kogu majapidamine võib olla ülesehitatud elektrienergiale – küttesüsteem, veevarustus (pumbad), valgustus, majapidamise seadmed jne. Kuna viimastel aastakümnetel on tarbimine kasvav, paneb see suurema koormuse ka energia tootjatele. Energiaturu tarbijate vajaduste rahuldamiseks otsitakse pingsalt lahendusi erinevate tootmisvõimaluste leidmiseks ja laiendamiseks – põlevkivi, taastuvenergia (tuulegeneraatorid, päikesepaneelid) ja ka tuumaenergia. Nendest viimase ehk tuumaenergia otstarbekusest Eestile on hakatud pingsamalt rääkima viimasel aastakümnel. Kus Eesti ja ka maailma energiaturul on olnud muutused ja üha laialdasemalt on alustatud taastuvenergia kasutuselevõttu. Tuumaenergia tootmisel on saadava energia hulk suur, ent peamised probleemid tekivad jääkproduktide ja keskkonnasaate näol. 1. ELEKTRIMAJANDUSE ARENG Eesti elektrisektoris on toimunud viimasel kümnendil suured muutused: valminud on
puudused: tekib palju tuhka, (õhu) reostus Hüdroelektrijaamade eelised: vesi on taastuv loodusvara/energiaallikas puudused: paisu purunemisel võib tekkida üleujutus; vee tase ja vooluhulk võivad aasta jooksul muutuda, on veevaesed perioodid, millal ei saa elektrit nii hästi toota. Tuulikute kasutamise eelised: tuul on taastuv ressurss; ei saasta õhku puudused: tuulevaba perioodi ajal ei saa energiat; tekitab palju müra ja vibratsiooni Paljudes riikides ollakse tuumaenergia kasutamise vastu, sest: -tuumajääke ei ole kuhugi panna (matta) -jäätmed on keskkonnale ohtlikud -tuumakatastroof tekitaks väga suuri kahjustusi Taastumatute energiaallikate kaevandamisel tehakse keskkonnale palju kahju (muutused põhjavees, maapinna deformatsioonid, aheraine) Taastuva energia kasutamine ei ole keskkonnale nii kurnav ja reostav, kuid nõuab siiski palju raha Energia säästmise võimalused: -tuled kustutada iga kord, kui ruumist väljuda -vältida liigset veekasutust
HÜDROENERGIA HÜDROENERGIA HÜRDOENERGIA HÜDRONEGERGIA · Jõgede vooluenergia, tekib gravitatsiooni tõttu · Loodus: piisavalt suur veehulk ja geoloogiline ehitus · Inimene: Tammid, turbiinid · Suurtematel hoidlatel lüüsid, kalatrepid · Suurim sõltuja Norra, 99% · Volga, Daugava, Barana, Jangtse · Jooksvad kulud väikesed, saasteained ei teki · Kallis ehitamine, hõivavad eluterritooriumi · Usa, Kanada, Hiina TUUMAENERGIA TUUMAENERGIA TUUMAENERGIA TUUMAENERGIA · Energiallikaks uraan · Lubatud kasutada arenenud riikides · Prantsusmaa 78%, Belgia 55% · Lõuna Aafrika VB, Namiibia, Gabon, Prantsusmaa · Levitab kiirgus ja on mitutuhat aastat radioaktiivsed · Suur enegriasilsauds, kõige odavam · Nõuab suuri kapitalimahtuvusi, arenenud teadust. GAAS GAAS GAAS GAAS GAAS GAAS GAAS GAAS · Tekib loomade jäänustest · Kasutatakse majades või gaasiballoonides · Võimalik toota elektrit
Kas tuumafüüsika areng on inimkonnale kasulik või kahjulik? Tuumaenergia kasutamise plussid: 1). CO2 ei ole tuumaenergia kasutamise jääkaine, see tähendab seda, et osoonikihti hävitatakse vähem, 2). tuumajaamades tekkivad jäätmekogused on väikesed, 3). tuumaenergia tootmiseks kuluv kütusekulu on väike, 4). tuumaenergia kasutamine soojuselektrijaamades tagab suurele hulgale inimesele vajaliku hulga energiat. Tuumaenergia kasutamise miinused: 1). tuumajaama rajamine on väga kallis ja aeganõuedev, 2). tekkivad jäätmed on radioaktiivsed, nad on ohtlikud kõigile elusorganismidele, 3). tuumakütus on taastumatu loodusvara (ükskord uraan saab otsa) ning neid ei saa uuskasutusele võtta, 4). õnnetuste puhul elektrijaamades võivad radioaktiivselt reostuda väga suured alad, 5). Tuumajäätmete käitlemine, transport ja säilitamine on keerukas ja kallis. Tuumasõja tagajärgede mudelid näitavad, et: 1)
Energia liik, Kasutusalad Varud, kus Suurimad Suurimad Suurimad Kasutamise eelised Kasutamise puudused, selle paiknevad? tootjad eksportijad importijad keskkonnaprobleemid osatähtsus Nafta Mootorikütuseks, Lähis- Ida, USA, Saudi Araabia, Lääne- Suure Avariid, õnnetused 40% soojuse kesk- ja Venemaa, Venemaa, Euroopa, kütteväärtusega tankeritega, naftat tuleb taastumatu saamiseks, lõuna Hiina, Norra, Iraan, USA puhastada ja maapõuest elektrienergiaks, Ameerika, Kanada, Araabia ÜE välja pumbates võib naftakeemia Aafrika Suur- ...
energiavõsa. Võsa kasvatamine tagab, et metsade raie väheneks tunduvalt. Õhku lenduvate gaaside vastu on soojuselektrijaamade korstendele jm. Pandud filtrid, et ohtlikud gaasid atmosfääri ei pääseks. Mida peaks tegema? Üldiselt peaks energiavõsa kasvatamist levitama ka arengumaadesse ning ehitama sinna ka muid elektrijaamu, et metsi nii palju maha ei võetaks. Gaaside vastu tuleks kasutusele võtta veel paremad filtrid, et atmosfääri mürgistus oleks minimaalne. 5. Tuumaenergia Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures koguses, ökonoomselt ja õhusaastevabalt. Uuringud näitavad, et tuumaenergiast saadud elekter on söest toodetust isegi odavam. Tänapäeval annavad tuumaelektrijaamad 17% kogu elektrienergiast, peaaegu sama palju kui hüdroelektrijaamad. Tuumaelektrijaamas kasutatakse kütusena uraani, mille varusid arvatakse jätkuvat umbes viiekümneks aastaks. Rikkalikumad uraanileiukohad on Kanadas, USA-s ja LAV-s.
Jaapani energeetika Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Nafta Geograafilised eelised Kliima Mäed Vulkaanid Kuumaveeallikad Tõusud ja mõõnad Tuumaenergia 1966. aasta Mitmekordne kasutus Reeglistik 2011. aasta katastroof Fukushimas CO2 maht Maagaas Populaarsus Tuumaenergia asemel peale katastroofi Osaka Gaas, Tokyo Gaas ja Toho Gaas Austraalia, Venemaa, Indoneesia ja USA Tahked kütused Baasküte energiageneraatoritele Probleeme kivisöe kättesaadavusega Maavärinad Loodusesaaste Nafta 44 miljonit barrelit enda tagavara Läänekallas JNOC
Varud: Puit, õlikultuurid, energiamets, saepuru, põõsastaimed, pilliroog, biogaas. Eelised: Taastuv energiaallikas, kerge kätte saada, jääkide kasutamine. Puudused: Saastab, tooraineid ei jätku kõigile. 6. Elektrienergia tootmine: peamised tootjad ja kasutajad, millistel energiaallikatel baseerub elektri tootmine maailmas, kauplemine elektriga. Peamised tootjad ja kasutajad on Põhja riigid: USA. Kanada, Rootsi, Norra, Island. Maailmas baseerub elektri tootmine tuumaenergia ja alternatiivenergiale. Eksportijad on Prantsusmaa (Euroopasse) ja Kanada (USA-sse). 7. Millistel energiaallikatel baseerub Eesti energiamajandus? Kohalikud ja imporditavad kütused, alternatiivsed energiaallikad. Millist tüüpi elektrijaamades toodetakse Eestis elektrit? Kus asuvad? Eesti energia majandus baseerub tuule-, biomassienergial ja kivisöel. Kohalikud kütused on põlevkivi, puit ja turvas. Imporditavad kütused on nafta ja maagaas. Alternatiivsed energiaallikad, mida Eestis
.........................................................................................................................2 ....................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. SOOJUSENERGIA EHK PÕLEVKIVIST SAADUD ENERGIA........................................4 2. TUUMAENERGIA.................................................................................................................5 3. ALTERNATIIVENERGIA EHK TAASTUV ENERGIA.......................................................6 3.1. Elektrienergia tootmine vee abil ehk hüdroenergia....................................................6 3.2. Elektrienergia tootmine tuule abil ehk tuulenergia....................................................7 3.3. Päikeseenergia.......................
kivisüsi Hiina traditsiooniline esmane energiaallikas tekitab hulga keskkonna- ja terviseprobleeme. See teeb äärmiselt vajalikuks uute energiaallikate otsimise ja kasutusele võmise. Aatomienergia on üks alternatiivseid jõuallikaid. Hiina valitsuse nägemuses on Daya Bay tuumajaam tõend selle kohta, et tuumaenergial on võime teenida puhtal ja turvalisel viisil Hiina tuleviku energiavajadusi. Kuigi Hiina valitsus on kasutanud tuumaenergiat kui ideaalset aseainet kivisöele, ei ole tuumaenergia kasutamine jäänud kriitikata. Tuumaenergia vastased, peamiselt need kes on Hong Kongis, kritiseerivad tuumaenergiat potentsiaalsete keskkonnaprobleemide pärast, mis saavad alguse tuumaõnnetusest ja jäätmehoidlatest. Kirjeldus See juhtum uurib Daya Bay tuumajaama arengut ning kirjeldab üldjoontes selle osa Hiina majanduslikus arengus ja kaalutleb selle panuseid kaubandusse ja keskkonda. Tuumajaama areng ja selle mõjud Energiakasutus !979
1. a) Iseloomusta kaardi abil Prantsusmaal kasutatavaid energiaressursse. Iseloomustamisel kasuta kõiki järgmisi mõisteid:taastuvad ja taastumatud energiaallikad, naftatöötlemine. b) Põhjenda eri tüüpi elektrijaamade paiknemist Prantsusmaal c) Miks on Prantsusmaal kujunenud taoline energiatootmise struktuur? 2. Nimeta kaks tuumaenergia kasutamise eelist ja puudust võrreldes kivisöega. Tuumaenergia kasutamise eelised võrreldes kivisöega Tuumaenergia kasutamise puudused võrreldes kivisöega 1 1 2 2 3. Miks töödeldakse toornafta enamasti nafta ammutamispaigast kaugel? Too kaks põhjust 4. Millised eelised ja puudused on naftaliival? Selgita Kanada näitel (Õ.lk.96).
või ahjukütuseks ning nende kättetoimetamisega tarbijateni. Energiat on vaja valguse ja soojuse saamiseks, samuti mootorikütuseks ja masinate tööks. Seega on energia vajalik kõikjal nii koduses majapidamises, tootmises kui ka transpordis. Energiaallikad jagunevad: · Taasutuvad (vesi, tuul, puit) · Taastumatud (nafta, maagaas, kivisüsi, turvas, põlevkivi) Maailma energiatarbimine: 1) Nafta 37% 2) Kivisüsi 25% 3) Maagaas 23% Tuumaenergia 6%, biomass4%, hüdroenergia 3%, päikese soojusenergia 0,5%, tuuleenergia 0,3%, geotermiline energia 0,2%, biokütus 0,2%, muud energiaallikad 0,8% FOSSIILSED KÜTUSED on taastumatu ressurss, kuna neid on vaid teatud kogus ja kui need otsa saavad, peab inimkond minema üle mõnele teisele energiaallikale. Nii on väidetud, et mitme viimasel aastakümnetel peetud sõja põhjuseks ei ole mitte ametlikult välja kuulutatud õigustused, vaid püüe kontrollida hädavajalikku ressurssi.
Geograafilise paigutuse tõttu puudub Eestil ka võimalus päikselt energiat ammutada. Tuulegeneraatorid on kallid ega suuda Eestis oma ülesannet täita. Tasase reljeefi tõttu on jõed väikse languga, mistõttu on hüdroelektrijaamade rajamine piiratud. Kõige praktilisemaks lahenduseks sellises olukorras võib pidada tuumaenergiat. Sama teed mööda on läinud ka näiteks Prantsusmaa, kes saab rohkem kui 80% oma elektrienergiast tuumajaamadest. Tuumaenergia kuulub taastumatute energiaallikate hulka. See pole kindlasti kõige loodussõbralikum lahendus, kuid praegusel momendil on tuumaenergeetika kindlasti üks võimalus, mis tasuks rakendamist. Inimestel on tuumajaamade suhtes tekkinud negatiivsed eelarvamused. Selle põhjuseks on 1986. aasta 26. aprillil toimunud aatomielektrijaama reaktori plahvatuse tagajärjel tekkinud katastroof. Sellest on möödunud 23 aastat, aga kurvad mälestused ja pikaajaline mõju loodusele on säilinud
majanduslikku ja sotsiaalset arengut? • Analüüsi hüdroelektrijaamade rajamise poolt- ja vastuargumente • Kus Euroopas tasub toota hüdroenergiat? • Miks on Eestis hüdroenergia osakaal nii väike, kuigi jõgesid on palju ja sademete hulk ületab aurumise? • Miks on Aafrika riikides suhteliselt vähe hüdroelektrijaamu? • Miks on Jaapanis ja Prantsusmaal tuumaenergial väga suur osatähtsus? Millal, mis oludes rajatakse riiki tuumaelektrijaam? Tuumaenergia poolt- ja vastuargumendid. • Millistes Euroopa riikides on tuumaenergia osatähtsus väga suur? Miks? • Miks on tuumajaamu vähe arengumaades? • Millal hakati tuumaenergiat kasutama? • Iseloomusta tuumaenergia osatähtsuse muutusi energiamajanduses • Võrdle kivisöeenergia ja tuumaenergia kasutamist elektri tootmisel. Too välja mõlema puhul nii plussid kui miinused. • Millistes piirkondades on võimalik kasutada geotermaalenergiat?
põlevkivi MAA PÖÖRLEMISE ENERGIA loodete energia tuuleenergia turvas TUUMAENERGIA uraanimaak MAA SISEENERGIA maasisene soojus TERMOTUUMA- ENERGIA Erinevate energiaallikate osatähtsus vee-energia muud süsi 11% 2% 25% Primaarenergia tuumaenergia 7% tarbimises gaas 21% nafta 34% teised hüdroenergia 2% 16% süsi
Energia kätte toimetamisega tarbijale (kõrgepingeriigid, jaotusvõrgud, tanklad, torujuhtmed) OSATÄHTSUS PRIMAARENERGIA TARBIMISES: nafta 34%, süsi 25%, gaas 21%, tuumaenergia 7%, muu 11%, vee-energia 2% ELEKTRIENERGIA TOOTMISES: süsi 39%, gaas 20%, hüdroenergia 16%, tuumaenergia 16%, nafta 7%, muu 2% ENERGIA TARBIMINE MAAILMAS: vedelkütused 29%, süsi 27%, maagaas 23%, taastuvad energia allikad 14%, tuumaenergia 7% SUURIMAD NAFTAVARUD: 1. saudi araabia 2. Venezuela, 3. katar, 4. hiina, 5. USA, 6. venemaa PEAMISED NAFTATOOTJAD: 1. venemaa, 2. saudi-araabia, 3. USA, 4. iraan, 5. hiina SUURIMAD SÖEVARUD: 1. USA 2. venemaa 3. hiina 4. india 5. austraalia 6. lõuna-... 7. ukraina PEAMISED TOOTJAD: 1. hiina 2. USA 3. india 4. austraalia 5. venemaa PEAMISED TARBIJAD: 1. hiina 2. USA 3. india 4. saksamaa 5. venemaa TAASTUMATUD ENERGIAALLIKAD: turvas, pruunsüsi, antratsiit, kivisüsi
energia kättetoimetamisega tarbijale(kõrgepingeliinid,jaotusvõrgud,torujuhtmed,tanklad) TAASTUVAD energiaallikad: tuuleenergia,vee energia,puit jm biotehnika TAASTUMATUD energiaallikad: nafta,maagaas,kivi-ja pruunsüsi,põlevkivi,turvas,uraanimaak(FOSSIILSED KÜTUSED) MAA PÖÖRLEMISE ENERGIA------ LOODETE ENERGIA TUUMAENERGIA-----------------------URAANIMAAK MAA SISEENERGIA--------------MAASISENE SOOJUS TERMO TUUMAENERGIA GEO TERMAALENERGIA Erinevate energiaallikate osatähtsus: nafta 34% süsi 25% gaas 21% PRIMAARENERGIA TARBIMISES muud 11% tuumaenergia 7% vee energia 2% süsi 39% gaas 20% hüdroenergia 16% ELEKTRIENERGIA TOOTMISES tuumaenergia 16% nafta 7% teised 2% Suurimad naftavarud maailmas on Saudi Araabias,Veneetsias,Kataris.
teaduse peamiseks eesmärgi täitmiseks sõjaline pool. Ka see, et tööstus arenes, viis maailma keskkonna rohke saastumiseni ning loodusvarade ebamõistusliku kasutamiseni. Teadus ja tehnika arenevad jõudsalt aastatega kuid kas annab vähendada ka nende halvemaid kaasnevusi? Selleks on vaja loogilist mõtlemist rohkem loodusele ning keskkonnale. Siinkohal võib öelda vaid seda, et küll aeg näitab, kuhu me jõuame. Üks tähelepanuväärsemaid fakte teaduse ja tehnika arengust on tuumaenergia. Nagu öeldaksegi, igal asjal on oma head ja vead, nii ka sellel. Tuumaenergia on võimas, kuid ohtlik. Tuumaenergia võeti kasutusele aatomielektrijaamade ehitamiseks kuid eelkõige võimsate pommide valmistamiseks. Sellel olid oma plusspooled: toodeti jäämurdjaid, mis töötasid tuumajõul ning palju jäälõhkujaid. See oli soodsam kui mõne teise variandiga, kuigi iseenesest olid Venemaa poolt toodetud masinad kallid ning tänu sellele müük ei edenenud, ning tootmisest loobuti
Alternatiivsed energiaallikad: *vee-energia *tuuleenergia *puit jm bioenergia *päikeseenergia *maasisene soojus Energiaallikate osatähtsus energiamajanduses: *nafta 40% *maagaas 28% *tahked kütused 20% *vee- ja tuumaenergia 5% ja 5% Nafta- ja gaasitööstus Nafta on tänapäeval kõige enam kasutatav energialiik ja peamine mootorikütuste tooraine. Aastas ammutatakse üle 3,5 miljardi tonni naftat. (Lähis-Ida riigid, Ladina- Ameerika - Mehhiko, Venezuela, Ida-Kagu-Aasia Hiina ja Indoneesia, Euroopa Venemaa, Norra, Suurbritannia) Sissevedu kõige suurem: Skm, Pr, It, Holland ja Hisp. Maagaas on fossiilsetest kütustest suurima kütteväärtusega ja selle põletamisel tekib kõige vähem saasteaineid.
Energiamajandus Energia liigid, nende kasutamise eelised ja puudused ENERGIA LIIK KASUTUSE EELISED PUUDUSED&KESKKONNAPR OBLEEMID 1.NAFTA 40% *Suure *Puuraukude rajamine Taastumatu, kütteväärtusega meresügavustesse on traditsiooniline *transportida saab keeruline, ammutamise käigus suuri koguseid on suur oht merevee tankeritega ja reostumiseks ja pinnase torujuhtmetega saastumiseks *Nafta vajab puhastamist ja ümbertöötlemist 2.MAAGAAS 28% *Suure *Transporditakse torujuhtmeid Taastumatu, kütteväärtusega pidi, ka veeldatult, mis...
) · U-235 looduses esineb väga vähe väikestes kontsentratsioonides. Tuumaelektrijaamas piisab U-235 kontsentratsioonist 3% siis tuumapommi jaoks on vaja juba umbes 90% kontsentratsiooni. Tuumariigid: · Riigiti erineb nii tuumareaktorite arv kui nende toodetud tuumaelektri osa laiades piirides · Kõige rohkem reaktoreid töötab Ameerika Ühendriikides 104, järgnevad Prantsusmaa 59 ja Jaapan 55 reaktoriga · Samas toodab tuumaenergia suurima osana kogu oma elektrist - 78 % - Prantsusmaa; järgnevad Leedu ja Slovakkia vastavalt 69 % ja 57 % · Üle 1/3 moodustab tuumaelekter veel Belgias, Bulgaarias, Ungaris, Lõuna-Koreas, Rootsis, Sveitsis, Sloveenias ja Ukrainas, üle ¼ Jaapanis, Saksamaal ja Soomes ning u 1/5 USA-s · Tuumaelektrijaamade rajamine on jõukohane rikastele kõrgelt arenenud riikidele, sest kõrgtehnoloogial põhinev tootmine nõuab väga suuri kapitalimahutusi
Hüdroelektri- Soojuselekt- jaamad rijaamad 19% 64% · XX sajandi keskel kasvas oluliselt elektrienergia tarbimine, mis tingis ka tuumaenergial töötavate jõujaamade kasutusele võtmise. Küll ei ole aga tuumaenergias saanud maailma energiaprobleemi lahendajat. Selgita, milliseid keskkonnaprobleeme on tuumaenergia kasutamine kaasa toonud. · Nimeta kaks tuumaenergia kasutamise eelist ja kaks puudust võrreldes kivisöe kasutamisega energiamajanduses. · Analüüsige tuuleenergia kasutamise kahte eelist ja kahte puudust. · Nimeta hüdroenergia kasutamise kolm positiivset ja kolm negatiivset külge. · Analüüsi nafta kasutamise positiivseid ja negatiivseid külgi. · Miks rajatakse hüdroelektrijaamade tarbeks veehoidlaid? · 1960.-1971
Kaur Lapp 9.klass Teadus ja tehnika Pärast Teist maailmasõda arenes teadus ja tehnika sõjaeelsetele ja - aegsetele saavutustele tuginedes. Põhisuundadeks muutusid aatomiuuringud ning raketitööstus. Keemikud tegelesid teatud omadustega materjalide loomisega. Biotehnoloogias oli revolutsiooniline tähtsus loomade kloonimine. Tööstuse arenguga kaasnes aga keskkonna saastumine ja loodusvarade ebamõistuslik kasutamine. Ohtlik tuumaenergia Tuumaenergia võeti kasutusele võimsate pommide loomiseks. 1950.aastal ehitati USA-s esimene tuumajõul töötav sõjaallveelaev. 1950.aastate lõpul ehitati NSV Liidus esimene tuumajõul töötav jäämurdja. Tuumaenergia pakkus mitte ainult tohutuid võimalusi, vaid kujundas endast suurt ohtu, ennekõike muidugi tuumasõja ohtu. Tsernobõl Päris ohutu pole ka tuumaenergia, mida kasutatakse rahulikul eesmärgil. Hoiatuseks maailmale oli 1986. aastal toimunud avarii
tabada kriis. + Praegu kasutatakse rohkem taastumatuid energiaallikaid ning sellepärast võibki olla kriis - Taastumatutele energiaallikatele on hakatud leidma alternatiive, mis on taastuvad allikad (tuuleenergia,päikeseenergia jne) 3. Too välja alternatiivsete energiaallikate 2 eelist ja 2 puudust. Eelised: 1) taastuvad 2) keskkonnasõbralikud Puudused: 1)energiahulk väike 2) kallid 4. Miks on Prantsusmaal ja Jaapanis suur tuumaenergia osakaal? Seal on suur tuumaenergia osakaal, sest seal on palju inimesi ning seega on ka väga suur tarbijate hulk ning tuumaenergiat toodetakse suurtes kogustes. Nendel on teiste energiaallikatepuudus ning kuna on palju tarbijaid, siis see tasub ära. 5. Esita üks poolt ja üks vastuargument väitele: ,,Eestisse on otstarbekas rajada oma tuumajaam." Hetkel on Eestis peamiseks energiaallikaks põlevkivi ning see on taastumatu energiaallikas ning väga kallis.
Tuumajaam Eestisse - poolt või vastu? Tuumaelektrijaamaga on võimalik toota elektrienergiat suures koguses, ökonoomselt ja saastevabalt. Maailma energiavajadused tõusevad kiiresti ning nafta, kivisöe ning rohelise energiaga ei suudeta seda täita. Energiavajadus tõuseb ka Eestis, ning üsna kiiresti, kuni 4-6 protsenti aastas. Ainuke võimalus on tuumaenergia mis on odav ja keskkonnasõbralik, kuid rikke korral võib olla ülimalt ohtlik. Kuigi nüüdisaegne tootmistehnoloogia tuumajaamades on täiustatud üle maailma ja avariirisk on vähetõenäoline. Nii, nagu ka teised riigid, vajab ka Eesti omale energiat ning kõige parem oleks tuumaenergia. Elekter odavneks, kuna ei peaks seda igalt poolt kokku ostma ja saaks tagada pideva energiavajaduse. Ka põlevkivi osakaal väheneks mitukümmend protsenti. Ilma
Ühtlasi see eelis komplitseerib ka reaktori konstruktsiooni ja rakendab ta tööd, sest kütuse pidevaks regenereerimiseks on vajalik spetsiaalne sõlm, milles kogu aeg peab viibima osa reaktoris ringlevast lõhustuvast materjalist. 5 AATOMIELEKTRIJAAMAD Tuumaelektrijaam ehk tuumajaam ehk tuumajõujaam ehk aatomielektrijaam on elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest. Tuumaenergia on tõestatud tehnoloogia, mis annab suure panuse maailma elektrivarustuses. Elekter on praegusel ajal kõige käepärasem ja mitmekülgsem energia vorm ning teadlased ennustavad elektri osatähtsuse suurt kasvu ka tulevikus. Esimest korda toodeti tuumareaktori abil elektrienergiat 20. detsembril 1951 USAs Idahos. Esimene aatomi- ehk tuumaelektrijaam ehitati 1954.a. NSV Liidus Moskva lähistel Kaluga oblastis Obninskis, maailma esimene tuumakütusel toodetud elekter voolas juhtmestikku 27
siiski tehakse. Olulisim ettevõtmine on Vändra haigla päikesekollektorite süsteem, mis toetab nii haigla kütte- kui ka soojaveevarustust. Eestis paitab üldiselt vähe päikest, et rajada midagi suuremat. Tuumaenergia oleks efektiivne Eestis kasutada sellepärast, et kui just midagi õhku ei lenda kahjustab tuumaelektri tootmine vähem loodust kui seda teha põlevkivist. Tuumaenergia tuleks kokkuvõttes odavam, kuna toorainet läheb vaja suhteliselt vähe. Negatiivse poole pealt kaasneb tuumaenergia jaamaga alati suur risk. Kui see Eestisse üldse rajada peaks see paiknema eemal suurematest linnadest. Radioaktiivsed jäätmed tuleks matta sügavale maapõue. Eestile oleks otstarbekas, juhul kui Läti ehitab endale tuumaelektri jaama, kasutada mingil määral elektrit sealt, kasvõi varuvarjandina. Ja teiseltpoolt oleks võimalik koostööd teha Venemaaga. Elektrienergia Saksamaal Energiavarudest leidub rikkalikult kivisütt (Ruhri tööstuspiirkonnas) ja pruunsütt
Iseloomusta nafta- ja gaasitööstust? TV lk. 40-41 Nimeta tahkeid kütuseid ja oska kaardil näidata nende leiukohti? Nimeta riike kellel on suuremad kivisöe varud, oskad kanda kaardile? Nimeta suurimad kivisöe tootjad ja eksportijad, oskad kanda kaardile? Mis on OPEC-i tegevuse põhieesmärk? Analüüsi nafta transpordivõimaluste eeliseid ja puudusi TV lk. 37 ül. 2 Analüüsi allmaa- ja karjääriviisilise kaevandamise eeliseid ja puudusi TV lk. 45 Analüüsi tuumaenergia kasutamise eeliseid ja puudusi? Nimeta suurimaid tuumaenergia tootjaid, kanna kaardile? Oska tuua näiteid tuumakatastroofide tagajärgedest inimesele ja loodusele? Kus paiknevad Eestile lähimad tuumaelektrijaamad, nimeta 4 Euroopa riiki, kus tuumaenergiat üldse ei kasutata, miks? Nimeta riike kus hüdroenergia osatähtsus on suurim? Analüüsi hüdroelektrijaamade rajamisega kaasneda võivaid probleeme? Nimeta suuremaid tuuleenergia tootjaid, kanna kaardile?
+Laialdane kasutus +madal hind - reostus - kallis -tuumaenergia (USA, Hiina) +odav +toodab palju +keskkonnasõbralik - ehitus kallis - avariiohud 3) energiamajandus- majandusharu, mis hõlmab energia tootmise, töötlemise, edastamise ja jaotamise 4)Energiaressursside osatähtsuse muutumine Puitu/vett kasutatud aegade alguses ikka saapalju tuuleveskid kivisüsi nafta maagaas 21.saj: tuumaenergia 5) Nafta ja gaasivarud on kõige suuremad Venemaal ja Saudi-Araabias 6) Nafta ja gaasi töötlemise paigutust mõjutavad tegurid: - põllumajandus - toidutootmine - 7)Kildagaas ja oliliivade kasutamine: Õliliivad: (Kanada) Kaevandatakse ja see mõjub nii inimestele kui loomadele ohtlikult, tekib vääraerngud, vähk jms; tapab linde ja reosta ohtlikult veekogusid ja põhjavett Kildgaas: (USA)
on kokku 10 tuumareaktorit. Taastuvenergia Taastuvenergia kasutamine on suhteliselt kõrge, samas kui fossiilkütuste kasutamine on rahvusvahelises perspektiivis madal. Rootsi on vähendanud sõltuvust naftast alates 1970. aastast ja selle osakaal kogu energiatarbimisest on langenud kahelt kolmandikult ühele kolmandikule.Rootsi tahab aastaks 2030 olla fossiilkütuste peal sõitvate autode vaba. Energia tootmine Rootsis Hüdroenergia on elektri tootmisel esimesel kohal. Hüdro- ja tuumaenergia moodustavad ligi 90% kogu vajaminevast elektrist. Samas on ka tuuleenergia levinud kiires tempos. See moodustab umbes 4% energia kogutoodangust. Eksport ja import Aastal 2014 eksportis Rootsi 16 TWh ning importis 219 TWh energiat. Import on võrreldes aastaga 2004 langenud 3.1%. Kasutatud materjalid http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/0/06/EU-Sweden.svg http://en.wikipedia.org/wiki/Sweden#Geography http://www.stockholmresilience
Tuumakütuse rikastamise käigus võivad valitsused valmistada salaja tuumarelva ja seda on raske avastada. Tuumajäätmete ladustamise võimalused 1) taastöötlemine; 2) klaasistamine; 3) vaskkanistris sügavale maa sisse matmine. Kõige rohkem on tuumaelektrijaamu USAs (104), järgnevad Prantsusmaa (59), Jaapan (56) ja Venemaa (31). Rohkem kui poole oma elektrist saavad tuumajaamadest Prantsusmaa, Leedu, Slovakkia, Rootsi ja Belgia. Kilovatt-tundidelt on suurimad tuumaenergia tootjad USA (782 mld kWh), Prantsusmaa (430,9) ja Jaapan (280,7). · Tuumaelektrijaamades toodetakse 17% kogu maailma elektrienergiast. · Suurim tuumaenergia osakaal kogu elektrienergia toodangust on: Prantsusmaa (~78%) Leedu (~70%) Slovakkia ja Belgia (~55%) Rootsi (~50%) USA (~20%) Valmimas on 27 uut reaktorit 11 riigis. Tuumaelektrijaamade paiknemine Eesti tuumaressurss
Tuumaenergia Tuumaenergiast Aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda Tootmise aluseks on kasutatava kütuse neutronite ja aatomituumade omavaheline reaktsioon 1789 avastab Klaproth uraandioksiidi, sellega pannakse alus tuumaenergiale. Puhta uraani avastas Peligot aastal 1841. 1896 avastab Becquerel, et uraan kiirgab mingisugust kiirgust. Plussid - miinused Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kahjulikud mõjud Inimesele ohtlik kiirituse tõttu Kuidas üks tuumaplahvatus välja peaks nägema http://www.youtube.com/watch?v=6g68fMzFM98 Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/tuum.pdf http://et.wikip...
näiteks juhtus Tsernobõli tuumaelektrijaamas toimunud õnnetuse tagajärjel. Traditsiooniliselt on tuumaelektrijaamade kasutamise kaasproduktina saadud materjali tuumarelvade valmistamiseks. Tuumakütus ei kuulu taastuvate kütuste hulka. Seetõttu võib tuumaelektrijaamade kasutamine muuta ökosüsteemi energiabilanssi ning rikkuda ökoloogilist tasakaalu. Kas Eesti saaks hakkama tuumaelektrijaamaga? Jah saaks küll kuna see toodab palju energiat ja saastab vähe õhku. Kuna tuumaenergia jaama tootmisvõime on suur suudaks see varustada enamus eestist elektriga. Kuidas tuumaelektrijaam töötab: http://www.tahvel.ee/Fail:Tuumaelektrijaam.swf Pildid: Tuumaelektrijaama skeem. Tuumaelektrijaam.
Loodusressursside liigid: 1) Ammendamatud Loodusvarad, mis inimkasutuse tulemusena ei saa otsa. Looded tõus ja mõõn. Ma sisesoojus 2) Ammendaatavad Loodusvarad, mis teatud kasutuse juures võivad otsa lõppeda. Energia liigid: 1) Elektrer 2) Mootorikütused 3) Soojus Energiaallikad: 1) Primaarsed e. esmased energiaallikad On maa loodusliku protsessides esinev energia. Enamikus neist ei osata hästi otseselt kasutada. Tuumaenergia on hästi energiarikas, kuid muude probleemidega. Termotuumaenergia väga keskkonnasõbralik, kuid tehnoloogiliselt ei osata veel kasutada. 2) Teisesed e. sekundaarsed energiaallikad Tekivad esmaste energiaallikate toimel. Nende kasutus on keskkonnasõbralik, kuid tehnoloogiliselt mitte alati max. kasutatav. Piirkonniti kasutusvõimalused väga erinevad 3) Tertsiaarsed e. kolmandased energiaallikad On tekkinud elusorganismide ladestumisel kauges minevkus
Jaapani energeetika Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Geograafilised eelised Kliima Mäed Vulkaanid Kuumaveeallikad Tõusud ja mõõnad Tuumaenergia 1966. aasta Mitmekordne kasutus Reeglistik 2011. aasta katastroof Fukushimas CO2 maht Maagaas Populaarsus Tuumaenergia asemel peale katastroofi Osaka Gaas, Tokyo Gaas ja Toho Gaas Austraalia, Venemaa, Indoneesia ja USA Tahked kütused Baasküte energiageneraatoritele Probleeme kivisöe kättesaadavusega Maavärinad Loodusesaaste Õli 44 miljonit barrelit enda tagavara Läänekallas JNOC
sajandi lõpuni kui võeti kasutusele elekter, võimaldades energiat transportide ka suure vahemaa taha. Õpiti veejõu abil energiat tootma. Leiutati sisepõlemismootor, mis viis sõidukite arvu kiire kasvuni ning suure naftavajaduseni. Kui kivisüsi andis 19. saj tõuke tööstuse laienemisele, oli nafta 20. saj kiire majanduskasvu peamine energiaallikas. Praegusel ajal on kasutusel peamiselt: nafta + naftasaadused; maagaas; kivisüsi (peamiselt arengumaades); veejõud ja tuumaenergia, alternatiivsed energialiigid (tuule-; päikese-; maasisene ja bioenergia). Inimkonna kasutamisel on veel mitmeid energialiike, mida praegu veel ei osata/ei tasu kasutada. Halvenev keskkonnaseisund ja naftavarude kurb seis sunnib otsima uusi ideid energia saamiseks. Muutused on tingitud inimühiskonna muutuvatest vajadustest. 67.Tähtsamad energiavarade ammutamis-, töötlemis ja tarbimispiirkonnad: Ammutamine Töötlemine
lihasjõul, tuulest, soojusenergiat puidu, õlgede, sõnniku põletamisel · Varaindustriaalühiskonnas hakati ehitama tuulikuid,vesiveskeid · Hilisindustriaalühiskonnas võeti kasutusele kivisüsi, leiutati aurumasin, vedur · 19 20saj. vahetusel võeti kasutusele elekter hüdroelektrijaamad, tuulegeneraatorid, tootmisprotsessid automatiseeriti · 20 saj algul- leiutati sisepõlemismootor nafta ulatuslik kasutus · Hiljem maagaas, tuumaenergia Energiaallikate kasutuselevõtt Energia tootmine maailmas Energia tarbimine maailmas ENERGIAMAJANDUS- tegeleb energiavarade hankimise, töötlemisega energiaks ja tarbijale kättetoimetamisega. ENERGIAALLIKAD TAASTUVAD TAASTUMATUD NAFTA, MAAGAAS, VESI, TUUL, PUIT, KIVISÜSI,PÕLEVKIVI, LOODETE, PÄIKESE TURVAS Energiaallikate osatähtsus maailmas 45% 40%
spetsialistide arvu poolest. Lääneriikides suurenes vajadus haritud spetsialistide järele. See põhjustas 1960. a. hariduselu ümberkorraldusi. Ülikoolidesse hakkasid tulema nende ühiskonnarühmade esindajad, kel varem polnud võimalust edasi õppida (nt. neegrid USAs). See põhjustas ka selle, et üliõpilaskond muutus palju kriitilisemaks ühiskonna suhtes. Tudengite seas hakkasid levima mitmesugused poliitilised õpetused (vasakpoolsed enamasti). 5. Kas tuumaenergia kasutamine oli positiivne või negatiivne? + USAs ehitati tuumajõul töötav sõjaallveelaev. + 1950. a. lõpul ehitati NSVLis tuumajõul töötav jäämurdja. + Tuumaenergia pakkus tohutuid võimalusi sõjatehnika, elektrienergia ja transpordivahendite tootmises. - Tuumasõja oht - Tuumaenergia plahvatused - Kahjulik tervisele Ma arvan, et tuumaenergia on negatiivne, sest väiksemgi eksitus võib põhjustada katastroofi. 6. Kirjelda USA ja NSVLi võidujooksu kosmose vallutamisel. 20
geoloogilised uuringud, uue tehnoloogia väljatöötamine, Elektriliinide, torujuhtmete ehitus ja kaevandusohutus jm tööjõu koolitamine jm hooldamine jm Kuidas on muutunud eri energiaressursside osatähtsus energiamajanduses (õp. lk. 66)? Puidu osatähtsus energiaallikana vähenenud. Kivisütt kasutati palju 18.-19.saj nüüd on osatähtsus vähenenud. Nafta ja gaasi osatähtsus on suurenenud. Vett kasutatakse stabiilselt ja vähe. Uusenergiaallikaks on tuumaenergia. Selgita, miks kasutatakse taastumatuid energialiike rohkem kui taastuvaid. Taastumatud energiad annavad rohkem soojust ja on suurema kütteväärtusega, taastuvad energiavarad on väiksema efektiivsusega. Milliseid energialiike nimetatakse alternatiivseteks? Päikeseenergia, vee-energia, tuuleenergia, loodete energia, maasisene soojus. Nafta töötlemine: küttegaas, bensiin, petrooleum, diislikütus, masuut.
juhtvarraste tõsise rikke korral valada kogu seadeldis kaadmiumsoola lahusega üle. Tuumareaktor käivitati esimest korda 2. detsembril 1942. aastal, mil reaktor töötas 28 minutit ja andis paarisaja vatist võimsust. Juba järgmiseks aastaks valmis Ameerikas teine reaktor, mille ehitamisel kasutati ,,Chicago Pile-1" juppe. Vaatamata esimese reaktori lühikesele eluajale ja väikesele võimsusele, oli see suur samm tuumaenergia ajaloos. Esimest tuumaelektrit hakati samuti tootma Ameerikas reaktoriga EBR-1. See reaktor oli tegelikult valmistatud teadlastele uuringute tegemiseks. Nimelt uuriti, et kas on võimalik toota tuumkütust uraani(U-238) neutronkiiritamisel, ja katsete käigus selgus, et see on võimalik. Reaktoriga hakati tootma plutooniumi ja seda tuumkütust hakati selle reaktori toitmiseks ka kasutama. Ka selle reaktori võimsus oli väga väike, ainult 800W, aga hiljem suurendati
SAJ. - MANUFAKTUURID. AURUVEDUR, AURIKUD TEKKIS ISESEISEV ENERGIAMAJANDUS 1. ENERGIAVARA OLI VÕIMALIK 2. TRANSPORTIDA TÖÖSTUSKESKUSED SÖEBASSEINIDE 3. INDUSTRIAALÜHISKOND II ETAPP 1) ELEKTRIENERGIA KASUTUSELEVÕTT 19. SAJ. LÕPUL – VÕMALUS ENERGIAT TRANSPORTIDASUURTEVAHEMAADE TAHA 2) VEEJÕUL ELEKTRI TOOTMINE – HEJ-d 3) TEHNOLOOGIA KIIRE ARENG- AUTOMAATLIINID 4) SISEPÕLEMISMOOTOR 20.SAJ. ALGUSES 5) NAFTAAJASTU ALGUS, MAAGAASIKASUTUSELEVÕTT 20.SAJ II POOL 1) TUUMAENERGIA – ALGUSE SAI SÕJALISTEST PROGRAMMIDEST, OSAKAALU KIIRE TÕUS 80. AASTATENI 2) 20. SAJ. LÕPP - TAASTUVENERGEETIKA OSAKAALU TÕUS 3) ENERGIAVARUDE DEFITSIIT, ENERGIAKRIISID, LIIGA SUUR SÕLTUVUS NAFTAST TÄNAPÄEV Praegusajal kasutatakse peamiselt viit energiaallikat: 1) Nafta ja naftasaadused – 40% 2) Maagaas – 28% 3) Tahked kütused; kivisüsi – 20% 4) veeenergia – 5% 5) tuumaenergia – 5%
Euroopas oli selleks organisatsiooniks Euroopa Liit. Selle eesmärk oli rahvusvahelise majandusliku ja poliitilise koostöö arendamine. Mina usun, et Euroopa Liit on oma eesmärgid täitnud, kuna Euroopa on minu arvates kõige rahumeelsem maailmajagu. Teaduse ja tehnika arengu seisukohalt on minu arvamuse järgi kõige suuremaks ohuks tuumaenergia. Eelkõige võeti see siiski kasutusele just tuumapommide loomiseks. Aatomielektrijaamu hakati ehitama alles pärast. Tuumaenergia on siiski üks võimsamaid energialiike ja tuumarelva valedesse kätesse sattumine tekitab hirmu terves maailmas. Ohtlik pole vaid tuumarelvade kasutamine, isegi kasulikul eesmärgil kasutatav tuumaenergia võib keskkonnale ja inimestele tekitada pöördumatuid kahjustusi. Tsernobõli elektrijaama 1986. aasta plahvatuse tõttu jäid haigeks paljud inimesed, keskkond seal piirkonnas on siiani elamiskõlbmatu. Väiksemaid avariisid on toimunud ka teistes riikides. Ka kloonimine on
Taoline energia on keemilise päritoluga, sest see vabandab keemilise reaktsiooni läbi. Näiteks taskulambispatareis talletav energia on keemiline, olgugi et seda kasutatakse elektrienergiaks muudetuna valgustamiseks. Oma olemuselt on keemiline energia aineosakeste vahelise vastastikumõju energia. TUUMA ENERGIA Tuumaenergia on väga levinud viis energia tootmiseks. Praegu on maailmas kuskil 439 tuumareaktorit. Tuumareaktorid on erineva võimsusega 25GWe – 380GWe. Tuumaenergia on üsna puhas ka, näiteks Prantsusmaal toodetakse kuskil 80% energiat tuumaelektrijaamades ja seal on puhtaim õhk ja odavaim elekter. Tuumaenergiat kasutatakse üha rohkem maailmas. Tuumaenergia töötab nii, et Uraaniumi pihta lastakse neutron. Neutron lõhustub Uraaniumi kaheks teiseks elemendiks. Lõhustumise käigus tekib rohkem neutroneid mis lõhustavad järgimisi elemente jne… HÜDROENERGIA Hüdroenergia töötab maa raskusjõu mõjul
Energia allikas 2000 1500 1910 2000 e Kr Lihaste jõud 70 10 0 0 Orgaanilised 25 20 16 0 jäätmed Puit 5 70 15 0 Süsi 0 0 63 28,7 Nafta 0 0 3 38,6 Hüdroenergia 0 0 3 3,7 Maagaas 0 0 0 22,1 Tuumaenergia 0 0 0 6,9 Muutused energiamajanduses Agraarühiskonnas saadi energiat inimeste ja tööloomade lihasjõul, tuulest, soojusenergiat puidu, õlgede, sõnniku põletamisel Varaindustriaalühiskonnas hakati ehitama tuulikuid,vesiveskeid Hilisindustriaalühiskonnas võeti kasutusele kivisüsi, leiutati aurumasin, vedur 19 20saj. vahetusel võeti kasutusele elekter hüdroelektrijaamad, tuulegeneraatorid, tootmisprotsessid
· Metsa juurdekasv (keskmiselt aastas) · Metsa liigiline koosseis 13) Millistele riikidele jäävad suurimad metsaalad? Venemaa, Brasiilia, Kanada 14) Millised energiaallikad on kõige suurema osatähtsusega energiamajanduses? · Nafta · Maagaas · Tahked kütused (kivisüsi, pruunsüsi) 15) Millised energiaallikad on kõige suurema osatähtsusega elektrienergia tootmisel? · Tahked kütused · Tuumaenergia · Hüdroenergia 16) Energiamajanduse probleemid · Energiatarbe kiire kasv · Kvalitatiivselt kõrgemal tasemel oleva energia vajaduse kasv · Ressursi ja tarbimise ebaühtlane jaotus · Traditsiooniliste energiaressursside ammendumine · Energiajulgeolek · (varustuskindlus) · Keskkonnaprobleemid 17) OPEC ja sellesse kuuluvad riigid · 12 riiki · Loodi 1960.
energiamajandusele. Kuni 19. saj lõpuni kestis kivisöe ainuvalitsemine, sest siis võeti kasutusele elekter. See võimaldas tootmisprotsesse märgatavalt automatiseerida ning kasutusele võtta täiesti uued tootmistehnoloogiad. Järgmine suursaavutus oli sisepõlemismootor, mis tõi kaasa nafta ulatusliku kasutamise. Nafta veoks uued veondusliigid, mõnevõrra hiljem hakati neid kasutama ka maagaasi puhul. 20. saj õppisime vee- ja tuumaenergia abil elektrienergiat tootma. Viimastel aastakümnetel on hakatud üha enam kasutama alternatiivseid energialiike. Energiaallikate jaotus. Energiaallikate osatähtsus energiamajanduses. · Nafta 40% · Maagaas 28% · Tahked kütused 20% · Vee-energia 5% · Tuumaenergia 5% · Muud 2% NAFTA Nafta on tekkinud karboniaegsete metsade fossiilidest. On tetriaalne päikeseenergia. Nafta saamine 1. puurtornid (ka mereplatvormid) 2. ammutamine 3. pumpamine
Energeetika ja keskkond Loeng 7 ENERGIARESSURSSID Kütused Vee-energia Tuuleenergia Päikese energia Tuumaenergia Biomassi energia KÜTUSED Kütus ehk kütteaine on süsinikku sisaldav aine, mille põletamisel eraldub palju soojust ja mida seetõttu kasutatakse energiaallikana Looduslikud kütused: nafta, kivisüsi, maagaas, põlevkivi, turvas, pruunsüsi, puit Tehiskütused: koks, mootorkütused (bensiin, diiselkütus, petrooleum), masuut, põlevkiviõli, kergekütteõli, generaatorgaas Tahked, vedelad, gaasilised kütused KÜTUSED
on kehv ja looduslikud tingimused sellised ja nad ei vaja sellisel kogusel elektri energiat nagu näiteks meie. Tuumaenergia + - Vajab väga vähe kütust ja kütust jagub Tekib jääke, tuuma jäägid ohtlikud pikakas ajaks. jääkide kogus Tuumajaama ehitus võtab palju raha väike.uraani maaki saab kasutada laevadel ja jäälõhkujatel 1. Tuumaenergia osatähtsus energiamajanduses suureneb 2. Tuumaelektrijaamu on eelkõige arenenud riikides kona seal on raha mille eest neid ehitada ja ka vastav tööjõud 3. Tuumaenergia osatähtsus on Prantsusmaal ja jaapanis suur kuna neil pole eriti muid energiaallikaid millega energiat toota ning nad on arenenud riigid ja neil on raha 4. Eestile lähimad tuumajaamad on Forsmark, Loviisa, Sosnovõibor, Ignalina ja Barseback 5
Söeajastu: 18.-19saj. 1765.a. leiutati aurumasin, mis kasutab kivisütt. Võeti kasutusele rongid, aurikud. Naftaajastu: sisepõlemismootori leiutamine- hakati ammutama naftat. Võeti kasutusele autod, lennukid. 1970.ndatel aastatel sai alguse tuumaenergia, hakati ehitama TEJ. Taastuvad energiavarad: puit-, tuule-, vee- ja päikeseenergia, uraan. Taastumatud: nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas, uraan. Traditsioonilised: fossiilsed kütused, puit, vee-energia, tuumaenergia. Alternatiivsed: tuule-, päikeseenergia, geotermaalenergia, tõusu-mõõna energia. Esmased energiaallikad: 1) Maa pöörlemise ja gravitatsiooni energia 2) termotuumaenergia (kasutatakse vesinikpommides) 3) tuumaenergia (toodetakse elektrit) 4) päikeseenergia (elektri tootmine piirkonnas, kus on palju päikest). Teisesed: 1) tuuleenergia (tuulegeneraatoritega elektri tootmine mererannikul) 2) vee-energia (langeva
hävib taimkate, mulda ja loomastikku. Majanduslikudprobleemid: Et kaevuritel oleks ohutu, siis peab rakendama paljusid ettevaatusabinõusid, mis nõuavad palju kapitali. 4. Millised on hüdroenergia kasutamisega kaasnevad positiivsed nähtused? (3p) 1.See on taastuv energiaallikas, 2.Suurtes kogustes energiat on võimalik odavalt toota, 3.Hüdroenergia kasutamisel tekib vähem saasteaineid, 4.Nende jaamade rajamisega tekib juurde töökohti. 5. Nimeta 2 tuumaenergia kasutamise eelist võrreldes kivisöega. (2p) 1.Toorainet pole energia tootmiseks palju vaja, siis on seda lihtne transportida. 2.Tuumaenergia tootmine saastab õhku vähem kui kivisöe tootmine. 6. Nimeta 2 tuumaenergia kasutamise puudust võrreldes kivisöega. (2p) 1.Radioaktiivsete jäätmete ümbertöötlemine on kulukas. 2.Tuumaenergiajaamadega kaasneb suurte riskidega oht. Kui peaks juhtuma õnnetus, siis võib see mõjutada väga suurt piirkonda enda ümber ja tuua kaasa suuri
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
