4. Kõikide arenguperioodide iseloomustus alates sünnieelsetest kuni hilise täiskasvanueani 1. Eostumisperiood - kaks nädalat alates viljastumise hetkest. Moodustub algsest ühest rakust lõpuks umbes 100-rakuline kogum. 2. Embrüonaalperiood - 3ndast nädalast 8nda nädala lõpuni. Hakkavad kujunema kesknärvisüsteem, süda ja kehaosad(käed, jalad, silmad, kõrvad) 3. Looteperiood - 9ndast nädalat sünnini. 9 nädalat pärast munaraku viljastumist on olemas kõik organid ja kehaosad, meenutab inimest ning hakatakse nimetama looteks. 4. Esimene eluaasta - väga intensiivne areng ja kasvamine, füüsiline ja motoorne areng väga olulised. 5. Väikelapseiga - esimesed kaks eluaastat, esimeste elukuude jooksul on motoorne käitumine üsna piiratud, üritavad ümbrust käte ja jalgade kaasabiga uurida, silma ja käe koostöö(nt. kõrinale käega pihtasaamine), roomamine, toeta istumine, aastaselt on
Küpsed spermid talletatakse mehe: munandimanustes Munaraku viljastumine toimub: munajuhas Vaegmoondelise arengu korral jääb ära: nuku stadium Naise rasedus vältab tavaliselt: 40 nädalat Kalade areng on: otsene Katteseemnetaimede embrüogeneesis moodustub: idu Platsenta moodustub emaka limaskesta kokkukasvamisel loote: kõldkestaga Imetaja ontogeneesi võib jagada looteliseks ja lootejärgseks arenguks. Viljastumine võib olla kas organismi sisene või väline. Ligikaudu nädal pärast viljastumist kinnitub inimese embrüo emakaseinale. Inimese sügoot on HAPLOIDSE kromosoomistikuga. Tavalise 28- päevase menstruaaltsükli kõrval esinevad mõnel naisel ka 21 või 35 päeva pikkused tsüklid. Kõldkesta ja emaka limaskesta kokkukasvamisel moodustub platsenta. Inimese ontogenees algab viljastumise hetkel ja lõpeb surmaga . Ovulatsioonide lakkamist naisel nimetatakse menopausiks .
Käbi Käbid on ühesugulised. Väikesed isaskäbid kasvavad sageli kogumikena. Isaskäbide käbisoomuste alaküljel paiknevad tolmukotid, milles valmivad tolmuterad. Tolmuterad on õhupõitega, mis aitavad neil tuulega levida. Seemned valmivad suhteliselt suurte emaskäbide soomuste vahel. Emaskäbi koosneb seemnesoomustest, mille ülapinnal on seemnealgmed. Neid kaitsevad kattesoomused, mis osal liikidest taandarenevad. Seemnealgmes on munarakk, millest pärast viljastumist areneb seeme. Sobivates tingimustes kasvab seemnest uus taim. 5 2. HARILIK KADAKAS Üks Eestis kasvavatest ja just Saaremaad iseloomustav paljasseemnepuu on kadakas. Paljud inimesed pole sellise puuga varem kokkupuutunud. Kadakast saab nii vibu, kui ka pärgi teha. Ta on ka ravim taim. Ta aitab tõvede vastu ning on väga raviva toimega. Eeterlikud õlid ja suhkrud annavad kadakale lõhna.
liiga väike, et ellu jääda. Ühes artiklis oli see komplikatsioonide seas kirjas kui "elussünnitus!" RU-486 Tablett, mis põhjustab nurisünnitust, kui seda võetakse peale esimese menstruatsiooni vahelejäämist. Selle toimel blokeerub värskelt emaka sisekestale paigaldunud beebi esmaste hormonaalsete toitainete saamine, beebi sureb ning langeb välja. Pange tähele, et RU-486 ei ole rasestusvastane vahend, sest ta ei hoia ära viljastumist või emaka sisekestale paigaldumist. Seda kasutatakse vaid siis, kui emal on päevad vahele jäänud ning beebi on vähemalt kahe või kolme nädala vanune, tema süda lööb (loote süda hakkab lööma, kui ema päevad hilinevad neljandat päeva). See ei mõju enam peale kuut või kaheksat nädalat. Abordi mõju psüühikale Kättesaadavad andmed vestlustest aborti teinud naistega võimaldavad jõuda vastakatele järeldustele abordijärgse depressiooni, tundeelu ebastabiilsuse kohta.
munasarjades. Naisel lõppeb ovogoonide paljunemine juba looteeas. Meioosi teel ei jaota tsütoplasma tütarrakkude vahle võrdselt. Lõpuks tekib üks suur viljastumisvõimeline munarakk ning kolm väikest arengu-ja viljastumisvõimetut polotsüüti. Munarakud valmivad vaheldumisi kummaski munasarjas keksmiselt 28 päevase intervalliga. Ovulatsioon- küpsenud munaraku vallandmist munasarjast ja liikumine munajuhasse. (Munajuhas on munarakk viljastumisvõimeline umbes 36 tundi. Kui viljastumist ei toimu, munarakk hukkub ja järgneb menstruatsioon. Lk. 83 Ontogenees- ühe isendi areng viljastumisest suramni nimetatakse tema individuaalseks arenguks ehk ontogeneesiks. Partenogenees- uus organism areneb viljastumata munarakust. (Näiteks alamad loomad, mõned taimed). 4. Tooge näiteid kehavälisest viljastumisest. Näiteks kalad ja kahepaiksed. Vees, kohtuvad sugurakud.Et viljastumine aset leiaks heidavad isased ja emased kalad sigimisperioodil vette väga palju sugurakke. 5
Kilpnääre Türoksiin - reguleerib ainevahetust ja kehatemperatuuri Pankreas e. kõhunääre Insuliin - muudab glükoosi glükogeeniks, muudab lihasraku membraanid glükoosile läbilaskvaks Neerupealised Adrenaliin ja noradrenaliin - aitavad organismil pingutuseks valmistuda Munasarjad Östrogeen ja progesteroon - reguleerivad menstruaaltsüklit Munandid Testosteroon - teisesed sootunnused Platsenta Rasedushormoonid Koorioni gonadotropiin - hCG - tekib juba 6 päeva peale viljastumist, lootekott hakkab kasvama Östorgeen - rinnanäärmete areng, liigeste veesisaldus suureneb 22. Miks ei saa vesilahustuvad hormoonid rakku siseneda ilma spetsiaalse retseptorita rakumembraanil, rasvlahustuvad aga saavad? Vastus: Sest vesilahustuval hormoonil ei ole olemas vajalikke valke. 23. Positiivne ja negatiivne tagasiside. Näiteid. Vastus: Kui hormoonide hulk tõuseb teatud tasemele, avaldab see toimet hüpotalamusele, mis enam vabastajahormooni ei erita
12 nädala ehk kolme kuu möödumist eostushetkest, sagedamini nimetatakse eostusvilja fetaalseks ehk looteliseks juba pärast kaheksa üsasisese elunädala möödumist. (Vikipeedia, (2013 Joonis 1. Munaraku viljastamine (http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/8/86/Sperm-egg.jpg/250px-Sperm- (egg.jpg Embrüonaalperiood .2 4 Pärast viljastumist hakkab toimuma munaraku järjestikune jagunemine. Samal ajal liigub .jagunev rakustik mööda munajuha emaka suunas päevaga emakasse jõudnud lootemunal võib eristada juba kaht rakukihti: sisemisest 3-4 .areneb loode, välimisest tema toitekestad päeval laguneb lootemuna kattev kest ja lootemuna kinnitub kohevas emaka limaskestas. .6-.5
ÕISTAIMEDE EHITUS Õistaime organid Juur, vars ja leht on taime vegetatiivsed organid. Õis ja vili on generatiivsed organid ning esinevad üksnes õistaimedel. Organiks nimetatakse kudede kogumit, millel on kindel ehitus ja ülesanne. Õistaimede organite ehitusse kuuluvad erinevad alg- ja püsikoed. Nendega on võimalik tutvuda iga organi ehituse juures. Taime õied on tihti koondunud õisikutesse. Õie osad on tupplehed, kroonlehed, tolmukad ja emakas. Pärast tolmlemist ja viljastumist hakkavad õies arenema seemned. Küpsevaid seemneid ümbritseb vili. See moodustub põhiliselt emaka sigimikuosast. Vili kaitseb seemneid ja aitab ka kaasa nende levimisele. Sobivates tingimustes arenevad seemnetest uued taimed. Põhiosa taime eluks vajalikest orgaanilistest ainetest sünteesitakse fotosünteesi käigus lehtedes. Lehtede kaudu toimub ka taimest vee aurumine (transpiratsioon). Leht koosneb lehelabast ja leherootsust. Õied, viljad ja lehed kinnituvad varrele
Pärilikkus on organismide omadus säilitada ja järglastele edasi anda tunnuste kujunemise ja arenemise iseärasusi. Rakutuumas paiknevates kromosoomides on aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. See on desoksüribonukleiinhape e. DNA.DNA on kõikides organismides alates bakterites lõp. Imetajatega. Iga DNA molekul koosneb kahest pikast ahelast, mis on spiraalselt teineteise ümber keerdunud. Organismi paljunelmise kandub infot sisaldav DNA kromosoomides edasi järglastele. Üks valkudega seotud DNA molekul moodustab kromosoomi. Organismi kõigis keharakkudes on ühepalju kromosoome. Kromosoome saab jaotada sarnasuse alusel paarideks. Paaris üks kromosoom on pärit isalt, teine emalt. Inimese keharakkudes on 46,sugurakkudes 23 kromosoomi. Igal liigil on oma kromosoomide arv ja iseloomulik kuju. DNA molekukild liigenduvad geenideks, geen on DNA lõik, mis osaleb organismi ühe v mitme tunnuse kujundamises. Geenid päranduvad DNA koos...
Pärast seda, kui seemnerakk on tunginud läbi munaraku seina, mõlema raku tuumad ühinevad ja rakkude jagunemisel hakkab arenema uus organism. Ligikaudu 3-6 päeva jooksul jõuab embrüo emakasse. Selle aja kestel koosneb embrüo tervest rakkude grupist, mis hiljem jagunevad kahte gruppi, nimelt: mõnedest moodustub loote keha ja teistest platsenta, loodet toitev elund. Olles jõudnud emakasse, ei ole embrüol ema kehaga mitu päeva püsivat sidet. Alles 8-10 päeva peale viljastumist kinnitub embrüo emaka limaskestale. Seda protsessi nimetatakse pesastumiseks. Enne pesastumist on embrüo vigastustele väga vastuvõtlik. Seetõttu mõjuvad kõik kahjulikud tegurid (mitmesugused ravimid, toksilised ained jms) embrüot ohustavalt. See tähendab, et nende tegurite mõjul embrüo hukkub ning heidetakse menstruatsiooni ajal organismist välja. Seega ei pruugi naine mõnikord olla rasedusest isegi teadlik. Loote ja ema vaheline side
muid eluks vajalikke biomolekulide tootmiseks. Tootmiseks on vaja energiat. Igal organismil on enam-vähem püsiv keemiline koostis ja pH tase, mis on enamikel juhtudel neutraalse lähedale. Organismid on kõigusoojased (väliskeskkonnast sõltub kehatemperatuur) või püsisoojased (imetajad ja linnud ainukesed). Organismid paljunevad suguliselt või mittesuguliselt. Pärilikus on seaduspärasus, mille järgi sarnanevad järglased ehituse, talitluse poolest vanemaga. Peale viljastumist algab organismi areng, mis kestab kuni surmani. Kõik isendid reageerivad välisärritajale. Elu vaadeldakse erinevatel tasemetel. Kõige esmaseks tasandiks on molekulaarne tase, kus uuritakse aatomit ja molekulide tasemel, samuti pärilikkust. Järgmine tase on rakuline tase, mis jaotub omakorda veel organelliliseks, koeliseks, organiliseks ja organsüsteemseks. Rakulisel tasemel uuritakse ka organelle (ribosoome, tuuma, mitokondreid). Koelisel tasemel
Saku Gümnaasium Rasestumisvastased vahendid Saku 15 SISUKORD 1) Sissejuhatus 2) Rasedusest hoidumine 3) Pillid, plaaster ja tuperõngad 4) Kondoom 5) SOS-Pillid 6) Kokkuvõte 7) Kasutatud materjal Sissejuhatus Mina nagu ka palju teised minu klassist tegime referaadi rasestumisvastastest vahenditest. Meie ülesanne oli teha referaat kas rasestumis vastastest vahenditest või seksuaalsel teel levivatest haigusetest, mina valisin neist esimese. Nüüd ma räägingi teile natuke rasestumisvastastest vahenditest. Rasedusest hoidumine Selleks, et iga laps sünniks soovituna ja oodatuna, on vajalik ja võimalik rasedust planeerida kasutades tõhusaid rasestumisvastaseid meetodeid. Rasestumisvastased meetodid (RVM) takistavad mehe seemneraku ja naise munaraku ühinemist ja hoiavad ära raseduse. Teadmised, kuidas soovimatust rasedusest hoiduda, ...
c) asend kõhukelme suhtes retroperitoneaalselt d) pikkus umbes 30 cm ! ! Suguelindid – 1 küsimus ! 5. Munasari a) millega on extremitas uterina ühenduses ja mille abil ühendub lig. ovarii proprium'i kaudu emaka ülanurgaga b) millisel serval asub hilum ovarii margo mesovaricus c) nimetada ovariaaltsükli faasid follikulaar- ja luteaalfaas d) millega asetseb kollaskeha siis, kui munaraku viljastumist ei toimu armkoega e) missugune side ühendab munasarja emaka ülanurgaga lig. ovarii proprium f) nim. munasarja ülemine ots ladina keeles extremitas tubaria alumine ots - extremitas uterina ! 4. Uterus. a) milline kõhukelme süvend piirab eest, milline tagant, kumb on sügavam - tagant excavatio rectouterina (sügavam), eest - vesicouterina b) kaela osad - portio vaginalis, portio supravaginalis c) mis on parametrium sidekude, närvid ja veresooned, mis paiknevad emaka servadel
faasi keskel; · inhibiin (A) takistab sünergistlikult koos progesterooni ja östradiooliga FSH eritumist; · kollaskeha sekretoorne aktiivsus ja funktsioon sõltub adekvaatsest LH toetusest; · tsükli lõpus kollaskeha regressioon; · FSH tase on mtsükli madalaim; · endomeetrium läheb sekretsiooni faasi, kui viljastumist ei toimu algab regressioon; · luteaalfaas kestab 14+/- 2 päeva Menstruaalfaas · 2 päeva enne mensest inhibiin A langeb ja FSH tase tõuseb -> sellega algab folliiklite värbamine; · kollaskeha funktsioon lakkab ja LH pulsi sagedus ja amplituud muutuvad; · FSH mõjul stimuleeritakse inhibiin B produktsiooni arenevates
kaudu. Kui see toimub sel perioodil, siis võib see põhjustada suuri keha ja jäsemete väärarenguid. On veel riske, mis on tingitud ema halvast toitumisest, nakkushaigustest, ema stressist, suitsetamisest jne. lk 67 3.2.1 Downi sündroom Üheks tuntud väärarenguks on Downi sündroom, mis on seotud geneetilise väärarenguga. Seda sündroomi esineb ühel vastsündinul 800-st. Kromosoomihaigus on üldiselt tekkinud enne viljastumist munaraku vigastusega. Kuna naiste puhul pole nii nagu meestel, vaid munarakud on olemas juba sünnist saati, siis aja möödudes on need kahjustustele ühe haavatavamad. Just vanemad naisterahvad võivad pigem sünnitada Downi sündroomiga lapse. Lapsel, kellel on see sündroom, esinevad teatud füüsilised iseärasused: lai ja lame nägu, lameda juurega nina, kõrged põsesarnad, viltuse lõike silmad koos silmanurgas oleva
a. valminud ,, illumineeritu naudingud ,, , mis pakub terve buketi Dali libiido iseärasusi. Pildi vasemal poolel näeme tsitaadilähedast motiivi de Chirico metafüüsilisest maalist ja keskel 2 groteskset autoporteeliste sugemetega pead. Dali iknograafias on sagedane rohutirts. Viimane sümboliseerib Dali hirmu suguakti ees nimelt on emastel tirtsudel kombeks pärast viljastumist oma partner hävitada. Hirmu vastassugupoole ees väljendavad ka hirmuäratav lõust ja kannukõrvadega naispea kujutis pildi ülemises osas. Saamatust normaalses suguelus aitab kompenseerida onanism, millega tegeleb pea vastu seina toetanud noormees. Oma kuulsamat motiivi pehmeid kelli kasutab Dalí esmakordselt 1931. aastal pildis "Mälu püsivus". Selle pildiga tegeleb ta impotentsi probleemiga: autoportreelisel grotesksel peal puudub suu kui naise suguorgani sümbol,
INIMESE LOOTELINE ARENG Viljastumine on munaraku ja seemneraku ühinemine. Pärast viljastumist hakkab sügoot mitoosi teel kiirelt jagunema ja selle tulemusena moodustub loode ehk embrüo. Inimese looteline areng kestab ligikaudu 40 nädalat ja sellel ajal toimuvad uue areneva organismiga järgmised muutused: 1 raseduse nädal: Viljastatud munarakk liigub emaka suunas ja jaguneb selle aja jooksul korduvalt. Jõudes emakasse kinnitub rakukobar emaka seina külge. 2 raseduse nädal: Rakkude kobarat nimetatakse idulaseks; rakkude paljunemine jätkub
· Sobib naistele, kes ei saa kasutada östrogeeni. · Kõrvaltoimed: ebaregulaarne vereeritus või vereerituse puudumine. Üksikutel juhtudel ka peavalu, pingetunne rindades, vistrikud. SOS-pillid: · Võetakse 72 tunni jooksul pärast kaitsmata vahekorda. · Väheneb risk rasestuda 75%. · Mida kiiremini tablet pärast vahekorda võtta, seda kindlam on toime. · Pidrudab munaraku eemaldumist munasarjast või viljastumist. · Sisaldab ainult progestiini. · SOS-pillid ei ole pidevaks rasestumisvastaseks kasutamiseks!!
sünnitamata naistele, kuna võib nakatumisel suguhaigusesse soodustada raskema põletiku teket. Kui muud vahendid on vastunäidustatud või naise kindla soovi korral, kui risk suguhaigust saada on madal, võib seda ka sünnitamata naistele paigaldada. Vaskspiraal ei kaitse sugulisel teel levivate haiguste eest. Vaskspiraal on üle 99% tõhus rasestumisvastane vahend. Selle toimeaineks on vaseioonid, mis takistavad seemnerakkude liikumist emakas ja seeläbi munaraku viljastumist. Lisaks takistab vaskspiraal viljastunud munaraku kinnitumist emakaseinale. Pillid, plaaster, tuperõngas Pillid, plaaster ja tuperõngas on väga tõhusad rasestumisvastased meetodid, mida nimetatakse kombineeritud hormonaalseks kontratseptsiooniks (KHK). Pillid, plaaster ja tuperõngas ei kaitse sugulisel teel levivate haiguste eest. Korrektsel kasutamisel on pillide, plaastri ja tuperõnga efektiivsus ligi 99%. Kasutamise
folliikulivedelikuga munasarjast välja. Kuhu satub munasarjast väljunud Kõhukelmeõõnde ja sealt munajuhasse, olles valmis munarakk? viljastumiseks. Mis moodustub lõhkenud folliikuli Kollakeha corpus luteum kohale? Mida toodab kollakeha? Hormooni progestrooni. Kuna moodustub menstruatsiooni Siis kui viljastumist ei toimunud, funktsioneerib umbes 2 kollakeha? nädalat. Kuna moodustub rasedus kollakeha? Raseduskollakeha tekib viljastumise korral ja jääb püsima pikemaks ajaks. Mis jääb kollakeha taandarenemise Armkude- valkjas keha corpus albicans korral tema kohale? Kus asub munajuha? väike vaagna õõnes emakast lateraalsemal emakalaisideme
varustavad embrüot hapniku ja toitainetega 2. juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid->Moodustub gastrula e. Karikloot, mis koosneb 2 rakukihist e. Lootelehest. Välimisest lootelehest moodustuvad närvisüsteem, meeleelundid, naha- ja suu epiteelkoele, karvadele, küüntele ja hammaste vaabule. Keskmisest moodustuvad tugi-ja liikumiselundkond, vereringeelundid, eritus-ja sigimiselundkond. Sisemisest moodustuvad hingamis- ja seedimiselundkond. Kolmandal nädalal pärast viljastumist algab enamiku elundite välja kujunemine, süda alustab tööd ja hakkavad ka silmad arenema. Kõik kehaosad arenevad järjest rohkem täiuslikkuse poole ja 40 nädalal peaks laps sündima. Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldpilt oma vanemaga aga moondelise puhul muutub alles vanema sarnaseks alles läbi vahestaadiumiteJuveniilses staadiumis organism kasvab, tema elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus täiustab. Kujunevad ka välja sekundaarsed suguelundid
pannakse. Imetaja munarakus saab aina oma emalt tpitaineid juurde. 8) Sest roomajate munarakku ümbritsev õhuke kilejas vett mitte läbilaskev nahkkest, see kiatseb muna väljapsoolt emaslooma kuivamise ja vigastuste eest. 9) Lõimetishoole on käitumine, mis on suunatud järglaste eest hoolitsemisele alates munaraku viljastamise hetkest kuni poegade iseseisvumiseni. Kõigepealt ehitab pesa ja isa valvab seda pesa. Emakala sünnitab 10) rästik ja vaskuss 11) Pillid Ei toimu viljastumist, munarakk on viljatu Väga tõhus praktiline , kestab kaua(+) Hormoonilised häired, ei kaitse suguhaiguste eest(-) Süst Ovulatsiooni ei toimu, viljastatud munarakk ei saa pesastuda 100%, kaua kestev, praktiline(+) Kõrvaltoimed, organismi protest, risk muutuda viljatuks (-) 12)Amitootiliselt jagunevad sellepärast, nii et seda saab teha aktiivse elutegevuse ajalbakterirakud, vähirakud 13)joonised ! 14)Mitoosi eesmärk on tagada kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes.
Munarakud valmivad vaheldumisi kummaski munasarjas keskmiselt 28-päevase intervalliga umbes 14 päeva enne oodatavat menstruatsiooni. Ovogoon läbib meioosi, tekivad 4 rakku: 1 viljastumisvõimeline ovotsüüt ja 3 polotsüüti. Munaraku küpsemise ajal hakkab folliikul tootma östrogeeni, mis valmistab emakat ette potentsiaalseks viljastumiseks. Ovotsüüdi vallandumist munasarjas nimetatakse ovulatsiooniks. Munajuhas on ovotsüüt viljastumisvõimeline umbes 24 tundi. Kui viljastumist ei toimu, munarakk hukkub ja järgneb menstruatsioon (ehk päevad). Emaka limaskest on kõige paksem tsükli lõpus. Östrogeen ja progesteroon takistavad uue munaraku küpsemist. Menstruatsioon on menstruaaltsükli osa ja toimub tsükli esimestel päevadel. Sugurakkude ühinemine toimub munajuhas, kus toimub ka loote esmane areng. Ovotsüüdis on 23 kromosoomi aga ovogoonis 46. sügoot - viljastatud ovotsüüt moorula - kobarloode, paljude tüvirakkudega
eripaikades. 2. liigid võivad olla ajalises isolatsioonis. N: punane- ja must leeder ei saa ristuda, kuna õitsevad eri aegadel. 3. loomadel paaritumist vältivaks teguriks signaaltunnused, mis aitavad liigikaaslast võõrast eristada. 4. sugurakkude biokeemiline sobimatus. N: õistaimedel on võõra liigi tolmutera idanemine emakasuudmel sageli pärsitud. 5. mõnel juhul avaldub liikidevaheline ristumise sobimatus alles pärast viljastumist: hübriidid on eluvõimetud või viljatud, mis seisneb tihti kromosoomide arvu erinevuses suguliselt sigivate organismide puhul on peamiseks liigitekke tüübiks geograafiline e. Allopa- triline e. Erimaine liigiteke. Selle teguriteks on populatsioonide geograafiline eraldatus mutatsioonid, geneetiline triiv ja looduslik valik, Keskseks protsessiks on kohastumine ökoloogiliste tingimustega. Liigiteke saab alata populatsioonide sattumisest geograafilisse isolatsiooni.
omavahelisele ,,äratundmisele" · alaneb organismi valikuvõime abordi teel elimineerida kromosoomianomaaliatega looted · immunoloogiliste mehhanismide ealine taandareng 2) Isa vanuse tõus. 5-10% Downi sündroomi juhtudest on põhjustatud mittelahknemisest spermatogeneesi I või II meiootilises jagunemises. 3) Ovulatsiooni ja viljastumise vahelise perioodi pikenemine. Vanuse tõusuga sugulised vahekorrad harvenevad, põhjustades sagedamini hilistunud viljastumist. Struktuursed kromosoomianomaaliad on põhjustatud kromosoomi või kromatiidi murdudest. Mikelsaar, R. (2001) Kromosoomihaigused. Tartu: Atlex KROMOSOOMISÜNDROOMID Jagunemine Kromosoomihaigused jaotatakse kahte rühma: 1) Autosoomide arvu- ja struktuurianomaaliad 2) Gonosoomide e sugukromosoomide arvu- ja struktuurianomaaliad
Võivad elada üle 500 aasta vanaks. Põhja-Ameerika lääneosas kasvavad kaljukadaka (Juniperus scopulorum) mõned isendid on isegi rohkem kui 3500 aastat vanad. Käbi Botaaniliselt on "kadakamari" tegelikult käbi, mille lihakad soomused on omavahel kokku kasvanud. Kadakas tolmleb mais või juuni alguses. Käbid moodustuvad sügisel. Isaskäbi on kollane, mida katavad kilbikujulised soomused. Emaskäbi on algul roheline, kolme püstise seemnealgmega. Pärast viljastumist kasvavad seemnesoomused kokku ja moodustub roheline marjataoline lihakas käbi. Käbi valmib 2 aastat ja on valminult sinakasmust ning kaetud vahakirmega. Kadaka viljad sisaldavad kuni 40% suhkruid, eeterlikke õlisid, orgaanilisi happeid ja muud, neid tarvitatakse meditsiinis (näiteks diureetikumina - uriini eritumist soodustav ravim), peenviinatööstuses (dzinni valmistamisel) ja kulinaarias. Seeme Kadaka viljas asuv seeme on tiivata, pruun, pikliku kujuga ning kõva kestaga. Ühes
Genotüübi väljendumist konkreetse indiviidi puhul tähistatakse mõistega fenotüüp. Fenotüüp on genotüübi ja elukeskkonna vahelise pideva vastasmõju tulemus. Fenotüüp näitab millised on inimese seesmised ja välimised omadused. · Inimese areng algab hetkest, kui sprematosoid tungib munarakku ehk toimub viljastamine. · Sünnieelses arengus eristatakse kolme perioodi. 1. eostumisperiood 2 nädalat alates viljastumise hetkest. U 36 h pärast viljastumist hakkab viljastatud munarakk ehk sügoot jagunema. Selle perioodi lõpuks kinnitub sügoot emaka limaskesta külge. 2. embrüonaalperiood 3. - 8. nädal. Kujunevad KNS, süda, kehaosad(käed, jalad, silmad, kõrvad). 3. looteperiood 9. nädal kuni sündimine. Üheksa nädala pärast on embrüol olemas kõik organid ja kehaosad, ta meenutab inimest ja teda hakatakse nim looteks. · Kõige olulisemad on 8 esimest nädalat, mil moodustuvad kehaorganid.
Võimaldab meestel vastutada rasestumisvastase meetodi kasutamise eest. Väheneb risk haigestuda emakakaelavähki, sest võimalus nakatuda inimese papilloomiviirusega (HPV) on väiksem. Hinnaklass: kondoomi kolmese paki hind on apteegis umbes 2 kuni 3 eurot, 12-se paki hind 6 kuni 7 eurot. 8 SOS-pillid ehk «häda-abi» pillid Toimemehhanism Takistavad munaraku eraldumist munasarjast, minaraku viljastumist ja/või viljastatud munaraku kinnitumist emaka limaskestale. Sisaldavad ainult kollaskehahormooni ehk gestageeni. Kasutamine Tuleb sisse võtta esimesel võimalusel pärast kaitsmata vahekorda, kuid mitte hiljem kui kolme (maksimaalselt viie) ööpäeva möödumisel vahekorrast. Mõjuvad ainult siis, kui rasedust ei ole veel tekkinud. Pole soovitav kasutada sagedamini kui üks kord kuus. Tegemist on häda-abi meetodiga. Seega tuleb teda kasutada nii harva kui võimalik ja nii sageli
Koosneb rebust, mis on arenevale lootele varuaineks ja koosneb peamiselt valkudest ja lipiididest Mitokondreid palju rohkem kui spermides (energia viljastumisks ja loote arenguks) Kest – munrakud on erilised loomsed rakud, millel on kestad o Emaskesta sünteesib munarakk ise, teise kesta munasari ja kolmanda kesta munajuha Viljastumine Isas- ja emassuguraku ühinemine, millega peab kaasnema rakutuumade seostumine Viljastumist jaotatakse vastavalt toimumiskohale kehasiseseks ja kehaväliseks Polüspermia – munarakku peab sisenema rohkem kui üks sperm Monospermia – munarakku tungib ainult üks sperm Viljastumine inimesel Toimub munajuha laienenud osas Munaraku eluiga 24h Spermi eluiga naise organimis 48h Viljastumise eelduseks ca 1000 spermi jõudmine munarakuni Spermid peavad alluma naise suguteede erilistele mõjudele, mis kiirendab nende liikumist
karusammal, maarjasõnajalg, turbasammal, õunapuu, kattekold,põldosi,suur sirmik,pintselhallik 21. Miks paljundatakse mitmeid kultuurtaimi üksnes vegetatiivselt? (2) Võimaldab lühikese ajaga saada arvuka järglaskonna ja taimede järglased on indentsed. 22. Mis on mitoosi, mis meioosi põhieesmärk? Mitoos kindlustab organismi kasvamise ja uuenemise (rakkude uuenemise). Meioos kindlustab sugurakkude tekke. 23. Võrdle omavahel kehavälist ja kehasisest viljastumist ( 2 erinevust).Too kummagi viljastumise kohta 2 näiteliiki Kehaväline viljastumine Kehasisene viljastumine Munarakud ei ole kaitstud Munarakud on kaitstud Viljastunud munarakke on palju Viljastunud munarakke on üks või paar Näited: Angerjas ja konn Näited: Inimene ja koer 24. Nimeta interfaasis toimuvaid protsesse. (3) DNA kahekordistumine ehk replikatsioon; ATP süntees; kromosoomid keerduvad lahti.
- Põhjaosa- parietaalrakud ja pearakud (pepsinogeen, silindrilise kujuga, sisaldab ergastoplasmat ja sümogeenisõmeraid) Ehitus: pinnaepiteel, maofaveoolid, proopria maonäärmetega, subglandulaarkiht, limaskesta lihaskiht, sumbukoosa 1. Lõigustumine ja blastotsüsti moodustumine Lõigustumine – sügoodi korduv mitootiline jagunemine, mis viib kiirele rakkude arvu tõusule. Sügoodi jagunemine kaheks tütarrakuks, blastomeeriks, algab umbes 30 tundi peale viljastumist, järgnevad jagunemised viivad progresseeruvalt väiksemate blastomeeride tekkele. Moorula on 12-16 blastomeerist kerajas moodustis, moodustub umbes kolm päeva peale viljastumist ja siseneb emakaõõnde. Blastotsüsti moodustumine – umbes neli päeva peale viljastumist tekivad tühikud moorula tsentraalsete rakkude vahel. Vedelik eraldab rakud kaheks osaks: välimine trofoblast ja sisemine rakumass e embrüoblast. Blastotsüst hõljub vabalt emakaõõnes umbes kaks päeva, siis kinnitub
Seemnepurske ajal purskub mehe sugutist naise tuppe 200-300 milj seemnerakku. Sellest jõuab munajuhadeni ja vaid üks viljastub ovulatsioonil munasarjast vabanenud munaraku. Et viljastumine õnnestuks, peab seemnerakk jõudma munarakuni ning tungima läbi munarakku katvate kihtide. Seemneraku pea siseneb munarakku, vibur jääb väljapoole. See järel tekib munaraku ümber kaitsev kiht, mis takistab teiste seemnerakkude sisenemist. Seemnerakk ja munaraku tuum ühinevad. Mis toimub pärast viljastumist? Pärast viljastumist jõuab munaraku tuuma teine meioosi jagunemine lõpuni. ( sisaldab nüüd 23 kromosooni ja seda nim pronukleuseks). Spermi ja munaraku pronukleused ühinevad, ja selle tulemusel tekib diploidne tuum. Inimese sugu määratakse viljastumis hetkel XX kromosoomidega- naine. XY- mees. Munarakud sisaldavad kõik X kromosoome aga spermid võivad olla nii X kui ka Y. 1-6 näd on munarakk ühesugune, pärast lülitatakse Y kromosoomis asuv geen
itCarl Robert Jakobsoni nimeline Gümnaasium Miks on Eestis nii palju HIV-sse haigestunud noori ? Referaat. Koostas: Liis Lääts Juhendaja: Katrin Hommik Viljandi 2007 2 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 3 Sissejuhatus.............................................................................................................................4 1. Mis on HIV-tõbi ja mis on AIDS ? .......................................................................................5 2. Millal avastati AIDS ?............................................................................................................ 5 3. Kuidas inimene nakatub ?....................................................
Kõik need 6 elementi moodustavad 98% raku keemiliste elementide kogumassist. Neid nim. ka makroelementideks. Kokku on organismis 16 keemilist elementi. Mikroelemendid on keemilised elemendid mida organismil on vaja vähem: nt. Fe, Cu, Zn. Anorgaanilise põhiosa moodustab vesi 70 95%. Orgaanilistest ainetest on enim valke kuna sellel on palju ülesandeid. 2.Viljastumine, looteline areng. Viljastumisel ühinevad muna- ja seemneraku tuumad. Loomariigis esineb kehasisest ja kehavälist viljastumist. Enamikul selgrootutel ja mitmetel segroogseltel on kehaväline viljastumine (nt. kalad, kahepaiksed). Sugurakud heitetakse vette. Kehasisene viljastumine on roomajatel ,lindudel ja imetajatel. Mehe sugurakud valmivad pidevalt alates suguküpsuse saavutamisest kuni kõrge vanuseni. Naistel küpsevad sugurakud tsükliliselt ja on võimeline lapsi saama kuni 50.eluaastani. Inimese munaraku viljastumine toimud munajuhas. Loote areng: 1
Nüüd tuleb tungida läbi munaraku välimise kihi, mida nimetatakse kiirpärijaks ja ka läbi järgmise kihi, läbipaistva vöötme. Läbi välimise kihi võib tungida mitu seemnerakku, kuid tavaliselt jõuab munarakku sisse vaid üks. Kui see juhtub, ühineb seemneraku peaosa munaraku tuumaga ning munarakk püstitab otsekohe enda umber keemilise barjääri, et takistada teisi seemnerakke endasse tungimast. Teekond emakasse 12-20 tundi pärast munaraku viljastumist hakkab moodustunud rakk poolduma, reprodutseerides samal ajal oma DNA-d. Pooldumine jätkub kiiresti ja selle ajal liigub rakkude kogum emaka poole, kus loode hakkab arenema. Lapse areng emakas 1. nädal: Ema Rasedus kestab 40 nädalat ehk 280 päeva, mis on jagatud 13-nädalalisteks trimestriteks. Rasedust hakatakse lugema viimase menstruatsiooni esimesest päevast. Seega loetakse Sind rasedaks juba enne, kui tegelikult rasestud. Viimase
Vöötlihaskude Moodustab põhilise oda inimese lihastest. Sidekude Seab organismi tervikuks ja moodustab toese Luukude Täidab tugiülesannet ja sellest kujuneb osa keha toes TAIMED Juur-kinnitab taime mulda Vars-seda mõõda liiguvad toitained Leht-valmistab orgaanilisi aineid ja toimub hingamine ja vee aurumine,vajab kasvuks Õis-õistaime sugulise paljunemise organ Vili-õistaime organist arneb pärast viljastumist mille see son seemned Õhulõhe-toimub gaasivahetus Juhtkimp-kattekoe all asuv põhikude Tõusev vool-ained mida taim saab mullast ning see liigub edasi teistesse osadesse Laskuv vool-ained mida taim saab välaspoolmulda liigub edasi mõõda niineosa Fotosüntees-valgusenergia abil orgaaniliste ühendite tekkimine veest ja SHG-st Anorgaaniline aine- Orgaaniline aine- Süsihappegaas-värvusetu ja lõhnatu kaas mis tekib hingamisel Hapnik-värvusetu ja lõhnatu gaas hingamiseks hädavajalik
Kui see juhtub, on järgased steriilsed. Näiteks: hobune + eesel = muul Sugulise paljunemise eripärad Järglased on geneetiliselt erinevad Järglaste mitmekesisus võimaldab uutes, erinevates keskkondades toime tulla ning nii kujunevad välja kohastumused ja toimub evolutsiooniline areng Taimede suguline paljunemine Õis on sugulise paljunemise organ. Selles on sugurakud: seemnerakud valmivad tolmukates, munarakud emakates. Paljasseemne- ja õistaimedel toimub enne viljastumist tolmlemine. See on õietolmu lendamine emakasuudmele. Tolmu terad saadavad oma seemnerakud emakasse. Õitest moodustuvad viljad ja nendes valmivad seemned siis, kui on toimunud tolmlmine ja viljastumine. Seeme koosneb idust (tekib seemnerakust ja munaraku ühinemisest) ja toiduvarust (tekib keskraku ja seemneraku ühinemistest, on triploidne). Kopulatsioon - sugulisel teel paljunevate loomade suguelundite ühtimine seemendamiseks ja munaraku viljastamiseks. Mittesuguline paljunemine
Kas peaksime uurima üldiseid seaduspärasusi (homoteetiline uurimus) või peaksime uurima individuaalsete erinevuste põhjuseid (idiograafiline uurimus)? 4. Mis arenguteooria sai alguse 16 sajandil ja kus arvati, et inimene on spermis juba valmiskujul olemas ja edasi toimub ainul ..... Preformatsiooniteooria. Tegemist metafüüsilise arenguteooriaga, kus oletati, et elusolend on valmis sugurakus - homunculus Antony van Leenwenhook, Nicolas Hartsoeker. Peale viljastumist toimub vaid kvantitatiivne areng (puhtalt kasvab suuremaks, agakõik on sugurakus juba algselt olemas). Selle teooria lükkas ümber Baer (embrüoloog). 5. Mis on arengupsühholoogia uuringutes kasutatav põhiline uurimismeetod Vaatlus(sise ja välis). 6. Mis teooriaga on tegemist ja kes oli selle autor: lapse areng toimub paremini teiste laste või lapsevanema eeskujul ja kõige paremini uute teadmiste "serval" Lev Võgotski - lähima arengu tsoon
(mesilased) ja taimedel ( võilill) On keha väline viljastumine (konnad palju sugurakke) ja keha sisene ( imetajad jne. On vähe sugurakke). *ovulatsiooni käigus munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse. See toimub 14 päeva enne menstruatsiooni( 28 päevase tsükli korral). *peale ovulatsiooni kujuneb folliikulist kollakeha, toodab uue munaraku küpsemist takistavaid hormone östrogeeni ja progesterooni, mis ei lase emaka limaskestal irduda. *kui viljastumist ei toimu, siis kollakeha hävib ning emaka limaskest eraldub. *Viljastumisel taastatakse siploidsus ja määratakse sugu.
Mis on ja kus ning arenguliselt millal toimuvad tähtsamad etapid nendes protsessides? Ovogenees embrüonaalses ovaariumis, kus oogoonid paljunevad mitootiliselt. 3-8 lootekuul algab meioosi I profaas ootsüüdid. Ovogeneesil tekib 1 munarakk ja 3 polotsüüti. Meioos peatub diploteenis aastateks. Meiootiline jagunemine toimub tsükliliselt (iga kuu) suguhormoonide toimel. Meioos peatub II metafaasis ja läheb lõpuni alles pärast viljastumist. Tsütokinees ebasümmeetriline 3 väikest polaarkeha ja 1 küps ootsüüt, kus kõigis on võrdne arv kromosoome Spermatogoonid jagunevad suguküpsuse saabudes testistes mitootiliselt, osa neist alustab meioosi tekivad spermatotsüüdid. Pärast II jagunemist tekib 4 võrdset spermatiidi, mis kõik küpsevad spermideks. 21. Kirjelda põhjalikult, kuidas määratakse imetajate sugu? Lahksugulisus liigid, kus emased ja isased eristuvad selgelt (vahel määratud
Liikide ristimine- eri liikide ristandite saamine on haruldane ja võimalik vaid fülogeneetiliselt lähedasi liike. Eeldus mitte ainult kromosoomide arv ja struktuuri võrdlus, vaid ka suure osa geneetilise materjali sarnasus. Loeng 2 Sugukromosoomid ja sugupoole geneetiline determinatsioon Eristatakse kolme soo määramise tüüpi: 1)epigaamne-sugu määratakse pärast viljastamist. Soo arenemine oleneb keskkonnast, kus arenev organism kasvab 2) progaamne- sugu määratakse enne viljastumist 3)sügaamne- sugu määratakse viljastamise momendil -esineb enamilkul erisooristel isenditel -soo määramine ei olene sel juhul väliskeskkonnast. Kõrgematel organismidel määratakse sugupool sugukromosoomidega ehk gonosoomidega 1905- soomääramise XX-X0 süsteem, mis esineb putukatel 1905- leiti putukatel et isastel esineb ühele X-kromosoomile lisaks veel sellega paaris olev väiksem kromosoom, mis nim. Y-kromosoomiks Isastel ja emastel on võrdne arv kromosoome
2) lõigustumist konnal (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) Hall sirp - poolkuukujuline piirkond marginaaltsoonis, seda läbib I lõigustumisvagu (marginaaltsoon - animaalse ja vegetatiivse pooluse piir, kust algab gastrulatsioon ja mis asub spermi penetratsiooni vastasküljel) kortikaalne rotatsioon - kortikaalse tsütoplasma roteerumine 30 kraadi sisemise tsütoplasma suhtes peale viljastumist Mikromeerid - ebavõrdse lõigustumise tagajärjel tekkinud väikesed blastomeerid (animaalsel e rebuvaesel poolusel) Makromeerid - ebavõrdse lõigustumise tagajärjel tekkinud suured blastomeerid (vegetatiivsel e reburikkal poolusel) blastotsööl, moorula - amfiibi lõigustunud munarakk 16-64 raku staadiumis Blastula - moorula staadiumile järgnev amfiimi lõigustunud
lõpetab raseduse esimese staadiumi. Pilt 1 Munaraku viljastamine 4. Loote areng Viljastatud munaraku arengut võib vaadelda kahe parioodina: 1. embrüonaalperiood: viljastumisest 60. elupäevani, sellel perioodil arenevad välja kõik elundid 4 2. looteperiood: 60. elupäevast sünnini, sellel perioodil loode kasvab intensiivselt Pärast viljastumist hakkab toimuma munaraku järjestikune jagunemine. Samal ajal liigub jagunev rakustik mööda munajuha emaka suunas. 3-4 päevaga emakasse jõudnud lootemunal võib eristada juba kaht rakukihti: sisemisest areneb loode, välimisest tema toitekestad. 5-6. päeval laguneb lootemuna kattev kest ja lootemuna kinnitub kohevas emaka limaskestas. Seda
sügavus ulatub 30 sentimeetrini ja pikkus paari meetrini. Pesalohku lastakse mari. Seda tehakse mitu korda (portsjonilised kudejad) ning kudemine võib kesta kuni paar nädalat. Emas- ja isaskala ujuvad kõrvuti pesalohu kohal: emane poetab sinna 56 mm läbimõõduga marjaterad, samal ajal laseb isane veevoolul kanda marjale niisa. Neil sekundeil mari viljastatakse ja saab alguse uus elu. Kohe katab emaskala viljastatud marjaterad liiva ja kruusaga. Marja areng ja noor lõhe. Pärast viljastumist marjatera paisub, algab loote areng. Viie- kuue kuu jooksul arenevad lootel välja eluks vajalikud elundid ja veresoonkond. Aprilli lõpul marjakest puruneb ja koorub eelvastne. Eelvastse staadiumis, umbes poolteise kuu jooksul toituvad lõhed rebukotist, mis võtab enda alla 6070% kogukaalust. Mai lõpus talub eelvastne juba paremini valgust ja poeb kruusakihist välja. Peagi tõuseb kalahakatis veepinnale ja täidab ujupõie õhuga. Enne rebukoti täielikku imendumist
andmist 73. preadaptatsioonid (mõiste ja näide) - tunnus, mis antud tingimustel ei oma kohastumuslikku tähtsust, kuid uutes tingimustes võib osutuda kohastumuslikuks. Määrab evolutsiooni suuna. 74. presügootsed barjäärid liigitekkel - isolatsioon tekib tänu käitumuslikule erinevusele, sessoonsele erinevusele. isendid ei kohtu ja paaritumist ei toimu, gameedid ei sobi, genotüübid ei klapi. 75. postsügootsed barjäärid liigitekkel - barjäärid, mis tekivad peale viljastumist Nt. Moodustuvad nõrgad, viljatud hübriidid, kes vahel ei ela suguküpsuseni. Hübriidse embrüo areng sõltub ühe vanema liigist. 76. loodusliku valiku ,,luuatõmme" - kasuliku mutatsiooni sagedus populatsioonis muutub kiiresti ja kasvab ka kasuliku mutatsiooniga seotud neutraalse mutatsiooni sagedus geneetilise ahelduse tõttu. 77. kliin liigitekkel - hübriidtsoon, kus populatsioonid kohtuvad ja milles esinevad vähemkohased hübriidid 78
Valminud munarakk vabaneb munasarjast ja liigub munajuhasse. Seda nimetatakse ovulatsiooniks. Viljastumine toimub munajuhas. Kui munarakk püsib liiga kaua munajuhas viljastamata, siis kattub ta valgukihiga, mis takistab spermatosoidi tungimist munarakku. munarakk jääb viljastamata, loom ei tiinestu. õige aeg lehma seem. 10-12 tundi peale innatunnuste ilmnemist. Kui peale indlemist on emasl. viljastatud, siis järgneb tiinus. Kui viljastumist ei toimu, siis keskmiselt 21 päeva pärast ind kordub. Seda perioodi, mil toimub munaraku valmimine kahe innavahelisel ajal, nimetatakse innatsükliks. Veiste tiinestamine loomuliku paarituse teel pulliga või kasuatakse ka kunstlikku seemendamist. Kunstlik seemendamine võimaldab vähendada pullide arvu, võimalik seemenduseks valida vaid parimaid aretusväärt pulle, mis suurendab kogu karja aretusv. Kunst.seemendamisel saadakse ühelt pullilt
näärmete sekretsiooni, endomeetriumi stroomarakkude suurenemist, spiraalarterite kasvu ning küpsemist. Endomeetrium muutub paksemaks ja näärmed keerduvad tugevalt väänilisteks. Jätkuv progesterooni ja östrogeenide toime põhjustab stroomarakkude muutumist suurteks, glükogeenirikasteks detsiduaalrakkudeks, mida stimuleerib blastotsüsti implantatsioon. Kollaskeha toodab aktiivselt hormoone umbes 10 päeva (kui viljastumist pole toimunud), misjärel hormoonide tase järsult langeb. Vähenenud hormoonide tase põhjustab muutusi funktsionaalse kihi verevarustuses. Spiraalarterite perioodilised kontraktsioonid tekitavad funktsionaalse kihi isheemia, näärmed lakkavad sekreteerimast ja endomeetrium õheneb. Umbes kahe päeva pärast alates spiraalarterite kontraktsioonidest hakkab epiteelkate katkema ja veresooned rebenema. Seejärel irdub juba kogu endomeetriumi funktsionaalkiht.
osad. Mesodermist tekivad lihaskude, luukude ja lümfikude ning kopsude, südame, suguelundite ja erituselundkonna sisemised osad. Sellest tekib ka põrn ja seda kasutatakse vereloomes. Ektodermist tekivad nahk, küüned, karvad, silmade sarvkestad, sise- ja väliskõrva välimised osad, nina, siinused, suu, pärak, hambad, ajuripats, piimanäärmed, silmad ja kogu närvisüsteem. Umbes 18 päeva pärast viljastumist on loote rakud piisavalt diferentseerunud, et tekiks suur osa vajalikest kudedest. Loode on pirnikujuline: peapiirkond on suurem kui sabapiirkond. Loote närvisüsteem on üks esimesi elundkondi, mis kujuneb. See hakkab kasvama nõgusas piirkonnas, mida nimetatakse närvivaoks. Jätkub verevõrgustiku moodustumine, mis võimaldab verel voolata ümber loote. Vererakke juba produtseeritakse ja nad voolavad läbi nende arenevate võrgustike. Platsenta ümber
· Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema ja diferentseeruma alles murdeea saabudes. · Kromosoomide ristsiire ja sellega kaasnev geenivahetus toimub meioosi esimese jagunemise profaasis. · Inimese enamikus keharakkudes on 46 kromosoomi. · Imetaja ontogeneesi võib jagada looteliseks ja lootejärgseks arenguks. · Viljastumine võib olla organismi sisene või väline. · Ligikaudu nädal pärast viljastumist kinnitub inimese embrüo emakaseinale. · Inimese sügoot on diploitse kromosoomistikuga. · Tavalise 28-päevase menstruatsioonitsükli kõrval esinevad mõnel naisel ka 21 või 35 päeva pikkused tsüklid. 6 · Kõldkesta ja emaka limaskesta kokkukasvamisel moodustub platsenta. · Inimese ontogenees algab munaraku viljastamisega ja lõpeb surmaga. · Ovulatsioonide lakkamist naisel nimetatakse menopausiks.
pärandu lastele! ORGANISMIDE PALJUNEMISVIISID JA MUUTLIKKUS. Paljunemine / suguline mittesuguline / vegetatiivne eostega 1. Vegetatiivne paljunemine: · vanim paljunemisviis · vähene pärilik muutlikkus · paljunemine ühest vanemorganismist · ei toimu sugurakkude valmimist ega viljastumist vegetatiivselt paljunevad: · bakterid pooldudes · taimed juurevõsud, lehed, võsundid, mugulad, sibulad jm · loomad hulgijagunemine tuum jaotub mitmeks osaks jaguneb paljutuumne rakk. 2. Eoseline paljunemine: · pärilik muutlikkus suurem kui vegetatiivsel paljunemisel. · üks vanem eostega paljunevad: seened, samblad , sõnajalgtaimed. 3. Suguline paljunemine: · 2 erisoost vanemorganismi · Sugurakud · Toimub viljastumine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
