Difraktsioon- Nähtus mille puhul lained painduvad tõkete taha mis on sama suurus järgus või väiksemad lainepikkused Koherentsus sama pikkuse või sagedusega lained Heliallika amplituud ehk heli intensiivsus sõltub temasse salvestatud energiast, see on löögi, tõmbe, hõõrdumise või puhumise tugevusest Polarisatsioon on lainete võnkesuunda kirjeldav omadus Kui valguskiir langeb kahe erineva läbipaistva keskkonna lahutuspinnale, siis valgus murdub ehk muudab oma levimissuunda. Valguslaine murdub tingimusel, et keskkonnad on erineva murdumisnäitajaga (ehk optilise tihedusega) ja valgus saab minna esimesest keskkonnast teise. Murdumisnäitaja näitab, kui palju valgus kindlasse keskkonda üleminekul murdub Valguskiired levivad ühtlases keskkonnas sirgjooneliselt, kuni jõuavad mingi teise keskkonna lahutuspinnale, kus valgus neeldub või muudab levimissuunda. Kui valguskiir sel juhul tagasi pöördub eelmisesse keskkonda, siis seda nimetatakse peegeldumiseks. Valgus võib
b. Pikksilm nurksuurendus c. Luup nurksuurendus d. Fotokaamera joonsuurendus 2. Millise suurusega kujutis tekib erinevate peeglite korral? a. Tasapeegel kujutis on sama suur kui objekt b. Kumerpeegel kujutis on väiksem kui objekt c. Nõguspeegel kujutis on suurem kui objekt 3. Vali igale nähtusele sobiv termin a. Elektri ja magnetvälja võnkumised toimuvad ainult ühes tasandis polariseerutud valgus b. Mitme valguslaine liitumine interferents c. Kk murdumisnäitaja sõltuvus valguse sagedusest dispersioon d. Valguslainete paindumine tõkete taha difraktsioon 4. Levides punktist A punkti B, valib valgus tee, mille läbimiseks kulunud aeg/teepikkus on minimaalne 5. Footoni energia on võrdeline/pöördvõrdeline valguse sagedusega 6. Millise optika haru korral pole oluline valguse levimisviis, vaid ainult levimissuund? a. Geomeetriline optika b. Laineoptika c
jõududega, mis on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. 2. Bernoulli võrrand Bernoulli võrrand seob voolava vedeliku rõhu, voolu kiiruse ja asendi potentsiaalse energia ning kirjeldab energia tasakaalu voolava vedeliku joas. Võrrandi tuletas Sveitsi matemaatik Daniel Bernoulli (17001782). 3. Valguse murdumine, murdumisseadus, murdumisnäitaja Valguse murdumine ehk valguse refraktsioon on laine levimissuuna muutus kahe keskkonna lahutuspiiril. Valguslaine murdub tingimusel, et keskkonnad on erineva optilise tihedusega ja valgus saab minna esimesest keskkonnast teise. Valgus murdub, kuna optiliselt mittehomogeensetes keskkondades valguse levimiskiirus muutub. Valguse murdumisel põhineb paljude optikariistade töö (prillid, luup, mikroskoop, binokkel jm.) Valguse murdumise tõttu tekivad paljud optilised atmosfäärinähtused, nagu näiteks vikerkaar, tähtede vilkumine, halo.
Näiteks: elektriküünlad jõulupuul, elektrilambid rühmiti trammides. rööpühendus- Vool hargneb, Voolutugevus magistraaljuhis võrdub harude voolutugevuste summaga., Pinge kõikide juhtide otstel on sama., Ta takistus peab olema võimalikult suur, väga palju kasutatakse. See võimaldab: 1) valmistada tarbijat kindlale pingele, 220V; 2)tarbijaid eraldi sisse ja välja lülitada Valguse murdumine- nimetatakse laine levimissuuna muutust kahe keskkonna lahutuspiiril. Valguslaine murdub tingimusel, et keskkonnad on erineva optilise tihedusega ja valgus saab minna esimesest keskkonnast teise. Lainete interferents- Nähtus, mis tekib mitme ühesuguse lainepikkusega laine liitumisel Coulombi seadus- ehk elektrostaatilise vastasmõju kvantitatiivne seadus Newtoni esimene seadus ehk inertsiseadus väidab, et keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga.
(pooljuhtdioodidest), mis on omavahel elektriliselt ühendatud suurteks patareideks. Kui ühendada pooljuhid voolutarvitiga, siis suunduvad elektron ja auk oma pooljuhtide poole tagasi, tekitades elektrivoolu. 8. Footonil pole seisumassi. Footoni mass on formaalne ja on seotud energia-mass seosega: m=h*f / C2. Footoni impulss on määratud tema massi ja kiiruse korrutisega ning selle suund ühtib valguslaine levimissuunaga. 9. Footoni seisumass on 0 ning seetõttu liigub ta vaakumis alati valguse kiirusega C. Ta ei saa eksisteerida paigalolekus. 10. Valguse rõhk on mehaaniline mõju, mille pinnale ta langeb. Valguse rõhk on võrdeline intensiivsusega mida rohkem footoneid ajaühikus pinnaühikule langeb, seda suurem on valguse rõhk. 11. Neid keemilisi reaktsioone, mis toimuvad ainult valguskvantide osavõtul nimetatakse fotokeemilisteks
Iseloomustab:energia,mass,1aineosake. Kõik valgusallikad kiirgavad valgust kvantide kaupa. Kvanti käsitletakse,kui ühte energia portsionit. Fotoefekt:kiirguse langedes metallipinnale võib sealt välja lüüa elektrone. Tekkimise tingimus: ühe footoni energia peab võrduma elektronide väljumistööga. E = A. E=ühe footoni energia, A=elektronide väljumistöö. Fotoefekti seaduspärasused:Valguse poolt metalli pinnast ühes sekundis eraldunud eletronide arv on võrdeline valguslaine intensiivsusega(mida suurem on kiirus,seda rohkem eraldub elektrone). Fotoelektronide maksimaalne kineetiline energia kasvab võrdeliselt valguse sagedusega ja ei sõltu valguse intensiivsusest(elektronide eraldumise kiirus sõltub kiirguse sagedusest). Energia jäävuse seadus fotoefektikohta:ühe footoni energia peab võrduma elektronide väljumistööga ja fotoelektroni kineelilise energia summaga.h*f = A+m*v2/2. m=9,11*10-31kg. E = A+K. Ühe footoni energia=h=6,62*10-34 J*s
2)Ringliikumist iseloomustavad suurused.Mõisted,ühikud,valemid. · Ioonkiirus see on läbitud kaare pikkuse ja aja suhe. Tähis-v Ühik-1m/s Valem- v=l/t · Kesktõmbekiirendus tekib ainult ringi liikumisel. On põhjustatud kiiruse sunna muutumisest ringil. Tähis a Valem- a= v2 /r · Nurkkiirus oomega on pöördenurga ja selle sooritamiseks kulunud aja suhe. Tähis- Valem- Ühik-1rad/s 3)Laineid iseloomustavad suurused. · Lainepikkus on kaugus valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva naaberpunkti vahel. · Laineperiood T on aeg, mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks. · Laine kiirus v näitab, kui pika tee läbib laine ajaühikus. v=l/t · Mõõtmine- Seismilisi laineid mõõdetakse seismomeetriga. Valemid- = vT v = f 4) Vaba võnkumised ja sund võnkumised ja näited nende tekkimise kohta. · Vaba võnkumine toimub süsteemi siseste jõudude puhul. Nt: kella pendel,kiik, metronoomi osuti.
1. Mis on lainefront? Lainepind ehk lainefront on pind, millel kõik keskkonna punktid võnguvad ühes ja samas lainefaasis. 2. Mida kirjeldatakse valguskiire abil? Defineeri kiire mõiste valguskiir on mõtteline joon, mis näitab valguslaine levimissuunda ruumis. Homogeenses keskkonnas on valguskiired alati sirgjooned. 3. Miks ei ole võimalik valguskiiri vaadelda? mida saame vaadelda? Igapäevaelus saame jälgida mitte valguskiiri, mis on mõttelised jooned, vaid valgusvihkusid, mis oma olemuselt kujutavad paljudest valguskiirtest koosnevaid kimpe 4. Kirjelda koonduvat valgusvihku (kiirte abil, vihus sisalduva energia abil) Koonduvas valgusvihus lähenevad kiired üksteisele. Valgusvihus kiirte sihis
omavahel elektriliselt ühendatud fotoelemente; kosmoselaevades, elektrijaamades, ka kosmosesse paigutatavates) jne. Fotoelemendis tekib valguse toimel elektrivool või muudetakse valgusenergia elektrienergiaks. Footoni energia on määratud talle vastava laine sagedusega. Footonil puudub seisumass, ta ei saa eksisteerida paigalolekus. Footoni impulss on määratud tema massi ja kiiruse korrutisega ning selle suund ühtib valguslaine levimissuunaga. Kui footonid langevad mingile kehale, annavad nad oma impulsi sellele üle. Valguse rõhk on võrdeline valguse intensiivsusega. Footoni põrkumisel vaba elektroniga väheneb footoni energia ja suureneb kiirguse lainepikkus. Fotokeemilisteks nimetatakse reaktsioone, mis toimuvad vaid valguskvantide osavõtul (fotosüntees, osooni tekkimine, pildistamisel). E (kvandi)energia (J) Ek kineetiline energia (J) A väljumistöö (J) lainepikkus (nm) v kiirus (m/s)
valgust kehas neeldub Kriitpaber 85 ja vähem peegeldub. Valguse neeldumisel Kirjutuspaber 6080 kehtib energia jäävuse Värske lumi 85 seadus: energia ei teki Inimese nahk 35 ega kao, vaid muundub ühest liigist teise. Must samet 0,5 Valguse murdumine Valguse murdumiseks nimetatakse laine levimissuuna muutust kahe keskkonna lahutuspiiril. Valguslaine murdub tingimusel, et keskkonnad on erineva optilise tihedusega ja valgus saab minna esimesest keskkonnast teise. Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/valgustid .htm http://www.sloleht.ee/index.aspx? id=190119&d=20060120&a=1 http://et.wikipedia.org/wiki/Valguse_murdumine http://www.koolielu.ee/files/fyysika Füüsika õpik VIII klassile
on ise värvusetu. Just valguse interferents on see, mis teeb seebimullid nii mitmevärviliseks. Interferentsi maksimum tekib siis kui liituvad samas faasis olevad lained, vastupidiselt sellele miinimum ehk kui lained liituvad vastupidistes faasides.Valguslained peegelduvad osaliselt õhukese kelme pinnalt, osaliselt aga lähevad kelmesse. Ka kelme teisel pinnal esineb valguslainete osaline peegeldumine. Pärast peegeldumist kile alumiselt pinnalt väljub valguslaine kile ülapinnast. Loomulikult läheb osa valgust ka kilest läbi, kuid meie vaatleme ainult peegeldunud valgust. Kile jaotab iga laine kaheks. Need läbivad erinevad teepikkused, st. et lainte vahel tekib käiguvahe ja kust väljudes võivad nad interferentsida. Valgus liigub aatomitest lainejadadena. Seepärast peab kile olema nii õhukene, et talle langev lainejada oleks tema paksusest märgatavalt pikem. Kilede värvus tuleneb sellest,et neile langev valge valgus on liitvalgus.
Füüsika-valgusõpetus 1. Geomeetriline optika on optika, kus valguslaine asemel kasutatakse vaguskiire mõistet 2. Valguskiireks nim joont ruumis, mis näitab valgusenergia levimise suunda 3. Geomeetrilise optika põgiseadused on valguse sirgjoonelise levimise seadus, murdumise seadus ja kiirte pööratavuse printsiip 4. Peegeldumist ebatasesekt pinnalt nimetatakse valguse hajumiseks 5. Valguse levimissuuna muutuimist üleminekul ühest keskkonnast teise nim murdumiseks 6. Prismast väljunud valgus kaldub alati prisma aluse poole
Milline on valguse murdumisseadus? Kahe labipaistva keskkonna lahutuspinnal valguskiir murdub, langemis ja murdumisnurga siinus on jaav Mis on valguse polarisatsioon? Valgusallikast lahtuvas valguses toimuvad elektri-ja magnetvalja vonked koikides valguse levimissuunaga risti olevates sihtides, polariseeritud valguses vaid uhes maaratud sihis. Polarisatsioon naitab, et valguslained on ristlained. Mis on valguse dispersioon? Murdumisnaitaja soltuvus valguslaine sagedusest. Mida suurem on valguse sagedus, seda suurem on murdumisnaitaja. N=sin/sin Mis on 1 dioptra? Üks dioptria on sellise läätse optiline tugevus, mille fookuskaugus on üks meeter. Ühik 1/m
16. Sumbuvad võnkumised-võnkumise kiirus ja ulatus vähenevad aja jooksul.Sumbumatud võnkumised- võnkumine, mis ei muutu, sest väliselt kompenseeritakse takistusjõude. 18. Resonantsiks nimetatakse nähtust, kus välise mõju sagedus kokkulangemisel süsteemi vabavõnkumise sagedusega suureneb võnkeamplituud märgatavalt. Resonantsi saab kasutada tundmatu võnkesageduse määramisel. 19. Laineks nimetatakse võnkumiste edasikandumist ruumis. Mehaanilinelaine vajab keskkonda. Helilaine valguslaine veelaine. Lainega kandub edasi ainult võnkumine ehk energia mitte aine. 20. Kui osakesed võnguvad laine levimise sihis, siis nim lainet pikilaineks(heli), sest on elastne keskkond ja osakesed mõjutavad üksteist antkase võnkumine osakeselt osakesele. Kui osakesed võnguvad risti laine levimise sihiga siis on tegu ristlainega. 21. Suurused.Võnkeamplituut xo,m period T,s sagedus f,hz, laine kõrgus h on laineharja max punkti ja min punkti vahe.
ja f on sagedus (pööret/s) 4. Lained Laineks nimetatakse võnkumise levimisprotsessi ruumis. Laine kui häiritus levib keskkonnas lõpliku kiirusega.Lained jagunevad ristlaineteks ja pikilaineteks, keskkonna järgi ruumelastsuslaineteks ja kujuelastsuslaineteks. 5. Lainete omadused Laine põhitunnuseks on energia edasikandmine. Näiteks helilaine kannab edasi helienergiat (muidu me ei kuuleks heli), valguslaine kannab edasi valgusenergiat (muidu me ei näeks valgust).Näiteks :Lainete omadused mingis merepunktis sõltuvad:tuule kiirusest, suunast ja nende väärtuste ajalis-ruumilisest jaotusest , rannajoonest, merepõhja iseloomust (sh. lainete ja rannajoone ning merepõhja vastasmõjust), lainetevahelisest energiavahetusest, hoovustest, stratifikatsioonist (suhteliselt vähe) 6. Lainepikkus, sagedus, periood ja levimiskiirus
Valgusoptika Valguse kohta on 2 teooriat: 1)Laineteeoria 2)Korpuskulaarne teooria (osakeste tooria) Valgus kui elektromagnetlaine Valguslained on ristlained, milles risti võnguvad elektriväli ja magnetväli. On tehtud kindlaks, et inimese silm on tundlik just elektrivälja muutustele. Nähtav valgus on lainepikkustega 380-760nm . Laine pikkus ja sagedus on seotud valemiga C = Lambda * f , f = C / Lambda C = 3 * 108 m/s f = sagedus (Hz) Valge valgus on liitvalgus, ta koosneb 7 spektrivärvi valgustest: Punane – 760-630 (nm) Oranž – 630-600 (nm) Kollane – 600-570 (nm) Roheline – 570-520 (nm) Helesinine – 520-470 (nm) Sinine – 470-420 (nm) Violetne – 420-380(nm) Valguse murdumine Kui valgus jõuab levimisel 2 läbipaistva keskkonna lahutuspinnale, siis osa temast tungib edasi teise keskkonda. Muutes oma leviku suunda Üleminekul tekib Snelli seadus ...
Valguse interferents tähendab igaljuhul lainete liitumist, aga iga lainete liitumine ei ole veel interferents! Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Õlikile tekib tänaval siis, kui näiteks lombile valgub peale õli. Õli valgub veepinnal monomolekulaarseks kihiks. Õlikilele langeb valguslaine 0. Punktis A osa valgust peegeldub lainena 1, teine osa murdub õlisse ja üks osa sellest väljub lõpuks lainena 2. Lained 1 ja 2 levivad samas ruumi osas koos. Laine 2 on aga läbinud pikema maa kui laine 1, st laine 2 on lainest 1 mahajäänud faasis, st nad kohtuvad erinevates faasides. Tulgu laineid 0 nii palju kui tahes, kogu aeg on 1 ja 2 vahel sama faasinihe, st 1 ja 2 on koherentsed ehk seostatud.
· Meelelahutuses holograafias, visuaalkunstis Laseris on kiirguraine paigutatud kahe peegli vahele. Kiirguraineiks on väga mitmesugused gaasid, tahkised, klaasid või vedelad värvainelahused. Nad sisaldavad aatomeid, mida saab võimsa valgusallika (välguti, teise laseri) või elektrivoolu abil ergastada tavaseisundist energiarikkamasse poolpüsivasse ,,ooteolekusse". Kui mõned ergastatud aatomid kiirgavad algolekusse tagasi langedes valguslaine, sunnivad ehk stimuleerivad need mikrosähvatused ka ,,ootel" naaberaatomeid oma energiavaru lainesse loovutama. Pendeldades peeglite vahel edasi-tagasi, valgusvoog üha võimeneb. Teine peegel laseb osa temale langevast valgusest läbi. Temast väljub peeglipaari telgjoont mööda ere peen laserikiir. Seega on laser üks valgusallika eriliike. Kuid kui tavavalgustist väljuvaid valguslaineid võiks
Tähis- T T=1/f, kus T-periood(s-sekund), f- sagedus(Hz- herts) Laine sagedus Laine sagedus mitu võnget teeb laine ajaühikus. Tähis f f=1/T Hz= 1/s Laine kiirus Laine kiirus näitab, kui pika tee läbib laine ajaühikus Tähis v v=f x = 1/T x = /T Vaakumis valguse levimiskiirus tähistatakse c-ga. Laine faas · Laine faas määrab ära muutuva suuruse väärtuse antud aja hetkel Valguse intensiivsus Valguse intensiivsus näitab, kui palju energiat kannab valguslaine ajaühikus läbi pinnaühiku. Tähis l Lainepikkus Lainepikkus on kahe laine naaberharja või nõo vaheline kaugus. V= /T => = v x T -lainepikkus(m-meeter), v- kiirus (m/s), T-periood (s-sekund), 1m=1m/s x s= 1m =v x T T=1/f =v x 1/f = v/f c- Valguse levimise kiirus c= 3x 10 astmes 8 m/s Lainete difraktsioon Difraktsioon lainete kõrvalekaldumist sirgjoonelisest levimisteest ning nende paindumist tõkete taha. Intefrents
nähtust valguse levimisel, mis on tingitud valgusele ette jäävatest tõketest. See avaldub kõige selgemini valguse levimises geomeetrilise varju piirkonda. Juhul kui lainepikkus on märgatavalt väiksem tõkke mõõtmetest, siis on difraktsioon nõrk ja raskesti avastatav. Just niisugune on olukord valguse kasutamisel. Difraktsiooninähtused on seletatavad Huygensi Fresneli printsiibi abil, mis kehtib kõikide lainete puhul.(vaata joonis lk.38 ) Printsiip: Kõiki valguslaine frondi punkte võib vaadelda uute valgusallikatena, millest kiirgunud lainete interfereerumise tulemusena määratakse lainefrondi iga uus asend. Lainefrondi punktidest väljunud laineid nimetatakse sekundaarlaineteks. Kui võnkumine on jõudnud mingisugusesse ruumipunkti, siis see punkt muutub uueks võnkumiste levitajaks. Nii ongi iga lainefrondi punkt sekundaarlaine allikaks. 4.Elektriälja tugevus Elektrivälja iseloomustavat suurust E nimetatakse elektrivälja tugevuseks antud punktis.
Sest, magnetväli käitub samamoodi nagu elektriväli ja valguse registreerimisel tekitab signaali just elektriväli. 20. Mis on lainepikkus, periood, sagedus ja intensiivsus? Lainepikkus näitab kaugust kahe samas võnkefaasis oleva punkti vahel.(nt. naaberlaine harja vahel). Laineperiood näitab aega, mis kulub ühe täisvõnke tegemiseks ehk ühe lainepikkuse läbimiseks. Sagedus näitab mitu täisvõnget tehakse ühes ajaühikus. Valguse intensiivsus näitab kui palju energiat valguslaine kannab läbi pinna ühiku. 21. Nimeta põhivärvused. Sinine, roheline, punane. 22. Mis on osaline ja täielik värvipimedus ja kui tihti esineb? Osaline värvipimedus on see, kui inimene ei erista peamiselt rohelist ja punast värvust. (Daltonism) 23. Mis on ja kuidas tekib infra- ja ultravalgus? Infravalguse lainepikkus on suurem kui nähtaval valgusel ja seda kiirgavad kõik kehad, mille temperatuur on ümbritsevat keskkonnast kõrgem.
33. Kuidas arvutada elektromagnetlainete levimise kiirust keskkonnas? Millega vórdub nende kiirus vaakumis? 34. Kus ja kuidas kasutatakse elektromagnetlaineid? Laineoptika (Voolaid) §2.-§8. 1. Mida kujutab endast elektromagnetlaine? 2. Millisel kahel viisil saab iseloomustada elektromagnetlainet ja mida sel juhul mõõdetakse? 3. Milline on valguslaine olemus? 4. Mis liiki laine on valguslaine ja miks? 5. Milline osa valguslainest põhjustab nägemisaistingu? 6. Mis on lainefront? 7. Millal on tegemist tasa- ja millal keralainetega? 8. Mida nimetatakse valguse lainepikkuseks, laine perioodiks ja sageduseks? 9. Kuidas arvutada valguslainete kiirust? 10. Mis ja kuidas määrab valguse intensiivsuse? 11. Milline on valguse lainepikkuste vahemik ja millised on äärmised värvused? 12. Nimeta vikerkaarevärvid. 13
Valguse difraktsioon. Valguse difraktsioon on nähtus, mis laseb otsustada, et valgus on laine. Valguse difraktsiooniks nimetame valguslainete paindumist tõkete taha. Difraktsiooninähtus esineb ka mehaaniliste lainete korral, näiteks merelained või häälelained, ka need painduvad tõkete taha.Kui paigutada laine levimise teele ette takistus, avaga ekraan, siis on võimalikud kaks juhtu. Laine, mis pääseb avast läbi tekitab laine ainult ava taga ja ekraanil näeme ava suurust valguslaiku. Kui aga tagada teatud tingimused tekitab seesama laine valgustatud ala ka selles ekraani piirkonnas, kus ta esimese katse ajal seda ei teinud. Teises katses on selgelt näha, et valgus rikub oma sirgjoonelise levimise omadust. Kõigepealt, millised on need tingimused, mis peavad olema täidetud? Ava või tõke peab olema lainepikkuse mõõdus. Edasi, kuidas selgitada laine paindumist tõkke taha? Lähtudes Huygensi printsiibist s...
läbitavusega. Optiliste sageduste juures ( 1014 Hz ) on tavaliselt : = 1 .Seega tuleb leida olenevus sagedusest. Normaalse dispersiooni nähtusest tuleneb valguse lagunemine spektriks prismast läbiminekul. Seda kasutatakse aine kiirgus- ja neeldumisspektrite uurimisel. Vastavaid riistu nimetatakse prismaspektrograafideks. Valguse hajumine. Klassikalise füüsika seisukohast, tekib valguse hajumine sellest, et ainet läbiv valguslaine paneb aatomeis olevad elektronid võnkuma.Homogeenses keskkonnas sekundaarlained kustutavad üksteist täielikult kõikides suundades, väljaarvatud primaarlaine levimise suund.Seepärast valguse hajumist ei esine. Valguse hajumine tekib ainult heterogeenses keskkonnas. Selliseid keskkondi nimetatakse sogasteks keskkondadeks: - suits s.o. gaas, kus hõljuvad tahke aine väikesed osakesed; - udu s.o. gaas, kus on väikesed vedeliku piisad; - suspensioon s.o
(vaakumis on lainepikkus vahemikus 380 760 nm), laineperiood T, mis näitab aega, mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks, laine sagedus f, mis näitab, mitu täisvõnget laine teeb ajaühikus, laine kiirus v, mis näitab, kui pika tee läbib laine ajaühikus (vaakumis c = 3·108 m/s), lainefaas E, mis määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel ning valguse intensiivsus I, mis näitab kui palju energiat valguslaine kannab ajaühikus läbi pinnaühiku. Erineva lainepikkusega valguslained põhjustavad erinevaid värvusaistinguid, mida inimesed tajuvad erinevalt. Põhivärvusteks on punane, roheline ja sinine, mida omavahel erinevas vahekorras segades on võimalik saada erinevaid värvusi (valge saab suhtega 1:4,6:0,06, musta 1:1:1). Värvusaistingud on subjektiivsed. Arvatakse, et silmas on kolm pigmenti, mis neelavad punast, rohelist ja sinist valgust
Füüsika Võnkering- vabade elektromagnet võnkumiste tekitaja. mis koosneb induktiivpoolist(vanemates õpikutes nimetatakse ka induktsioonpool) ja kondensaatorist ja neid ühendavatest juhtmetest. Võnkumisi iseloomustavad suurused magnetvälja energia, elektrivälja energia, kondensaatori mahtuvus, induktiivsus. Võnkumiste tekitamiseks lülitatakse võnkeringi kondensaatori külge korraks ka alalisvooluallikas. Analoogiline süsteem on mehaanikas vedrupendel, kus võnkumiste tekitamiseks on vaja vaid pendel tasakaaluasendist välja viia ja siis lahti lasta.. 1.Kondensaator laetakse välise vooluallika abil ja erimärgiliselt laetud plaatide vahele tekib elektriväli. 2.Vooluallikas kõrvaldatakse ja laetud kondensaator ühendatakse juhtmetega läbi induktiivpooli, misjärel kondensaator hakkab tühjenema läbi induktiivpooli ja kondensaatori elektrivälja energia muundub poolis voolu magnetvälja energiaks. 3.Nüüd la...
on vaja, et rekombinatsioone koos kvantide ehk footonite eraldumisega toimuks rohkem kui kvantide neeldumisi. Selleks tuleb siirde piirkonnas luua pöördhõive. Seda võib saavutada laengukandjate intensiivse sisestamisega heterosiirdesse (nagu see toimus esimestes pooljuhtlaserites 1960. aastatel). Kirjeldatud tingimustel tekibki valguskvante rohkem kui neid neeldub, mille tulemusena siirde tasapinnas leviv valguslaine võimeneb, s.t tema amplituud kasvab. tulekuga pooljuhtlaserid on oluliselt edendanud arengut Informatsioon ja Optoelektroonika Technology, et nüüd, see on praegu kõige kiiremini kasvav valdkond optilise side, mis kõige tähtsam, oluline allikas laser kiudoptilised side. pooljuhtide laser koos madala kaotus kiudoptilised, kiudoptilised side oli oluline mõju, ja kiirendada oma arengut Seega võib öelda, et ilma tekkimist pooljuhtlaserid, ei ole tänapäeva optilise side
Fotoefekt elektronide väljalöömine ainest valguse mõjul. Avastaja : H.R. Hertz. Fotoefekti katse- elektroskoop, tsinkplaat, lamp. Kui plaat laadida negatiivselt , tühjeneb elektroskoop kiirest; kui laadida positiivselt, ei juhtu midagi; kui panna valguse ette klaas, ei kaota negatiivselt laetud plaat enam elektrone, elektroskoop ei tühjene. Toimub: valgus lööb plaadi pinnast välja elektrone. Tulemus: * fotovoolu tugevus on võrdeline valguslaine intensiivsusega. * valguse intensiivsuse muutmisel elektronide kineetiline energia ei muutu.* kineetiline energia kasvab võrdeliselt sagedusega. * elektron omandab energia, mis on piisav metallioonide külgetõmbest vabanemiseks. Einsteini võrrand: hf=A+mv2/2 (v-kiirus). Väljumistöö töö, mida footon peab tegema aine positiivsete ioonide tõmbejõudude ületamiseks. Tähis: A Ühik: J. Fotoefekti punapiir selline lainepikkus, millest pikemad lained ei
Päikeselt lähtuvast UVst jõuab Maapinnani vaid tühine osa suurem osa UVst neeldub Maa atmosfääris sisalduvas osoonikihis. Millist nähtust nimetatakse valguse peegeldumiseks? Valgusenergia tagasipöördumist mingilt pinnalt esialgsesse levimiskeskkonda Sõnasta valguse peegeldumise seadus valguse langemisnurk on võrdne valguse peegeldumisnurgaga Millist nähtust nimetatakse valguse murdumiseks? Laine levimissuuna muutust kahe keskkonna lahutuspiiril. Valguslaine murdub tingimusel, et keskkonnad on erineva optilise tihedusega ja valgus saab minna esimesest keskkonnast teise Mida iseloomustab keskkonna absoluutne murdumisnäitaja? Absoluutsne murdumisnäitaja on aine murdumisnäitaja vaakumi suhtes, st kui valgus tuleb vaakumist (ligikaudu ka õhust) mingisse keskkonda Sõnasta valguse murdumisseadus? Langev kiir, murdunud kiir ning langemispunktist kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud normaal asuvad ühes ja samas tasapinnas
(jää sulamistemperatuuri) ning absoluutse nulltemperatuuri vahe jagamise1273,16 osaks. · 1 mool (mol) on ainehulk, mis sisaldab samapalju osakesi kui on aatomeid 0,012 kg süsiniku isotoobis 12 C (see on Avogadro arv NA= 6,02 x1023). Mõõtühikud, mõõtmine ja mõõteviga · 1 kandela (cd) on võrdne sellise monokromaatse ja sageduse1540 x 1012 Hz toimiva valgusallika valgustugevusega, mis 1 sekundis kiirgab antud suunas ruuminurka 1 sr valguslaine energiaga 1/683 J. · 1 radiaan (rad) on võrdne kesknurgaga, mis toetub raadiusega võrdse pikkusega kaarele. · 1 steradiaan (sr) on võrdne ruuminurgaga, mis toetub raadiuse ruuduga võrdsele kerapinna osale. Mõõtühikud, mõõtmine ja mõõteviga · Iga mõõtmisega kaasneb mõõteviga. See ei tähenda, et me mõõdaksime valesti või hooletult, vaid põhimõtteliselt pole mõõtmist võimalik teha absoluutselt täpselt.
kuigi mitte väga hele, ja koherentne väärtuslik abimees mitmete optiliste uurimustööde puhul. Mõõtmetelt üsna tillukesed, nii et neid saab koguni käes hoida. o argoon-laser o heelium-neoon laser o krüptoonlaser · süsinikdioksiidlaser · eksimeerlaser · vedeliklaserid o värvlaser- nende aktiivaine on orgaanilise värvaine lagus, ergasti harilikult teine laser. Värvilaserite põhieelis on valguslaine pikkuse sujuv muudetavus laias vahemikus (umbes 0,3-1,3 m). See toimub astmeliselt värvaine vahetamise teel ning astme piires sujuvalt resonaatori spektraalselektoriga. · pooljuhtlaser (dioodlaser)- luuakse pöördhõive pooljuhikristalli juhtivus- ja valentsitsooni vahel ning kiirgus tekib elektronide ja aukude stimuleeritud rekombineerumisel. · kemolaserid- valguse genereerimiseks juhitakse kokku gaasid, mille reageerides
kujuelastsuslaineteks. On olemas ka pinnalained, kus häiritud on vedeliku pind, paralleelsete lainepindatega laineid nimetatakse tasalaineteks, Laine on võnkumiste levimine. Lainet põhjustab võnkeallika võnkumine. Kui võnkeallikas võngub harmooniliselt, siis on ka tekkiv laine harmooniline, ehk teisiti öeldes, laine profiiliks on sinusoid. Laineid saab tekitada ka gaasis, näiteks õhus. Laine põhitunnuseks on energia edasikandmine. Näiteks helilaine kannab edasi helienergiat, valguslaine kannab edasi valgusenergiat. Laine kirjeldamisel kasutatakse mitmeid suurusi. Neist olulisemad on lainepikkus tähisega lambda - , lainekõrgus tähisega h ja lainete levimiskiirust tähisega v. Ristlaine Laineringide tekkimist saab seletada veeosakeste vaheliste mõjujõududega. Kui õngekork võngub üles-alla, hakkab liikuma ka temaga vahetult kokkupuutuv vesi. Et aga veemolekulide vahel mõjuvad jõud, siis liikudes ise, panevad nad liikuma ka naabrid. Need
elektrolüütkondekad 6)keemilised vooluallikad*patareid*akumulaatorid*pliiakud, leelisakud*kütuse element 5. Difraktsiooniks nim geomeetrilise optika seaduspärasustest kõrvalekaldumise nähtust valguse levimisel, mis on tingitud valgusele ettejäävatest tõketest. Juhul kui lainepikkus on märgatavalt väiksem tõkke mõõtmetest, siis difraktsioon on nõrk. Kõiki valguslaine frondi punkte võib vaadelda uute valgusallikatena, millest kiirgunud lainete interfereerumise tulemusena määratakse lainefrondi iga uus asend. Lainefrondi punktidest väljunud laineid nim. sekundaarlaineteks. Paarisarvu lainefrondi tsoonide korral tekib difraktsiooni miinimum. Paaritu arvu puhul jäävad ühe tsooni piires tulevad lained kustutamata ja tekib difr maksimum 5 1
sagedusest). Väiksema lainepikkusega valguslained murduvad enam läbiminekul klaasprismast. Tekib värviline valgusspekter. 11.Milles seisneb valguse polarisatsiooni nähtus? Millisel kahel juhul toimub valguse polariseerumine? Polariseerida saab ainult ristlaineid, seega ka valgust. Valguslaines muutuvad sinusoidaalselt nii elektri kui magnetväli. Nende võnkumised toimuvad teineteisega ristsuundades ja kanduvad ruumis edasi, moodustades valguslaine. 1.) Valguse polariseerumine toimub valguse peegeldumisel. 2.) Valguse polariseerumine toimub ainetes läbi minekul.
võngub harmooniliselt, siis on ka tekkiv laine harmooniline, ehk teisiti öeldes, laine profiiliks on sinusoid. Laineid saab tekitada ka gaasis, näiteks õhus. Laineallikaks on sel juhul heliallikas, mis paneb õhuosakesed võnkuma. Tekkivad õhu tiheduse muutused hakkavad ruumis levima lainena. Kui heliallikas võngub harmooniliselt, siis on ka tekkiv laine harmooniline. Laine põhitunnuseks on energia edasikandmine. Näiteks helilaine kannab edasi helienergiat (muidu me ei kuuleks heli), valguslaine kannab edasi valgusenergiat (muidu me ei näeks valgust). Laine kirjeldamisel kasutatakse mitmeid suurusi. Neist olulisimad on lainepikkus (tähis lambda ), lainekõrgus (tähis h) ja lainete levimiskiirust(tähis v). 5 Pendlid. Matemaatiline pendel.
Lainefrondi kuju järgi jaotatakse lained: 1)keralaine-lainefront on ringjoon. 2)tasalaine - lainefront on sirge. Monokromaatiline laine- laine ,mille lainepikkus ei muutu. Laineperiood-aeg,mis kulub ühe lainepikkuse läbimiseks. Laine sagedus-näitab mitu võnget teeb laine sekundis. Laine kiirus-on võrdne lainepikkuse ja sageduse korrutisega. Laine intensiivsus- näitab, kui palju energiat kannab valguslaine ajaühikus läbi pinnaühiku. 7. Bohri aatomimudel Bohri aatomiteooria on ühe-elektroniliste aatomite poolklassikaline mudel. Selle teooria aluseks on järgmised postulaadid: 1. Elektron liigub tuuma kuloonilises väljas ringjoonelistel orbiitidel klassikaliste liikumisvõrrandite järgi. 2. Võimalikud on vaid sellised orbiidid, kus elektroni orbitaalne impulsimoment on Plancki nurkkonstandi täisarvkordne: , n=1,2,3,..
Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Kristina Tepper VALGUS Referaat Juhendaja Dmitri Luppa Tartu 2011 1. VALGUS Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. Valguskiirgus tekitab inimese silmas valgusaistingu. Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. Inimene on võimeline eristama 2 nm suurust muutust valguskiirguse lainepikkuses. Seega on inimene teoreetiliselt võimeline eristama umbes 150 spektrivärvi. Valguskiirgust mõõdetakse nt valgusmõõdiku ehk fotomeetriga. Mõnikord mõistetakse valgusena ka ultraviolettkiirgust ja infrapunakiirgust. Ülekantud tähenduses mõistetakse valguse all ka teadmisi või tarkust. Mõisteid: Valgus- kiirgus, mida inimesed näevad, tunnevad ja tajuvad. Valgusallikas-keha mis kiirgab valgust. Foot...
nähtust valguse levimisel, mis on tingitud valgusele ette jäävatest tõketest. See avaldub kõige selgemini valguse levimises geomeetrilise varju piirkonda. Juhul kui lainepikkus on märgatavalt väiksem tõkke mõõtmetest, siis on difraktsioon nõrk ja raskesti avastatav. Just niisugune on olukord valguse kasutamisel. Difraktsiooninähtused on seletatavad Huygensi Fresneli printsiibi abil, mis kehtib kõikide lainete puhul. Printsiip: Kõiki valguslaine frondi punkte võib vaadelda uute valgusallikatena, millest kiirgunud lainete interfereerumise tulemusena määratakse lainefrondi iga uus asend. Lainefrondi punktidest väljunud laineid nimetatakse sekundaarlaineteks. Kui võnkumine on jõudnud mingisugusesse ruumipunkti, siis see punkt muutub uueks võnkumiste levitajaks. Nii ongi iga lainefrondi punkt sekundaarlaine allikaks. Sekundaarlainete interfereerumise tulemusena tekib uus lainefrondi asend.
Haistmises proksimaalne stiimul-õhus levivad lõhnad (10 000 lõhna, feromoonid?)- transduktsioon-nina tagaosas retseptorrakkude aktivatsioonimuster. Kehameeltes proksimaalne stiimul- kudede asend (asend, liikumine,vistseraalne aisting, näoväljendused), pea asend (asend, liikumine), naha deformatsioon (puudutus, kõdi, sügelus), naha temperatuur (soe ja külm),koe kahjustus (valu)- transduktsioon Kuidas kulgeb taju protsess nägemises, sh värvide nägemises? Proksimaalne stiimul- valguslaine amplituud (aistinguks heledus), sagedus (värvus),struktuur(küllastatus) transduktsioon (silmapõhja retseptorrakkudes e kolvikestes ja kepikestes asuva valgustundliku pigmendi keemilise struktuuri muutumine valguse kujul). Valguslaine teekond nägemissüsteemis- sarvkest-silmaava-lääts-klaaskeha-võrkkest Närviimpulsid nägemisretseptoreist suunduvad · bipolaarsetesse rakkudesse,
Elektromagnetlainete skaala- skaala lainepikkuste kahanemise järjekorras madalsagedusvõnkumistest gammakiirguseni. Lainefront- piirkond või ala keskkonnas, kuhu lainevõnkumised on jõudnud. Lainepikkus- on kaugus, mille laine läbib ühe perioodiga. Sagedus- on võngete arv ühes sekundis. Periood- on ühe täisvõnke sooritamiseks kulunud aeg. Faas- on suurus, mis määrab keha võnkeoleku (kauguse ajaühikust) mistahes ajamomendil. Valguse interferents- on kahe valguslaine liitumine, mille tagajärjel tekivad interferentsi maksimumid või miinimumid. Koherentsus- st lainepikkused peavad olema võrdsed ja käiguvahe ning faaside vahe ei tohi ruumis levimisel muutuda. Max tekkimine kui lained liituvad nii, et nende harjad ja nullpunktid on kohakuti, siis lained tugevdavad teineteist. Min tekkimine kui kohakuti satuvad ühe laine hari ja teise põhi, siis lained kustutavad teineteist.
Eksimeerlaserid on tõhusaimad ultravioletse laserikiirguse allikad, nad töötavad plinklasereina umbes 10-8 s kestvate välgetega. Eksimeerlaserid on väga efektiivsed nina-, kõrva- ning kurguhaiguste ravil. Vedeliklaserid Vedeliklasereist on käibel eeskätt värvlaserid, nende aktiivaine on orgaanilise värvaine lagus, ergasti harilikult teine laser (näiteks eksimeer-, argoon-, metalliaurulaser). Värvilaserite põhieelis on valguslaine pikkuse sujuv muudetavus laias vahemikus (umbes 0,3-1,3 m). See toimub astmeliselt värvaine vahetamise teel ning astme piires sujuvalt resonaatori spektraalselektoriga (näiteks difraktsioonivõrega). Tahkislaserid Tahkislaseri kiirgurkeha on monokristall või klaasplokk, elementaarkiirgurid on lisandiioonid (näiteks Cr3+, Nd3+) või värvustsentrid. Tahkislaserid on enamasti mõõduka kasuteguriga (0,1- 1%), kuid võimsad välkelaserid, mis genereerivad peamiselt spektri nähtavas ja
muutus, sujuv üleminek ühest seisundist teise 3. Strukturaal-süsteemne kvalitatiivne teadus: uurib, mis asjad on Meeled (senses) vahendavad geograafilises keskkonnas toimuvaid muutusi psüühilisteks, käitumiskeskkonna muutusteks (ja tajuprotsessid (perception) tõlgendavad sensoorsete protsesside vahendatut.) Meeled on AINUKE võimalus keskkonnast individuaalseid kogemusi omandada!!! Nägemine Nägemine on protsess, mille käigus valguslaine mõju muundatakse närviimpulssideks. Frontaal- sagar Parietaal sagar Temporaal sagar Oktsipitaal sagar Frontaal sagar Temporaal sagar Ajutüvi Väikeaju Ajutüvesse ja seljaajusse sisenevad ja sealt väljuvad närvid – neuronijätked, mis ühendavad kesknärvi-süsteemi ülejäänud kehaga. Peaaju sees on hulk neuronite kogumeid, tuumi (nucleus), muuhulgas nendest algavad või neisse sisenevad kraniaalnärvid + dexter = parem + sinister = vasak
1 dptr on sellise läätse optiline tugevus, mille fookuskaugus on 1 m. 1 lm (luumen) on valgusvoog, mida kiirgab valgusallikas valgustugevusega 1cd ruuminurga ühikusse 1sr. 1 lx (luks) on selline valgustatus, mille korral valgusvoog 1lm japtub ühtlaselt pinnale 1 m 2. 1 sr on selline ruuminurk, mis toetudes tipuga kera keskpunkti, haarab kera pinnast raadiuse ruuduga võrdse pindala. Absoluutne murdumisnäitaja n1 Suhteline murdumisnäitaja n21 õhu suhtes. Difraktsiooniks nim valguslaine paindumist geomeetrilise varju piirkonda. Dispersiooniks nim absoluutse murdumisnäitaja olenevust elektromagnetlaine võnkumissagedusest. Läätseks nim sfääriliste pindadega piiratud läbipaistvat keha. Langemisnurk nurk kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud normaali ja langenud kiire vahel. Luminestsents aine mittesoojuslik valguskiirgus, mille kestvus ületab kiirgava keha faasirelaktsiooni aja. Murdumine valguskiired muudavad erinevate keskkondade lahutuspinnal suunda.
Tähis f Ühik Hz. Vaakumis valguse kiirus 300000 km/s Keskkonnas väiksem, vastavalt magnetilisele -, ja dielektrilisele läbitavusele, ValguslaineOptilise kiirguse nähtav osa. Elektronide võnkumise tulemus aatomis Valguse interferentsErisuunaliste valguslainete liitumine. Kui käiguvahe on paarisarv poollaine pikkuseid siis valgus tugevneb, paarituarvulise käiguvahe puhul valgus kustub. DifraktsioonValguse paendumine tõkete taha. Valguse suunamuutus valguslaine pikkusest oluliselt suuremalt tõkkelt. Eristatakse korrapärast ja difuusset peegeldumist Peegeldumisnurk on võrdne langemisnurgaga. = Nurgad on samal tasapinnal, Valguse suunamuutus kahe valgust läbilaskva erineva optilise tihedusega keskkonna piirpinnal. Või ka valguse kiiruse või lainepikkuse muutus Murdumisseadusn = sin / sin Nurgad on samal tasapinnal, Absoluutne murdumisnäitaja näitab murdumist vaakumi suhtes n = c/v = v/k ja Suhteline murdumisnäitaja
stressist. Luminesentsil on mitmeid liike: keemilineluminestenst, fotoluminestenst, mehhanoluminestenst jne. Fotoluminesents jaguneb kaheks: fluoresents ja fosforesents. Fluoresents tuleneb, singlett-singlett elektron relaktsioonist (kestvus: nanosekundid). Fosforesents tuleneb triplett-singlett elektron relaktsioonist (kestvus: millisekunditest kuni tunnini). Absorptsioon: ehk neeldumine. On protsess, mille tulemusena valguslaine kaotab osa oma kiirgusenergiast. Emisioon ehk kiirgus: elektronide langemine ergastatud olekust tavaolekusse, mille tulemusena eraldub valgus. Stokesi reegel: normaalolekus paiknevad elektronid madalaimal võnkenivool. Kui süsteem (molekul/aatom) neelab footoni, saab süsteem energiat ja siseneb ergastatud olekusse. Ergastatud olek ei ole molekuli jaoks stabiilne ja kokkupõrgetel teiste molekulidega ta kaotab energiat. Järgmiseks langeb molekul tagasi elektroni põhioleku mõnele
Helilaine sagedus (herts) = heli kõrgus < 20 Hz infrahelid 20 – 20 000 Hz (inimkõrva kuulmisvahemik) > 20 000 Hz ultrahelid Nägemine Stiimul – valgus. Võrkkestal on kahe tüüpi retseptorrakke – kepikesi (pimedas nägemise retseptorid) ja kolvikesi (aitavad päevase nägemisega). Vasakust nägemisväljast tulenev informatsioon jõuab paremassenägemiskeskusesse ja paremast nägemisväljast tulenev info saadetakse vasakusse nägemiskorteksisse. Valguslaine pikkus = värv Valguslaine amplituu = heledus 700 nm – infrapunakiirgus (kuni 300 000 nm, suured lained, madal sagedus) 400 -700 nm – inimsilmaga nähtav valguslainete vahemik >700 nm – infrapunakiirgus (kuni 300 000 nm, suured lained, madal sagedus) Kõigil meeltel ühine: Meeleelundite talitluse (деятельность) üldpõhimõtted: Meelesüsteemi osad funktsionaalsusest lähtuvalt: Sensor ehk retseptor → aferentne
B E 0 = µµ 0 4.4. Poytingi vektor Energiavoo tiheduse vektor j = w v - moodul on võrdne energia hulgaga, mis kantakse läbi pinna ajaühikus. Poytingi vektor S = E × H Elektromagnetlainete intensiivsus I = < S > IV Laineoptika 1. Valguslaine mõiste E valguse korral nim valgusvektoriks Monokromaatiline tasalaine E = E 0 cos(0 t - k r ) Kvaasimonokromaatiline laine E = E 0 cos(0 t +(t )) Reaalne valguslaine koosneb suurest arvust monokromaatilistest valguslainetest Valguslainete korral kehtib superpositsiooniprintsiip. 2. Valguse interferents 2.1. Interferentsi mõiste ja lainete koherentsus.
elektromagnetilise laine kiirus vaakumis? C on valguse kiirus vaakumis. 73. Lähtudes allolevast seosest, tuletage Poyntingi vektori valem. Mis on Poyntingi vektori ühik SI-s? Energia levib ruumis kiirusega v. Levimissuunaga ristiolevat pinnaühikut läbib ajaühikus energia. Vaakumis =1 ja =1 ja v=c Energia levik S on Poynting'i vektor. 74. Mis on valguskiir, valguskimp ja nimetage nendega seotud seadused? Valguskiir - geomeetriline mõiste (mudel). See on sirgjoon, mida mööda levib valguslaine. Valguskimp - läbimõõtu omav valgusega täidetud ruumiosa. Tähtis mõiste praktikas. Valguskimpude sõltumatuse seadus. Lõikumisel kimbud ei mõjuta üksteist. Valguskimpude superpositsiooniprintsiip - energiad liituvad. 75. Formuleerige ja sõnastage valguse peegeldumis- ja murdumisseadus. Tehke joonised koos tähistega. Peegeldumisseadused: 1) Langev kiir, peegeldunud kiir ja pinnanormaal langemispunktis asuvad ühes tasapinnas. 2) Peegeldumisnurk võrdub langemisnurgaga (1 = 2).
elektromagnetilise laine kiirus vaakumis? C on valguse kiirus vaakumis. 73. Lähtudes allolevast seosest, tuletage Poyntingi vektori valem. Mis on Poyntingi vektori ühik SI-s? Energia levib ruumis kiirusega v. Levimissuunaga ristiolevat pinnaühikut läbib ajaühikus energia. Vaakumis =1 ja =1 ja v=c Energia levik S on Poynting'i vektor. 74. Mis on valguskiir, valguskimp ja nimetage nendega seotud seadused? Valguskiir - geomeetriline mõiste (mudel). See on sirgjoon, mida mööda levib valguslaine. Valguskimp - läbimõõtu omav valgusega täidetud ruumiosa. Tähtis mõiste praktikas. Valguskimpude sõltumatuse seadus. Lõikumisel kimbud ei mõjuta üksteist. Valguskimpude superpositsiooniprintsiip - energiad liituvad. 75. Formuleerige ja sõnastage valguse peegeldumis- ja murdumisseadus. Tehke joonised koos tähistega. Peegeldumisseadused: 1) Langev kiir, peegeldunud kiir ja pinnanormaal langemispunktis asuvad ühes tasapinnas. 2) Peegeldumisnurk võrdub langemisnurgaga (1 = 2).
Fotodiood võib töötada koos välise elektrienergia allikaga muundurina või ilma allikata generaatorina. 34.Valguse interferents, difraktsioon, dispersioon ja polarisatsioon. Valguse dualism seisneb valgusnähtuste kaheses seletamises Mõningaid nähtusi saab seletada ainult valguse laineteooriaga, teisi ainult valguse kvantteooriaga, kolmandaid aga nii üht- kui teistviisi. Optikas kasutatakse kolme valguse mudelit: valguskiir, valguslaine, valguskvant. Valguskiir on geomeetrilise optika põhimõiste. Newtoni neli põhiseadust: Valgus levib sirgjooneliselt. Valguskiired on sõltumatud: iga kiir levib ruumis nii, nagu poleks teisi olemas. Valguse peegeldumisel tasaselt pinnalt on langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal ühes tasandis. Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
