Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"vedelik" - 2088 õppematerjali

thumbnail
4
docx

Laeva süsteemid

Armatuuri kaugjuhtimise vahendid -Käsitsi käitatavad,mehhanilised.Käsitsi käitatavad: Võll ja trossajamid, Mehhaanilised: Hüdraulised,neumaatilised,elektrilised. PUMBAD -Kasutatakse laevasüsteemides vedelike teisaldamiseks 1)Kolbpump-pumpab silindris edasi tagasi liikuva kolviga.Silinder on jagatud kolviga kaheks töö pooleks, kolvi liikudes paremale tekib vasakus pooles hõrendus ja paremas pooles rõhk.Hõrenduse tagajärjel vasakuspooles vedelik satub sissevoolu torust läbi sisselaske klapi vasakusse silindri osasse.Kui nüüd kolv liigub tagasi tekib vasakul pool rõhk sisse laske klapp sulgub ja vedelik pressitakse läbi sulgurklapi väljavoole torusse.Kõik klapid paiknevad klapikarbis.Pumba survepoolses osas läbib vedelik õhupaagi mille ülessanne on ühtlustada väljavoolava vee survet.Pumba eelised:kolvpumbad annavad vedelikule suure surve,neid pole vaja enne vedelikuga käivitamist täita ja nad on töökindlad

Ehitus → Laevade ehitus
52 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia

Need 2 vastandlikku protsessi kulgevad paralleelselt. Nt. kasvuetapil on assimilatsioonid ülekaalus. Vananemisel dissimilatsioon, haiguste puhul samuti. Kui inimene haigusest välja tuleb, siis võib assimilatsioon ülekaalu minna. Lihastreeningu korral on ülekaalus assimilatsioon. 3. Liikumine 4. Paljunemine 5. Sisekeskkonna püsivuse ehk homöostaasi säilitamine – sisekeskkonna moodustavad veri, lümf ja rakkudevaheline vedelik. Rakkudevaheline ruum, kus asub vedelik, on kõige suurem. Rakkudevaheline vedelik ehk rakuväline vedelik. Rakusisest vedelikku ei loeta sisekeskkonna hulka. Homöostaas püüab rakuvälist keskkonda püsivana hoida. Sisekeskkonna muutustele on organism väga tundlik. Retseptorid reageerivd kindlatele muutustele. Homöostaasi näitajad: a) Temperatuur – inimene on püsisoojane +37. Termoretseptorid annavad peaajju edasi.

Meditsiin → Anatoomia ja füsioloogia
41 allalaadimist
thumbnail
36
docx

Gaaside ja vedelike voolamine eksam

 Millised tegurid mõjutavad võimsust? Kuidas leitakse tõstekõrgust?  Pumpade liigitus ja konstruktsioonid  Kavitatsioon, hüdrauliline löök. o Kavitatsiooniks nimetatakse vedeliku homogeensuse katkemist ja vedelikku tühikute tekkimist järsu rõhulanguse tagajärjel.Vedeliku kiirel liikumisel võib rõhk mingis süsteemiosas langeda alla küllastatud auru rõhu ning vedelik hakkab keema. Vedelik seguneb aurumullidega, ta homogeensus kaob ning tavalised hüdraulikaseadused tema kohta ei kehti. Tekib kavitatsioon. Aurumullid kanduvad koos vedelikuga kõrgema rõhu piirkonda, kus kondenseeruvad. See toimub väga kiiresti, ümbritsevad vedelikupiisakesed paiskuvad moodustunud tühimikesse ning tekivad löögid. o Hüdrauliliseks löögiks nimetatakse rõhu järsku muutumist

Füüsika → Gaaside ja vedelike voolamine
115 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Adsorptsiooni uurimine lahuse ja õhu piirpinnal

Esimeses lähenduses vōib lugeda, et F = 2r kus r on stalagmomeetri kapillaari raadius,  - pindpinevus. Täpsemal  määramisel tuleb arvestada, et tilga katkemine toimub tilga kaelas, mille raadius erineb kapillaari omast. Seega tuleb raadiust r korrutada parandusteguriga k, mis sõltub suhtest Vtilk/r3 , kus Vtilk on tilga ruumala. Katseliselt on näidatud, et see tegur muutub vähe isegi tilga ruumala tuhandekordsel muutumisel. Pindpinevuse määramiseks tõmmatakse uuritav vedelik kummiballooni abil (mitte suuga!) stalagmomeetrisse, nii et nivoo oleks kõrgemal ülemisest märgist A stalagmomeetri kaelal. Seejärel eemaldatakse kummiballoon ja lastakse vedelik tilkuda alla pandud keeduklaasi. Loendatakse vedeliku tilkade arv vedeliku nivoo langemisel stalagmomeetri ülemisest märgist A alumise märgini B. Katset korratakse iga lahusega vähemalt 3 korda, alustades määramist destilleeritud veega ja lõpetades suurima kontsentratsiooniga lahusega. Korrektsete tulemuste

Füüsika → Füüsikaline ja kolloidkeemia
86 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Anatoomia mõisteid

*amülaas ­ suus, peensooles ­ süsivesikud *pepsiin ­ maos, peensooles ­ lagundab valke *lipaas ­ maos, peensooles ­ lagundab rasvu Lümf ­ läbipaistev, värvuseta kehavedelik, mis voolab lümfisoontes Hambakroon ­ suuõõnde ulatuv hambaosa 12sõrmiksool -peensoole algusosa nimetus, seal toimub põhiline osa seedimisest, sinna suubuvad mitmed olulised seedenõred Soolehatt ­ väike väljasopistis, mis asub peensoole sisepinnal Sülg ­ suuõõnes süljenäärmetest nõristuv limane vedelik, mis muudab toidupala libedaks. Sisaldab ühendeid, mis hävitavad suus baktereid. Alustab ja aitab seedita toitu. Sapp ­ kibeda maitsega rohekaskollane vedelik, mida moodustub pidevalt ja mis muudab rasvad hõlpsamini seeditavaks. Toodab maks, ning asub maksa küljes olevas kotikeses.

Bioloogia → Bioloogia
124 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Jahutussüsteem

JAHUTUSSÜSTEEM Jahutussüsteeme on autol 2e tüüpi: Vedelik- ja õhkjahutus. Autol kasutakse kinnist sundtsirkulatsiooniga vedelik jahutussüsteemi. Kinnine on see kui paisupaak on korgiga suletud, tsirkulatsioon on ringlemine. Jahutusvedelikud Jahutusvedelik valmistakse etüleenglükooli ja vee segamisel ­ 50% + 50% + lisatakse manusteid, mis kaitsevad jahutussüsteemi korrosiooni, vahuvastaseid ja määrimist hõlbustavaid aineid.Jahutusvedelike eristakse värvuse abil(nt: G48- rohekas või sinine, kasutusiga 2 aastat, G12- punakas roosa värvus, kasutusaeg 5 aastat)

Auto → Auto õpetus
86 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Aldehüüdid, ketoonid, karboksüülhapped, estrid

Kordamisküsimused 10.kl. arvestustöööks I Aldehüüdid, ketoonid 1. aldehüüd- ühend, mis sisaldab aledhüüd rühma. 2. ketoon-ühend üldvalemiga 3. karbonüülühend- ühend, mille molekulis esineb karbonüülrühm. 4. Aldehüüdide füüsikalised omadused: kergesti lenduv vedelik, lahustub vees hästi. Füsioloogiline toime: narkootiline toime, kahjustavad kesknärvisüsteemi. Mõjub limaskestale ärritavalt. Mürgine. Nahale sattudes tekitab põletikku. Esindajad: metanaal(HCHO), Etanaal(CH3CHO), 5. ketoonide füüsikalised omadused: vees lahustuvad,lenduvad, vesiniksidemete vastuvõtjad. Füsioloogiline toime: narkootiline toime, kahjustavad kesknärvisüsteemi. Mõjub limaskestale ärritavalt. Mürgine

Keemia → Keemia
41 allalaadimist
thumbnail
12
pptx

Rõngussid Powerpoint

Fifth level Rõngussidel võib olla VERERINGEELUNDKOND Mõndadel rõngussidel on veri : · Värvusetu · Roheline · punane Mõndadel rõngussidel on LÕPUSED. Rõngusside keha läbib sooltoru,mis koosneb mitmest osast. TEINE KEHAÕÕS Kehaõõnt vooderdab epiteelide võrk,mis kaitseb sooletoru,lihaseid ja kõiki teisi siseelundeid. Kehaõõnt täidab vedelik,mis oma koostiselt on lähedane mereveele.See vedelik kannab edasi toitaineid,sisenõristusnäärmete eritisi,happniku ja süsihappegaasi. Näiteks: poolekslõigatud vihmauss ei hukku.Vaheseinad ei lase tsöloomivedelikku välja voolata.Sama põhimõttega on ka merelaevade ja alveelaevade ehitus.Vigastuse korral voolab vesi ainult ühte laeva ossa,aga ülejäänud osa kuhu vesi ei pääse hoiab laeva ikka vee peal.Nõnda ka rõngussil ühe kehasegmendi vigastus ei põhjusta veel looma surma Sigimine

Bioloogia → Bioloogia
17 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Lokivdelikud ja kinnitid

9. LONDA 1.1 Kinniti 1.1.1 Londa Londawave Fixing Lotion 1+4 Kiirkinniti 1.1 Lokivedelik 4.2.1 Londa Londawave Wellfluid S Lokivedelik värvitud juustele 1.1.1 Londa Londawave Wellfluid N Lokivedelik normaalsetele juustele 1.1.2 Londa Londawave Wellfluid F Lokivedelik raskesti lokitatavatele juustele 1.1 Töötlusaine 4.3.1 Londa Londastyle Permanent Form Volume Starter N Kohevusloki vedelik normaalsetele juustele 1.1.1 Londa Londastyle Permanent Form Volume Starter S Kohevusloki vedelik värvitud ja blondeeritud juustele 1.1.2 Londa Londastyle Permanent Form Volume Finisher 1+4 Kohevusloki vedelik värvitud ja blondeeritud juustele. 10. SCHWARZKOPF 1.5 Kinniti 5.1.1 Schwarzkopf Natural Styling Neutraliser Kinniti püsivamate lokkide või lainete kinnitamiseks 1.1.1 Schwarzkopf Natural Styling Neutraliser+

Kosmeetika → Iluteenindus
68 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Üldkeemia eksam 11/12

Kordamine üldkeemias Aatom- väikseim osake, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatomid võivad aines esineda üksikuna voi molekulideks liitununa. Koosneb: positiivse elektrilaenguga aatomituumast, mida umbritseb negatiivselt laetud elektronkate ehk elektronkest. Viimane jaguneb elektronkihtideks, mis omakorda koosnevad negatiivse elementaarlaenguga elektronidest. Aatomi tuum annab 99,9% kogu aatomi massist Perioodilisussüsteem: Seaduspärasused: Perioodis paremale liikudes suureneb väliskihil olevate elektronide arv, rühmas ülalt alla liikudes suureneb elektronkihtide arv. · Paremale liikudes aatomi raadius vaheneb, sest tuumalaeng kasvab ning elektronid paiknevad seetottu tuumale lahemal. · Ulalt alla liikudes aatomi raadius kasvab, sest suureneb elektronkihtide arv. · Vasakult paremale liikudes suurenevad mittemetallilised omadused, ulalt alla liikudes suurenevad metallilised omadused. · Ulalt alla suur...

Keemia → Üldkeemia
91 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Süsivesinikud

.. 7) Alkoholide mõiste ja üldvalem, nimetuse andmine Alkoholid on orgaanilised ained, mis koosnevad süsivesiniku radikaalist ja hüdroksüül rühmast (OH) Nimetused tuletatakse vastavast alkaanist, kus lõpp ­aan asendatakse ­ool'iga. Alkoholid võivad sisaldada ka mitut hüdroksüülrühma 8) Metanool (valem, füüsikalised omadused, kasutamine) Valem: CH3OH Füüsik. om.: kergesti lenduv värvitu tuleohtlik mürgine nõrga alkoholilõhnaga vedelik. Põleb peaaegu nähtamatu leegiga. Kasutamine: antifriis, lahusti, kütus 9) Etanool (valem, füüsikalised omadused, kasutamine) Valem: C2H5OH või CH3CH2OH Füüsik. om.: iseloomuliku lõhnaga, kergesti lenduv tuleohtlik vedelik, seguneb veega igas vahekorras Kasutamine: alkohoolsete jookide tootmine, autokütus, lahusti (vähesel määral). 10) Süsivesinke molekulaarsed ja struktuurvalemid

Keemia → Keemia
138 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Immuunsüsteem ja Sisenõrenäärmed

IMMUUNSÜSTEEM *LÜMFIRINGE Lümf- Lümfisoontes liikuv vedelik Tekib vereplasma filtreerumisel kapillaaridest. Lümf on värvusetu, läbipaistev keha vedelik,mis sisaldab lümfotsüüte,koevedelikust päritolevaid aineid ja rasva osakesi. *LÜMFISÕLMED Lümfisoonte koondumis kohtades Hävitavad ümbritsevatest kehaosadest kohale kandunud baktereid ja võõrkehasid. Suuremad lümfisõlmed on : kaelas,lõua all , kõhuõõne keskosas , vaagnaõõnes, kaenlaaugus ja kubeme piirkonnas. *PÕRN ­ asub kõhuõõne ülemises vasakpoolses osas. Kuulub keha lümfi-süsteemi.

Bioloogia → Bioloogia
29 allalaadimist
thumbnail
11
pptx

Vesi kui aine. Vee omadused

1.2. Vesi kui aine. Vee omadused Vasta küsimustele Millest koosneb vesi? Mis on molekulid? Milline on vee molekul? Mõisted! Aine ­ kindlate aineosakeste kogum Molekul ­ aineosake, mis koosneb vähemalt kahest aatomist Aatom ­ aine väikseim osake Lahus ­ vedelik, mis koosneb lahustist ka lahustunud ainest Lahusti ­ vedelik, mis on võimeline lahustama teisi aineid Kõik elus ja eluta meie ümber koosneb ainetest ja nende segudest. Ained on näiteks vesi, suhkur, raud. Kõik ained koosnevad väikestest osadest, mida nimetatakse aatomiteks Aatomid on aine kõige väiksemad osakesed. Sarnased või erinevad aatomid võivad liituda ja moodustada molekuli. Molekul on aineosake, mis koosneb vähemalt 2 aatomist. Vee molekul Vee molekul koosneb 2 elemendi, so vesiniku ja hapniku aatomitest.

Füüsika → Füüsika
13 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Karbonüülühendid

Kasutatakse valkude valmistamisel. Metanaali vesilahus formaliin on üks desinfitseerimisvahend. Kasutatakse ka konserveerimisel. Etanaal atseetaldehüüd(CH3CHO)- keeb juba toatemperatuuril. Moodustub organismis etanooli oksüdeerumisel. Leidub ka õhus. Tekitab nahale ärritust. Põhjustab iiveldust, peavalu, silmade ärritust. Tekib süsivesinike ja biojäätmete lagunemisel, naftasaaduste ja kivisöe põletamisel. Bensaldehüüd(C6H5CHO)- värvitu vedelik. Võib olla kristalne. Paneb naha punetama, sissehingamisel kahjulik. Leidub mandlites ja vanillis. Kasutatakse lõhnaainena, maitseainena, mesilaste eemale peletamiseks. Tsitraal(C10H16O)- Sidrunile omane lõhn, kollakat värvi, vitamiin A lähteaine. Leidub sidrunis, apelsinis. Kasutatakse lõhnatööstuses, ravimitööstuses mikroobide hävitamisel. Propenaal e akroleiin(C3H4O)- Väga mürgine, värvitu kergesti lendlev vedelik. Silma ja nahka ärritav

Keemia → Keemia
40 allalaadimist
thumbnail
20
pptx

Toitumise mõju lihastaastumisele

Toitumise mõju  lihastaastumisele Toitumine ja taastumine • Toitained ja vedelik o Süsivesikud o Valgud o Vedelik o Elektrolüüdid Süsivesikud­ Energia  taastajad • Lihaste töö o Mitu treeningut päevas • Treeningute vaheline energia taastamine o Pikad treeningud (Jalgratturid ja triatleedid) • Treeningu ajal energia taastamine o Treeningu järgseks taastamiseks vajalik keskmiselt 0.8- 1.2 g süsivesikuid 1kg kehakaalu kohta ( oleneb treeningu pikkusest) • Aju töö o Aju ainuke energia allikas Valgud­ Lihase 

Toit → Toit ja toitumine
6 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Kuidas valmib suhkur

(see valgendab suhrumahla) ● Mõõdetakse mahla pH tase ● Mahl segatakse kokku lubjalahusega (lubjalahus saadakse lubjakivist) ja jäetaks umbes kuueks tunniks seisma. Seda nimetatakse alkaliseerimisetapiks ● Alkaliseerimisetap kontrollib pH taset ja muudab mahla värvuse pruunist kollaseks ● Järgmisena paigutatakse mahl suurtesse anumatesse ja lastakse settida. See protsess kestab umbes kaks tundi ● Vedelik, mis jääb setetest ülespoole, kogutakse suurtesse anumatesse ning keedetakse läbi. Sellega tõuseb vedeliku suhkrusisaldus viieteist protsendilt kuuekümnele protsendile. Tekib paks suhrumass, kuna suhkur karamellistub ● Nüüd valatakse mikroskoopilised sahharoosi kristallid suhkrumassi (see kuivatab suhrumassi) ning asetatakse kuuma anuma sisse ● Järgmisena lastakse segul kuumas anumas seista ning selle protsessi käigus kuumutatakse vedelik välja

Keemia → Keemia
3 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Seede- ja erituselundkond

(2) * eemaldada kehast jääkained; * eemaldada organismi sattunud mürkained 11.Järjesta uriini moodustamise etapid. 1) Neerukehakestest eraldatakse verest esmane uriin, mis liigub edasi neerutorukestesse. 2) Esmase uriini liikumisel mööda neerutorukesi imenduvad organismile vajalikud ained ning suurem osa veest verre tagasi. 3) Ülisuur imendumispind kindlustab jääkainete lõpliku eraldumise ning vajalike ühendite ja vee tagasiimendumise. 4) Selleks ajaks, kui vedelik jõuab neerutorukeste lõppu, sisaldab see aineid, millest organismil on vaja vabaneda. 5) Üleliigne vesi koos organismile mittevajalike ainetega moodustab kuse e. uriini. 12.Nimeta 2 tegurit, mis muudavad erituva uriini hulka. * higistamine; * vee tarbimise hulk 13. Nimeta 2 tegurit, mis muudavad uriini koostist. * tervislik seisund; * toidu tarbimisest 14.Millistel juhtudel võiks neerude kaudu erituva vee kogus väheneda? * füüsilise aktiivsuse korral; * palavusega 15

Bioloogia → Bioloogia
191 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Magustoidud

Serveerimisnõud?Kausid,taldrikud 21. Mis viga on tehtud kui kissellis on tükid?Tärklist lisatud järkjärgult,vähe halvasti segatud. 22. Mis viga on tehtud kui kissell on vedel seistes? Ülekeedetud,kartulitärklisega,soojas kohas seisnud. 23. Mis viga on tehtud kui kissell venib?Üle segatud 24. Kuidas valm.kisselle pehmelihaviljaga puuviljadest ja marjadest? Viljad surutakse läbi sõela, järgi jäänud kestad pannakse keema, maitsestatakse ja keedetakse, vedelik kurnatake ja kasutatakse kisselli keetmiseks. 25. Kuidas valm.kisselle mahlast ? keedetakse vesi maitseainetega ja kurnatakse, lisatakse suhkur keedetakse suhkrusiirup, lisatakse tärklis keemiseni ja lisatakse mahl. 26. Kakao ja karamell kisell? Kakao-piim keema,natuke kuuma piima segada,kakao lisada ülejäänud piimale.Karamell-suhkur pruuniks,kuumvesi,piim ja tärklis. 27. Kuidas valm.tugeva viljalihaga aedviljadest kisselle? Aedviljad keedetakse

Toit → Kokandus
38 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Keemia mõisted

nukleofiilne tsenter- aatom, millel on vaba või osaliselt vaba elektronipaar ning neg laeng või elektrofiilne tsenter- aatom, millel on tühi või osaliselt täitmata orbitaal ning pos laeng või nukleofiilne asendus- reaktsioon, mille tulemusena elektrofiilse tsentri juures üks nukleofiilne rühm asendub teisega elektrofiilne asendus- reaktsioon, mille tulemusena nukleofiilse tsentri juures üks elektrofiilne rühm asendub teisega kloroform + valem, kasutusalad- uimastava lõhnaga värvitu vedelik freoonid + kasu/kahju- klorofluoroalkaan pestitsiidid- haigustekitajate, taimekahjurite või umbrohtude tõrjeks kasutatav mürkkemikaal elektronegatiivsus- aatomi võime tõmmata enda poole elektrone. Kõige elektronegatiivsem on F, vähem CS DDT + kasud/kahjud- mutageenne toime,-kantserogeenne toime,-parasiitide tõrje,putukatõrje toime,-kutsub esile ägedaid ja kroonilisi mürgistus

Keemia → Keemia
12 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Lahus

heterogeenset süsteemi.Kolloidlahused on sellised heterogeensed lahused, mis silmaga vaadates tunduvad ühtlased. Seega segades liiva vette me kolloidlahust ei saa, sest liivaterad on palja silmaga nähtavad. Osakeste suurus kolloidlahuses on 1...100 nm. Kolloidlahused ei ole termodünaamiliselt stabiilsed. See tähendab seda, et aja jooksul kolloidlahus laguneb näiteks sademe tekke näol. Kolloidsüsteemide liigitus  Pihustunud vedelik gaasis on aerosool.  Pihustunud vedelik vedelikus on emulsioon.  Pihustunud tahked osakesed gaasis on suits või aerosool.  Pihustunud tahked osakesed vedelikus on suspensioon.  Pihustunud gaas vedelikus on vaht.  Pihustunud gaas tahkises on tahke vaht. Kontsentratsiooni väljendamisviise on mitmeid. Näiteks molaarne kontsentratsioon, molaalne kontsentratsioon, moolimurd, massimurd, normaalne kontsentratsioon jne.

Keemia → Keemia
5 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Märgamine ja kapillarsus

Märgamine ja kapillarsus http://gyazo.com/77eb43d64fa0e97c66e976cd802ddb1b Märgamise korral on vedeliku molekulide ja tahke keha molekulide vahelised tõmbejõud suuremad, kui vedelikusiseste molekulide tõmbejõud. http://gyazo.com/dc3a277bb10dc19a32ab7b680854608d Kapillarsus on vedeliku tõusmine või langemine peenikestes torudes ehk kapillarides. Kui vedelik märgab tahket keha, siis ta tõuseb kapillaarsuses ja vastupidi http://gyazo.com/a48e7156c0e3bb3ccab2d97b4dd89951 Kui vedel märgab tahket keha, siis vedelik tõuseb torus seda kõrgemale, mida peenem on toru. http://gyazo.com/710a70b2ea5f4983abd662efa58c43ae Kui vedelik ei märga tahket pinda, siis tema tase kapillaartorudes langeb, mida peenem toru, seda madalamale langeb. Õhuniiskus Õhus on alati teatud hulk veeauru. Õhuniiskust iseloomustatakse absoluutse ja

Füüsika → Füüsika
14 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Inimese organism - mõisted

Seedeelundkond-seeditakse toitu. Kroon-suuõõnde ulatuv hambaosa. Kael-hambaosa Säsi-hambaosa Juur-hambaosa Lõikehambad-jäävhammaste osa. Hingetoru-hingamistee. Söögitoru-seedimiselundkonna osa. Kõrikaas-katab sissepääsu kõrisse,et toit ei satuks hingamisteedesse. Magu-seedekulgla kõige mahukam osa. Kaksteistsõrmiksool-peensoole algus osa. Soolehatt-peensooles olevad väikesed väljasopistised. Sülg-suuõõnde nõrustuv süljenäärmetest vedelik. Amülaas-süljes olev ensüüm. Pepsiin-ensüüm,mis lõhustab valke. Lipaas-ensüüm,mis lõhustab rasvu. Soolhape-toidu seedimisel vajalik nõre. Maks-kõige suurem nääre. Sapp-kibeda maitsega rohekas kollane vedelik. Lümf-läbipaistev,kehavedelik. Neerud-tähtsamad erituselundid. Neerukehake-eraldab verest esmase uriini. Uriin-kusi. Kusiaine-uriini koostisosa.

Ajalugu → Ajalugu
223 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Erituselundkond

kutsutakse nefroniteks. Neerud filtreerivad ühes tunnis verest kuni 7 liitrit vedelikku. Surem osa veest ja organismile vajalikud ained imenduvad tagasi verre. Ülejäänud vedelik, mis kannab endas jääkaineid, väljutatakse kehast. Mõlemas neerus on umbes miljon mikroskoopilist filtreerivat moodustist, mida nimetatakse nefroniteks. Nefronis on väike karikakujuline neerukehake.

Bioloogia → Üldbioloogia
65 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Alkaanide põlamine, halogeenimine

Vee liitmine Ei lahustu vees, veest kergemad. Alkoholid, aldeh. Ketoonid.Füsioloogilised omad:narkootilise toimega, kahjustab knsi, ald. Mürgisemad kui ketoonid, nahale sattudes tekitavad põletikke, organismist eraldub aeglaselt. Metanaal e. formaldehüüd.terava lõhnaga, mürgine gaas. Lahustub vees, metaani vesilahus-formaliin, kas. Desinfitseerimisvahendina, säilitatakse preparaate.Etanaal e. atseetaldehüüd.toatemp. keev vedelik, tekib etanooli oksüdeerimisel.Bensaldehüüd mandlilõhnaline vedelik,kas. maitse ja lõhnainena. Propenaal e. akroleiin kergesti lenduv ved. Mürgine, ärritab silmi ja nina. Propaan e. atsetoon väga hea lahusti, küünelaki koostisosa, mürgine, lahustub mingil määral vees.DHA dihüdroksuatsetoon- mittetoksiline, kuntstliku päevituse kreemides.Metaanhape (HCOOH).terava hapuka lõhnaga, mürgine, sulamistemp. u 5C, värvitu, kergesti lenduv, söövitav. Leidub: kõrvenõges,

Keemia → Keemia
16 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Heelium

Seetõttu on heeliumi aatomite vahelised van der Waalsi jõud äärmiselt nõrgad ning avalduvad alles ülimadalate temperatuuride või väga kõrgete rõhkude juures. Lihtainena on heelium füüsikaliste omaduste poolest kõige lähedasem molekulaarsele vesinikule (võrdne arv elektrone). Heeliumi keemispunkt (-2690C) ja sulamispunkt (-2720C 25 atm juures) on palju madalamad kui teistel ainetel. Vedel heelium on värvuseta, väga kerge (~8 korda veest kergem) vedelik. Heeliumi puhul puudub kolmikpunkt (tahke ja gaasiline heelium ei saa koos eksisteerida) nagu veel. Vedela heeliumi jahutamisel temperatuurini -271 0C muutuvad vedeliku tihedus ja muudki omadused hüppeliselt. Sellisel temperatuuril juhib heelium ~200 korda paremini soojust kui vask, tal puudub täielikult viskoossus ja ta voolab hõõrdevabalt. See omapärane vedelik tungib läbi kitsaste pilude ja kapillaaride, moodustab edasiroomavaid kilesid. Kui

Keemia → Keemia
3 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Aine füüsikalised omadused, aine tihedus

1. Tahkes aines • asuvad aine osakesed lähestikku • osakestevahelised sidemed on üsna tugevad • osakesed paiknevad korrapäraselt, moodustades kristalli • igal osakesel on oma kindel koht • tahketel ainetel on kindel kuju 2. Vedelikus • osakesed võnguvad tugevamin kui tahkes aines • muudavad aeg-ajalt oma asukohta • osakesed ei asu korrapäraselt • vedelikul ei ole kindlat kuju • vedelik voolab 3. Gaasis • osakesed asuvad hõredalt • ei ole üksteisega seotud • osakesed liiguvad korrapäratult ringi • täidavad kogu ruumi, kus nad asuvad Aine sulamis- ning keemistemperatuur Kõikidel tahketel ainetel ja vedelikel on kindel sulamis-ja keemistemperatuur. Vedelike soojendamisel hakkavad osakesed energia kasvu tõttu järjest tugevamini võnkuma ning ühtlasi ka kohti vahetama, kuni lõpuks hakkab vedelik keema, s.t läheb üle gaasilisse olekusse

Keemia → Füüsikaline keemia
13 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Aineehitus

Osakeste paigutus - kristallvõre sõlmedes Vedel Ruumala - säilitab Kuju - ei säilita Osakeste paigutus - korrapäratu Gaasiline Ruumala - ei säilita Kuju - ei säilita Osakeste paigutus - korrapäratu Plasma Ruumala - ei säilita Kuju - ei säilita Osakeste paigutus - korrapäratu 2. Mis on faasisiire? Näide Üleminek ühest faasist teise.(sulamine; kondenseerumine; vedel heelium muutub ülivoolavaks) 3. Mis temperatuuril vedelik aurustub? Igal temperatuuril aurustub vedelik. 4. Millal me nimetame gaasi olekut auruks, millal gaasiks? ülal pool tkr -ilist nimetame ainet gaasiks, all pool tkr -ilist nimetame selle aine gaasilist olekut auruks. 5. Mis on küllastunud aur? Küllastunud aur on oma vedelikuga tasakaalus. 6. Mis on absoluutne niiskus? veeauru hulk, mis tavaliselt esineb 1 m3 õhus. kg Tähis - a ühik[a]= 1 3 m 7

Füüsika → Aineehitus
4 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Puhastusvahendid

Bioakumuleering ei ole tõenäoline. Tootja: Rekal Svenska AB, Rootsi 6 Tiina Ruven Puhastusvahendid C.G.R Toote kirjeldus: Närimiskummi eemaldaja Koostis: Sisaldab järgnevate ainete segu: negatiivse laenguga pindaktiivne aine, mitteioone pindaktiivne aine, tsitrus terpeen, petrooleum. Välimus: Läbipaistev vedelik Lõhn: Tsitrus Erikaal (20oC): 0.836 Värvus: Kahvatu helekollane pH ­ lahjendamata: pole määratletav Suletud pakendi säilivusaeg: kuni 3 a-t Kasutamine ja omadused: Kontsentraat sisaldab pindaktiivseid ja vabastavaid toimeaineid närimiskummi eemaldamiseks vaipadelt, kahhelkividelt ja rasketelt pindadelt. Lagundab kleepuvad sidused närimiskummi ja pinna vahel. Muudab närimiskummi eemaldumise tõhusamaks. Eemaldab kleepuva sadestise

Toit → Kokandus
58 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Uurimistöö tiitrimine

1.3 Sibula tiitrimine: Sibula tiitrimisel koorisin sibulalt kuivanud koore ning hakkasin seda riivima kaussi, nii, et saaks vajaliku koguse viljaliha. 10 grammile mahlasele viljalihale lisasin kuuma vett ja jätsin ta seisma kuumavee kaussi 15 minutiks. Seejärel kallasin saadud ainest 10ml mõõteklaasi ning seejärel keeduklaasi. Lisasin kaks tilka fenoolftaleiini ning hakkasin proovima, kui palju tuleb lisada NaOH lahust, et vedelik muudaks keeduklaasis värvi. Vedeliku värvi muutmiseks kulus 0.35ml NaOH lahust. Lk 4/9 Harilik pirn 2.1 Pirni ajaloost: Harilik pirn jõudis Euroopasse Väike - Aasiast läbi Vana - Kreeka ja Rooma. Prantsusmaal on pirn rahvulik puuvili. Loomulikult tuntakse seal ka väga palju ja väga erinevaid pirnitoidu retsepte. Pirne kasutatakse nii liha kui kalaroogade lisandiks

Keemia → Keemia
31 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Auto Hooldamine

Iga energia muutusega kaasneb energia kadu, lisaks esinevad hüdrosüsteemis kohalikud takistused ning hüürde ja lekke kaod. Kui jätta kõrvale kaod elektrimootoris siis kaod ajami hüdraulides saab jagada kaheks. 1) Kaod hõõrdumisele pumbas, klappides, silindrites ja hüdromootorites, neid iseloomustatakse mehaanilise kasuteguriga. 2) Kaod sisemistele ja välisleketele, mida iseloomustatakse ajami mahulise kasuteguriga. Hüdroajami elemendid Hüdroajamis on vedelik, hüdrauline energia muutub mehaaniliseks enegerigaks. Selleks et ajam normaalselt toimiks on vaja hulk hüdrosüsteemi elemente, mis tagavad hüdroajami tõrgeteta töö. 1) Paak töövedeliku jaoks 2) Pump koos pumba ajamiga 3) Süsteemi kaitseseadmed(kaitseklapp) 4) Reguleerimis seadmed võlli liikumis kiiruse ja õlirõhu 5) Juhtimisseadmed silindri juhtimiseks 6) Hüdrosilinder mehaanilise energia saamiseks 7) Süsteemi abi seadmed (filter ja torustik)

Auto → Auto õpetus
97 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Poska füüsika suuline arvestus

FÜÜSIKA SUULINE ARVESTUS – ROUND 2 1. Kirjelda vedeliku ehitust ja üldisi omadusi, mis eristavad vedelikku gaasist ja tahkisest. Vedelik – gaas: Vedelikud on palju tihedamad; molekulid palju lähemal. Vedelik – tahkis: Vedeliku molekulid on korratus liikumises - voolavus 2. Mis on märgamine ja mittemärgamine? Märgamine on olukord, kus vedelik mööda pinda laiali voolab. Mittemärgamine on olukord, kus pindpinevuse tõttu võtab vedelik kera kuju. 3. Võrdle ja põhjenda difusiooni ja soojusjuhtivust vedelikes ja gaasides. Difusioon on vedelikes väiksema kiirusega, sest vedelik on palju tihedam ja seega molekulid põrkuvad ajaühikus tunduvalt rohkem. Vedelike soojusjuhtivus on gaaside omast parem, kuna soojusjuhtivus oleneb ka aine tihedusest ja erisoojusest, siis tänu nendele on vedelike soojusjuhtivus parem. (Vedelike tihedus on u. 1000 korda suurem ning ka erisoojus on suurem.)

Füüsika → Füüsika
23 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Farmakoloogia 4 KT

loomal on 55-60% (kehamassist), noorloomadel 70-75%, vanadel ­ 50%. Mida rohkem on rasvkoe, seda vähem on vett. Inimestel: naised ­ 50%, mehed ­ 60%. - Erinevate kudede veesisaldus: Lihaskoes 50% organismi veehulgast Skeletis 14% organismi veehulgast Veres 5% organismi veehulgast - Vedelikke jaotumine ruumidesse: Intratsellulaarne 40% kehamassist Ekstratsellulaarne 20% kehamassist - Ekstratsellulaarne vedelik ­ moodustab 20% kehamassist; siia kuuluvad ka veri ja lümf; vere koostisest (elektrolüütide sisaldus) saab määrata vee ja elektrolüütide ainevahetuse häirete olemasolu; veri moodustab 5% kehamassist. - Interstitsiaalne vedelik ­ moodustab 14% kehamassist; kudede vahel olev vedelik; elektrolüütide sisaldus tühine; toimib voluumeni puhversüsteemina. - Transtsellulaarne vedelik ­ moodustab 2-3% kehamassist;

Meditsiin → Farmakoloogia
216 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Füüsika: olekud, aatomid, tuumareaktsioonid, universum

FÜÜSIKA SUULINE ARVESTUS ­ (viimane) 6.kursus ­ 12. klass 1. Kirjelda vedeliku ehitust ja üldisi omadusi, mis eristavad vedelikku gaasist ja tahkisest. Vedelik ­ gaas: Vedelikud on palju tihedamad; molekulid palju lähemal. Vedelik ­ tahkis: Vedeliku molekulid on korratus liikumises (vahetavad kohti) - voolavus 2. Mis on märgamine ja mittemärgamine? Märgamine on olukord, kus vedelik mööda pinda laiali voolab. Mittemärgamine on olukord, kus pindpinevuse tõttu võtab vedelik kera kuju. 3. Võrdle ja põhjenda difusiooni ja soojusjuhtivust vedelikes ja gaasides. Difusioon on vedelikes väiksema kiirusega, sest vedelik on palju tihedam ja seega molekulid põrkuvad ajaühikus tunduvalt rohkem. Vedelike soojusjuhtivus on gaaside omast parem, kuna soojusjuhtivus oleneb ka aine tihedusest ja erisoojusest, siis tänu nendele on vedelike soojusjuhtivus parem. (Vedelike tihedus on u. 1000 korda suurem ning ka erisoojus on suurem.)

Füüsika → Füüsika
17 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Meeleelundid

Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Ehitus Silmamuna on kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kestaga. Sarvkest ­ läbipaistev sidekesta osa. Läbi sarvkesta sattub valgus silma. Vikerkest ­ annab silmadele värvi, sõltuvalt pigmendist, mida ta sisaldab. Reguleerib silma sisse tuleva valguse hulka. Vikerkesta avaust nimetatakse silmateraks. Silmamuna tagumist osa täidab läbipaistev sültjas klaaskeha. Vesivedelik ­ läbipaistev vedelik, mis täidab silma eesmise ja tagumise kambri. Koosneb peamisel veest, vähesel määral sisaldab valku, glükoosi, vitamiine ja mineraalsooli. Silmalääts muutub kaugele vaadates lamedaks, lähedale vaadates kumeraks. Võrkkestal tekib vaadeldavast objektist ümberpööratud ja vähendatud kujutis. Võrkkestas on valgustundlikud rakud ­ kolvikesed ja kepikesed, mis võtavad vastu valgusärritusi. Kolvikestes ja kepikestes

Bioloogia → Bioloogia
90 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Alkoholid

kujul teatavasti ei esine. Polüvinüülalkohol on läbipaistev vees lahustuv aine. 4 3.Tioalkoholid Tioalkohole nimetatakse ka tioolideks eh merkaptaanideks. Neid võib vaadelda vesiniksulfiidi derivaatidena R- SH. Tioolid moodustavad kergesti naatriumvesiniksulfiidi toimel alküülhalogeenidesse : Etaandiool, etüülmerkaptaan on ebameeldiva lõhnaga vedelik, mille keemis temperatuur on 37 ' C. Tioolrühm on happelisem kui hüdroksüülrühm alkoholides. Näiteks etüülmerkaptaani pKa 11. Seetõttu moodustavad merkaptaanid leelisteda soolasid : Juba väga nõrgal oksüdeeriumisel moodustuavad tioalkoholid disulfiide (ditioeetreid), mis omakorda redutseeruvad kergesti ja pehmetes tingimustes tagasi tioalkoholideks : Taoline pöörduv -S-S sideme moodustmise ja katkemise protsess omab suurt tähtusts valkude struktuuri kujunemisel.

Keemia → Keemia
27 allalaadimist
thumbnail
4
docx

FÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED II

FÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED II *Mis on vahelduvvool? Vahelduvvool on elektrivool, mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad.  *Mida näitab vahelduvvoolu amplituud, hetk­ ja efektiivväärtus? Kuidas on omavahel seotud? Vahelduvvoolu amplituud  on voolutugevuse maksimaalne võimalik väärtus. Voolutugevuse hetkväärtus näitab voolutugevust konkreetsel  ajahetkel. Efektiivväärtus on keskmine voolutugevus vahelduvvoolu võrgus. Kõik iseloomustavad vahelduvvoolu perioodi vältel.  *Faasjuhe? Nulljuhe? Maandusjuhe? Faasjuhe on juhtmeliik, mis omad pinget maa suhtes. Nulljuhe on juhtmeliik, millel  puudub pinge maa suhtes ning tänu millele tekib kinnine vooluring. Maandusjuhe on juhtmeliik, mis on ühest otsast  ühendatud seadme metallkestaga ning teisest otsast maaga, voolutugevus suureneb järsult ja rakendub kaitse.   *Miks kasutatakse kaitsmeid? Kuhu need ühendatakse? Kaitsmeid kasutatakse elektrivoolu võrgus vooluringi  katkestamiseks, nend...

Füüsika → Füüsika
3 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Pascali seadus

Kasutamine: hüdraulised pidurid. Õhurõhk sõltub kõrgusest mere pinnast. Mida kõrgemale me tõuseme seda väiksem on õhkurõhk (sp et õhukihi paksus väheneb). See väljendub nt mägedes ronimisel (verejooksud jne). Üleslükkejõud sõltub põhiliselt keha vedelikus oleva osa ruumaalast. Mida suurem on see seda suurem on üleslükke jõud. Kui keha on täielikult vedelikus siis üleslükke jõud rohkem ei muutu. Lisaks sõltub üleslükke jõudvedeliku tihedusest, mida tihedam on vedelik seda suurem on üleslükke jõud (nt surnumeres) üleslükke jõu valem: Fü: roo korda g korda V ( roo on vedeliku tihedus, g on 10N/kg). Keha ujub siis kui tema üleslükke jõud on suurem kui raskusjõud, Fü on suurem kui F. (Fü- üleslükkejõud ja F- raskusjõud. Keha ujub ka siis kui tema tihedus on väiksem kui vedeliku tihedus (roo k on väiksem kui roo v) roo k - kehatihedus ja roo v - vedeliku tihedus. (nt puit, vedelik brusiin)

Füüsika → Füüsika
38 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Puhta vedeliku küllastatud aururõhu määramine dünaamilisel meetodil

Töö teostaja: Õpperühm: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll K. Lott 28.02.2011 13.03.2011 arvestatud: 14.03.2011 Skeem: Töö ülesanne Dünaamiline aururõhu määramise meetod põhineb aine keemistemperatuuride mõõtmisel erinevate rõhkude juures. Teatavasti keeb vedelik temperatuuril, mil küllastatud aururõhk on võrdne välisrõhuga. Keemistemperatuuride mõõtmine erinevatel rõhkudel annab küllastatud aururõhu temperatuuriolenevuse. Töö käik Uuritavaks vedelikuks oli benseen ning see oli õppejõu poolt juba eelnevalt valmis pandud. Lülitatakse sisse kolvi küte. Auru ja vedeliku segu tõuseb kolvis üles ja paiskub vastu termomeetri pesa. Auru ja vedeliku tasakaal saabub, kui termomeetri näit jääb stabiilseks.

Keemia → Füüsikalise keemia praktikum
44 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Aine ehituse alused

Pindpinevuseks nimetatakse vedeliku omadust kokku tõmbuda ning omandada võimalikult minimaalset pindala. Jõud deformeerivad vedelikukogust seda enam, mida suurem see kogus on. Pinal on molekulil suurem potentsiaalne energia. Vedeliku pinnal asuvale molekulile mõjub vedeliku sisse suunatud jõud. Pindpinevusjõuks nimetatakse jõudu, mida kokkutõmbuv vedelikupind avaldab temaga piirnevatele kehadele. Märgamisega on tegu kui vedelik tõkestamatult mööda pinda laiali voolab. Mittemärgamisega on tegu kui mingil alusel asuvad vedelikutilgad püüdlevad kera kuju poole. Piirnurk on nurk tasapinnalise aluse ja tasapinnaga piirneva vedelikukoguse vahel. Täieliku mittemärgamise puhul on veetilgad peaaegu kerakujulised, nurk on 180°. Osalise mittemärgamise puhul püüdlevad tilgad kera kuju poole, kuid täiuslikust ei saavuta, nurk on nürinurk. Osalise märgamise

Füüsika → Füüsika
178 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Areenid ja halogeeniühendid

ärevus, isupuudus, pahurus, närvilisus, depressioon. Alguses amfetamiini tarbival inimesel suureneb seksuaalne aktiivsus ja võimekus, kuid hiljem lõppeb see impotentsusega. Amfetamiini kasutamine on ajule, maksale ja südamele kahjulik ning võib lõppeda surmaga. 4) Benseeni valem, füüsikalised omadused ja kasutusalad C6H6, värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, mürgine vedelik, mis keeb 80 ºC ja tahkub 5,5 ºC juures, moodustades pikki nõeljaid värvuseta kristalle. Benseen lahustub vees halvasti, kuid seguneb igas vahekorras alkoholide, eetrite, ketoonide ja teiste mittepolaarsete lahustitega. Benseeni toodetakse kivisöetõrvast või nafta termilise töötlemise produktidest. Benseeni kasutatakse tohututes hulkades lähteainena nitrobenseeni, fenüülamiini (aniliini), fenooli, etüülbenseeni, klorobenseeni, stüreeni

Keemia → Keemia
83 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Alkoholid

· Hapetega annavad alkoholid estreid, väliselt meenutab see protsess happe ja aluse vahelist reaktsiooni. Sarnasus on siiski puhtväline ja estrid pole soolad, ehk küll neid nimetatakse analoogiliselt CH3OH + HNO3 = CH3NO3 + H2O (metüülnitraat) Tegelikult kulgeb protsess CH3OH + HONO2 = CH3 ONO2 + HOH Lämmastikhappe estritest on tuntuim propüültrinitraat (nn nitroglütseriin) kergestiplahvatav õline vedelik, mida kasutatakse südamerohuna (laiendab veresooni). Tahke kandjaga seotud propüültrinitraati kutsutakse dünamiidiks ja ta pole nii ohtlik. Dünamiidi leiutas Alfred Nobel. - Nitroglütseriin põleb temas sisalduva hapniku arvel , seda jääb isegi üle 2C3H5N3O95H2O + 3N2 + 6CO2 +1 / 2 O2 Seega tekib 1 mol (227 g) plahvatamisel 7,25 mol gaase. Nende ruumala nt oleks 7,25*22,4 = 162,4 liitrit, aga plahvatusele iseloomuliku

Keemia → Keemia
128 allalaadimist
thumbnail
9
odt

Alkohoolne jook Viski

mis saidki Ameerika viski alustaladeks. 3 Kuidas valmib piiritus? Rääkides ükskõik millisest viskist, on selleks Soti, Iiri, Kanada, Jaapani või Bourbon viski siis viis, kuidas seda toodetakse, on küllaltki sarnane. Vajatakse teravilja. Teraviljade idandatakse (linnaseviskide puhul), seejärel jahvatatakse, lisatakse keevale veele, tekkinud suhkrurikas vedelik kurnatakse, lisatakse pärm. Seejärel kääritatud produkt destilleeritakse kaks või enam korda. Alkohol, mis niimoodi saadaks, paigutatakse tammevaatidesse, kus see peab valmima teatud hulk aastaid. Seal reageerib vedelik vaadi sisepinnaga. Omandab värvi ja teatavad maitse- ning lõhnaomadused. Idandamine. Küpsed odraterad on, nagu ka kõik teisedki teraviljad, suure tärklisesisaldusega. idandamisel tärklise molekulaarstruktuur muutub sarnaseks suhkrutele. Suhkur olles toiduks

Toit → Joogiõpetus
44 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Keemia tasmetöö

Halogeenühendid: Paiknevad VII A rühmas. F-fluoor-fluoro, Cl-kloor-kloro, Br-broom-bromo, J-jood-jodo. Füs. Omadused- Mõned vähesed halogeenühendid on toatemperatuuril gaasilised. Alkoholid: Üldvalem- R-OH, Funkt. Rühm- OH-hüdroksüülrühm, Tunnuse lõpp ­ool, Füüsikalised omaduse: Metanool- Värvitu, iseloomuliku lõhnata, veega kergesti segunev, 10-15 g pimedaks jäämine, 40g surmav. Etanool: Värvusetu, iseloomuliku lõhna ja kõrvetava maitsega vedelik. Etanooli mõju organismile on halb, sest mida rohkem sa seda tarbid korraga seda hullemini ta organismile mõjub. Etanooli keemilised omadused- põleb, tekib süsihappegaas ja veeaur. Reageerimine metallidega- IA ja IIA rühm, Nt: 2CH3OH+Ca(CH3O)2Ca+H2 Reageerimine alustega(OH): Nt: C2H5OH+NaOHC2H5O+H2O Põlemine: C2H5OH+3O23H2O+2Co2 Dehüdraatimine- kui alkoholi molekulist eraldub vesi. Anorgaaniline: Keemiline side-iooniline side NaCl, Sulamistemp- üle 350 o, Keemistemp üle 750o,

Keemia → Keemia
9 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Kordamisküsimused rakenduskeemias: Tehnotroonika

Kordamisküsimused aines Rakenduskeemia (VL.0558) - Tehnotroonika 1. Materjalide füüsikalised omadused: nimetage ja iseloomustage neid. Tihedus, sulamistemperatuur, korrosioonikindlus. 2. Kuidas saab metallid liigitada lähtuvalt füüsikalistest omadustest (näided). Tihedus – kergmetallid (Al, Mg, Li, Na) Cu, Fe Raskmetallid(Hg, Au, Ag, Ir/Os) Sulamistemp: kergsulavad (Hg, Sn, Zn, Al) rasksulavad(Fe, Cu, Ni, W) 3. Raud ja rauasulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). Raua omadused: sulamistemp 1535 kraadi, plastiline, hea soojus- ja elektrijuht, hea korrosioonikindlus. Raua sulamid: malm(2-5% süsinikku, hapram kui raud, heade valuomadustega, halb keevitatus, kasutusel masinate kerede ja korpuste valamisel), teras(vähem, kui 2% süsinikku+teised lisandid, tugevam, kui raud, plastiline, hea korrisioonikindlus), roostevabateras(lisandiks Cr, vastupidav välismõjude korrodiseerivale toimele). 4. Vask ja vasesulamid (omadused, kasutamine, võrdlus)...

Keemia → Rakenduskeemia
12 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Geograafia küsimused ja ülesanded

Ida-Euroopa platvorm koosneb siin moondumata, tihti horisontaalselt lasuvatest pehmetest settekivimitest. 16. Mis kilbi lõunanõlval asub Eesti? Balti kilbi lõunanõlval. 17. Mille poolest erineb maakoor Eestis ja Soomes? Soomes katkendlikum, õhem ja koosneb valdavalt kividerohkest moreenist, harvem liivast ja viirsavist. Enamik aineid soojen. paisub, jahtudes tõmb kokku. Seda nim soojuspaisumiseks. Termomeetri töö töötab soojuspaisumine Mida kõrgem on temp, seda rohk vedelik paisub. Mida peenem on paisumistoru, seda tõesem on termomeeter. Termom möödab iseenda temp, sest samba kõrg sõltub sellest kui palju vedelik paisund on. Kuidas minu temp mõõdab? Kui mina olen vedeliku anumaga kontaktis, siis toimib soojusülekanne minult termomeetrile Seni kuni minu ja termom. Temp saavad võrdseks. Kuna temp on võrdsed, siis kuigi termom möödab enda temp, siis meie temp on võrdsed. Gradueerimine Termom vee-ja jää seisusse ja märgin skaalale 0

Geograafia → Geograafia
34 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Soojusnähtused autos

Jahutusvedeliku temperatuur peab mootoriplokis olema 90-95 °C . Jahutussüsteemi sagedasemad rikked on jahutusvedeliku lekkimine ja mootori ülekuumenemine. Jahutussüsteemi osad on: radiaator, termostaat, ventilaator, ventilaatori tiivik ja veepump. Radiaator koosneb kahest anumast ja südamikust. See asub tavaliselt auto esiosas. Südamik koosneb suurest hulgast õhukeste seintega torudest. Torude arv sõltub sellest kui võimsat radiaatorit vajatakse. Vedelik voolab püsttorudega radiaatoris üleval alla, õhk aga liigub südamiku sees torudega risti. Termostaadi ülesandeks on kaasa aidata mootori kiirele soojenemisele peale mootori käivitamist ning hoida temperatuuri vajalikul tasemel. Termostaat toimib järgmiselt. Külma mootori korral on termostaadi klapp, mille kaudu jahutusvedelik pääseb radiaatorisse, suletud. Mootori soojenemisel hakkab termostaadi sees olev aine paisuma ja avab klapi, mille kaudu vedelik pääseb radiaatorisse.

Auto → Auto õpetus
20 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Alkoholid, karboksüülhapped, süsinikuühendid

seguneb veega hästi. · Metanooli kasutatakse tööstuses lahustin, mootorkütusena ja mitmesuguste ainete valmistamiseks. · Saadakse metaani aeglasel oksüdeerumisel. CH3- CH2- OH etanool (viinapiiritus) · Saadakse pärmseenekeste toimel suhkrute (nt glükoosi) lahusele. Alkoholkäärimine: C6H12O6 2 C2H5OH + 2 CO2 · C2H4 + H2O C2H5OH · Füs. om.: iseloomulike lõhna, põletava maitsega, värvitu, vest väiksema tihedusega vedelik, seguneb veega, madal keemistemperatuur, hea lahusti. · On vähem mürgisem kui metanool. · Kasutatakse keemiatööstuses vedelate ravimite valmistamisel, desifitseerimiseks, lõhnaõlid, automootori kütusena. OH-CH2-CH2-OH etaandiool (etüleenglükool) · HOCH2CH2OH · Füs om.: värvitu, veest paksem, magusa maitsega, mürgine, seguneb veega. · C2H4O + H2O HOCH2CH2OH · Kasutatakse autode raskesti külmuvate jahutusvedelike koostises

Keemia → Keemia
99 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Lühikokkuvõte

n = m/M = m/V M ­ molaarmass Vm ­ molaarruumala (22,4) m ­ mass n ­ moolide arv ­ tihedus mol/mol; m/M; V/Vm (gaas); V/M (vedelik) Metanool (CH3OH) Tuntud puupiirituse nime all, sest teda saadi puidu utmisel. Nüüdisajal saadakse CO redutseerimisel katalüsaatorite abil (CO + 2H2 CH3OH). Väliste omaduste poolest sarnane etanooliga, piirituse lõhnaga vedelik. On aga erakordselt mürgine vedelik, 5-10 ml vedeliku sissevõtmine võib põhjustada raske mürgistuse ja pimedaksjäämise. 30 ml metanooli on aga surmav. Metanool imendub ka läbi naha ja isegi aurude sissehingamisel võib saada mürgistuse. Metanooli kasutatakse keemiatööstuses suurtes kogustes ­ on näiteks metanaali tootmise lähteaine. Metanoolist toodetakse lõhna- ja värvaineid, ravimeid, mürkkemikaale. Metanool on lahustite koostisosaks. Mõnedes kohtades kasutatakse metanooli automootorite kütusena.

Keemia → Keemia
349 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Värvimine

Võib tekitada põletikku. Ksüleen Aromaatne süsivesinik Ärritab nahka. Võib tekitada põletikku. Tärpentin Terpeeni tuletis (derivaat) Hingamisel mürgine. Võib tekitada põletikku. Trikolooretüleen Torkava lõhnaga vedelik Mürgine. Võib tekitada põletikku. Perklooretüleen Torkava lõhnaga vedelik Mürgine. Võib tekitada põletikku. Puitpindade eeltöötlus Puidul on mitu eriomadust, mida viimistleja on vaja teada. Üks maalritöö õnnestumist

Ehitus → Ehitusviimistlus
156 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Pneumaatika

uurimisega. Hüdromehaanika omakorda jaguneb hüdrostaatikaks ja hüdrodünaamikaks. Hüdrostaatika tegeleb vedeliku tasakaalu uurimisega ja hüdrodünaamika uurib vedelike liikumist. 1.Rõhk vedelikes Vedelikke ja gaase on lihtne eristada tahketest kehadest, kuna nad ei oma kindlat kuju s.t võtavad anuma kuju kuhu nad on pandud. Kui me võrdleme vedelikku gaasiga, siis märkame, et nende füüsikalised omadused on väga sarnased näiteks nii vedelik kui ka gaas võivad voolata, neil on madal aurumis-ja tahkumistemperatuur, sellepärast vaadeldakse sageli vedeliku ja gaasi omadusi koos. Kuid ometi on neil ka erinevused, näiteks: vedelikku me näeme silmaga, aga enamikku gaase me silmaga eristada ei suuda. Samuti on erinevus selles, et gaas täidab kogu anuma kus see gaas asub, aga vedelik ei täida vaid koondub anuma põhja lähedusse (v.a juhul kui vedelikku on niipalju, et see täidab anuma ääreni)

Masinaehitus → Pneumaatika ja hüdraulika
30 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun