4.3. MBR- (Partitsiooni tabeli) viirus (Stoned). 4.4. Ülekirjutav viirus (Bad Brian). 4.5. Parasiitviirused. 4.6. Zaraza. 4.7. Shifting Objective. 4.8. *.BAK ja *.PAS failide viirus. 5. Viiruste klassifitseerimine nakatamiskiiruse järgi. 6. Arvutiviiruste "abi"tehnoloogiad 6.1. Stealth tehnoloogia. 6.2. Polümorfsus 6.3. Koodi pakkimine. 6.4. Ketta krüpteerimine. 6.5. "Antiviirus" viirus. Kokkuvõte. Summary. Kasutatud kirjandus. Lisa1. Kasulikke näpunäiteid viirustest hoidumiseks Käesolevas uurimustöös olen vaadelnud peaasjalikult personaalarvuti DOS keskkonna viiruseid kuna selles keskkonnas on minu arvutialased teadmised suurimad. Tegelikult on väga raske identifitseerida ja klassifitseerida arvutiviiruseid. Igaüks, kes avastab arvutiviiruse annab sellele nime ja iseloomustab seda. Paljudel juhtudel aga pole see viirus aga hoopiski uus, teda on juba kirjeldatud mitmeid kordi varem. Sageli ei kattu need kirjeldused täielikult
enam püsivat temperatuuri säilitada Kui temperatuuri alandada alla kriitilise piiri, siis - ei suuda organism enam sooja toota - ainevahetus peatub ja saabub surm Miks kehatemperatuur tõuseb? PALAVIK (Refereerides H. Jänes ,,Miks kehatemperatuur tõuseb" ajakirjast ,,Tervis") Kehatemperatuuri kõrgenemise kutsuvad esile palavikku tekitavad ained ehk pürogeenid. Väljas organismi sattunud pürogeenid on sagedasti viirustest ja bakteritest pärit ained (lipopolüsahhariidid). Pürogeenideks võivad olla ka organismi enda vigastatud rakkudest pärit valgud (n. peale operatsiooni). Miks tekib külmatunne kui palavik tõuseb? Väljastpoolt kehasse sattunud pürogeenide toimel moodustuvad sisetekkelised pürogeenid (valgud, mille mõjul ajus sünteesitakse rasvhapped prostaglandiinid) ja nad nihutavad peaajus paikneva termoregulatsioonikeskuse talitluse kõrgemale temperatuurile
Riski ja ohutusõpetus Eksamiks kordamine 1. Töökoht ja sellele esitatud iseloomulikud üldised nõuded Töökoht on ettevõtte territooriumil või tööruumis paiknev töötamiskoht ja selle ümbrus või muud töötamiskohad, kuhu töötajal on töötamise ajal juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel. Kõigile töötamiskohtadele iseloomulikud teatavad üldised nõuded on näiteks: töökeskkonna riskianalüüs läbi viidud, mille käigus tööandja tegi kindlaks ohutegurid, hindas nende mõju töötaja tervisele ning vajadusel rakendas meetmeid terviseriski vältimiseks või vähendamiseks; avariiväljapääsud ja nende juurdepääsuteed vabad, takistusteta; töökohad korras hoitud, vead võimalikult kiiresti kõrvaldatud; töötajad töötervishoiu ja tööohutuse alaselt juhendatud. Tööandja kuj...
selleks vastav inimene (kes aga ka oma professionaalsust eelnevalt tõestama peab) vöi väiksema koormuse korral osta teenus sisse sobivast firmast (mille professionaalsust aga pole alati kerge hinnata). Kahtluste korral inimese või firma usaldatavuses tasub alati konsulteerida spetsialistidega, keda usaldatakse, näiteks pärida aru avalikes uudistegruppides. Viirused Tänapäeval liigub suurem osa viirustest meili vahendusel, nii on otstarbekas nad paigutada elektronposti käsitlevasse alajaotuses- võimaldab Internetist BO-ga ühenduval ründajal kasutaja arvutiga kõikvõimalikke toiminguid sooritada - alates failide kopeerimisest kuni taaskäivituseni. BO vastu pakub tõhusat kaitset korralik tulemüür, mis ründajal ohvri arvutisse paigaldatud BO-ga ühenduda ei lase, kuid teatud võtteid kasutades ei aita ka see. 1999. aastal saavutasid mitmed trooja hobused (Melissa, Zipped_files jt
Nendeks on: 1. Mikroobide organismi tungimist takistavad barjäärid. Nendeks on maonõre happesus, nahal higi tänu happelisele reaktsioonile. 2. Lüsotsüüm - imetajate süljes, makrofaagides ja neutrofiilsetes leukotsüütides sisalduv ensüüm, mis lõhustab bakterite kestas β (1- 4)-glükosiidsidemeid. 3. Hüalüroonhape – pärsib mikroobide levikut rakkudevahelises ruumis. 4. Vereplasma valkude poolt moodustatud komplemendi süsteem – osaleb bakterite ja viirustest nakatatud rakkude lammutamisel. 5. Interferoonid – madalmolekulaarsed valgud (osa neist on glükoproteiinid), mis tekivad elusates rakkudes viiruste ja mõningate bakteriaalsete produktide toimel. Interferoonid takistavad teiste rakkude nakatumist viirustega ja võivad pärssida bakterite paljunemist. Interferoon on liigispetsiifiline, kuid mitte viirusspetsiifiline. α-interferoone töötavad välja leukotsüüdid, β-interferoone fibroblastid ja γ-interferoone lümfotsüüdid
Viroloogia Viiruse definitsioon Viirused on rakulist ehitust mitteomavad obligatoorsed endoparasiidid. Erinevad rakulise ehitusega parasiitidest selle poolest, et : Viirus ei ole iseseisvalt aktiivse eluga väljaspool rakku. Viiruse bioloogiline aktiivsus avaldub ainult nakatunud rakus. Viiruse geneetiline materjal asub vahetult rakus, ei ole ümbritsetud mingi membraaniga. Viirus ei paljune pooldumisega vaid sünteesitakse ta struktuurseid osasid ja pakitakse jälle kokku. Ükski teadaolev viirus ei kodeeri tervikliku translatsioonisüsteemi. Viirus on võimeline peremeesrakust lahkuma ja nakatama teisi rakke. Virion- viiruse osake Virion- viirus-spetsiifiline struktuur , mis on ette nähtud viiruse genoomi toimetamiseks ühest rakust teise. Erinevused virioni struktuuris kajastavad enamasti erinevusi viiruste elutsüklites. Olulisemaks sellistest omadustest on lipiidse m...
Veel kasutatakse geeniproove ja PCR meetodeid (lacZ coli-laadsed, uidA ja uidR E. coli). Siin on probleemiks kvantifitseerimine. Mitmed uurimistd on nidanud, et coli-laadsete bakterite arvukus ei ole kvantitatiivselt seotud patogeensete mikroobide esinemisega (ja haigestumisriskiga) vees, mistttu soovitatakse kasutada +/- teste. Indikaatormikroobi (coli-laadsete) puudused: liiga lhike eluaeg veekeskkonnas ja tundlikkus vee ttlemise (desinfitseerimise) suhtes erinevalt algloomadest ja viirustest. Seetttu ei ole meetod sobilik tvestavate algloomade ja viiruste puhul. Uute indikaator organismidena on soovitatud E. coli, enterokokke, Clostridium perfringens. USEPA soovitused supluskohtade veele: 7 enterokokki/100ml (vastab tenosusele 10 haigestumist 1000 ujuja kohta) FC/FS suhe: fekaalsed coli-laadsed/fekaalsed srteptokokid, kui suhe on suurem kui 4, siis on tegemist antropogeense reostusega, kui suhe on viksem kui 0.7, siis loomadega.
Lõpeta kirjalikult lause „Sellest peatükist sain teada, et ..... “. --- 26 Peatükk 32. Bakterid Peatükk 33. Bakterite tähtsus Ülesanne 1. Täida mõistekaardi 5 osa sobivate mõistetega. 1. Toitumine a) … b) … 2. Mis soodustab levikut? a) … b) … c) … 3. Hapnikuvajadus a) … b) … 4. Kuju a) … b) … c) … 5. Eluks vajalikud tingimused a) … b) … c) … d) … Ülesanne 2. Võrdle bakteri ja viiruse iseloomulikke tunnuseid. a) Kirjuta, mille poolest bakterid viirustest erinevad. b) Kirjuta, mille poolest viirused bakteritest erinevad. c) Kirjuta, mille poolest bakterid ja viirused sarnanevad. Ülesanne 3. Kirjuta iga väite järele, kas väide (a-f) on õige (Õ) või väär (V). Paranda väär väide eitust kasutamata. a) Osa bakteriliike fotosünteesivad. b) Anaeroobide ainevahetus on kiirem kui aeroobidel. c) Bakterid paljunevad pungumise teel. d) Bakterid moodustavad ebasoodsate tingimuste üleelamiseks spoore.
Kõige intensiivsemalt tegeletakse tänapäeval viiruste ja teatud toidufaktorite rolli uurimisega ß- rakkude autoimmuunse protsessi vallandamisel ja püsimisel. Paraku on selliste keskkonnategurite määratlemine osutunud geeniuuringutest märksa keerulisemaks. Probleem on eelkõige selles, et keskkond on geenidest palju ebapüsivam ja I tüüpi diabeedi puhul võisid haiguse seisukohalt olulised sündmused (näiteks mõni viirushaigus) toimuda aastaid enne haiguse avaldumist. Viirustest uuritakse praegu aktiivselt enteroviirusi, mis võivad inimesel põhjustada väga erinevaid viirusnakkusi. 2 Riina Shor, "Teie laps ja suhkrudiabeet", ISBN, 2005 11 Toiduainetest on kõige teravama tähelepanu all lehmapiim: on andmeid, et liiga kiire üleminek rinnapiimalt lehmapiimale või selle baasil valmistatud toitesegudele imikueas võib tõsta diabeediriski
a.iii. Tsütotoksilised T-lümfotsüüdid - tunnevad ära viiruse peptiide, mis on seotud MHC klass I molekulidega. Nad aktiveerivad ja lüüsivad rakke, mille pinnal viiruse peptiid on esitletud. 3.3. Loomulikud tapjarakud - Need on suured granulaarsed lümfotsüüdid, mis tapavad viirustest nakatanud rakke ja kasvajarakke. Antigeeni esitlevad rakud: dendriitrakud, monotsüüdid, makrofaagid ja B- lümfotsüüdid. Dendriitrakud ja makrofaagid ekspresseerivad oma pinnal MHC klass II valke. B-rakkude ja T-rakkude suur vahe seisneb ka antigeenide äratundmise erinevuses. B-rakud tunnevad antigeeni ära oma natiivses ehk tavalises olekus. Nad tunnevad ära vabu antigeene veres või lümfides, kasutades BCR või membraaniseoselisi immunoglobuliine.
raviga on hemoglobiini väärtus suurenenud vähem kui 10g/l, võib EPO annust suurendada vastavalt kas 20 000 TÜ x3/ nädalas või 60 000 TÜ x1/ nädalas Erütropoetiin-ravi lõpetatakse, kui piisavat hemoglobiinitaseme tõusu ei esine ka annuse suurendamisel või Hgb >130g/l; viimati nimetatud juhul jätkatakse ravi väiksemate annustega hemoglobiini vähenedes alla 110 g/l 6.8.3. Infektsioonid Müeloomihaiged on ohustatud suurest hulgast viirustest, bakteritest, mükobakteritest, seentest ja teistest patogeenidest, kuna haigus kahjustab nii raku- list kui humoraalset immuunsüsteemi; ka keemiaravi suurendab infektsiooniriski Kõige sagedasemad infektsioonitekitajad on Streptococcus pneumoniae, Hemophilus influenzae ja Herpes zoster Infektsioonirisk on suurim kolme esimese ravikuu ajal, mil haigus on aktiivne, samuti suurendab tüsistuste ohtu neutropeenia, steroidide kasutamine, tsentraal-
makrozooplanktoni hulka (kalamari, kalalarvid ja ka sültjad organismid - meduusid, salbid ehk meretünnikud). Järvedes suurimateks organismideks, kes planktonisse kuuluvad on surusääse vastsed (larvid). Lisaks kuulub planktonisse ka detriit ehk surnud füto- ja zooplanktoni kehad, kõrgtaimestiku osad. Kõige suurem zooplankton on toiduks pelagiaalis (ehk avavesi) elutsevatele kaladele, eriti noorjärkudele. Mikroobne lehter ehk mikroobne ling on bakteritest ja viirustest läbiminev produktsiooni vool. Fütoplanktoni toiteväärtus on suhteliselt madal, eriti ränivetikatel (suurem osa liiv), aga on siiski võimeline ära toitma zooplanktonit, kuna on kiire paljunemisega. Maismaataimedel on biomass aga püsivalt kõrge, biomassi ja produktiooni suhe on alati väiksem kui 1, kuna puitunud ehk surnud osa on nii palju. Fütoplanktonit kaitsevad väike mõõde, arvukus ja kiire kasvukiirus. Ujum ehk nekton
Teatud tüüpi viirusi, mis hakkavad ennast ise Microsoft Outlook'i e-posti programmi kaudu arvutivõrkudes levitama, nimetatakse ussideks (ingl. worm) . Sageli pole viiruselevitajal endal aimugi, et tema arvuti saadab teistele arvutitele nakatatud faile. Kui olete viirust sisaldava faili salvestanud oma arvuti kõvakettale, siis on ta tavaliselt mõnda aega latentne, s.t. ei anna endast millegagi märku. Alles teatud kuupäeval või mingi tegevuse käivitamisel asub viirus tegutsema. Osa viirustest on suhteliselt kahjutud ja mõeldud naljategemiseks, näiteks ilmub ühel hommikul teie arvuti ekraanile mingi naljakas tekst või pilt ja muud ei juhtu midagi. Õelamad viirused võivad kustutada kõvakettal asuvaid faile või rikkuda failistruktuuri nii, et kõvaketas tuleb ümber vormindada ning hävib kogu kõvakettal olnud informatsioon. Viirused võib jaotada kolme klassi: · Failiviirused. Need viirused haakuvad programmifailide, enamasti .COM ja .EXE laiendiga failide külge
Moodul 1 Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted Riistvara olemus, arvuti jõudlust mõjutavad tegurid ja välisseadmed. Tarkvara olemus, näited üldlevinud rakendustarkvara ja operatsioonisüsteemide kohta. Andmetöötluses kasutatavad infovõrgud, Interneti-ühenduse erinevad võimalused. Info- ja sidetehnoloogia (IST) olemus, näited selle praktilistest rakendustest igapäevaelus. Arvutite kasutamisega seotud tervise-, ohutus- ja keskkonnaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised turvaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised juriidilised küsimused, mis puudutavad autoriõigust ja andmekaitset. 1.1 Riistvara 1.1.1 Mõisted 1.1.1.1 Termini ,,riistvara" tähendus. Riistvara (hardware). Arvuti füüsilised komponendid kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir, juhtmed, pistikud jms. Arvuti, raal, kompuuter programmeeritav masin. Arvuti kaks peamist omadust on: arvuti reageerib kindlaksmääratud käskudel...
immuunvastust. c) Tsütotoksilised T-lümfotsüüdid - tunnevad ära viiruse peptiide, mis on seotud MHC klass I molekulidega. Nad aktiveerivad ja lüüsivad rakke, mille pinnal viiruse peptiid on esitletud. Antigeeni esitlevad rakud: dendriitrakud, monotsüüdid/makrofaagid ja B-lümfotsüüdid, mis ekspresseerivad oma pinnal MHC klass II valke. Loomulikud tapjarakud e. NK-rakud. Need on suured granulaarsed lümfotsüüdid, mis tapavad viirustest nakatanud rakke ja kasvajarakke. Põhilised koesobivuse kompleksi valgud. Põhilised koesobivuse kompleksi (ingl. k. major histocompatibility complex, MHC) klass I valgud ekspresseeruvad enamikul rakkudel, klass II valgud aga ainult antigeeni esitlevatel rakkudel. Inimesel nimetatakse neid HLA-I ja HLA-II valkudeks (ingl. k. Human Leukocyte Antigen). Erinevate T-lümfotsüütide ja NK-rakkude funktsioonid.
sarvkesta siirdamine, rituaalne kannibalism(süüakse värsket inimest) ja nekrofaagia(süüakse surnud inimest) epideemia, kus 20.aastaga suri 2400 in. ja see toimus Uus Guineal, mida nimetasid KURU (haigus). Priion haigustesse surnud loomad ja inimesed tuleb tuvastada. Viirused on: a) Rakusisene parasiit b) ,,rändavad geenid" 8% geenitest pärinevad viirustest. c) Molekulkompleksid: lihtsamad on valgud+NH ja vel on +SV+ lipiidid d) Dioobjekt Viirused on elutu ja elusa piirimail. Sarnanevad elusorganismidega: · Kõikides viirustes nukleiinhape ja valgud · Muteerumine · Evolutsioneerumine: 1. alatasa teatud loomade viirused hakkavad avalduma inimestel. 2. alatasa kui omavahel kobineeruvad erinevad viirus
Hepatiit D viirus Struktuur. 15 miljonit inimest maailmas on infitseeritud HDVga (delta-agens). Viirus põhjustab 40% fulminantsetest hepatiidiinfektsioonidest. Unikaalne: kasutab HBV ja raku valke, repliktseerumaks ja tootmaks oma ühte valku. On viiruse parasiit. „ka kirpudel on kirbud,” ütleb onu Murray. HBsAg on hädavajalik viiruse monteerimiseks. HDV RNA-genoom on väga väike – 1700 nukleotiidi. Erinevalt teistest viirustest on üheahelaline RNA rõngana, moodustab ulatusliku aluspaaride moodustamisega pulgakujulise struktuuri. Genoomi ümbritseb delta antigeen, mida omakorda ümbritseb HBsAg sisaldav ümbris. Epidemioloogia. Infitseerib lapsi ja täiskasvanuid eelneva HBV-ga, infektsiooni allikad on HBV-HDV-koinfektsiooniga patsiendid. Tekitaja levik on ülemaailmne, infitseerib umbkaudu 5% HBV kandjatest. Endeemiline Itaalias, Amazonase valglas, Aafrika teatud piirkondades, Lähis-Idas.
lisatud ka seepidele, deodorantidele ja hambapastadele. Eriti tugevalt toimib heksaklorofeen G(-) bakteritele: streptokokid, stafülokokid, keda rohkesti nahal on. Haiglates kasutusel tänini. Kloorheksidiin- Kasutatakse väga sageli naha ja limaskestade desinfitseerimiseks (opieelne) ja ka kurguaerosoolides ja kurgutablettides. Teda kombineeritakse koos detergentide ja alkoholidega. Toimivad plasmamembraanile, spoorid ei hävi. Viirustest mõjub ainult kestaga viirustele. Fenoolikoefitsient näitab, kui suur on keemilise aine efektiivsus antimikroobse vahendina võrreldes fenooli toimega samale mikroobile. Halogeenid Jood ja kloor. Mõjuvad nii puhtalt (I2 ja Cl2 lahusena), kui ka seotuna kas org. või anorgaaniliste ühenditega. I2 on üks vanemaid ja efektiivsemaid antiseptilisi aineid. Ta toimib bakteritele, seentele, endospooridele ja mõnedele viirustele.
Geneetilise informatsiooni ülekande suunda DNA RNA valk nimetatakse oma keskse tähtsuse tõttu molekulaarbioloogia põhidogmaks. Kuni 1969. aastani oli molekulaarbioloogia põhidogma DNA RNA valk. 1969. aastal avastati uus ensüüm - RNA-sõtuv DNA polümeraas ehk pöördtranskriptaas ehk revertaas, mis katalüüsib DNA sünteesi RNA matriitsilt ja seega sai selgeks, et DNA'd sünteesitakse nii DNA kui RNA alusel. Revertaas leiti esialgu imetajate RNA viirustest (retroviirustestest), aga hiljem selgus, et see ensüüm on looduses väga laialt levinud nii eu- kui prokarüootides. Geneetilise informatsiooni ülekande kolm põhilist protsessi on: 1. Replikatsioon - päriliku materjali (mis võib olla nii DNA kui RNA) kahekordistumine. Elusorganismide geneetiline informatsioon on säilitatud kaheahelalise DNA kujul. Erandi moodustavad mõned RNA viirused, mille geneetilise materjali kandjaks on RNA. RNA viiruste puhul on replikatsioon RNA
jõustruktuuride juhtimiskeskused aga tõenäoliselt ka e-riigi ja ID-kaardi infrastruktuur. Põhiliseks sõjapidamise vahendiks saavad olema botnetid, mis sageli asuvad rünnatava riigi enda territooriumil, kuid mida juhitakse kusagilt mujalt. Mida saaks sellise sõja vastu ette võtta? Eelkõige on arsenalis ennetavad meetmed ja rakendada tuleb neid kodanike endi poolt. Nii näiteks saab kindlasti iga arvutiomanik teha nii, et tema kodu- või tööarvuti on viirustest puhas. Samuti saab ta paigaldada töökorras tulemüüri ning jälgida, et see oleks pidevalt töökorras. Samas eeldavad need tegevused olulist teadlikkuse kasvu. Siinjuures on loodetavasti palju abi NATO Küberkaitsekeskusest ja Küberkaitseliidust, mille üks oluline tegevus peaks olema ka tavakodanike väljaõpe. Samuti saab siin abiks olla Arvutikaitse oma infoturvet käsitlevate artiklitega. Lisaks nimetatule tegutseb Eestis Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus
jõustruktuuride juhtimiskeskused aga tõenäoliselt ka e-riigi ja ID-kaardi infrastruktuur. Põhiliseks sõjapidamise vahendiks saavad olema botnetid, mis sageli asuvad rünnatava riigi enda territooriumil, kuid mida juhitakse kusagilt mujalt. Mida saaks sellise sõja vastu ette võtta? Eelkõige on arsenalis ennetavad meetmed ja rakendada tuleb neid kodanike endi poolt. Nii näiteks saab kindlasti iga arvutiomanik teha nii, et tema kodu- või tööarvuti on viirustest puhas. Samuti saab ta paigaldada töökorras tulemüüri ning jälgida, et see oleks pidevalt töökorras. Samas eeldavad need tegevused olulist teadlikkuse kasvu. Siinjuures on loodetavasti palju abi NATO Küberkaitsekeskusest ja Küberkaitseliidust, mille üks oluline tegevus peaks olema ka tavakodanike väljaõpe. Samuti saab siin abiks olla Arvutikaitse oma infoturvet käsitlevate artiklitega. Lisaks nimetatule tegutseb Eestis Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus
tõenäoliselt ka e-riigi ja ID-kaardi infrastruktuur. Põhiliseks sõjapidamise vahendiks saavad olema botnetid, mis sageli asuvad rünnatava riigi enda territooriumil, kuid mida juhitakse kusagilt mujalt. Mida saaks sellise sõja vastu ette võtta? Eelkõige on arsenalis ennetavad meetmed ja rakendada tuleb neid kodanike endi poolt. Nii näiteks saab kindlasti iga arvutiomanik teha nii, et tema kodu- või tööarvuti on viirustest puhas. Samuti saab ta paigaldada töökorras tulemüüri ning jälgida, et see oleks pidevalt töökorras. Samas eeldavad need tegevused olulist teadlikkuse kasvu. Siinjuures on loodetavasti palju abi NATO Küberkaitsekeskusest ja Küberkaitseliidust, mille üks oluline tegevus peaks olema ka tavakodanike väljaõpe. Samuti saab siin abiks olla Arvutikaitse oma infoturvet käsitlevate artiklitega. Lisaks nimetatule tegutseb Eestis Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus. Kuigi
Niisugustest bakteritest on juba palju raskem lahti saada. Lisa Esimese antibiootikumi - penitsilliini - avastas inglise mikrobioloog Alexander Fleming 1929. aastal. Avastuse aluseks oli teadlase juhuslik tähelepanek, et hallitusseene vahetus läheduses bakterid kasvada ei saa. Viiruseid antibiootikumid ei mõjuta ja seepärast ei saa nendega viirushaiget ravida. Küll aga antakse neid viirushaigust põdejale selleks, et ära hoida bakterhaigusi, mis võivad viirustest nõrgestatud organismi tabada. Ülesanne (probleemide lahendamine) Kuidas määratakse raviks sobivat antibiootikumi? Sageli tehakse enne ravi alustamist kindlaks, milline antibiootikum tõvestava bakteri vastu kõige paremini toimib. Selleks kasvatatakse haigelt võetud baktereid laboris ning jälgitakse, milline oletatavasti sobiv antibiootikum kõige rohkem bakterite kasvu pidurdab. 1. Bakterid külvatakse söötmele; 2. Bakteritest kasvab koloonia; 3
Ennetuseks on vajalik korralik puhkus ja ägedad esmashaigestumised korralikult välja ravida, edaspidi tuleb vältida külmetushaigusi ning ülekoormust. SÜDAME-VERERINGE HAIGUSED Südame-vereringesüsteemi haigused kulgevad sageli subkliiniliselt ehk kaebusteta, mistõttu on nende avastamisel oluline koht spordimeditsiinilisel tervisekontrollil. SÜDAMELIHASEPÕLETIK Südamelihasepõletik ehk müokardiit tekib sagedamini viirusinfektsiooni ajal või Südamelihase- selle järel. Viirustest (harvem ka bakteritest) põhjustatud haiguse korral satuvad põletiku avasta- viirused vereringesse ning teatud tingimustel peatuvad südamelihases ja teki- mine ei ole lihtne tavad väikeste veresoonte põletiku. Südame-vereringe ja südamelihase rakkude normaalne töö seetõttu häirub, süda ei jõua enam piisavalt hästi verd pumbata. Põletikulise südamelihase töövõime väheneb, mis väljendub väsimuses ja koor- mustaluvuse languses.
rõugete ja entsefaliidi tekitajad, Ebo- Võimaliku biorelva kasutamise puhul la viirus põhjustab aga hemorraagilist on vaja jälgida hügieenieeskirja, des- palavikku. Toksiinidest on tuntumad infitseerida kogu varustus ning taga- botulismitoksiin, ritsiin, stafülokok- da haigetele ravi (isoleerida tervetest, kide enterotoksiin ja mükotoksiinid. karantiin), et vältida haiguspuhangu Erinevalt bakteritest ja viirustest ei levimist. Keemiarelv Keemiarelva moodustab rün- Kanduriteks on lennukid (pom- demürk ja selle kandur. Rün- mid, aerosoolipihustid), erinevad demürk on keemiline ühend raketid ja suurtükiväe lahingu- vastase elavjõu hävitamiseks, moon. elavjõu võitlusvõimetuks muut- miseks või maa-alal taimestiku Lisas 10.3 on antud ülevaade keemia ja/või loomastiku hävitamiseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
