicum.ut.ee 2011 http://www.slideshare.net/chryssy/sugurakkude-areng 2008 Loengumaterjal aines ,,Terve inimene" , Hilja Kukk, TTK 2010
Kõige tõenäolisem aeg viljastumiseks on tsükli algusest 14-16 päeval. Munarakku ümbritsevast follikulist areneb kollakeha, see eritab hormoone, mis 1)soodustavad emakaseina limaskesta paksenemist. 2) aitab eritada neid hormoone mis takistavad uute munarakkude valmimist. Munarakk on viljastumisvõimeline 36h. Spermid on võimelised kuni 48h. Viljastumisel ühinevad tuumad, tekib diploidsus ja määratakse sugu. Gameetide ühinemisest tekib sügoot. Eristatakse kehavälist ja kehasisest viljastumist. Kehasisene esineb lülijalgesetel(putukatel) roomajatel,lindudel, imetajatel. Munarakkude arv väiksem, viljastumise tõenäosus suurem, looteareng on kaitstud. Partenogenees- kui organism areneb viljastumata munarakust, nii arenevad näit.isamesilased e. lesed. Looteareng- embrüoenees Võib eristada järgmisi etappe 1)Viljastatud muna e süvoot hakkab mitoosi teel jagunema e. lõigustama juba munajuhas. Modustub kobarloode e. moorula. Sellest välimisest kihist moodustub idulast toitev kiht.
Sugurakud hävivad küllalt kiiresti. Vette heidetakse väga palju sugurakke. Kehasisesel viljastumisel viljastatakse vähem järglasi, kuna ka sugurakke on vähem, soodsate välistingimuste tõttu. Menstraaltsükkel-ligikaudu 28 päeva. Munarakk väljub munajuhasse umbes 14. päeval pärast menstruatsiooni. Munarakk viljastumisvõimeline umbes 36 tundi. Munaraku liikumine läbi munajuha emakasse kestab 4-5 päeva. Emakasse jõudes kas viljastunud või hukkunud. 6.- 7.-ndal päeval pärast viljastumist kinnitub emaka limaskestale. Inimese munarakk on võimeline viljastuma 12.-16.-ndal päeval enne menstruatsiooni. Embrüogenees-organismi looteline areng. Taimede embrüogenees-algab munaraku viljastumisega,lõpeb idu moodustumisega seemnes. Kujunevad välja idupung, idujuur, iduvars, iduleht või idulehed. Seemne kujul suudab kasvuks ebasobivad tingimused üle elada. Loomembrüogenees lõpeb sünnimomendi või koorumisega. Kobarloode moodustub
kollakehaks. Nad eritavad naissuguhormoone östrogeen ja progesteroon, mis soodustavad emaka seinte paksenemist ja pidurdavad uue munaraku moodustamist. 7. Kirjeldage menstruaaltsükklit. Mensturaaltsükkel algab mensturatsiooni algusega, kus lõhutakse emaka limaskest. Munarakk väljub munajuhast umbes 14. päeval peale mensturatsiooni ning on viljastamisvõimeline 36 tundi. Tagasi emakasse liigub munarakk 4-5 päeva. Kui viljastumist pole toimunud, hävineb munaraku kollakeha ning algab uus mensturatsioon. 8. Seletage mõisted ning tooge iga kohta üks näide: a. Ontogenees – organismi areng viljastumisest surmani b. Embrüogenees – organismi looteline areng, mis lõppeb sünnituse/koorumisega 9. Kirjeldage sügooti, blastulat (põisloode) ja gastrulat (karikloode). Millises naise suguelundkonna osas need paiknevad?
Algul paiknevad trofoblasti rakud ühtlaselt ümber blastotsööli, kuid vähehaaval moodustub sisemine rakkude mass ehk embrüoblast. (D. Burnie.Inimkeha. Koolibri, 2002. Lk 137)Viimasest arenebki loode. Ülejäänud rakukiht moodustab hiljem välise lootekesta kõldkesta. Järgneva arengu käigus kujuneb veel kaks sisemist lootekesta : kusekott ja vesikest. Viimase poolt ümbritsetud õõnes olevas vedelikus asubki arenev loode. Blastotsüst jõuab umbes viis päeva peale viljastumist emakasse ning läbipaistev vööde laguneb. Päev hiljem pesastub blastotsüst emaka limaskesta. Juhul kui blastotsüst ei pesastu emaka limaskesta, siis ta hukkub või tekib emakaväline rasedus. Blastotsüstile järgnevat perioodi nimetatakse gastrulatsiooniks. Gastrulatsiooni vältel paigutuvad elundite algmed oma kohtadele ja toimub tüvirakkude programmeerimine.(ENE 1988, Tallinn, ''Valgus'' k 121) Algselt koosneb karikloode ehk gastrula kahest rakukihist, mida nimetatakse lootelehtedeks
Enamasti maismaal, võib ka vees Paljunemine peab toimuma vees Vähe gameete Suur gameetide arv Järglased suured Järglased väga väikesed Järglaste hukkumise arv väiksem Järglaste hukkumise arv suur 4. kirjelda lühidalt loote arengu esimest 3 etappi ning iseloomusta neid Moorula e. Kobarloode moodustub 36 tundi pärast viljastumist lõigustumise teel kui sügoot jaguneb. Lõigustumine algab juba munajuhas kuid jõuab lõpule emakas.Inimesel esineb täielik lõigustumine, loomariigis esineb ka mittetäielikku lõigustumist. Blastula e. Põisloote staadiumis paigutuvad embrüo rakud ümber ja areneb blastotsüst. Blastotsüsti sein koosneb ühest rakukihist. Selle ühel poolusel on tihedam rakukobar embrüoblast. Viimasest arenebki loode. Ülejäänud rakukiht moodustab hiljem välise lootekesta kõldkesta
rakukest ei võimalda enam teiste seemnerakkude tungimist munarakku. Sügoot hakkab mitoosi teel kiirelt jagunema ja selle tulemusen moodustub loode ehk embrüo. Sellega algab organismi looteline areng ehk embrüogenees. Pärisimetajatel toimub see emasorganismis. Embrüogenees lõpeb sünnimomendiga ja organism alustab oma lootejärgset arengut. (Sarapuu et al, 2003) Sünieelses arengus eristatakse kolme perioodi: 1) Eostumisperiood (0-2 nädalat) - umbes 36 tundi pärast viljastumist hakkab sügoot (viljastatud munarakk) jagunema. Juba esimese nädalaga moodustub algsest ühest rakust umbes 100-rakuline kogum. Selle perioodi lõpuks kinnitub sügoot emaka limaskesta külge. 2) Embrüonaalperiood (2 nädalat kuni 2 kuud) - Sel perioodil hakkavad kujunema KNS, süda ja kehaosad (käed, jalad, silmad, kõrvad). 3) Looteperiood (2 kuni 9 kuud) - 9 nädalat pärast munaraku viljastumist on embrüol olemas kõik organid ja kehaosad (mis peavad veel kasvama ja arenema). Loode
+: sugurakke vaja vähem toota, viljastumise tõenäosus on suurem, sugurakud väliskekkonna eest kaitstud, -: korraga viljastuvad vaid üksikud vaid üksikud munarakud(või üks), järglasi vähem. Partenogenees- uus organism areneb viljastamata munarakust, nt mesilased, vesikirbud, lehetäid, kortslehed, võililled. + : pole vaja otsida paarilist paaritumiseks. 4. Kirjelda loote arenemise etappe. Lõigustumine- 36 tundi pärast viljastumist hakkab sügoot naise organismis mitoosi teel kiiresti jagunema. Algab munajuhas ja jõuab lõpule emakas. Moodustub kobarloode.(loomariigis osaline lõigustumine, inimestel täielik lõigustumine) Blastotsüsti arenemine- blastotsüsti sein koosneb ühest rakukihist, selle ühel poolusel on tihedam rakukobar- embrüoblast, millest arenebki loode. Ülejäänud rakukiht moodustab hiljem välise lootekesta. Järgnevad arengu käigus kujuneb veel kaks sisemist lootekesta: kusekott ja vesikest.
arengufaasiks. Munaraku areng jagatakse kolme arengustaadiumiks: paljunemise-, kasvu- ja küpsemise staadiumiks. Raseduse kestvus on 9 kuud, on jaotatud kolmeks trimestriks ja kümneks unaarkuuks. Suurim raseduse katkemise oht on esimesel kolmel kuul. Loode saab kõik eluks vajaliku (toit, hapnik) emalt. Gastrulatsioonil tekivad 3 lootelehte ektoderm, endoderm ja mesoderm, see kõik toimub 7-15 päeva peale viljastumist. Nabaväädis on 2 arterit ja 1 nabaveen, mis ühendavad loodet emaga. Veenist liigub arteriaalne veri, kust saab loode omale hapnikku. Arteritest läheb tagasi süsihappegaas ja jääkained emale. Kõik spermatosoidid ei jõua munarakuni, alati viljastab munaraku vaid üks meessugurakk. Fertilisatsioon e. Viljastumine ning toimub toimub munajuhas. Munarakk on kõige suurem rakk, igal kuul valmib naise organismis 1 munarakk. Naise munarakus on X kromosoom
Viljastumine on munaraku ja seemneraku ühinemine, mille tulemusel hiljem nende rakkude tuumad ühinevad. Munasarjast vananenud munarakk liigub kõigepealt munajuhasse ning sealt edasi emaka poole. Viljastumine toimub munajuha laienenud osas. Viljastatud munarakk hakkab intensiivselt jagunema ja tekib rakukobar. Umbes nädal pärast viljastumist pesastub arenev rakukobar emaka limaskesta. Viljatust saab ravida näiteks hormoonraviga, samuti kunstliku ja kehavälise viljastamisega. Meestel põhjustavad viljatust näiteks spermide vähesus või isassugurakkude arengu- ja liikumishäired. Naiste viljatuse põhjuseks on häired munarakkude valmimises, samuti seesmite suguelundite haigused. Selleks, et munarakku ei tungiks korraga mitu isassugurakku, muutub munaraku kest pärast esimese spermi sisenemist teistele läbimatuks.
1. Viljastumine spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade liitumine 2. Embrüogenees loote areng 3. Postembrüogenees lootejärgne areng Ovulatsioon Munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse See toimub 14 päeva enne menstruatsiooni (28 päevase tsükli korral) Peale ovulatsiooni kujuneb folliikulist kollakeha, toodab uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone östrogeeni ja progeterooni, mis ei lase emaka limaskestal irduda Kui viljastumist ei toimu, siis kollakeha kärbub ning emaka limaskest eraldub Munarakk on viljastumisvõimeline kuni 36 tundi Seemnerakk kuni 48 tundi Viljastumisel taastatakse diploidsus ja määratakse sugu
1. See kuidas te välja näete ja käitute on pärilike tegurite ja elukeskkonna vahelise pideva vastasmõju tulemus. 2. Eostumisperiood 2 nädalat alates viljastumise hetkest, umbes 36 tundi pärast viljastumist hakkab sügoot jagunema; esimese nädalaga moodustub ühest rakust 100 rakuline kogum, perioodi lõpuks kinnitub sügoot emaka limaskesta külg. 3. Embrüonaalperiood - 3-8 nädala lõpuni, sel perioodil hakkavad kujunema kesknärvisüsteem, süda ja kehaosad, käed, jalad, silmad, kõrvad. 4. Genotüüp vanematelt saadud pärilike tegurite kogum, Fenotüüp keskkonna mõju ja genotüüp kokku. 5. kõndimisrefleks, ehmatusrefl, otsimisrefl, haaramisrefl, ujumisrefl, pupillirefl. 6
net/inni75/viljastumine 3 http://www.ehd.org/resources_bpd_illustrated.php?language=26&page=6 4 http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/loodusained/? ORGANISMIDE_PALJUNEMINE_JA_ARENG:VILJASTUMINE 4 Sügoodi 46 kromosoomi kätkevad endas ainulaadset "esmaväljaannet" uue indiviidi täielikust geneetilisest plaanist. Antud koondplaan peitub tihedalt keerdunud molekulides, mida nimetatakse DNA-ks. Need sisaldavad kogu inimkeha arenemise juhiseid. Ligikaudu 24 kuni 30 tundi pärast viljastumist toimub sügoodi esmane jagunemine. Mitoosi käigus pooldub üks rakk kaheks, kahest saab neli rakku ja nii edasi. Iga raku pooldumisel tekib kaks uut rakku. Juba 24 kuni 48 tundi pärast viljastumist saab rasedust kindlaks teha, tuvastades ema verest hormooni, mida nimetatakse varajase raseduse hormooniks. Kolmandaks-neljandaks päevaks pärast viljastumist võtavad pooldunud embrüo rakud keraja kuju ning embrüot nimetatakse nüüdsest moorulaks ehk kobarlooteks.
viljastumisvõimeline munarakk ja kolm väiksemat polotsüüti ehk viljastumisvõimetut. Ovulatsioon on küpsenud Umbes 7ndal päeval peale munaraku vallandumine viljastumist kinnitub sügoot emaka munasarjast. limaskestale MUNARAKU ARENG Ovogoo n Munarakk polotsüüdid VIDEOKLIPP http://www.youtube.com/user/guerillaforce#p/a/u/2
Vili Eliise Jõgi Stiven Knõsev Vili Vilion, vaid õistaimedele omane organ, mis sisaldab seemeneid. Ülesandeks on seemnete kaitsmine. Sigimik koos selles arenevate seemnetega moodustab vilja Vilja teke Vilimoodustub emaka sigimikuosast pärast seemnealgmete viljastumist. Seemnealgmetest kujunevad seemned ja emakast saab viljakest. Kuivviljad Vilju jaotatakse veesisalduse järgi Kuivviljadel veesisaldus valmides väheneb. Pilt nr 1. Kuivviljad Lihakviljad Lihakviljadel veesisaldus valmides suureneb. Lihakviljad on näiteks õunapuu vili, tomati mari jne. Pilt nr 2. Lihakviljad. Avaviljad ja sulgviljad. Kuivviljad jagatakse omakorda avaviljadeks ja sulgviljadeks. Avaviljad- kui viljas olevad seemned on valmis,
tuumade liitumine. a. Ovulatsioon Munaraku iirdumine munasarja folliikulist munajuhasse. See toimub 14 päeva enne menstruatsiooni (28 päevase tsükli korral) Peale ovulatsiooni kujuneb follookulist kollakega, toodab uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone östrogeeni ja progesterooni, mis ei lase emaka limaskestal irduda. Kui viljastumist ei toimu, siis kollakeha kärbub ning emaka limaskest eraldub b. Munarakk on viljastumisvõimeline kuni 36 tundi Seemnerakk kuni 72 tundi Viljastumisel taastatakse diploidsus ja määratakse sugu. c. Tekib sügoot ehk viljastatud munarakk. d. Munarakk liigub mööda munajuha emakasse 4-5 päeva. Umbes 7ndal päeval peale viljastumist kinnitub sügoot emaka limaskestale. e
aineid.Vanemas eas pole naistel enam nii hea tervis ja laps ei saaks emalt enam kõiki vajalikke aineid ning see kahjustaks tema arengut. Lapse sünnitamine on raske töö.Vanemas eas on nii lapsel, ui ka emal suurem risk mitte ellu jääda. Viljastumisega algab uue organismi areng Küsimused: 1. Mis teid pidi liiguvad spermid munarakuni? 2. Mis kindlustab, et ainult üks sperm viljastab munaraku? 3. Millised muutused toimuvad munarakuga pärast viljastumist? 4. Millised põhjused võivad tingida viljastuse? 5. Võrrelge loomulikku ja kuntstlikku viljastumist. Vastused: 1. Pärast naise suguteedesse sattumist liiguvad spermid läbi emaka munajuhasse. 2. Pärast spermi sisenemist muutub munaraku kest teistele läbimatuks. 3. Munarakk jaguneb kõigepealt kaheks ja moodustunud rakud jagunevad üha uuesti ja uuesti.Rakkude mõõtmed aina vähenevad, kuid nende arv suureneb.Tekib rakukobar. 4
Viljastumine- Inimesel spermi ja munaraku ühinemine munajuhas, sellele järgneb nende rakkude tuumade ühinemine. Rakukobar- Pärast viljastumist järjestikuse jagunemise teel moodustuv hulkrakne moodustis. Viljastus- Kooselupaari pikaajaline võimetus saada järglasi (kui ei kasutata rasestumist vältivaid vahendeid) Inimesel toimub viljastumine munajuha laienenud osas. Viljastumine on munaraku ja seemneraku ühinemine, mille tulemusel hiljem nende rakkude tuumad ühinevad. Viljastumise edukus sõltub nii spermide arvust kui ka nende eluvõimest naise suguteedes. Viljastatud munarakk hakkab intensiivselt jagunema ja tekib rakukobar
kuud Prenataalset arengut saab vaadelda kolmes perioodis · Eostumisperiood · Embrüonaalperiood · Looteperiood Eostomisperiood · Kestab 2 nädalat alates viljastumise hetkest Embrüonaalperiood · Kestab 3. nädalast kuni 8. nädala lõpuni · hakkavad kujunema süda, kehaosad (jalad, käed, silmad, kõrvad) Looteperiood · Kestab 9.nädalast kuni sünnini · Lühidalt on 9.nädalat pärast munaraku 12.Nädalane viljastumist loode embrüol olemas kõik organid ja kehaosad 24.Nädalane loode 15.Nädalane loode Mida loode tunneb · Kaua aega arvati, et loode ei tunne midagi · Vastupidiselt arvamustele on loode väga tundlik · Mida loode tunneb? · Mida loode teha oskab? Ohud mis varitsevad loodet · Milline periood on loote jaoks kõike kriitilisem? · Mida ei tohiks ema raseduse ajal teha? Kasutatud materjal · http://www.ehd
suguküpsel naisel, mis väljub munasarjast ja satub kõhuõõnde. Ovulatsiooniks nimetatakse viljastumisvõimelise munaraku vabanemist munasarjast. Ovulatsioon toimub tavaliselt tsükli keskel (~14. päeval). Munajuha ots püüab munaraku kõhuõõnest kinni ja suunab munajuhasse, mida mööda liigub munarakk emakasse. Samal ajal kui munarakk hakkab valmima, hakkab emakat vooderdav limaskest vohama ja paksenema. Emaka ettevalmistus viljastatud munaraku vastuvõtuks. Enamikul juhtudel munaraku viljastumist ei toimu ning emaka pehme ja kohev limaskest osutub tarbetuks, eraldub ja heidetakse kehast välja . Menstruatsiooniks nimetataksegi viljastamata munaraku väljumist ja vere ning limaskesta eraldumist. Kuna see toimub korrapäraselt kindla aja tagant, nimetatakse kirjeldatud muudatusi menstruaaltsükliks (~28 päeva tagant- menstruatsiooni esimesest päevast kuni järgmise alguseni). Viljastamata munaraku etapid:
SOS-pillid Ülenurme Gümnaasium Hanna-Liisa Sarv Janeli Rosenthal 10a Kes tohivad SOS-pille kasutada? · Neid võivad kasutada pea kõik naised. · Tuleks kasutada üksnes erijuhtumil, nagu näiteks kaitsmata vahekord ja kondoomi äratulek või purunemine. · Imetamise ajal võib SOS-pille kasutada. Kuidas toimib? · Võib takistada munaraku viljastumist ja liikumist munajuhadesse. · Võib pidurdada munaraku väljumist munasarjadest. · Võib põhjustada viljastunud munaraku emakaseinale kinnitumist takistavaid muutusi emakas. Kuidas kasutada? · Esimese tableti peab võtma vähemalt 72 tundi peale vahekorda. · Korraga võetakse sisse 1,5 mg levonorgestreeli nimelist kollaskehahormooni. SOS-pillide plussid · Sobivad kasutamiseks harva suguelu korral. · SOS-pillid tagavad rasestumisvastase kaitse 98%
ontogenees'i. 1. Viljastumine spermi ja munaraku ühinemine, tuumade liitumine. 2. Embrüogenees loote areng. 3. Postembrüogenees lootejärgne areng. Ovulatsioon munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse, toimub 14 päeva enne menstruatsiooni Peale ovulatsiooni tekib folliikulist kollakeha, mis toodab uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone (östrogeen, progesteroon), mis ei lase emaka limaskestadel irduda. Kui viljastumist ei toimu, siis kollakeha ja emaka limaskest kärbub. Viljastamisele taastatakse diploidsus ja määratakse sugu. Tekib Sügoot viljastunud munarakk. Edasi toimub lõigustumine munaraku korduv jagunemine, mille tagajärjel moodustatakse kõigepealt moorula e. kobarlood & hiljem blastula. 4-5ndal päeval munarakk liigub mööda munajuha emakasse. 7ndal päeval sügoot kinnitub emaka limaskestale & rasedus on määratav. KUNSTLIK VILJASTUMINE:
sperme ei ole, hävib ta paari päeva jooksul. Munaraku liikumine emakasse kestab 4-5 päeva, sinna jõudes on ta kas viljastunud ja osaliselt juba jagunenud või hukkunud. Viljastumisjärgselt moodustunud sügoot pooldub mõned korrad mitoosi teel juba munajuhas ja emakasse jõudes kinnitub peagi selle limaskestale (6-7. päeval pärast viljastumist) 8. Inimese varane embrüogenees ligikaudu 36 tundi pärast viljastumist hakkab sügoot naise organismis mitoosi teel kiiresti jagunema, mille tulemusena moodustub kobarloode ehk moorula (kogu see on täielik lõigustumine). Järgnevalt paigutuvad embrüo rakud ümber ja areneb blastotsüst. Blastotsüsti sein koosneb ühest rakukihist, selle ühel poolusel on tihedam rakukobar- embrüoblast, millel arenebki loode. Ülejäänud rakukiht moodustab hiljem välise lootekesta. Järgneva arengu käigus kujuneb vesikest, mille õõnes olevas vedelikus asubki loode
Partogenees- uus organism areneb viljastumata munarakust. Menstruatsioonitsükkel- ajavahemik ühe mens.kuni teise mens. alguseni. Kaasneb naissuguhormoonide taseme muutused veres, emakaseina paksenemine, emakasisese temperatuuri kõikumine. Ovulatsiooni järgselt on munarakk viljastumisvõimeline 36 tundi. Sügoot-viljastunud munarakk. Embrüo- ehk loode. Embrüogenees- organismi looteline areng.algab viljastumisega lõppeb sünnimomendiga. 36 tundi pärast viljastumist hakkab viljastunud munarakk mitoosi teel jagunema.(lõigustumine) Kobraloode ehk moorula. Embrüo rakud paiknevad ümber tekib blastosüst. See vorm vastab alamate liikide põislootele, sein koosneb ühest rakukihist. Selle ühel poolusel on tihedam rakukobar-embrüolast. (sellest areneb loode) sisemised lootekestad:kusekott,vesikest-asub loode. Kõldkest ja emaka limaskest kasvavad kokku- platsenta. Blastosüsti staadiumile järgneb karikloote moodustumine.algselt koosneb kahest
Bioloogia 30.03.2012 Loote areng Sügoot e. Viljastatud munarakk Lõigustumine Vahetult viljastmusele järgnev protsess. Inimesel esineb täielik lõigustumine kõik loote rakud poolduvad üheaegselt. Esmalt tekib lõigustumisel kobarloode e. Moorula Moolurast areneb seest õõnes blastotsüst ehk põisloode (umbes 7 päeva peale viljastumist) Embrüoplast sisemine rakkude mass, millest areneb inimene Blastotsööl ehk õõs täidetud vedelikuga (või rakuga) Blastoderm ehk kattekoe rakkude kiht Blastotsüst pesastub emaka limaskesta Lootekestad Ajutised prganid, mis tekitavad blastodermist ja kindlustavad normaalse lootelise arengu Amnion e. Vesikest kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% looteveest. Allantois e. Kusekott sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat Koorion e. Kõld- või irdkest kõige välimine lootekest, mis osaleb platsenta kujunemises Platsenta ehk Emakook Platsenta kujuneb ...
ovulatsiooni esile). Munarakk väljub kõhuõõnde, munajuhade narmastega (fimbriate) poolt kinni, suunatakse munajuhasse. Folliikelist areneb kollakeha, mis hakkab järjest rohkem progesterooni produtseerima. Progesterooni mõjul saavutab emaka limaskest sekretsioonifaasis kõige parema seisundi viljastatud munaraku vastuvõtuks u 6-7 päeva präast ovulatsiooni. Kõrge progesterooni ja östradiooli tase koos pidurdab FSH produtsiooni ja ei lase uuel munarakul valmima hakata. Kui viljastumist ei toimu, hakkab umbes kümmekond päeva pärast ovulatsiooni kollakeha taandarenema, progesteerooni tootmine langeb ja emaka limaskest taas irdub.
Järeldusena võiksid kõlada: Spermid on liikumisvõimelised rakud (kui iseärasusena nimetatakse viburi olemasolu); Loote alge (sügoot, moorula algstaadium) areneb varajases staadiumis munaraku tsütoplasmas olevate toitainete baasil (kui iseärasusena nimetatakse munaraku suurt tsütoplasma hulka); Sugurakkude vahel puudub koostöö (lähtuvalt faktist, et sugurakud ei moodusta kude). Normaalse organismi arenguks on tarvis sugurakkude liitumist ehk viljastumist (tulenevalt nende haploidsusest). KÜSIMUS Paljunemine 4. On tehtud katse, kus gastrulastaadiumis lootelt eraldatud teatud piirkonna rakukogumik siirdati teise samas arengustaadiumis lootesse. Retsipiendist (nn vastuvõtjaorganism) arenes mõningate topeltorganitega isend (süstikkalal kaks selgroogu, kaks närvitoru jms). Mida selle katsega taheti tõestada? Kuidas on antud nähtuse nimetus? Kommentaar Paljunemine 4.
ANATOOMIA 33-34 LOENG 01. 12.11 Viljastamine Toimub munajuhas, munarakk haaratakse narmaste poolt, ampullaarosas (laienenud osas). Viljastatud munarakk liigub mööda juha emaka suunas ja jõuab emakasse u 4-5 päeval pärast viljastamist, selle aja sees teeb rakk läbi muutused lõigustumise munajuhas, vorm, mis jõuab emakasse nim blastotsüstiks. Munarakk ei imlanteeru (pesastu) kohe. Pesastumine toimub 6-7 päeva möödumist pärast viljastumist. Pärast pesastumist hakkab arenema loode. Blastotsüsti kestadest areneb platsenta (emakook) viimase kaudu toimub loote varustamine verega ja veres hapniku ja toitainetega. Endokriinse funktsioonine toodab platsenta hormoone. 1) Platsenta eelaste e trofoblast alustab kohe pärast pesastumist hormooni HCG(inimese koorioni gonadotropiin Human chorion gonadotropin) produtseerimist. HCG põhjal saab kõige esimesena rasedust diagnoosida
Pärnu-Jaagupi Gümnaasium 8a klass Linda Pihl Referaat bioloogiast Mõisaküla külas 2008 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Korallid................................................................................................................................... 4 Hüdra.......................................................................................................................................4 Meduus........................................................................................................................
vahekorras ilma lisakaitsevahendeid kasutamata. Kasutamine: Pill(id) tuleb sisse võtta esimesel võimalusel pärast vahekorda, kuid mitte hiljem kui kolme (isegi kuni viie) ööpäeva möödumisel. Mida kiiremini pärast kaitsmata vahekorda SOSpille tarvitada, seda tõhusam toime. Korraga võetakse sisse 1,5 mg levonorgestreeli nimelist kollaskehahormooni. Kuidas toimivad? SOSpillid takistavad munaraku eraldumist munasarjast, munaraku viljastumist ja viljastatud munaraku kinnitumist emaka limaskestale. Seega mõjuvad ainult siis, kui rasedust ei ole veel tekkinud. Mehekondoom Mehekondoom on õhuke lateksist piklik kotike. Mis kaitseb nii soovimatu raseduse kui ka seksuaalsel teel levivate haiguste eest. Kasutamine: Kontollida säilivustähtaega ja seda, kas pakend on terve Asetada kondoom peenisele kohe erektsiooni tekkides ning eemalda enne peenise lõtvumist
organogenees) Need neli etappi kokku on embrüogenees ehk looteline areng • Postembrüogenees – lootejärgne areng Ovulatsioon Munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse. See toimub 14 päeva enne menstruatsiooni (28 päevase tsükli korral). Peale ovulatsiooni kujuneb folliikulist kollakeha, toodab (raseduse korral jätkab platsenta) uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone östrogeene ja progesterooni, mis ei lase emaka limaskestal irduda. Kui viljastumist ei toimu, siis kollakeha kärbub ning emaka limaskest eraldub. Munarakk on viljastumisvõimeline ca 36 tundi. Seemnerakk ca 72 tundi. Viljastumisel taastatakse diploidsus ja määratakse sugu. Tekib sügoot ehk viljastatud munarakk. Edasi toimub lõigustumine (mitoos) Lõigustumine on munaraku korduv jagunemine, mille tagajärjel moodustatakse kõigepealt kobarloode e. moorula ja hiljem põisloode e. blastula. Viljastumine • Spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb
eraldub. Munarakk on viljastumisvõimeline vaid 36 tundi, seemnerakk aga 72 tundi. Viljastumisel tekib sügoot e. viljastatud munarakk. Toimub lõigustumine (mitoos). Lõigustumine on munaraku korduv jagunemine, mille tulemusena moodustatakse kõigepealt kobarloode e. moorula, ning seejärel blastula. Viljastumine Toimub munajuha laienenud osas. Munarakk liigub mööda munajuha emakasse 45 päeva. Umbes 7. nädalal peale viljastumist kinnitub sügoot emaka limaskestale Kunstlik viljastamine Kunstlik viljastamine on kehaväline viljastamine. Kunstlikku viljastamist kasutati algselt munajuhade haigust põdevate naiste ja ebaselge naisepoolse viljatuse raviks. Nüüdseks on kasutusala laienenud ka mehepoolse või teadmata põhjusega viljatule paarile. Kunstlik viljastamine Kunstliku viljastamise käigus: 1. Kutsutakse kunstlikult esile mehe seemneraku tungimine naise munarakku; 2
tekivad kik organismi koed. Endodermist tekib hiljem keele, seedetrakti, kopsude, kusepie ja mitmete nrmete vlimised osad. Mesodermist tekivad lihaskude, luukude ja lmfikude ning kopsude, sdame, suguelundite ja erituselundkonna sisemised osad. Sellest tekib ka prn ja seda kasutatakse vereloomes. Ektodermist tekivad nahk, kned, karvad, silmade sarvkestad, sise- ja vliskrva vlimised osad, nina, siinused, suu, prak, hambad, ajuripats, piimanrmed, silmad ja kogu nrvissteem. Umbes 18 peva prast viljastumist on loote rakud piisavalt diferentseerunud, et tekiks suur osa vajalikest kudedest. Loode on pirnikujuline: peapiirkond on suurem kui sabapiirkond. Loote nrvissteem on ks esimesi elundkondi, mis kujuneb. See hakkab kasvama ngusas piirkonnas, mida nimetatakse nrvivaoks. Jtkub verevrgustiku moodustumine, mis vimaldab verel voolata mber loote. Vererakke juba produtseeritakse ja nad voolavad lbi nende arenevate vrgustike. Platsenta mber hakkavad kujunema ka sekundaarsed veresooned, et
...................................................................................................... ................................................................................................................... ................................................................................................................... ................................................................................................................... 19. Võrdle kehavälist ja kehasisest viljastumist. ................................................................................................................... ................................................................................................................... ................................................................................................................... ................................................................................................................... 20
· Õite kogumeid nimetatakse õisikuteks · Õitest arenevad viljad, milles valmimvad seemned Õite liigitamine · Tupplehed: · Enamasti rohelised · Kroonlehe sarnased · Moodustavad õietupe · Tolmukad: · Koosnevad tolmukaniidist ja tolmukapeast · Moodustavad tolmukkonna · Paiknevad ühe või kahe ringina · Kroonlehed: · Enamasti õhukesed, pehmed ja värvilised · Meelitavad putukaid ligi · Moodustavad õiekrooni Õite tolmlemine · Õied võimalavad seemnealgme viljastumist tolmuteraga · Paljud õied tolmlevad tuule abil · Teised vajavad selleks loomi (enamasti putukaid) · Paljudel taimedel on kohastumus tõmmata ligi loomi · Tavalised tolmeldajad on linnud ja mesilased · Tolmukad paiknevad õites niiviisi, et tolmuterad jäävad tolmeldajate keha külge Vilja areng ja valmimine · Kasvavat ja arenevat vilja nimetatakse viljahakatiseks · Viljahakatised kasvavad ning hakkavad seejärel valmima
Spermatogeneesil valmivad uued rakud u. 72 päevaga, ovogeneesil u. 28 päevaga. e) otsene ja moondega areng Otsesel arengul on järglane kohe vanema sarnane (nt laps) Moondega arengul toimuvad kehaehituse muutused, enne kui saab vanema sarnaseks d) kehaväline ja kehasisene viljastumine Kehavälisel viljastumisel viljastatakse munarakk väljaspool organismi. Sugurakkude arv on suur, kuid võivad ebasoodsates oludes hukkuda juba enne viljastumist. Viljastumise tõenäosus on väike. Suguhaiguste ülekandumise tõenäosus on väike. Kehasisesel viljastumisel viljastatakse munarakk emaorganismi sees. Sugurakkude arv on väike, sest sugurakud on väliskeskkonna eest paremini kaitstud. Viljastumise tõenäosus on suur. Suguhaiguste ülekandumise tõenäosus on suur. f) bioloogiline ja kliiniline surm Bioloogiline surm on organismi elutähtsate talitluste pöördumatu seiskumine.
Evolutsioon Evolutsioon – Kohastumine/Liigiteke (Leheküljed 76-79 & 80-83) Kohastumine Liigiisenditele ühised pärilikud omadused ja tunnused, mis soodustavad nende eluvõimet ja paljunemist nimetatakse kohastumusteks ehk adaptatsioonideks. Kohastumusi loob, muudab ja säilitab looduslik valik. Päriliku reaktsiooninormi piires elu kestvaid toimuvaid muudatusi nimetatakse kohanemisteks. Kohastumine on bioevolutsiooni peamine protsess. Kohastumused avalduvad organismide sise- ja väiehituses, füsioloogias, käitumises, paljunemises ja muudes organismidele omastes eluavaldustes. Lindudel on kohastumised lendamiseks. Imetajatel organismisiseseks arenguks ja sünnijärgseks toitmiseks piimaga. Paljudel loomadel on varjevärvus või varjekuju, mis muudab nad keskkonna taustal märkamatuks. Osadel organismidel aga hoiatusvärvus. Loomade käitumiskohastumuste näidetest võiks nimetada kiskjate saagitabamisviise, l...
Teab mehe ja naise suguelundkonna ehitust ja talitlust (munarakk, seemnerakk, munasari, munajuha, emakas, menstruaaltsükkel, ovulatsioon, munand, sperma); 2. Teab, kuidas inimene viljastub, kuidas vältida rasedust ja suguhaigusi (viljastumine, munajuha); 3. Teab lootelise arengu eripära ja loodet kahjustavaid tegureid (loode, platsenta, nabanöör); 4. Teab inimese üldist ainevahetust; (ainevahetus, ensüüm, vitamiin); 5. Oskab järgida tervisliku eluviisi põhimõtteid; need on kordamiskysimused:s 1)Munarakk-toimub viljastumine seemnerakk-toota meessuguhormoone ehk spermatosoide munasari-toodab suguhormoone ja valmivad naissugurakud munajuha-laienenud osas timub viljastumine emakas-loote arenemine menstruaaltsükkel-toimub ovulatsioon ovulatsioon-eraldub munarakust munasari munand-paljunevad ja valmivad spermid(sünteesitakse meessuguhormoone) sperma-sünteesib meessuguhormoone 2)*Viljastub-Toimub munajuha laienenud osas,edukus sõltub spermide ...
Aeg viljastumisest surmani 1. Viljastumine inimesel: toimub munajuha laienenud osas, munarakk liigub mööda munajuha emakasse 4-5 päeva, umbes 7ndal nädalal peale viljastumist kinnitub sügooot emaka limaskestale. 2. Areneva hakkava loote sugu määrab ära isa, sest pooled seemnerakud kannavad Y- kromosoomi ja pooled X- kromosoomi. Samas on kõik viljastatud looted esialgu naissoost. 3. Naise viljastamist reguleerib Progesteroon e. Gestageen reguleerib naise viljastumisvõimet, aitab kaasa viljastatud munaraku pesastumisele emakas ja loote arengule ja reguleerib menustratsiaaltsüklit. 4. Iseenesliku abordi põhjuseks embrüo või loote väärareng, platsenta patoloogia või emapoolsed tegurid. Selle esinemissagedus ei ole täpselt teada. 5. Põhjused, miks võidakse aborti esile kutsuda : · Ema elu või füüsilise või vaimse tervise kaitse. Seda nimetatakse mõnikord terapeutiliseks ehk õigustatavaks abordiks. · Vägistamisest...
sibulaga pooldumisel pungumisel Mittesuguline paljunemine toimub vegetatiivselt või eoseliselt. Vegetatiivsel Osaleb vaid üks paljunemisel tekkinud vanemorgan organisme iseloomus- Vegetatiivsest tab vähene pärilik paljunemi- sest ei võta muutlikkus (tekib vaid osa sugurakud, seega juhul, kui mutatsioon ei teki viljastumist toimub paljunemis- Järglased on omavahel üksuses nt. mugulas) geneetiliselt identsed, Kiire paljunemisviis ka vanematega lühikese ajaga luuakse geneetiliselt identsed suurearvuline sarnane järglaskond Hüdra pungumine Kalanhoe paljunemine Bakteri pooldumine lehtedega Eostega paljunemine On levinud Eoselisel paljunemisel
paljunemiseks, uue organismi tekkeks Asendab vanu rakke Aitab kasvada 8. Somaatiline rakk Keharakk: Neuron, erütrotsüüt, leukotsüüt, trombotsüüt jne. 9. Gameet Sugurakk 10. Eükarüoodid Päristuumsed: Võilill, jääkaru, põisadru, amööb, kingloom, pärmseen, koppvetikas jne. 11. Rakkude diferentseerumine · Toimub pärast viljastumist, kui viljastatud munarakk hakkab jagunema · Diferentseerumise reeglid: *Diferentseerumine on pöördumatu *Diferentseerumise käigus rakkude jagunemisvõime väheneb (Erandiks on tüvirakud!) · Toimub interfaasis 12. Moondega areng Konnad , putukad (mitte kõik), kalad, lülijalgsed 13. Täismoondega areng Nukustaadiumiga Liblikad , ... 14
embrügenees – loote areng postembürogenees – lootejärgne areng Ovulatsioon → munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse → toimub 14 päeva enne menustratsiooni → peale ovulatsiooni kujuneb folliikulist kollakeha, toodab uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone östogeeni ja progesterooni, mis ei lase emaka limaskestal irduda. → kui viljastumist ei toimu, siis kollakeha kärbub ning emaka limaskest eraldub Munarakk → munarakk on viljastumisvõimeline kuni 36 tundi → seemnerakk kuni 72 tundi → viljastumisel taastatakse diploidsus ja määratakse sugu → tekib sügoot ehk viljastatud munarakk → edasi toimub lõigustumine (mitoos) → munarakk liigub mööda munajuha emakasse 4-5 päeva Viljastumine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
