hellenistlik ajajärk. Hellenismiperioodil , kui Vahemere idaranniku linnad täitusid sisserändajatega Kreekast, levis linnades kreekapärane elulaad. Valitsejad nendes riikides soosisid kultuuri mille areng ja levik tänu sellele oli väga kiire. Kreekas sündisid teadus, kirjandus, kunst ja filosoofia. Suured on ka kreeklaste saavutused arhitektuuri alal. Antiikteaduse ja filosoofia arenemine kuulub hellenistliku perioodi ajajärku. Kreeka ilukirjanduses loodi kirjanduslikud tüübid tragöödia, komöödia ja teised, mis tänapäevani on edasi kandunud. Kreeka kultuuri tähtsus Euroopa ajaloos on väga suur, sest just nemad lõid teatri, komöödia ja tragöödiakunsti, lüürika ehk luulekunsti, korraldasid esimesena olümpiamänge ja tegelesid skulptuuri ja maalikunstiga. Need kõik on võetud kreeklastelt ning toodud edasi tänapäevasesse kultuuri. Vana-kreeka kultuuri loetakse Euroopa kultuuri lätteks. Nii palju kui meis on eurooplast, oleme ka Vana-kreeka kultuuri pärijad.
vastuoluline, vastandlik, korrapäratu, mitmekülgne, piiritu/raamideta, salapärane, Cervantes "Don Quijote" Barokk 17.saj müstiline, vastandite ühtsus (ratsionaalne- C. Malaparte irratsionaalne, realistlik-sürrealistlik, jäik- kirglik, külm-kuum) antiigi mõjutustega, tragöödia oli püha, kindlad piirid/reeglid, ranged normid Corneille, Racin (tragöödiad) Klassitsism 17.saj ->must-valge(hea=hea, halb=halb); aja Moliere (komöödiad) ühtsus, tegelane ei muutu ega arene religioossus nõrgenes, teadus Voltaire "Filosoofilised
Seal uuriti vanakreeka luulet ja draamat.Vincenzo Galilei oli esimene kes püüdis vanakreeka tekstile luua muusikat,sündis ooperi idee. Ooperi eelkäijad: 1. Vana-Kreeka tragöödia2.liturgiline draama3.müsteerium4.moralitee (koolinäidend)5.intermeediumid ( õokonnapidustustel). Monteverdi panus ooperi arengusse: helikeel- kasutab orkestr i kõlavärvi(orkestersuurem), iga osalejat ja meeleolu saadab teatud pill, sisu ja sõnad viis kokku instrumentide valikuga. temaatika-Vana- Kreeka tragöödia oluline ooper "Orpheus". Kammerlaul- soololaul, kus saatjaks on väike ansambel või BASSO CONTINO. Da capo aaria-ABA vorm,mus A osa korratakse lõpus,aga A nooti ei kirjutata,sai alguse itaaliast. Retsetatiiv-kõnelähedane laul,mis arenes deklamatsioonist. Kantaat- barokiajastu vokaalmuusika zanr, mis sarnanes ooperile, kuid olipikem kui aaria või duett basso continuo saatel.tunnused-väike koosseis,saadeti kammeransambliga,salongliku iseloomuga.
Tunnen kaasa (kellele?) Hamlet oli minu arust hea raamat, isegi kui see oli tragöödia, jättis see sügava mulje. Ei meeldinud aga see, et lõpus põhimõtteliselt kõik peategelased surid, Hamlet, Claudius, Polonius, Laertes, Gertrud, Ophelia. Ma oleksin tahtnud teistsugust lõppu, et õigus tuleks jalule ja et Hamlet ei saaks surma, et kõik laheneks õnnelikult, kuid parajasi mõne raamatu jaoks pole määratud õnneliku lõppu. Siin on palju tegelasi, kellele võiks kaasa tunda. Ophelia tunnen kaasa, kuna teda ja tema
Oliver Winchesteri relvakompanii toodab relvasid, mida kasutavad usinalt põhja osariikide väed kodusõjas Winchesteri pumppüssidega tapetakse tuhandeid inimesi Kompaniid aga saadab suur edu ning omanikud saavad väga rikkaks William Wirt Winchester ja Sarah Lockwood Pardee Oliveri poeg William Wirt Winchester abiellub 1862. aastal Sarah Lockwood Pardeega Neil sünnib tütar Annie, kes paar nädalat hiljem sureb Naine on kümmekond aastat sügavas leinas Tragöödia jätkub, kui 1880. aastal lahkub Williami isa Oliver ning veidi hiljem ka tuberkuloosi haigestunud abikaasa William Sarah Winchesteri uus kodu Naine palus abi Bostoni meediumilt Meedium edastas talle informatsiooni kadunud abikaasalt, et perekonnanimi Winchester on neetud Needuse põhjus oli Winchesteri nimeline relv, mis tapnud tuhandeid inimesi Kadunud abikaasa soovil lahkus Sarah oma New Haveni kodust ning jõudis Californiasse, San Jose'sse
,,Hamlet" kas lugu maailma või Hamleti hullusest? ,,Hamletit" on tõlgendatud mitmeti ning Hamlet on karakterina muutunud justkui prototüübiks teatud inimlikele omadustele ja probleemidele. Igikestev tõe otsing, sisemise tegutseja ja intellekti vastuseis, moraalsed kaalutlused kõike seda esindab selle Shakespeare'i kuulsa tragöödia nimikangelane. Inimese üldistavale loomusele kohaselt on siingi üle vaadatud näidendi tegelikust äärmuste mängust ja hullusest. ,,Hamleti" kui ühe kuulsaima kurbmängu probleemistik on kõigile üsna tuttav juba lugematagi. Kahtlemata on see üheks põhjuseks, miks olin isegi niivõrd valmis otsima raamatust inimlikkust või tavapäraseid vastuolusid ja konflikte. Kui aga murda välja sellest iganenud lugemismudelist, kerkivad esile hoopis teistsugused mõtted. Küsimustele, miks Taani prints kahetses tegemata tegusid ning unustas tehtu või miks oli niivõrd varmas unustama kättemaksu nimel Ophel...
3. Kas selles teoses oli midagi, mis sind vihastas? (Kui jah, siis mis?) Miks? Vastus: Vihastas see, et Dorian lasi end nii kergelt mõjutada. Ta oleks pidanud olema tugevam ja enesekindlam ning mitte uskuma kõike, mida talle räägitakse. Kahjuks oli ta Henry ilujahtimisest ja Basili ülistamisest nii lummatud, et sattus meeltesegadusse. Doriani kasutati lihtsalt ära, eriti tegi seda (uudishimust, mitte heasoovlikkusest) Henry, kes muutis kõiki kellega kokku puutus. (,,Vanaduse tragöödia ei ole mitte selles, et inimene on vana vaid selles, et ta on noor.") 4. Kas selles teoses oli midagi, mis pani sind rõõmu tundma? (Kui jah, siis mis?) Miks? Vastus: Rõõmu eriti ei pannud miski tundma, kui võibolla see, et Basil suutis jääda selliseks nagu ta oli. Henryl oli komme neid inimesi muuta, kellega ta suhtleb, kuid Basil oli üks nendest vähestest, keda ta muuta ei suutnud. Basil jäi ikkagi iseendaks saladuslikkuse armastajaks ja kunstile väga pühendunud isikuks
Daumart või D'Aumard. Mõlema suguvõsad pärinesid Poitevinist, kuid Arouet olid juba ammu elanud Pariisis, kus Voltaire vanaisa oli edukas kaupmees. Voltaire osutus osavaks värsisepaks. 1704 saadeti ta jesuiitide Collcge Louisle- Grand'i, kuhu ta jäi 1711. aastani. Kuigi ta põlastas sealt saadud haridust, moodustas see tema ulatuslike teadmiste aluse ning arvatavasti sütitas temas eluaegse armastuse teatri vastu. Kolleegiumis kirjutas ta juba 12-aastasena luuletusi ja oma esimese tragöödia. Augustis 1711 tuli Voltaire 17-aastasena koju. Ta oli valinud elukutseks kirjanduse. Ta isa leidis, et see ei ole mingi elukutse ja selle pärast läkski Voltaire õppima juurat, kuid jättis õpingud pooleli. Leivateenistus Voltaire ei huvitanud. Üks Voltaire armuke ehitas oma lossile tema jaoks lisatiiva. Ta nautis elu, aga peamiselt selle vaimseid külgi. Tal oli kogu elu kujutlus, et tal on nõrk tervis, mis ei talu ka veini
Loominguline töö tragöödia Hamlet põhjal · Teose alguses on Hamlet depressiivne ning leinas. Ta on murtud, sest keegi peale tema ei leina enam ta isa. Samuti on ta pettunud oma ema käitumises; ema abiellus uuesti vana kuninga venna Claudiusega, kuigi kuninga surmast on möödas alles 2 kuud. Hamlet peab oma ema tegu verepilastuseks. · Peale seda, kui vaim ennast Hamletile ilmutab ning mõrva eest kättemaksu nõuab, võiks Hamlet seda ju kohe teha, aga ta otsustab siiski tõendeid koguda, et vaimu jutu õigsuses kindel olla. Seda enam, et teadupärast olid mõned vaimud pahatahtlikud ning võisid inimesi valedega segadusse ajada. · Hamleti haridus. Hamlet tahtis minna Wittenbergi ülikooli õppima, kuid Claudius ja ta ema ei andnud talle selleks luba. Teoses mainitakse, et see seostus arvatavasti sellega, et troonipärijatel ei tahetud lasta lahkuda. · Tegevus toimub renessanssi ajastul, kus kõige tähtsam on inim...
püsivad tänini menukalt paljudel maailma ooperilavadel. Mussogorski oli novaator, tema harmoonia oli udune ja julge, helikeel piltlik ja kõnekas. Tema helikeel oli oma aja kohta uudne ja julge, eirates rangeid harmoonia reegleid. Tema surma põhjustas alkoholism. “Boriss Godunov Ooperi puuduseks peeti asjaolu, et seal puudus keskne naisosaline ning ta pidi selle mitu korda ümber tegema. Libreto kirjutas helilooja ise Aleksander Puškini samanimelise tragöödia põhjal. Analüüsib sügava psühholoogilise kaasaelamisega selliseid teemasid nagu võim, kuritegu, süü ja vastutus. Pjotr Tšaikovski 1840-1893 Oli vene romantistlik helilooja. Ta oli üks vene klassikalise sümfooniarajajaist. 10 ooperit Tuntuimad teosed “Jevgeni Onegin” ja “Padaemand” Oli väga tundliku närvikava ja keeruka isikliku eluga loojanatuur. Helilooming sügavalt psühholoogilise sisuga, kus esmatähtis on inimese
ANTIIK Kordamisküsimused 1. Mis on kirjandus? - ehk literatuur on (kõige üldisemas tähenduses) kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks 2. Mis on ilukirjandus? – kirjalik looming : vormid on lüürika, eepika, draama 3. Mis on antiikkirjandus? – all mõeldakse Vana Kreeka ja Vana Rooma kirjandust, mis on loodudu 8. sajandist eKr kuni 5.sajandini pKr 4. Lüürika ja sõna päritolu. - (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. 5. Eepika ja sõna päritolu. - (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Sõna eepika päritolu on seostatav vanakreeka eeposte “Il...
Sel perioodil, kui Vahemere idapoolsed linnad täitusid immigrantidega Kreekast, levis linnades kreekapärane elulaad. Valitsejad nendes riikides soosisid kultuuri, mille areng ja levik oli tänu sellele vägagi kiire. Kreekas sündisid filosoofia, kirjandus, teadus ja kunst. Väga suured saavutused on Kreekal ka arhitektuuri alal. Kuid hellenistliku perioodi ajajärku kuulun antiikteaduse ja filosoofia arenemine. Kreeka ilukirjanduses loodi kirjanduslikud tüübid- tragöödia, komöödia ja teised, mis tänapäevani on edasi kandunud üle maailma. Vana-Kreeka kultuuri tähtsus Euroopa ajaloos on suhteliselt suur, sest just nemad lõid teatri, komöödia- ja tragöödiakunsti, luulekunsti ehk lüürika, nad korraldasid esimesena olõmpiamänge nind tegelesid maalikunsti ja skulptuuriga. Kõik need on võetud kreeklastelt ning toodud edasi tänapäevasesse kultuuri.Vana-Kreeka kultuuri loetakse Euroopa kultuuri lätteks, ehk nii palju kui meis on
Repsriis- põhihelistikku naasemine Uusi zanre barokkajastul *Vokaalinstrumentaalsed suurvormid: ooper, oratoorium, kantaat Kõigil neil kolmel on sama esituskoosseis: orkester, koor, solistid Kõik jagunevad: orkestri-ja koorinumbrid; aariad, retsitatiivid(poollauldes kõnelemine, loo rääkimine) Ooper *Eelkäijad: antiikkreeka tragöödia, keskaja draama, hilisrenessansi intermeediumid *Esimene ooper: J.Peri ,,Daphne" (1597) Ooperi sünd * 1637 avati Veneetsias esimene ooperiteater *Esimene suur ooperihelilooja: Claudio Monteverdi (1567-1643) Oratoorium * Eelkäijateks liturgilised draamad *Ooperiga sarnane ülesehitus, kuid: Puudub lavaline tegevus Vaimulik sisu *Passioon: oratooriumi alaliik, mille sisuks on Jeesus Kristuse kannatuslugu
a. Molotov-Ribbentropi pakt 22.jun. 1941.a. Hitler ründab NL-i Võit Saksamaa üle 1949- NL-il oma tuumapomm Uued plaanid maailmarevolutisooniks (uus sõda pidi algama 1955.a.) 1949. a.- Korea sõda Surm 5.Märts. 1953 Stalini surm (mürgitati KGB juhi Lavrenti Beria poolt, et vältida uut sõda mida NSVL poleks olnud suuteline pidama) Tuntumad tsitaadid Surm lahendab kõik probleemid. Pole inimesi, pole probleeme. Ühe mehe surm on tragöödia aga miljonite surm on statistika Aus diplomaatia on nagu kuiv vesi või puidust raud. Inimesed, kes hääletavad, ei otsusta midagi. Need, kes hääli loevad, otsustavad kõik. Tähtis pole see, kuidas hääletatakse, tähtis on see, kuidas hääli loetakse Tuntumad teosed "Nõukogude Liidu Suurest Isamaasõjast" "Oktoobrirevolutsioon ja vene kommunistide taktika" Poliitiline Kirjandus, 1947 "Marksism ja keeleteaduse küsimused" Eesti Riiklik Kirjastus, 1951
Ooperi ja balleti sünd ning areng 17. sajandil Triin Kont Ooperi eelkäijad Vanakreeka tragöödia Keskaegsed liturgilised draamad ja müsteeriumid Renessansiaegsed õukonnaetendused ja madrigalikomöödiad Ooperi sünd Ooperi idee sündis Firenzes 16. saj lõpus. Põhiidee oli kasutada muusikat draamaetenduse mõju suurendamiseks Esimesi oopereid nimetati muusikalisteks draamadeks Tähtsaim pidi olema lugu ja muusika oli vaid üks seda lugu kandvatest kaunitest kunstidest Esimesed ooperid
8. Nimeta instrumentaalmuusikazanre! (3) Sonaat, kontsert, süit, fuuga. 9. Nimeta vokaalmuusikazanre! (3) Missa, passioon, oratoorium, kantaat, motetid, lihtsad laulud. 10. Nimeta süidi 4 kohustuslikku osa? Allemand, courante, saravande, gigue. 11. Nimeta barokkajastu klahvpille! (4) Klavesiin, klavikord ja positiivorel. 12. Prantsusmaa olulisemad zanrid ja heliloojad Tähtsamad zanrid: ooper, ballett komöödia, õukonna ballett, lüüriline tragöödia. Heliloojad: Jean-Babtiste Lully ,,Amori ja Bacchuse pidustused", ,,Cadmus ja Hermione." 13. Inglismaa olulisemad zanrid ja heliloojad Tähtsamad zanrid: ooper, barokkooper, draama etendused, semiooper. Heliloojad: Henry Purcell ,,My heart is inditing", John Blow ,,Venus ja Adonis", Pelham Humpfrey ,,Hear, o heav'ns". 14. Saksamaa olulisemad zanrid ja heliloojad Tähtsamad zanrid: süit, sonaat, fuuga, kantaat, kirikukontsert, passioon.
rippvaiba taga on rott, kelle ta ka koheselt surmas. Teiste arvates aga oli Prints lihtsalt kas hull, meeltesegaduses või kättemaksuhimuline ning tegi oma mõrva teoks kohe esimesel võimalusel. Kuningas lahkus poole näidendi pealt Rändnäitlejate poolt esitatud monoloogi ajal muutus Taanimaa kuningas maruvihaseks ning lahkus poole näidendi pealt. Linna jõudsid rändnäitlejad, kes olid ühed parimad omal alal. Neile ei olnud raskuseks ei komöödia, tragöödia, pastoraal ega ka lavatükk. Nad tulid linna, et näidelda kohalikele mõni oma teostest. Kuid Hamleti sooviks oli, et nad etendaksid ''Gonzago mõrva'' ning, et ta saaks mõned enda koostatud read ka vahele panna. Sellega lootis prints, et keegi kohalolijatest tunnistaks kohe oma mõrva üles. Kuid tema kahjuks seda ei juhtunud. Hoopis kuningas tõusis järsku püsti ning lahkus, täis viha ja sappi. Sellise käitumisega tõmbas Hamlet omale nii öelda ''vee peale.''
Elu Third level Fourth level Fifth level · Wilhelm Richard Wagner · 22.05.1813- 13.02.1883 · 1820 - pastor Wtzeli kooli · 1826 esimene tragöödia Leubald · 1831 Leipzigi Ülikool · 1883 koorijuht Würzburgi teatris, ooper "Die Feen" Click to edit Master text styles Second level Elu Third level Fourth level Fifth level ·
VANA-KREEKA JA ROOMA Vana-Kreeka kultuur jaguneb nelja ajajärku: · Arhailine ajajärk 8. 6. saj eKr · Klassikaline ajajärk 5. saj 330. a eKr · Hellenismi ajajärk 330 146 eKr · Rooma võimu ajajärk 146 eKr 395 pKr Arhailisel ja klassikalisel perioodil ei olnud muusikal iseseisvat tähendust, ta oli kultuslike kombetalitluste, pidustust, protsessioonide ja olümpiamängude lahutamatu osa. Rändlaulikud rapsoodid ja kutselised laulikud Oidid kandsid ette eepilise lugulaule. Muusik jumaliku andega prohvet, kujutav kunst käsitöö. Auloodia soololaul aulose saatel, mida orgialikult meelelise karakteri tõttu kanti ette kevadistel Dianysose pidustustel. Puhkpillidest tundi ka paaniflööti, põikflööti ja metalltrompetit. Kitaroodia hingestatud soololaulud kitaara saatel. Armastatud keelpill oli lüüra, mille saatel laulvaid muusikuid nimetati lüürikuteks. Tragööd...
Odüsseuse naine, Ithaka-saar odüsseuse päritoluga, Perikles-Atena valitseja, Herakles-kangelane, Aleksander Suur-Makedoonia kuningas, Heliotsentriline maailmapilt päikesekeskne maailmapilt (ptolemaios vist aretas selle vms) 6. Kreeka kultuuri saavutused (kreeklastelt eurooplastele). a)olümpiamängud - esimesed 776.a.eKr b)teater c)demokraatia d)eeposed - "Ilias", "Odüsseia" e)kirjandus - tragöödia (Aischylos "Erasteia", Sophokles "Kuningas Oidipus") ja komöödia (Aristophanes "Linnud") f)teadus-ajalugu (Herodotos "Historia"), matemaatika (Pythagoras,Eukleides), füüsika (Archimedes), meditsiin (Hippokrates ja tema vanne) g)kunst - vaasimaal(mustafiguuriline, punasefiguuriline vaas) h) arhitektuur - templid (Nike tempel),
Oratoorium on ulatuslik kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile, mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta. Saksa kirikliku orat alusepanijaks oli Heinrich Schütz. Oratooriumizanri tähtsaimaks alaliigiks sai passioon-Jeesuse kannatuslugu. Uutest zanridest, mis on seotud 1600.a paiku sündinud soololaulu stiiliga, on ooper kõige suurejoonelisem, aga ühtlasi ka kõige iseloomulikum. Vanakreeka tragöödia eeskujul on selle tähtsaimaks osaks ülevat lugu jutustav poeetiline tekst. Esimeseks suureks ooperiheliloojaks oli Claudio Monteverdi, kelle viievaatuseline ooper oli esimene tõeliselt terviklik ja muusikaliselt rikka väljenduslaadiga teos selles zanris. 17.saj keskel kujunes Euroopa kõige toretsevamast ja rikkamast linnas Veneetsiast ooperikeskus, kus 1637.a avati esimene avalik ooperiteater Teatro San Casiano. 17. saj lõpul kujunes Napoli ooperikoolkond, mille stiil valitses 18
jahi tõttu kustus tuli just siis, kui möödus laev, jäi neile mõistetamatuks. Küttimisega koos kujunesid rituaalid, seevastu koos-olekud, mida Ralph korraldas, muutusid lihtsalt kõne-tundideks. Ralphi ei kuulatud enam, jutt ei innustanud enam kedagi. Ta nägi allakäiku, kuid ei suutnud olukorra muutmiseks midagi ette võtta. Tekkisid konfliktid Jackiga ja poistesalk jagunes: osalt meelituste, osalt vägivalla abil kogus Jack enda ümber muretu massi. Toimus tragöödia Simoniga, kes sattus valel ajal oma metsistunud kaaslaste ringi. Värvituna ja ekstaasis õnnestunud jahi tõttu kaotasid need igasuguse kontrolli endi üle. Maskeering kaotas häbi-, süü- ja karistamis-tunde, tsiviliseerituse. Hiljem vaikisid nii Ralph kui Põssa juhtunu maha, sest jälgi polnud. Karistamatuse tõttu muutus Jack üha jõhkramaks. Mäng oli ületanud kõik piirid. Vimm Ralphi vastu sai tagakiusamiseks. Põssa prillideta kadus neil ka tuletegemise võimalus.
pealiskaudselt. Talle meeldib pidevalt tegutseda, aga tegudel puudub eesmärk. Tundub, et ta tahaks kogeda midagi suurt ja uhket, aga see ei õnnestu. Ta võtab impulsiivselt ette ohtlikke seiklusi, riskib oma eluga. Ehkki ta on võimeline sügavalt tundma, ei suuda Petšorin oma emotsioone näidata. Ta pidevalt sekkub ta teiste inimeste tegemistesse ja rikub nende õnne. Tema hinges valitseb segadus, pealiskaudsus ja tühjus. Ta ei tea ise ka, mida soovib. Kas tegu on komöödia, tragöödia või draamaga? Minu arust on tegu tragöödiaga, sest see näided on traagilisel konfliktil põhinev ja traagilise lõpplahendusega. Põhjenda. Kui peategelane kehastab 19. sajandi vene aadlikku, siis mida võiks välja lugeda tolleaegse ühiskonnaelu kohta. 19. sajandi mehi peeti kangelasteks, kuid sisimas olid tühipaljad mehed, kes olid omakasu peal väljas. Peeti oluliseks ainult iseend ja ülejäänute suhtes oldi ükskõiksed. Mõeldi ainult peaga.
2. Karakter komöödiad- huumor põhineb naljakatel tegelaskujudel. Nt. ,,Pseudolus" Terentius- elas teisel sajandil eKr. On Kartaagost pärit ori, kes sai tänu oma isanda soosingule hea hariduse. Terentiuse komöödiad erinevad Plautuse omadest nii sisult kui ka vormilt. Neid võib pidada elegantsemateks, haritumale publikule mõeldud. Ei ole nii mahlaka keelekasutusega ning nõuavad publikult rohkem kaasa mõtlemist. Tema kõige tuntum komöödia on ,,Vennad". Tragöödia oli Roomas suhteliselt tagasihoidlikult esindatud. Tuntuim autor on Seneca, kelle tegutsemine langeb hõbedasse ajajärku (ajaarvamise algus). Tema tragöödiad olid Kreeka ainelised, Kreeka müütidest võetud. Nt. ,,Oidipus", ,,Medea". Rooma Proosa Rooma kirjanduse kõige algupäraseim liik on proosa, mis langeb eelkõige kuldsesse ajajärku (80-40 eKr.). Varasemast Rooma ajast on tuntuim esindaja väljapaistev riigimees Marcus Cato
4. Millisesse kahte rühma liigitatakse ooperid? 5. MiLlised etendused olid juba olnud enne ooperi sündi? 6. Millise etendusega on tegemist :kontrastne, kerge, lõbus lavalis-muusikaline vahepala renessansiaegsetes õukonnapidustustes? 7. Mida tähendab liturgiline draama? 8. Millise rühmitusega on seotud ooperi sünd ja kes sinna kuulusid? 9. Millist etendust peetakse esimeseks ooperiks? 9. Kuidas nimetati esimesi oopereid, kas: tragöödia, komöödia, draama, muusikaline draama 10. Kas esimestes ooperites oli tähtsam tekst või muusika ja kust võeti ainestik (ooperi teema)? 11. Keda peetakse nn. "ooperi isaks" ja miks? 12. Järjesta ajastud kaugemalt tänapäevani: klassitsism, barokk, renessanss, romantism, hilisbarokk, vararenessanss, antiik, hilisrenessanss 13. Kas on õige, et ooper sündis klassitsismiajastul? Kui ei, siis millal? 14. Kas on õige, et barokkooperis (17.saj
Lüürika: sonett, haiku, hümn, pastoraal, ood, ballaad- Peegeldab autori sisemaailma, kogemust, isiklik, tundeline, sageli “mina” vormis Eepika: eepos, romaan, novell, muinasjutt, jutustus, essee, laast- võib olla nii luule kui proosa vormis. Jutustab kangelastest, kes mõjutavad maailma. Keskendunud pigem tegevustele, mitte tunnetele, arenev sündmustik. Kolmandas isikus Dramaatika: draama, tragöödia, komöödia, kuuldemäng- Autori kohalolu lavamärkustena, dialoogid, traagiline, kõne peegeldab isiksuste erinevusi ● Mis on poeetiline keel (A.Merilai ja J.Wainrighti määratlused) ? Kujundilisus, Tähelepanu on vormil Enesele osutav Sisuühtsus ja väljendusühtsus A.Merilai: „Luuletus on stiilselt väljendatud sisu.” ● Milles seisneb kultuuri loolisus ?
paiaan (apollonile pühendatud laul kitara saatel * ditüramb (aulosega saadetud laul dionysose kultusest) * treen (surnuitk aulose saatel) * hümenaios (pulmalaul aulose saatel) jt. Neid esitati enamasti kooriga. Kõigi kultuslaulude ühine nimetus on hümn. Arhailisel ajastul kujunes ka nomose mõiste: see on reeglite kogum, mida peab kitara saatel lauldav kultuslik laul järgima Klassikaline ajajärk – keskne žanr oli tragöödia, mis arenes dionysose kultusest ja põhineb koorilüürikal e. Difürambidel. Klassikalise tragöödia rajajad aischylos, sophokles ja euripides (5. Saj. Ekr) lisasid pidustustel esinevale koorile näitlejaid ja dramaatilise tegevuse, millega koori osa jäi tagaplaanile. Lisaks kooridele esitati ka vähemalt osa näitlejate monoloogidest lauldes. 5. Sajandi lüürikas kujunes uus, subjektiivsem ja peenem väljenduslaad, mida nimetati “uueks muusikaks”
Plautus 18. Claudius Kas antud naistegelane kuulub nimetatud teosesse, legendi 19. Antigone "Kuningas Oidipuses" 20. Ophelia "Hamletis" 21. Isolde "Gilgameshis" 22. Iokaste Trooja sôja müüdis 23. Helena "Iliases" 24. Penelope "Odüsseias" 25. Beatrice "Jumalikus komöödias" Kas see môiste on ôigesti seletatud 26. renessanss on klassitsism 27. sonett on uudne proosavorm renessansiajal 28. farss on lühike jämekoomiline näidend 29. passioon on keskaja kirikunäidend, tegelaseks Jeesus 30. tragöödia on vanim näidendi liik Kas autor ja zhanr (liik) sobivad kokku? 31. Shakespeare ja komöödia 32. Sophokles ja tragöödia 33. Aristophanes ja komöödia Kas see iseloomustus teatri kohta kehtib? 34. antiikteater oli lossides 35. renessansiteater oli siseôuedes ja rôdudel 36. keskaja teater oli vabaôhus ja paviljonides 37. antiikteatrist kasvas välja ooperi- ja sônalavastusteater Kas antud luuleliik tekkis keskajal 38. pastoraal 39. kantsoon 40. ood ja hümn 41. eleegia 42. valm 43
koletiste Skylla ja Charybdise käest, mööda purjetanud sireenide( võrgutasid mehi lauluga)saarest. Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale. Jumalanna Athenamoondab Odysseuse kerjuseks. Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde. Seal kohtab ta oma poega. Koos kavandavad nad plaani, kuidas kosilastele kätte maksta. Nad tapavad kõik kosilased ja nendega kampa löönud teenrid. 9. I Tragöödia. Sophoklese ,,Kuningas Oidipuse" kokkuvõte;peategelase iseloomustus; teose idee. II Juhan Liivi luuletuse peastesitus: meeleolu ja sõnumi sõnastamine; kõnekujundid luuletuses TRAGÖÖDIA- kurbmäng , üks näitekirjanduse põhizanreid. Tragöödiale on tunnuslik lahendamatu konflikt, mis toob kangelasele kannatusi ja lõpuks tema hukkumise . Tegeleb eestkätt inimelu üldiste küsimustega. "Kuningas Oidipus"
Näidendid . ,,Tuulte jäi siiski pöörises"-armastus- realistiks. ja ideedraama. ,,Kauka jumal"- raha võim ja raha needus. ,,Libahunt"-draama., tragöödia. Eduard (1865- Õppis Tallinna Romaanid . ,,Külmale Tema vanemad Eesti Vilde 1933) saksakeelses maale"(1869). Eesti olid kriitilise 68.a kreiskoolis, mis jäi kriitilise realismi mõisateenijad. realismi lõpetamata. esikteos. Ajalooline 18-aastaselt läks algataja. triloogia. ,,Mahtra tööle Realisliku
Barokk kunsti ja muusikastiilina tekkis 16 sajandil. Sõna barrocco on pärit portugali keelest, kus ta tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit. 18 sajandi keskel sai sõnast pilkenimi, mis väljendas järgmisi hinnanguid: ebaloomulik, kummaline, ekstsentriline, liialdav jne. Muusikastiili nimetusena võeti sõna ,,barokk" kasutusele eelmisel sajandivahetusel. Muusikalist barokki on kõige lihtsam piiritleda aastatega 16001750. Täpsemalt saab baroki muusikat jaotada kolmeks perioodiks: varane periood kestis 15801630, keskmine periood kestis 16301680, hiline periood kestis 16801740. Ühtset barokistiili muusikas ei olnud, erinevatel maadel olid erinevad stiilid. Kuulsamad meistrid: Arhitektuur Lorenzo Bernini ,,Versailles'i loss"; Maalikunst Diego Velazques ,,Sevilla veemüüja"; Skulptuur Lorenzo Bernini ,,Apollon ja Daphne" Afektiõpetus ratsionaalne õpetusinimese tundeseisunditest; Kuidas mõjutas afektiõpetus barokiajastu kunsti ...
Löökpillidest vasktaldrikud, tamburiin ja kastanjetilaadne krotala Arhailine ajajärk (8 - 6.saj eKr) Rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemine kunstipärasteks eepilisteks lugulauludeks ehk eeposteks. Homerose eepostes räägitakse kutselistest laulikutest aoididest, kes lüüra saatel eepilisi laule esitasid. Eeposed olid mõeldud eelkõige rändlaulikutele rapsoodidele ettekandmiseks. Klassikaline ajajärk (5.saj. kuni 330.a.eKr, Makedoonia vallutusteni) Keskseks zanriks tragöödia, mis arenes Dionysose kultusest ja põhineb koorilüürikal. Lisaks koorile esitati ka vähemalt osa näitlejate monoloogidest lauldes. Kooriosad olid seotud tantsu ja pantomiimiga. Ringikujulisel orkestral, kreeka poolringikujulises teatris esinesid koor ja pillimängijad. Sellest tuleneb hilisem mõiste orkester. Hellenismi ajajärk (330 146 .a.eKr., Rooma vallutusteni) Kujunes peen ja õpetatud musitseerimine, kus peamine oli juba puhtmuusikaline väljendus. Loodi
ESITÄHTEDE KOKKUKÕLA ALGRIIM NT: MÖLDERID MÖLISAMAIE VASTAND TÄHENDUSLIKUD SÕNAD ANTONÜÜM NT: ILUS-KOLE VOKAALIDE KORDUS SÕNADE ALGUL ASSONANTS NT: UDU RIKUB UUE KUUE PIKK JUTUSTAV LUULETUS, TRAAGILISE SÜNGE SISUGA BALLAAD JAKOB TAMM ,,ORJAKIVI" NÄIDEND MIS PÕHINEB ELULISTEL KONFLIKTIDEL DRAAMA EDWARD VILDE ,,TABAMATA IME" KAHEKÕNE DIALOOG KIRJANDUSE PÕHILIIK TÄHTSAMAD ZANRID:DRAAMA DRAAMA KIRJANDUS TRAGÖÖDIA KOMÖÖDIA PÕHINEB DIALOOGIL JUTUSTAVAS VORMI...
· Vanim 12. sajandi keskelt pärit müsteerium on teadaolevalt "Aadama mäng". · 13.saj. tõi endaga kaasa näidendid imetegudest ehk miraaklid. · 14. saj. hakati keskaegsetes linnades esitama suuri vabaõhulavastusi müsteeriume · 15.saj. esitati juba puht ilmalikke müsteeriume. · 19. sajandi alguses oligi valitsev romantiline suund · 19. sajandi lõpus seadis naturalism eesmärgiks argise tõetruuduse. Tragöödiavõistlused · Tragöödia mõiste võeti esimesena kasutusele Vana-Kreekas, sõna ennast tõlgendasid kreeklased kui ,,sokulaulu" (kr.k. tragos sokk ja ode laul) . · Tavaliselt esines kolm poeeti, igaüks kandis ette kolm tragöödiat ja lõbusasisulise saatürdraama.. · Viimasest arenes hiljem lõbusasisuline näidend - komöödia. Antiikteater · Teatrile alusepanijaks peetakse ditürambilise* koori juhti Thespist. · Dionysose teater kerkis akropoli nõlval, kus asus hiigelsuur, kuni
Kordamine 11. klassile Vana-Kreeka Mõisted lineaarkiri - kreeklaste välja aretatud kiri. säilinud enamasti savitahvlitele hellen - vana kreeka elanik barbar - võõramaallane, kes kõneles arusaamatut keelt polis - tüüpiline vana kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle ümbrusest alfabeet - tähtede standartne komplekt akropol - polise keskele ehitatud kindlus agoraa - akropoli läheduses asuv koosoleku - ja turuplats aristokraatia - ehk parimate võim on valitsemise kord sümpoosion - koosviibimine veinijoomisega ja intellektuaalse vestlusega patriarhaalne ühiskond - võim kuulub meestele. naised on üsna õigusetud türannia - hirmuvalitsus monarhia - riigi- ja valitsusvorm, mille eesotsas on üksikisik spartiaat - sparta täieõiguslik kodanik hopliit - raskerelvastusega jalaväelane perioik - isiklikult vaba mittekodanik geruusia - 30 liikmeline vanemate nõukogu lakooniline kõne - lühike, täpne ja selge kõne demokraatia - riigikord,...
käputäie poliitikute käsu tõttu, kellede jaoks ei ole ühel, kümnel ning veel ka sajal elul tähtsust. Üksteise vastu peavad aga võitlema mehed, kes sõjas olla ei tahagi. Ei ole vahet kummal poolel rindejoont kakeldakse - kõigil on pere, kes neid igatseb, oma mõtted ja ootused tuleviku suhtes. Poliitikuid huvitavad vaid numbrid - käputäis mehi on nende jaoks vaid loomulik kadu, kuid nii mõnegi pere jaoks on see kohutav tragöödia. · Võimetus kohaneda tsiviileluga. Sõtta viidi väga noored mehed, kes polnud jõudnud tihti oma eluga veel algustki teha. Kõik, mida nad tundma õppisid ja millega harjusid, oli sõda. Neil puudus pidepunkt millele toetuda, et hoida kontakti maailmaga väljaspool rinnet ja sõjaväebaase. Kokkuvõte: Tegevus toimub Esimese maailmasõja-aegsel Prantsusmaal. Peategelane, Paul astub enne viimase klassi lõppu õpetaja utsitusel samuti sõtta kodumaa kaitseks
"Oh, kui vaid inimesed võiksid tunda ja elada koos oma sisemise hullusega! Kas maailm oleks siis halvem? Ei, inimesed oleksid ausamad ja õnnelikumad."... -Paulo Coelho "Kui jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõtelda" -Voltaire "Inimesed ei õpi teiste sõnadest midagi, kõik on vaja ise avastada." -Paolo Coelho "Ta pole psühhopaat, ta on religioosne" -Dr.House "Kui te jumalaga räägite, olete te usklik, kui jumal teiega, siis olete hull" -Dr.House "Iga inimese elu on tervikuna võttes tragöödia, kuid üksikasjades - komöödia." -Arthur Schopenhauer "Iga inimese elu on lakkamatu võitlus - ülekantud tähenduses puuduse või igavusega ning otseses mõttes - teiste inimestega." -Arthur Schopenhauer "Iga pisiasi võib teha inimese õnnetuks, kuid miski ei suuda teha inimest täiesti õnnelikuks. Mida ka ei räägitaks, õnneliku inimese kõige õnnelikum hetk on see, kui ta uinub ning õnnetu inimese kõige õnnetum hetk on see, kui ta ärkab." -Arthur Schopenhauer
Keskaeg ja renessanss Varajane keskaeg 5-10. saj kõrgkeskaeg 12-14. saj Hiliskeskaeg 16-17. Saj. ' Ristiusu ja kiriku võim · Võeti üle ladina keel · Paganliku Rooma riigi asemel Jumala riik · Paavst maapealne Jumala asemik · Kõige rangem karistus oli kiriku vande alla panek · Maapealne elu on ettevalmistus igaveseks eluks · Selge käsitlus taevast ja põrgust · Tähtis on inimese hing · Keha on patune · Patt · Kiriku müüdid Dante - ,,Jumalik komöödia" · 1265 1321 · 1. uus mahe stiil rohkete metafooridega armastusluule vulgaar ladina keeles kõnekeeles · 2. ,,Uus elu" proosa + luule raamat + Beatrice · 3. ,,Jumalik komöödia (näitab, et lool on õnnelik lõpp) " ...
Löökpillidest vasktaldrikud, tamburiin ja kastanjetilaadne krotala Arhailine ajajärk (8 - 6.saj eKr) Rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemine kunstipärasteks eepilisteks lugulauludeks ehk eeposteks. Homerose eepostes räägitakse kutselistest laulikutest aoididest, kes lüüra saatel eepilisi laule esitasid. Eeposed olid mõeldud eelkõige rändlaulikutele – rapsoodidele ettekandmiseks. Klassikaline ajajärk (5.saj. kuni 330.a.eKr, Makedoonia vallutusteni) Keskseks žanriks tragöödia, mis arenes Dionysose kultusest ja põhineb koorilüürikal. Lisaks koorile esitati ka vähemalt osa näitlejate monoloogidest lauldes. Kooriosad olid seotud tantsu ja pantomiimiga. Ringikujulisel orkestral, kreeka poolringikujulises teatris esinesid koor ja pillimängijad. Sellest tuleneb hilisem mõiste – orkester. Hellenismi ajajärk (330 –146 .a.eKr., Rooma vallutusteni) Kujunes peen ja õpetatud musitseerimine, kus peamine oli juba puhtmuusikaline väljendus
Kordamine (Ajalugu) Tsivilisatsioonide (ehk kõrgkultuur) esimesed tekke tunnused 1. Kiri 2. Linnade rajamine 3. Riigivõimu teke 4. Õigussüsteem 5. Religioon Tsivilisatsioonide tekkimise eeldused 1. Paikne eluviis 2. Põllundus koos karjakasvatusega 3. Savinõude kasutusele võtt 4. Rahvastiku juurde kasv 5. Kaubanduse areng Vanimad tsivilisatsioonid 1. Mesopotaamia 2. Egiptus 3. India 4. Hiina 5. Kreeka Ajalooteadus- humanitaarteadus mis uurib inimestega ja temaga seonduvat Antropogenees- inimese kujunemine Arheoloogia- ajalooteadus, uurib esemelisi allikaid Homosapiens- tark inimene Vana-Kreeka perioodid 1. Kreeta-Mükeene periood (umbes 2000-1100 ekr) 2. Tume ajajärk (umbes 1100-800 ekr) 3. Arhailine periood (umbes 800-500 ekr) 4. Klassikaline periood (umbes 500-338 ekr) 5. Hellenismiperiood (umbes 338-30 ekr) Klassikaline Kree...
saada. Koer tylo ja kass tylet. Koer truu, kass reetlik. Tuli, vesi, leib, suhkursurevad teekonna lõpul I Mälestuste maa(vanavanemad) II ööpalee(koopadsõjad, haigused, vaimud jne) III tuleviku riik(sündimata lapsed, aeg) IV Valgusetempel (rikaste ja vaeste valgus) V Kalmistu (pole laipu on roosid) VI Mets (puud ärkavad ellu, tahavad lapsi tappa) VII lahkumine (Õnn asub kodus) Maeterlinck ,,Pimedad" Sümbolistlik draama Inimkonna tragöödia 12 pimedat sügaval metsas, elavad saarel asuvas varjupaigas, arvavad et teejuht lahkunud, tegelikult surnud. Draamas pole midagi reaalses ajas või ruumis määratletavat. Ainus tõelisus sümbol, mille tähendus oleneb vaatajast 12 pimedat-inimkond, noor pime naisterahvas-kunsti ja ilus sümbol; saar ookeanis- maakera universumis; väike laps-tärkav elu Ilma valguseta ei ole elu võimalik. Valgus ei pruugi olla nägemine, pigem idee või usk.
mis olid veinijumal Dionysose auks peetavad mängud. Kui tänapäeval toimuvad siiski enamus etendused siseruumides, toimusid Kreekas etendused lageda taeva all ja pealtvaatajaid oli vahel koguni üle kümne tuhande. Peale dionüüsiate toimusid Ateenas ka pantenaiad, millega tähistati uue aasta algust. Ka tänapäeval on levinud uue aasta saabumise tähistamine suursuguste pidustustega. Vana-Kreekast said alguse ka tänapäeval tuntud teatrizanrid Tragöödia ja Komöödia. Antiikteatri näidendid olid tuntud müütide uudsed tõlgendused, seega sisu oli vaatajale teada. Etendustes kajastati ka igapäevaseid teemasid ja pilati hetke kõige populaarseimaid poliitikuid. Lisaks võidi naerda ka jumalate üle kartmata nende pahameelt. Tänapäeval on enamuste näidendite sisu vaatajale teadmatta, kuid on alles jäänud teada-tuntud kirjanduse suurteoste uudsed tõlgendused. Vana-Kreeka elemente võib näha ka tänavapildis
stiilis, sealt edasi on tema stiil vabam. Tema käsitlus on pinnapealne, esile tulevad jumalikud tegurid, ülistab Spartat. "Kyrose kasvatus" käsitleb Pärsia suurkuninga Kyrose kujunemist valitsejaks ja väejuhiks. Ajalookirjeldus on pealiskaudne, tähtis on moralistlik eesmärk: noorte õige kasvatamine, ideaalvalitseja pildi loomine, ideaalse riigikorra otsimine. 43. Millal ja kuidas (Aristotelese järgi) tekkis kreeka tragöödia? Aristotelese järgi tekkis tragöödia eeslaulja eraldumisega ditürambe (Dionysose auks) laulvast koorist. Koor oli lavastustes algne element, kooritraditsioon algas 6. sajandil eKr, sellega algas ka tragöödia. Tragöödia oli pikemates hümnides ning eepilistes lauludes esinev jutustus, mida elavdasid kõned. See arenes edasi jambist tuttava, eetoseid kujutava mängulaadiga tragöödiaks. 44. Millistel pidustustel esitati Ateenas tragöödiaid, mis neid pidustusi omavahel eristas?
Romaan, 2.1. Seiklus-, 2.1.1. rüütli-, 2.1.2. kelmi-, 2.1.3.kriminaal-; 2.2. Ajalooline-, 2.3. Perekonna-, 2.4. Psühholoogiline-, 2.5.Arengu- (kujunemis-), 2.6. Ulme-, 2.7. jne, 3. Novell, 4. Jutt, 5. veste, 6.miniatuur, 7. skits, 8. humoresk, 9. jutustus, 10. valm, 11. rahvajutt 11.1.muinasjutt, 11.2. muistend. · Lüürika. 1. rahvalaul, 2. hümn, 3. eleegia, 4. satiir, 5. epigramm, 6. epitaaf, 7.läkitus, 8. pastoraal. · Dramaatika. 1. tragöödia, 2. komöödia, 3. tragikomöödia, 4. farss, 5. vodevill, 6. draama 6 Eepika omadused: laiaulatuslikkus, kangelaslikkus, sündmusrohkus, objektivism. Isiksust kujutatakse tavaliselt väljaspool olevat maailma. Isegi siis, kui on olemas jutustaja, on eepiline maailm alati laiem, suurem, mitmekülgsem sellest subjektiivsest jutustaja vaatepunktist
William Shakespeare William Shakespeare on renessansiaja suurim näitekirjanik. Ta on kirjutanud kokku 37 näidendit, milles kõigis on ühtekokku üle 100 000 värsirea. Tema kuulsatest näidenditest on küllap kuulnud igaüks. Kõige menukam on vast olnud tragöödia "Romeo ja Julia", millest on tänapäeval tehtud ka filme. Film on vändatud ka komöödiast ,,Suveöö unenägu". Kuulus näitekirjanik William Shakespeare sündis 1564. aastal 23. aprillil. Shakespeare` ide perekonnas oli kaheksa last, kellest kolm surid juba lapsepõlves. William oli pere kolmas laps ja ühtlasi ka vanim poeg. Tema õe ja kolme venna kohta on säilinu William Shakespeare õppis kodulinna grammatikakoolis, kus pöörati suurt tähelepanu ladina keelele
küsimuse alla selle, mis tuli ka fimis paar korda teemaks, et kas on ikka õpetaja asi õpilase suhtumist muuta ning teda kasvatada nagu oma last. See siiski ehk peaks jääma õpilase enda ja ta vanemate hooleks. Kooli tullakse ju ennekõike siiski teadmisi ja haridust omandama ning austus õpetaja ja kooli suhtes peaks olema iseenesestmõistetav. Filmis oli ka hetk, mil õpetaja kommenteeris kahe õpilase lobinat vulgaarselt, sellest tegid õpilased jälle suure tragöödia ja hakkasid õpetajat süüdistama, et tal ei ole mingit õigust neile halvasti öelda. Selle koha pealt ma saan aru, et õpetaja peab olema õpilastele eeskujuks ja ei tohi ropendada, aga ausaltöeldes oli see antud situatsioonis täiesti õigustatult öeldud ning ma leian, et normaalse inimese kohta suutis ta end sellises olukorras olles liialtki hästi tagasi hoida. Enamus inimesi seda ei suudaks, mina isiklikult oleksin küll endast palju rohkem välja läinud.
Abiturient Keskkooli lõpetaja; keskkooli lõpetama valmistuv isik Absoluutne Tingimatu, piiramatu; täiuslik, täielik Abstraktne Mõtteline, mittekonkreetne, üldistatud Absurdne Mõttetu, võimatu Akadeemik Akadeemia liige Akrobaat Tsirkusevõimleja Alfabeet Tähestik Alkohol Etanool e viina piiritus Anekdoot Lühike, teravmeelne naljalugu Apelsin Lõunamaine puuvili Aplodeerima Heakskiidu või poolehoiu avaldamiseks käsi plaksutama Arhitekt Ehituskunstnik Asfalt Teekattematerjal, pigitaoline aine Balansseerima Tasakaalustama, tasakaalus hoidma; tasakaalu säilitama Barbaarne Metsik Bariton Keskmise kõrgusega meeshääl; teatud vaskpuhkpill Barjäär Tõke, kaitsevõre Barokne Barokile omane Barrikaad Kaitsetõke, teesulg Bluffima Eksitama, eksiteele juhatama Boheemlane Ebakorrapärase, muretu eluviisig...
auks? V: Olümpiamängud- Zeusi auks- Olümpia külas Dionüüsiad- Dionysiase auks- (märts, teater) Delfi oraakel- Apolloni auks Demeteri pidustusid ehk müsteeriumid- Demeteri auks Vereohver- loomade, veiste, sigade tapmine- jumala altaril Usupidustused- jumalate auks- pühamuses 10.Millist rolli omas mütoloogia kreeka kunsti loomisel too näiteid 3 valdkonnast ? V: 1)Keraamika- Amforad (savivaasid)- kujutati jumalaid 2)Kirjandus- ,,Kuningas Oidipus"- tragöödia ,,Ilias", ,,Odysseus" 3)Arhitektuur- templid 4)Skulptuur- Jumalate skulptuurid, Zeusi kuju, Laokoni kuju 11.Millega seletada mütoloogia suurt mõju kunsti loomingulises? V: Müütidel põhines kreeka ajalugu, müüdi kangelastest on lihtsam aru saada. 12.Mõisted? V: Akropol-kaljule rajatud kindlus Achilleuse kand- nõrk koht (või surmav koht) Agoraa- turuplats polis- linnriik sümpoosionid- meeste joomapeod amfora- savivaas strateeg- väejuht ateenas
Kirjanduse autobiograafiline tõlgendamine- teosest otsitakse seiklusi kirjaniku enda elus v tegelasi samastatakse kellegagi Bardid- muistsed keldi poeedid, esitasid muusika saatel ülistuslaule jumalate , valitsejate, kangelaste auks Trubaduur- keskaegne Lõuna-Prantsuse luuletaja-rändlaulik, viljeles eeskätt armastusluulet. Truväär- keskaegse Põhja-Prantsuse luuletaja-rändlaulik Minnesinger- 12.-13.saj saksa ränd-või õukonnalaulik, viljeles eeskätt rüütliluulet Dionüüsia kevadpidustused, 3 päeva kestsid, esitati linnarahvale näidendeid. ,,Mantlikomöödia"- varane rooma komöödia, kreekaaineline, milles näiteljad esinesid kreeka rõivastustes. Novell-Boccaccio Eepos-Homeros Sonett- Petrarca A-aeg : eepos, eleegia K-aeg : miraakel, liturgiline draama, minnesinger R-aeg : novell, sonett Humanistvõitles oma maise võimu eest. Humanism vabakasvatus, inimese ja inimlikkuse väärtustamine, piiramatu arenemisvõime. tänapäeval humanist inimene kes...
MÕISTED 1. Eepika-üks kirjanduse põhiliike. Esikohal on jutustamine. Kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi ja olukordi. 2. Romaan ulatuslik jutustav teos, mis on tavaliselt kirjutatud proosavormis. 3. Värssromaan värsivormis eepiline teos, millele on iseloomulik avar elukujutus ja romaanipärane kompositsioon. 4. Kiriromaan epistolaarne romaan, kirjadest koosnev romaan, mida iseloomustab minavorm, tegelaste psüholoogiline vaatlus ja intiimne pihtimus. 5. Novell tiheda sündmustikuga ja väheste tegelastega lühijutt, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga. 6. Jutustus novelli ja romaani vahepealne zanr, mis on sündmustiku haardelt novellist ulatuslikum ja romaanist tagasihoidlikum. 7. Eepos - lugulaul. Ulatusliku, jutustava sisuga värssides kirjutatud teos , mis põhineb rahvalikel kangelaslugudel. 8. Müüt usundiga seotud fantastiline jutustus, aga k...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
