Heksaanhape (kapronhape) Heptaanhape (önanthape) Piimhape (2hüdroksüpropaanhape) Õunhape (hüdroksübutaanhape) Viinhape (2,3dihüdroksübutaandihape) Sidrunhape (2hüdroksü1,2,3propaantrikarboksüülhape) Etaandihape (oksaalhape ehk oblikhape) (on kahealuseline karboksüülhape) Bensoehape (fenüülkarboksüülhape) Etaanhape ehk äädikhape on karboksüülhapete hulka kuuluv normaaltemperatuuril värvuseta, söövitav, teravalõhnaline vedelik. Etaanhapet tunti juba kauges minevikus. Nimelt pandi tähele, et kui vein õhu käes seisis, siis muutus see palju hapukamaks. Saadud vedeliku vesilahust hakati nimetama veiniäädikaks Äädikhappe sooli nimetatakse atsetaatideks, mis tuleneb ladinakeelsest nimest acidum aceticum. Metaanhape on terava lõhnaga, värvuseta, ärritava toimega mürgine vedelik, mis nahale sattudes tekitab põletusi. Teda leidub sipelgates, mesilastes, kõrvenõgestes, kuuse ja männiokastes
Kristin Sõber 10.e Alkoholid Etanool, metanool Ülesanne 5 Etanool on iseloomuliku lõhnaga kergesti lenduv tuleohtlik vedelik. Ta seguneb veega igas vahekorras, moodustades negatiivse aseotroobi. Saadakse suhkru, näiteks glükoosi, kääritamisel pärmiseente abil. Etanooli kasutatakse eelkõige alkohoolsete jookide tootmisel. Samuti läheb suur osa etanoolist autokütuseks, seda just Ladina-Ameerika maades, kus suhkruroo töötlemisel üle jääv etanool on väga odav. Etanooli on võimalik kasutada mootorikütusena nii puhtal kujul kui ka segus bensiiniga.
Mis on nektar? - Nektar on suhkruid sisaldav, taimede nektarinäärmete eritatav vedelik. Mis mõjutab taimede nektarieritust? Nektarieritust mõjutavad mulla ja õhutemperatuur (optimaalne on +16…25°C), mulla lõimis (kergetel muldadel on nektarieritus parem), õhuniiskus (optimaalne õhuniiskus 60…80%), päikesekiirguse intensiivsus (pärna lõunapoolsel küljel eritavad õied 2-3X rohkem nektarit kui põhjapoolsel küljek), agrotehnika (külviaeg, väetamine) jt. tegurid. Milline on nektari keemiline koostis? Vesi, roosuhkur, viinamarjasuhkur.
Kõige sagedasem on maksaveenisisese rõhu tõus, mis tekib siseorganites suurenenud verevoolu puhul (südame- ja maksapuudulikkuse korral). Teise mehhanismi puhul suureneb lümfitootmine, mida ei suudeta organismis piisavalt ümber töödelda ja seega liigselt tekkinud lümfivedelikku välja viia. Maksahaiguste korral ei suuda maks organismile piisavalt valku (albumiini) toota, mille tagajärjel muutub rõhk kudede ja kudedevahelise vedelikuruumi vahel ning vedelik hakkab kogunema kehaõõntesse. Neljandaks põhjuseks võib olla neerudes toimuv naatriumi tagasi imendumine organismi, aldosterooni(hormoon) liigse tekke ja maksas toimuva aldosterooni (neerupealiste koore glomerulaartsoonis sünteesitav mineralokortikoidne hormoon) 1 lagundamise vähenemise tõttu. Naatrium omakorda suurendab vedeliku kogunemist organismi. Põhjused Sagedasemad põhjused:
CH3CH2OH + 3O2 2CO2 + 3H2O · Reageerimine leelismetallidega 2CH3CH2OH + 2Na 2CH3CH2ONa+H2 · Oksüdeerumine (=>aldehüüd) 2CH3CH2OH + O2 2CH3CHO + 2H2O · Dehüdraatimine 2C2H5OH H2O + C2H5OC2H5 (eeter) CH3CH2OH H2O + CH2=CH2 (alkeen) Metanool · (CH3OH) Tuntud puupiirituse nime all, sest teda saadi puidu utmisel. Nüüdisajal saadakse CO redutseerimisel katalüsaatorite abil (CO + 2H2 CH3OH). · Väliste omaduste poolest sarnane etanooliga, piirituse lõhnaga vedelik. Metanool · On aga erakordselt mürgine vedelik, 5-10 ml vedeliku sissevõtmine võib põhjustada raske mürgistuse ja pimedaksjäämise. 30 ml metanooli on aga surmav. · Metanool imendub ka läbi naha ja isegi aurude sissehingamisel võib saada mürgistuse. Metanool · Metanooli kasutatakse keemiatööstuses suurtes kogustes on näiteks metanaali tootmise lähteaine. · Metanoolist toodetakse lõhna- ja värvaineid, ravimeid, mürkkemikaale
soodsad. · Külmuta vaid parimad marjad. · Külmutamiseks paki ained väikesteks portsjoniteks, edaspidi on pisemaid pakke igapäevasel söögitegemisel hõlpsam kasutada. · Suru külmutamispakendist õhk välja, sest lamedad pakendid külmuvad kiiremini ja võtavad vähem ruumi. · Sule pakendid võimalikult õhukindlalt, et ained ei kuivaks ega võtaks muid aroome külge. · Vedelikurohkete ainete külmutamisel arvesta, et külmas vedelik paisub ja vajab seega lisaruumi. · Ära unusta pakendile märkida infot pakendi sisu ja sügavkülmutamise alguskuupäeva kohta. · Toiduainete mikroorganismid ei sure külmutamisel, aga nende paljunemine on takistatud. Kui toit sulatatakse, muutuvad need uuesti aktiivseks, Külmutatud tooted ei hallita ega hapne. Sellepärast pole neile vaja konservante lisada. Kuuseriisikad õunapürees Retsepti allikas: Aia- ja metsasaaduste säilitamine Retsepti valmistamine:
sisaldabki piiritus 95 % etanooli ja 5 % vett. Veevabaks ehk 100%-list etanooli nimetatakse absoluutseks alkoholiks. 4 Tehnilisteks vajadusteks nimevat etanooli muudetakse joomiskõlbmatuks ja väga mürgiseks lisades sinna mitmesuguseid ohtlikke aineid (formaliin, püridiin jne.). Denatureeritud etanooli äratundmiseks värvitakse antud alkohol enamasti värviliseks. (2) Omadused Etanool on iseloomuliku lõhnaga kergesti lenduv tuleohtlik vedelik. Ta seguneb veega igas vahekorras, moodustades negatiivse aseotroobi. Etanool põleb, moodustades CO2 ja vee: CH3CH2OH + 3O2 -> 2CO2 + 3H2O (1) Etanool on värvuseta, põletava, kõrvetava maitsega vedelik, mille sulamistemperatuur on -112 ºC ja keemistemperatuur 78 ºC. Etanool on veest kergem vedelik, sest tema tihedus on 0,794 g/cm³. (2) Ühendid: · Etanolaadid (naatriumetanolaat CH3-CH2ONa) · Etaani halogeenterivaadid (bromoeteen CH 2Br) · Eteen
Hangumistemperatuur, °C -40 Üleüldine baasnumber, mgKOH/g 21 Poolautomaatne käigukast DSG 0AM (DQ200) 7/1 Maht: 1,7 liitrit Poolautomaatse käigukasti puhul võib kasutada seda sama transmissioonõli, mida manuaalsel käigukastilgi. Tavapärane kontroll samuti iga 30000km/24 kuu järel. Hüdrauliliselt käivitatav käigukast Maht: 1 liiter Hüdrauliline vedelik – SP FLUID 3013 SP Fluid 3013 on eriline hüdrauliline vedelik, mis põhineb spetsialiseeritud premium baasõlil. Vedelikku kasutatakse mitmesugustes hüdraulilistes süsteemides, näiteks: roolivõimendi süsteemides, hüdro-pneumaatilises vedrustuses, amortisaatoris, ABS/ASR ja ASC süsteemides jne. Vedeliku omadused: - Väga kõrge viskoossusindeks (>300), mis võimaldab säilitada vedeliku voolavuse isegi äärmuslikel temperatuuridel
veeldumiseta. Nt tahke süsinikdioksiid ehk kuiv jää sublimeerub atmosfäärirõhu juures temperatuuril -78 ˚C HÄRMATUMINE – gaasiline aine muutub tahkeks ilma vahepealse veeldumiseta. SULAMINE – tahke aine läheb vedelaks TAHKUMINE – vedel aine läheb tahkeks AURUMINE – nähtus, kus molekulid väljuvad vedeliku pinnakihist õhku. KONDENSEERUMINE – gaasiline aine läheb vedelaks KEEMINE - aine üleminek vedelast faasist gaasilisse, kusjuures vedelik aurustub intensiivselt kogu ruumala ulatuses. KONDENSAINE – tahkete ja vedelate ainete ühine nimetus, sest neil on ühiseid omadusi, näiteks kindel ruumala, mida gaasidel ei esine. VOOLIS – gaasiliste javedelate ainete ühine nimetus, sest neil on ühiseid omadusi, näiteks kindla kuju puudumine, mida tahkistel ei esine. SOOJUSLIIKUMINE – molekulidele iseloomulik pidev, korrapäratu, kaootiline, juhusliku loomuga liikumine mistahes olekus.
süsteemid, lüofiilsed: osakeste vastastikmõjud suured, end vastasmärgilise pinnaga. Seepärast Al3+ adsorbeerub paremini kusjuures üks nendest on jaotatud teises väikesteks tilkadeks. Üks molekulide (RCOOMe), ioonide (RCOO-, Me+), vesikeskkonna puhul hüdrofiilsed; vabadispersed: puuduvad kui K+. VahetusA- Kui adsorbendi pinnale on juba mingi elektrolüüt vedelik peab olema polaarne ja teine mittepolaarne. Tavaliselt on hüdrolüüsiproduktide (RCOOAMeOH) ja suurte agregaatide disperse faasi omavahelised seosed (nim soolid), struktureeritud adsorbeerunud, siis selle adsorbendi kokkupuutel teise üheks vedelikuks vesi (polaarne vedelik) ja teiseks on vähepolaarne (xRCOOMe yRCOOH zRCOOH-Me+) kujul. Molekulide, ioonide,
vastastikmõjud suured, vesikeskkonna puhul hüdrofiilsed;vabadispersed: puuduvad disperse faasi omavahelised seosed (nim soolid), struktureeritud süsteemid: disperse faasi osakesed moodustavad omavahel suht tugevaid struktuure, omadused lähenevad tahkele ainele ja nim tarreteks ehk geelideks.; gaasiliste korral aerosoolideks, vedela korral lüsoolideks, tahke korral soolideks, hüdrosoolide korral on keskkonnaks vesi; organosoolide korral orgaaniline vedelik. Kolloidsüs. Valmistamise meetodid: kondenseerimism: eesmärgiks aatomite/molekulide/ioonide liitmine suuremateks agregaatideks. Toimib isevooluliselt, sest kondenseerumisel toimub pinna vähenemine ja sellega koos vabaenergia vähenemine probleemiks on kasvu õigeaegne pidurdamine, et ei tekiks jämedispersne ebapüsiv süsteem. Staadiumid: kristallisatsioonikeskme teke väikeste kristallidena ja keskmete kasv sõltuvana kristalli pinnale sadenevate molekulide arvust,
Vedelkristallilised faasid · Termotroopsed vedelkristallid: Ained mille kristalliliseks muundumine toimub temperatuuri mõjul. Kristallilinevedelkristallilinevedel (isotroopne) Vastavad ülemineku temperatuurid on olulised. · Lüotroopsed vedelkristallid: Vedelkristalliks muundumine toimub lahuses konsentratsiooni muutudes. Termotroopsed vk. Kalamiitne (Calamitic) · Nemaatiline (Nematic)- suhteliselt madala viskoossusega vedelik · Kolesteeriline (Cholesteric) · Smektiline (Smectic)- kõrge viskoossusega vedelik või vahajas aine. Diskoidne (Discotic) · Nemaatiline · Kolesteeriline · Kolumnaarne (Columnar) Nemaatiline faas · Molekulidel ei ole kindlat kohta, kuid nad liiguvad kõik ühes suunas mööda trajektori. Nemaatiline vedelkristall Smektiline faas · Molekulid on
KEHAD VEDELIKUS JA GAASIS *Vedelikus vi gaasis kandub rhk edasi igas suunas hte viisi. Seda seadust nimetatakse Pascali seaduseks. *Maa klgetmbeju tttu avaldab vedelik anuma phjale ja seintele ning vedelikus asuvatele kehadele rhku. *Rhk vedelikus on vrdeline vedelikusamba krgusega ja vedeliku tihedusega. *Raskusjust phjustatud vedelikurhku saab arvutada jrgmiselt: p=roo x g x h. p-rhk[1Pa] roo-vedeliku vi gaasi tihedus. [1kg/m3] h-vedelikusamba vi gaasisamba krgus.[1m] g-9,8N/kg. *1 Pascal on niisugune rhk, mida avaldab jud 1 njuuton 1m2 suurusele pinnale. 1Pa=1N/m2. *Raskusju tttu avaldab hk rhku maapinnale ning atmosfris olevatele kehadele.
-suuõõnes süsives lõh süljens toimel- maos, kuni pH võimaldab, maomahla ens toimel, valkude,lipiidide lõh. 12-sõrmiks+ sapp+pankreasest kõhunäärmenõre,peensool soolenõre. Valgud- aminohapeteks, rasvad- glütseoorliks, rashapeteks, monoglüts. süsivesikud- monosahharidiiddeks. Endok nääre- skereet otse verre, eksokriin- sekreet väljub viimajuhadest.Lümf- värvitu, läbipaistmatu vedelik(koemahl)vahendab aineid vere-rakkude vahel.primaaruriin-valguvaba vereplasmaga sarn vedelik, põhineb vererõhul, ööp 160l.Kliirens-puhastusprotsess neerudes.nefron-neerufunkts põhiühik,neerukoes. Diartroos-vabaliiges: liigesekapsel, -õõs, liigenduvad pinnad(liigemokad, diski, meniskid, ligamendid) sünartroos, vähene liikuvus(koljuliiges).Pärasoole ülemisto savar. A rectalis sup. Pleura-kaitseb rindekeret, elundeid. Peritoneum- kaitseb kõhuõõnt ja elundeid( parietale, viscerale). NEErud- asuvad retroperitonaalses ruumis, ümbr rasv
Metanool ja etanool on maailmas kaks kõige enam toodetavat alkoholi. Metanool ehk metüülalkohol ehk karbinool (triviaalnimetusega puupiiritus) keemiline ühend valemiga CH3OH. Ta on lihtsaim alkohol. Füüsikalistelt omadustelt on metanool kergesti lenduv värvitu tuleohtlik mürgine nõrga alkoholilõhnaga vedelik. Metanool põleb praktiliselt nähtamatu leegiga: 2CH 3OH+2O2=2CO2+2H2O. Metanool on kasutusel antifriisi, lahusti ja kütusena. Samuti lisatakse teda etanoolile selle denatureerimiseks. Metanool tekib looduses mõningate anaeroobsete bakterite ainevahetuse tulemusena, päikesevalguse toimel oksüdeerub see aja jooksul taas süsihappegaasiks ja veeks. Et metanool on lõhnalt ja maitselt sarnane etüülalkoholile ehk etanoolile, juhtub tihti metanoolimürgistusi
Tõstan sõiduki rahulikult enda jaoks töökõrgusele ja lukustan. Panen kätte kummist töökindad. Võtan alt ratta, kasutades selleks pneumaatilist mutrikeerajat ja õiges suuruses padrunit. Nüüd lasen pidurivooliku mutritele rooste-eemaldit ja lasen sellel veidi imbuda. Samal ajal toon õlikoguja ja asetan selle pidurivooliku alla. Nüüd keeran pidurivooliku lahti, kasutades selleks lahtist silmusvõtit. Lasen pidurivedelikul rahulikult õlikogujasse voolata. Kui vedelik on välja voolanud, keeran uue vooliku külge. Alustan pidurite õhutamist. Keeran lahti õhutusnipli. Õhutusnipli otsa panen pudeli voolikuga. Lasen kellelgi pidureid pumbata. Õhutamise käigus lisan aeg-ajalt piduriõli. Kui vedelik tuleb voolikust pudelisse ilma õhumullideta, kontrollin üle süsteemi tiheduse ja keeran kinni õhunippli. Täidan pidurivedeliku anuma. Kinnitan ratta autole. Kontrollin pidureid.
valem, lihtsustatud struktuurivalem, tasapinnaline e. klassikaline struktuurivalem, molekuli graafiline kujutis). 4.Areenide nomenklatuur (valemi põhjal nimetuse koostamine ja nimetuse põhjal struktuurivalemi koostamine) ning isomeeria (asendiisomeeria). TV /56-57 + vihikus. isomeeride leidmine, valemite koostamine 5.Omadused, kasutamine. Benseen- Benseen on omapärase lõhnaga värvuseta kergestisüttiv vees halvasti lahustuv vedelik. Kasutatakse ravimite, lõhkeainete, värvide ja mitmesuguste polümeeride toorainena. Fenool- Värvitu, kristalne, iseloomuliku lõhnaga, toatemperatuuril vees halvasti lahustuv. Plastmasside valmistamiseks, värvainete valmistamiseks (guassvärvid), sünteetiliste kiudainete valmistamiseks, ravimite valmistamiseks Aniliin- vees raskesti lahustuv, värvusetu õlikas vedelik, väga mürgine. Toodetakse mitmesuguseid aniliinvärve riide ja nahavärvimiseks, plastmasse jm. 6
valem, lihtsustatud struktuurivalem, tasapinnaline e. klassikaline struktuurivalem, molekuli graafiline kujutis). 4.Areenide nomenklatuur (valemi põhjal nimetuse koostamine ja nimetuse põhjal struktuurivalemi koostamine) ning isomeeria (asendiisomeeria). TV /56-57 + vihikus. isomeeride leidmine, valemite koostamine 5.Omadused, kasutamine. Benseen- Benseen on omapärase lõhnaga värvuseta kergestisüttiv vees halvasti lahustuv vedelik. Kasutatakse ravimite, lõhkeainete, värvide ja mitmesuguste polümeeride toorainena. Fenool- Värvitu, kristalne, iseloomuliku lõhnaga, toatemperatuuril vees halvasti lahustuv. Plastmasside valmistamiseks, värvainete valmistamiseks (guassvärvid), sünteetiliste kiudainete valmistamiseks, ravimite valmistamiseks Aniliin- vees raskesti lahustuv, värvusetu õlikas vedelik, väga mürgine. Toodetakse mitmesuguseid aniliinvärve riide ja nahavärvimiseks, plastmasse jm. 6
Sel põhjusel dioolid, trioolid jne lahustuvad vees igas vahekorras. 2 Alkoholide tuntumad esindajad ETANOOL ehk piiritus ehk etüülalkohol CH3CH2OH Etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, põletava. kõrvetava maitsega vedelik, mille sulamistemperatuur on -112 ºC ja keemistemperatuur 78 ºC. Etanool on veest kergem vedelik, sest tema tihedus on 0,794 g/cm³. Etanool lahustub veega igas vahekorras. Etanooli segunemisel veega esineb kontraktsioon. Kontraktsioon on nähtus, kus kahe aine segunemisel paigutuvad väiksemad aineosakesed suurematele vahele ära ning lõpptulemuseks on segu ruumala vähenemine ehk kokkutõmbumine. Näiteks 50 ml etanooli ja 50 ml vee segunemisel saadakse mitte 100 ml, aga 94 ml lahust
Sel põhjusel dioolid, trioolid jne lahustuvad vees igas vahekorras. 2 Alkoholide tuntumad esindajad ETANOOL ehk piiritus ehk etüülalkohol CH3CH2OH Etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, põletava. kõrvetava maitsega vedelik, mille sulamistemperatuur on -112 ºC ja keemistemperatuur 78 ºC. Etanool on veest kergem vedelik, sest tema tihedus on 0,794 g/cm³. Etanool lahustub veega igas vahekorras. Etanooli segunemisel veega esineb kontraktsioon. Kontraktsioon on nähtus, kus kahe aine segunemisel paigutuvad väiksemad aineosakesed suurematele vahele ära ning lõpptulemuseks on segu ruumala vähenemine ehk kokkutõmbumine. Näiteks 50 ml etanooli ja 50 ml vee segunemisel saadakse mitte 100 ml, aga 94 ml lahust
osakeste suurus on alla 1·10-9. Tõelised lahused tekivad, kui vees on lahustunud hästi lahustavad ained - soolad, leelised, happed jm. Näiteks tekib tõeline lahus naatriumkloriidi ja sahharoosi lahustumisel. Suspensioon - Suspensioon on dispersne süsteem, mille puhul vedelikku on pihustunud tahket keemilist ainet. Suspensiooni korral on tahke aine settimine küll aeglane, kuid siiski toimub. Kolloidlahus Pihused : Kolloidsüsteemide liigitus Pihustunud vedelik gaasis on aerosool. Pihustunud vedelik vedelikus on emulsioon. Pihustunud tahked osakesed gaasis on suits. Pihustunud tahked osakesed vedelikus on suspensioon. Pihustunud gaas vedelikus on vaht. Pihustunud gaas tahkises on tahke vaht. Emulsioon - Emulsioon on keemias dispersne süsteem, mille puhul vedel aine või ained on pihustunud või segatud teise vedela ainega, kusjuures mikroskoopiliselt vedelikud omavahel ei segune.
See jõud mõjub alati vedeliku pinna tasandis. Fp= l (- pindpinevustegur, mis on arvuliselt võrdne jõuga, millega vedeliku pinna üks osa tõmbab teist, esimesest 1m pikkuse piirjoonega eraldatud osa. Ühik: 1N/m=1J/m2. Pindpinevustegur sõltub vedeliku temperatuurist: mida kõrgem on temp., seda väiksem on pindpinevus. Samuti sõltub pindpinevus ja vedelikus olevatest lisanditest, nt. pesuvahendid ja piirutus vähendavad pindpinevust, selliseid aineid nim. pindaktiivseteks aineteks. Kui vedelik satub kokkupuutesse taheke keha pinnaga, tuleb arvestada tõmbejõude vedeliku pinna ja tahke aine molekulide vahel. Kui vedeliku molekulide omavaheline tõmbejõud on väiksem kui vedeliku ja tahke aine molekulide vahel, siis valgub vedelik pinnal laiali ja öeldakse, et tegemist on märgamisega. Kui vedeliku molekulide omavahelised tõmbejõud on suuremad, sis on tegemist mittemärgamisega. Joonised: 1)täielik mittemärgamine: 2)osaline mittemärgamine: 3)osaline märgamine:
vesinikioonidest ja happeanioonidest. Alused- on ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone. Soolad- on kristalsed ained, mis koosnevad katioonidest ja anioonidest. Amfoteersed oksiidid- on oksiidid mis võivad reageerida nii hapete kui ka alustega. Ei reageeri veega. AL2O3, ZNO Neutraalsed oksiidid- hapete, aluste ega veega ei reageeri. : NO, N2O , CO. lahus= lahusti + lahustunud aine. Molaarne kontsentratsioon c näitab lahustund aine hulka moolides ühes dm3 lahuses. Suspensioon-= vedelik + tahke lahustumatu aine ( vesi + kriit) emulsioon= vedelik + lahustumatu vedelik (vesi + õli) vaht= vedelik + lahustumatu gaas (seebivesi + õhk) aerosool= gaas + tahke aine või vedelik ( õhk + tolm või vesi ) elektrolüüdid- ained, mille vesilahused sisaldavad ioone. Ioonilise ja tugevalt polaarse sidemega ained. M + MM Tugevad elektrolüüdid- lahuses on ainult ioonid.=tugevad happed, leelised, soolad. Nõrgad elektrolüüdid- lahuses on nii molekulid kui ka ioonid.= nõrgad happed ja
du Newtoni viskoossuse seadus - F = -µA , kus µ on proportsionaalsustegur mida dy nimetatakse vedelike dünaamiliseks viskoossuseks. Ühik 1Pa*s Njuutonvedelikud homogeensed gaasid ja vedelikud, mis alluvad Newtoni sisehõõrdeseadusele Mittenjuutonvedelikud viskoossed omadused ei ole kirjeldatavad newtoni seadustega. Ideaalvedelik vedelik, millel on konstantne tihedus ja nulliline viskoossus. St et ideaalvedelikul on lõpmata suur voolavus, ta liikumine on hõõrdevaba, ta on rõhu mõjul kokkusurutmatu ja ta tihedus ei muutu temperatuuri muutudes. Reaalvedelik 1)tilkvedelikud moodustavad homogeense võõristeta ja tühikuteta keskkondi (vedelikud), on praktiliselt kokkusurumatud ning väikese ruumipaisumisteguriga. 2) gaasid ja aurud kokkusurutavad, tihedus sõltub temperatuurist ja rõhust Hüdrostaatika:
ETANOOL ehk piiritus ehk etüülalkohol CH3CH2OH Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on üks tuntumaid alkohole. H H | | H -- C -- C --O -- H | | H H Etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, põletava, kõrvetava maitsega vedelik, mille sulamistemperatuur on 112 ºC ja keemistemperatuur 78 ºC. Etanool põleb, moodustades CO2 ja vee: CH3CH2OH + 3O2 > 2CO2 + 3H2O Etanool on veest kergem vedelik, sest tema tihedus on 0,794 g/cm³. Etanool lahustub veega igas vahekorras. Etanooli segunemisel veega esineb kontraktsioon. Kontraktsioon on nähtus, kus kahe aine segunemisel paigutuvad väiksemad aineosakesed suurematele vahele ära ning lõpptulemuseks on segu ruumala vähenemine ehk kokkutõmbumine
1) Kirjuta alkoholide ja karboksüülhapete üldvalemid ning tähtsamate esindajate valemid ning nimetused. Alkoholide üldvalem on ROH (metanool CH3OH , etanool CH3CH2OH, propaantriool ehk glütserool HOCH2CH(OH)CH2OH) ja karboksüülhapete üldvalem on RCOOH (Metaanhape HCOOH, etaanhape CH3COOH) 2) Millised on metanooli ja etanooli omadused? Metaan on gaas, mis lahustub vees vähe ning ei ole mürgine. Metanool on värvitu, põletava maitsega mürgine vedelik, mis keeb temperatuuril 65 °C ja seguneb veega igasuguses vahekorras. Etanool on metanooliga välimuse, lõhna ja maitse poolest väga sarnane. See keeb 78 °C juures. Ta on vähem mürgine kui metanool ja see põhjustab joovet, suuremate koguste sissevõtmisel teadvusekaotust ja mürgitust, mis võib lõppeda ka surmaga. Sellest võib tekkida ka sõltuvus alkoholism. 3) Kus kasutatakse etanooli ja metanooli?
Termodünaamiks(soojujsõpetuse) põhimõisted: keha siseenergia U-kõigi molekulide kineetilise ja pot. energiate summa(J). Soojushulk Q-ühelt kehalt teisele ülekandunud siseenergia(J). Ülekandumine võib toimuda 3viisil:1)kiirguse teel 2)soojus juhtimise teel 3)konvektsiooni(vedeliku või gaasi ringvoolu) teel. Erisoojus c-soojushulk, mis tõstab 1kg aine temperatuuri 1K võrra, neid võib leida tabelist. Sulamissoojus -soojushulk, mis sulatab 1kg kristalset ainet sulamistemperatuurini(mis määratakse normaalrõhul). Aurustumissoojus L-soojushulk, mis aurustub 1kg vedeliku, määratakse tavaliselt keemistemp juures(keemistemp määratakse normaalrõhul). Faas ja faasisiired: termodünaamiliseks faasiks nim. kindlate omadustega ainet, mida ümbritsevad teiste omadustega ained. Vesi, õhk, jää-3 erinevat faasi. Faasisiireded: I liiki-agregaatoleku muutused:tahke-vedel-sulamine; vedel-tahke-tahkumine; vedel- gaas-aurustumine; gaas-vedel-kondenseerumine; gaa...
Vaba fluoriga kokkupuutel süttivad vesi, asbest, tellis ja paljud metallid. Kloor Keemiline element järjenumbriga 17. Oksüdatsiooniaste -1. Oksiidid happelised. Vesinikuga moodustab vesinikkloriidi. Rohekaskollane gaas. Reageerib kõigi metallidega ja enamiku mittemetallidega. Looduses vabas olekus ei leidu. Kõige enamlevinud ühekdiks keedusool. Broom Keemiline element järjenumbriga 35. Metallidega reageerides tekitab bromiide. Punakaspruun vedelik. Toatemperatuuril vedel mittemetall. Terava lõhnaga mürgine aine. Tugev oksüdeerija. Inimkehale söövitav ja ärritav. Lahustub hästi orgaanilistes lahustites. Vesinik põleb broomis vesinikbromiidiks ( H 2 + Br2 = 2HBr ). Jood Keemiline element järjenumbriga 53. Esineb tumepruunide kristallidena. Keemisel moodustab lillaka auru. Teistest halogeenidest vähem aktiivsem. Vees lahustub halvasti. Reageerib kaaliumjodiidi vesilahusega ( KI + I2 = KI3 ).
Töö nr 6 PUHTA VEDELIKU KÜLLASTATUD AURURÕHU MÄÄRAMINE DÜNAAMILISEL MEETODIL Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 19.02.14 Töö ülesanne. Dünaamiline aururõhu määramise meetod põhineb aine keemistemperatuuride mõõtmisel erinevate rõhkude juures. Teatavasti keeb vedelik temperatuuril, mil küllastatud aururõhk on võrdne välisrõhuga. Keemistemperatuuride mõõtmine erinevatel rõhkudel annab küllastatud aururõhu temperatuuriolenevuse. Viimasest saab Clapeyroni-Clausiuse võrrandi abil arvutada vedeliku auramissoojuse. Töö käik. Katseseadeldis oli juba kokku pandud. Vaakumpumba abil luuakse seadmes hõrendus. Suletakse kraan 10. Kolvi küte lülitatakse sisse mille intensiivsust reguleeritakse tilgaloenduri järgi
· Aine muutub gaasilisest olekust vedelikuks Aurumine on: · Vedeliku osakeste väljumine vedelikust · Väljuda saavad: · Pinnakihis või selle lähedal olevad osakesed · Osakesed, mille liikumise suund on vedelikust väljapoole · Osakesed, mille kiirus on teatud väärtusest suurem · Vedeliku temperatuuri säilitamiseks aurumisel on vaja juurde anda energiat (soojushulka Q) · Aurumisel vedelik jahtub Auruvad ka tahked kehad · Tahkete ainete aurumist nim. sublimeerumiseks · Näide: Talvel õues kuivab pesu jää sublimeerumise tõttu Aurumine ja kondenseerumine kinnises ruumis Aurumise kiirus sõltub · Õhu liikumisest · Õhu niiskusest · Vedeliku temperatuurist · Ainest Pea meeles! · Enamiku vedelike tahkumisel ruumala väheneb ja tihedus suureneb · Erandlik on vesi vee jäätumisel ruumala
* värvuseta toorainena * kergestisüttiv *rasvade, vaikude ja k * vees halvasti lahustina lahustuv vedelik *mõnikord harva * keemistemperatuur on mootorikütuse koostis +80,1°C * sulamistemperatuur on *toodedakse naftast võ +5,5 °C küllastumata ühend, kus * tihedus 879 kg/m³
Seepärast kasutatakse viimast viskoossete vedelike pumpamiseks või suure rõhu saamiseks (kõrgrõhupumbad). Lihttoimega kolbpumpade põhiosad on poleeritud sisepinnaga silinder ja selles edasi tagasi liikuv kolb. Varbkolbpumbas täidab kolvi aset massiivne varbkolb, mis ulatub läbi tihendi töökambrisse. 23 Kui kolb liigub vasakult paremale, tekib pumbasilindrisja sellega ühenduses olevas töökambris hõrendus (p = p0 pp), imiklapp avaneb ja vedelik voolab imitorust töökambrisse. Hüdrauliste takistuste vähendamiseks imitorus tehakse imitoru võimalikult suure läbimõõduga. Reaalses pumbas pumba imirõhk (pp) on alati väiksem absoluutsest vaakumist , seetõttu ka kolbpumba tegelik imemiskõrgus on alla 10,33 m. Võrreldes teiste pumpadega on kolbpumpade imemiskõrgus kõrgem ja võib mõningatel juhtudel ulatuda ligi 9m. Kolvi tagasikäigu ajal ASS ÜSS-u töökambri maht väheneb, rõhk
ioonvahetus, jää sulamisel ruumala väh 9%, soojusmahtuvus kasvab 2X, 3) deuteeriumoksiid D2o (raske vesi) avastati 1932, puhtal kujul eraldatud 1933– saadakse loodusliku vee elektrolüüsil, aine lah halvemini ja reks kul aeglasemalt kui tavalises vees, d aatomid võivad kergesti välja vah H aatomid, esineb looduses vee komponendina, kasut tuumaenergeetikas, teaduses, 4) vesinikperoksiid H2O2, suht stabiilne, lagunemise toim järsult eri tingimuste toimel, viskoosne värvitu vedelik, võib palhvatada ja tek põletushaavu. Leelismetallid (LM) – 1. rühm: Li, Na, K, Rb, Cs, Fr, akt kasvab -->; o-a 1, keeliliselt aktiivsed,. Õhu käes oksüdeeruvad väga kiiresti, K-Na vahekord elusorganismides tähtis, esinevad veres, lümfis, seedemahlades, K rakkude sisemuses, Na rakkudevah vedelikus, Avastamine: Na, K: Davy (19 saj alg - eraldas vabu LMe vastavate sulatatud leeliste elektrolüüdil); Li - veidi hiljem, Rb, Cs - üsna haruldased avastati 1860-61
Saades energiat juurde ja olles vedeliku pinna läheduses, võivad niisugused molekulid vedelikust lahkuda. Vedelikust lahkunud molekulide nimetatakse antud vedeliku auruks. Protsessi ennast, mille jooksul aine läheb vedelast olekust gaasilisse nimetatakse auru tekkimiseks, ehk aurumiseks. Esimesel joonisel on kujutatud lahtine anum, mis on täidetud vedelikuga ja millest toimub pidev auramine ümbritsevasse ruumi. Auramine jätkub seni, kuni kogu vedelik on ära auranud. Teisel joonisel on vedelik ja aur suletud anumas. Vedeliku auramisel tekkib aururuumis olukord, kus auru molekule ei mahu rohkem ruumi. Uute aurumolekulide tungimisel aururuumi osa sealseid molekule, millised on osa oma energiast ära andnud põrkumistega vastu anuma seina, surutakse vedelikku tagasi. Auru, mis antud temeratuuril ja rõhul on tasakaalus sama aine vedela või tahke faasiga, nimetatakse küllastunud auruks
Mõjuaeg: Klimazoon: 10-20 min Müts: 15-25 min 1 - normaalsetele ja peenetele värviamata juustele Mõjuaeg: Klimazoon: 10-20 min Müts : 15-25 min 1 soft värvimata, kuni 30% triibutatud juustele Mõjuaeg: Klimazoon: 8-15 min Müts: 10-20 min 2 värvitud juustele Mõjuaeg: Klimazoon: 10-15 min Müts : 10-20 min 2 poorsetele värvimata või kuni 50% triibutatud juustele Mõjuaeg: 5 Klimazoon: 5-10 min Müts: 8-12 min Goldwell Texturizer Volüümiloki vedelik Pudelist tuleb vahuna Lokivedelik 500 ml Stabilizer texturizer 1+4, kinniti, 1000 ml N- normaalsetele juustele Mõjuaeg: Klimazoon:10-15 min müts+ lisasoojus (40º C) : 10-15 min müts : 20- 25 min P- poorsetele ja värvitud juustele Mõjuaeg: Klimazoon: 5-10 min müts+ lisasoojus (40º C) : 5-10 min müts : 15- 20 min Stabilizer texturizer 1+4 Mõjuaeg: 0+0 min Kuni 10 rulli- teha pool kogust kinnitit. Schwarzkopf Schwarzkopf Natural Styling
standardmudeli põhiparameetreid, ennustatakse, et avastatakse uusi osakes, mida pole vähimnatki lootust reaalsena avastada, vahest aga virtuaalselt. 14) Wilsoni kamber e udukamber kujutab endast veeauruga täidetud ruumi, kus rõhu järsu vähendamisega tekib üleküllastunud aur, mille kondenseerumiseks piisab tühisest välismõjust ning sellega saab näha laetud osakeste teekonda ning üleküllastaud aurus tekib ioonide ümber udupiisakeste rada, mullikamber seal on vedelik, mille temperatuur on lähedane keemistemperatuurile, kiired laetud osakesed tungivad läbi kambri seinas oleva õhukese akna kambri tööruumi ning ioniseerivad ja ergastavad seal oma teel vedeliku aatomeid, kui kambris rõhku järsult vähendada, siis läheb vedelik lühikeseks ajaks ülekuumendatud olekusse ning sel ajal kambrisse tunginud laetud osakesed jätavad oma teele aurumullidestkoosneva jälje, sest ülekuumenenud vedelik hakkab keema eeskätt ioonide
(10) Kuidas aitav sisekõrv tasakaalu hoida? Kuidas inimene veel oma keha asendit tajub? Kotikestes on sültjas aine ja kristallid, mis liiguvad vastavalt pea liikumisele. Keha tavalises asendis ärritava kristallid oma survega kindlaid meelerakkude karvakesi. Seetõttu tajume oma keha asendit ka siis, kui me pead ei liiguta. Pea liigutamisel paiknevad kristallid ümber ning ärritavad teisi närvirakke, need annavad peaajule informatsiooni pea uuest asendist. Poolringkanalid milles on vedelik, asuvad kolmel tasapinnal, üksteise suhtes täisnurga all. Sellise kanalite paigutuse korral pole tähtis, mis suunas pead liigutatakse, vedelik hakkab liikuma igal juhul. Keha asendi muutumisel ärritab liikuv vedelik vastavaid kanalite meelerakke, mis saadavad närviimpulsid peaaju tasakaalupiirkonda. Peaaju analüüsib neid, nii et inimene tunnetab oma pea asendit ja liikumist. (11) Keele ehitus. Keele pinnal on palju erineva ehitusega näsajaid moodustusi keelenäsasid. Nende tipus ning
........................ 5 Toksilisus ja mõju tervisele..................................................................................... 6 Kokkuvõte............................................................................................................... 8 Kasutatud allikad.................................................................................................... 9 Sissejuhatus 2 Aniliin on värvusetu õline vedelik mis on mürgine. Aniliini kasutatakse ravimite, lõhkeainete, lakkide jne valmistamisel. See imendub organismi juba suukaudsel sissehingamisel. Looduses aniliini ei leidu. Esmakordselt saadi aminobenseeni ehk aniliini 1826 aastal indigost Otto Unverdorben poolt, kes andis sellele nimetuse kristaliin. Sõna aniliin tuleb ühe taime nimetusest, mille koostises on indigo: Indigoferaanil (tänapäevane nimetus - Indigoferasuffruticosa)
Looduslikud puhastusvahendid Puhastusvahendite letid on kauplustes pikad ja kirjud, sest oma vahend on igale pinnale – klaasipesuvahend, pliidipuhastusvahend, WC-poti puhastusvahend, põrandapesuvahend, kraanikausi ja vanni puhastusvahend, roostevabast terasest pindade puhastusvahend, nõudepesuvahend, vaibapuhastusvahend, mööblipuhastusvahend, nõudepesumasina tabletid ja pesuvahendid jne. Üks vedelik rõõmsavärvilisem kui teine. Üks vedelik või kreem uhkema lõhnaga kui teine – ookeanibriis, jõuline kevad, sidrun, mänd, lavendel... Iga puhastusvahend maksab 1-10 eurot ning kui see kõik kokku arvutada, saab üsna suure summa. Paljulubavate müügiargumentidega vahendite kõrval on aga üks, mis suudab asendada neid kõiki ja seda oluliselt odavamalt – see on sooda. Allpool loetletud kasutusvõimalustest näeb, et soodat võib kodu koristades kasutada peaaegu kõikjal. Sooda
· molekulid liiguvad kiiremini · põrkuvad tugevamini · lükkavad üksteist eemale · keha suureneb Faasi muutused Enamus ained saavad esineda tahkel, vedelal ja gaasilisel kujul Üleminek ühest faasist teise on faasi muutus, sõltub temperatuurist ja rõhust. · Tahke vedel: sulamine ja vedel tahke: tahkumine · Toimub temperatuuril, mida nim. Sulamispunktiks · Temperatuur ei muutu · Tahke gaas: sublimatsioon ja gaas tahke: depositsioon · Vedelik gaas: aurustumine ja gaas vedelik: kondensatsioon · Toimub temperatuuril, mida nim. keemispunktiks/kondensatsiooniks
Kuid klaas on ainult pealtnäha veega sarnane. Jahtudes käitub ta hoopis teisiti kui vesi. Kui vett jahutada, jääb ta vedelaks, kuni temperatuur langeb 0 kraadini. Kui kraadiklaas näitab miinuskraade, vesi külmub ja muutub kõvaks jääks. Hoopis teisiti toimub vedela, sulanud klaasiga. Jahtudes tiheneb ta väga pikkamisi. 1200 kraadi juures sarnaneb ta siirupiga, 1000 kraadi juures hakkab niiti tõmbuma, 800 kraadi juures muutub veel sitkemaks. Tõrvataoliselt sitke vedelik muutub vähehaaval pehmeks taignaks, mis kõveneb selleks klaasiks, mida me oleme harjunud nägema. Katsuge peale seda öelda, millal just, missuguse kuumuse juures klaas sulab ja millal külmub. See pole võimalik. Seepärast nimetataksegi klaasi väga tihti "kõvaks vedelikuks", kuigi esimesel pilgul see väljendus näib niisamasuguse mõttetusena nagu valge nõgi või palav jää. Kui klaas ei oleks "kõva vedelik", kui teda ei saaks muuta sitkeks nagu tainas, ei saaks me
Luunja Keskkool NAFTA JA SELLE KASUTUSALAD Referaat Autor: Erki Kesküla Klass: 10 Juhendaja: Carry Kangur Luunja 2012 Naftast üldiselt Nafta on maapõues leiduv põlev vedelik, mis on peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta võib olla peaaegu värvitu, kui ka peaaegu süsimust. Tekstuurilt on nafta õlitaoline suure tihedusega vedelik. Naftat pumbatakse maapõuest välja alates kümnetest meetritest, kuni 5-6 kilomeetrini. Pumbatakse ka ookeanide ja merede põhjast. Kohati võib nafta tungida ka ise maapinnale, või pursata puuraukudest välja, kuid enamasti tuleb naftat tema suure tiheduse tõttu välja pumbata. Nafta teke Nafta tekkeks on kaks versiooni. Esimese versiooni järgi on nafta tekkinud miljonite aastate jooksul meredes elutsenud taimede ja loomade jäänuste lagunemisel hapniku juurdepääsuta.
Vesi ja selle tähtsus Vesi • Vesi on värvuseta, lõhnata ja maitseta vedelik. • Ta kuulub kõigi organismide koostisesse • Veeta, nagu ka hapniku ja valkudeta, oleks elu täiesti võimatu, inimene püsib ilma veeta elus vaid mõne päeva • Vesi on kõige levinum aine nii Maal kui ka Universumis • Vesi katab ligikaudu 70% Maa pinnast • Vesi Maal võib olla kolmes agregaatolekus: tahkes, vedelas ja gaasilises Vesi organismides • Inimkehas on vett umbes 70% • Vett saame peamiselt joogi ja söögiga • Inimese veebilanssi aitab säilitada janutunne
1.1 Jahutussüsteemi ül. *Kaitsta mootorit ülekuumenemise eest-peab osa soojusest kuumenenud detailidest eemale juhtima(jahutusvedelikuga) *Säilitada mootori ühtlane töötemp. 1.2 Jahutussüsteemi liigitus : *Vedelikjahutus *Õhkjahutus 1.3 Jahutusvedelikena kasutatakse: *vett *antifriise *tosoole 1.4 Jahutussüsteem koosneb kahest ringist: *väike ring *suur ring 1.5 Väike ring: *mootori käivitades vedelik tiirleb mootori plokis ja plokikaanes ning läbi salongi kütteseadme. *Termostaatklapp on suletud asendis ja ei lase vedelikku radiaatori alumisest anumast pumpa. *Eesmärk- saavutada võimalikult kiiresti mootoritöötemp. : 80-90*C 1.6 Suur ring: *Jahutusvedeliku kuumenedes(alates umbes 80*c)hakkab termostaat klapp avanema ja laseb vedeliku radiaatori alumisest asendist pumpa-suurde ringi. *jahutusvedelikes üks põhi omadusi on ,et nad paisuvad temperatuuri tõusul mahuliselt
neid on nõrutamisega raske eraldada. Laboris kasutatakse tavaliselt paberfiltrit. Vee väikesed molekulid pääsevad filterpaberi pooridest kergesti läbi, tahke aine osakesed jäävad aga filtrile. Filtrimisel saadud selget vedelikku nimetatakse filtraadiks. Aurutamine Vedelikku aurutatakse siis kui lahustes on ained ühtlaselt segunenud, nende koostisosi ei ole võimalik nõrutamisel või filtrimisel üksteisest eraldada. Vees lahustunud tahke aine kättesaamiseks on lihtsaim võimalus vedelik kuumutamisel välja aurustada. Vedeliku aurustumisel jääb aurutusnõusse järele tahke aine. C) KUIDAS ERALDATAKSE AINEID, MIS TEINETEISES EI LAHUSTU? (Põhjalik kirjeldus, lisada joonis(ed) vajalikest vahenditest. Sh ülevaade vajalikest vahenditest. Tähelepanu JAOTUSLEHTRIL! Infot leiad nii internetist kui õpikust!) Mittelahustuvate vedelike eraldamine põhineb nende erineval tihedusel - raskem vedelik vajub põhja, kergem tõuseb pinnale
ja vedelikus soojusliikumise tagajärjel. Aerodünaamika – Teadusharu, mis tegeleb kehade liikumisega gaasides. Vedelikkristallid – Vedelikud, milles esineb molekulide paikemisel korrapära. Pindpinevus – Nähtus, mis seisneb vedeliku pinnamolekulide suuremas potentsiaalses energias, võrreldes molekulide energiaga vedeliku sees. Pindpinevusjõud – Jõud, mis mõjub piki vedeliku pinda seda piiravatele või sellega kontakteeruvatele kehadele. Märgamine – Kui vedelik mööda pinda tõkestamatult laiali voolab. Mittemärgamine – Kui mingil alusel asuvad vedelikutilgad püüdlevad aga kera kuju poole Pindpinevustegur – Iseloomustab erinevate vedelike pindpinevust. Kapilaarnähtused – Märgamisega seotud nähtusi peenikestes torudes nimetatakse kapilaarnähtuseks. Kapilaarid – Peeni torusid, milles tuleb arvestada kapilaarnähtustega, nimetatakse kapilaarideks. Hüdrodünaamika – Teadust, mis tegeleb kehade liikumise uurimisega vedelikes ja
------ Millised on lahuse komponendid? Lahus (üldjuhul vedelik) koosneb lahustist ja lahustunud ainest. ------Kas lahus on alati vedelik? EI ------Mida näitab lahuse küllastuspunkt? Küllastuspunkt on olukord, millest alates rohkem ei saa lahustatavat ainet lahusesse lahustada. ------Mida näitab lahustuvus? Aine omadus lahustuda mingis lahustis. See on aine mass, mis lahustub antud temperatuuril 100g lahustis ------Millal hakkab aine lahusest välja sadenema? Kui pärast lahuse valmistamist temperatuuri alandada, ei jõua lahustunud aine nii kiirest välja
2008 1 ETANOOL ehk piiritus ehk etüülalkohol CH3CH2OH Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on üks tuntumaid alkohole. H H | | H -- C -- C --O -- H | | H H Etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, põletava, kõrvetava maitsega vedelik, mille sulamistemperatuur on -112 ºC ja keemistemperatuur 78 ºC. Etanool põleb, moodustades CO2 ja vee: CH3CH2OH + 3O2 -> 2CO2 + 3H2O Etanool on veest kergem vedelik, sest tema tihedus on 0,794 g/cm³. Etanool lahustub veega igas vahekorras. Etanooli segunemisel veega esineb kontraktsioon. Kontraktsioon on nähtus, kus kahe aine segunemisel paigutuvad väiksemad aineosakesed suurematele vahele ära ning lõpptulemuseks on segu ruumala vähenemine ehk kokkutõmbumine
närvirakkude kogumike abil. *Tasakaaluelundi moodustavad poolringkanalid, mõik ja kotikesed. Mõik ja kotike on poolringkanalistega seotud moodustised, mille seintes on karvakestega meelerakud. Kotikestes on sültjas aine ja kristallid, mis liiguvad vastavalt pea liikumisele. Keha tavalises asendis ärritavad kristallid oma survega kindlaid meelerakkude karvakesi. Seetõttu tajume oma keha asendit ka siis, kui me end ei liiguta. Poolringkanalid, milles on vedelik, asuvad kolmel tasapinnal, üksteise suhtes täisnurga all. Keha asendi muutumisel ärritab liikuv vedelik vastavaid kanalite meelerakke, mis saadavad närviimpulsid peaaju tasakaalupiirkonda. *Sisekõrva kahjustuste(kasvajad, traumad, põletikud, verevarustuse puudulikkus)korral ilmnevad tasakaaluhäired. Maitsmine, haistmine ja kompimine Maitsmispungad > maitsmisnärvid > maitsmiskeskus ajukoores Haisterakud > haistenärvid > haistmiskeskus
1) Mis on etanool? Etanool valemiga CH3CH2OH on üks tuntuimaid ja tähtsamaid alkohole. 2) Etanooli omadused Etanooli saadakse suhkrut sisaldavate lahuste kääritamisel. Seda kasutatakse seespidiselt. Etanool on samuti nagu metanool iseloomuliku lõhna ja põletava maitsega, värvitu, veest väiksema tihedusega vedelik, mis seguneb vees igas vahekorras. Etanool keeb 78 kraadi juures. Ta on vähem mürgine kui metanool. Etanool põhjustab joovet, suuremate koguste sissevõtmisel aga teadvusekaotust ja mürgistust, mis võib lõppeda ka surmaga. Etanoolist võib tekkida sõltuvus alkoholism. Etaanis kummagi süsiniku aatomi juures üks vesiniku aatom asendada OH-rühmaga, saame etaandiooli ehk etüleenglükooli HOCH2CH2OH. Molekuraalvalem: C2H6O Molaarmass: 46.06844(232) g/mol
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
