Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Seinte vahel (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
„Seinte vahel“
Käisime klassiga vaatamas uut Prantuse dokumentaaldraamat „Seinte vahel“. Üldiselt öeldes võttis film pingsa vaatluse alla klassisised suhted ja probleemid, kuid samas ei puudutanud kordagi laste ega täiskasvanute kooliseintest väljaspool toimuva elu üksikasju. Film keskendub õpetaja ja õpilaste vahelistele suhetele klassikeskkonnas ning kujutab ühe Pariisi kooli õpetajate ja õpilaste tegevust terve kooliaasta vältel. Kuigi filmi tegevus toimub täies ulatuses kooliseinte vahel, vaatleb teos tegelikult samuti ka põhjalikult Prantsusmaa tänast paljurahvuselist elanikkonda ning pakub põnevaid pilguheiteid dilemmade ja arusaamatuste olemusse, mis võivad õpetamisega ning samuti ka õppimisega.
Film oli tehtud väga realistlikult kuid kohati tundus, et veidi ülepingutatult, aga ehk ka mitte, kuna Prantsusmaal võibki ju tegelikult nii olla, nagu filmis oli näidatud. Eestis päris kindlasti nii hullusti kontrolli õpilaste üle kaotatud pole ning samuti on meil karistusmeetmed ebaõilasliku käitumise palju karmimad ning piiritletumad.
Filmi, kui nii saab öelda, peategelaseks oli Prantsuse keele õpetaja, kes oli umbes 30-ndates eluaastates mees. Ma ei teagi, kas on mõtet teda väga üksikasjalikult iseloomustama hakata, aga käitumiselt oli ta hea inimene ning veidi humanistlik, uskudes, et inimene suudab muutuda ning, et sisimas on tegelikult hea. Konflikti tekkides ta kuulas alati kõik osapooled ära ning teda ei heidutanud õpilaste solvangud ja halb käitumine, ta andis endast parima , et oma õppeainet neile edasi anda. Üllatav ja imetlusväärne oli minu meelest õpetaja puhul ka see, et kui üks tema õpilastest oli tõesti kokku keeranud ning öelnud suuri sigadusi, jätkus tal ikka julgust tema eest välja astuda ning usku, et ehk ta siiski suudab poisi käitumist ja suhtumist õppimisse muuta. See viimane oli õpetajast väga siiras ja märterlik, kuid see paneb küsimuse alla selle, mis tuli ka fimis paar korda teemaks, et kas on ikka õpetaja asi õpilase suhtumist muuta ning teda kasvatada nagu oma last. See siiski ehk peaks jääma õpilase enda ja ta vanemate hooleks. Kooli tullakse ju ennekõike siiski teadmisi ja haridust omandama ning austus õpetaja ja kooli suhtes peaks olema iseenesestmõistetav.
Filmis oli ka hetk, mil õpetaja kommenteeris kahe õpilase lobinat vulgaarselt, sellest tegid õpilased jälle suure tragöödia ja hakkasid õpetajat süüdistama, et tal ei ole mingit õigust neile halvasti öelda. Selle koha pealt ma saan aru, et õpetaja peab olema õpilastele eeskujuks ja ei tohi ropendada, aga ausaltöeldes oli see antud situatsioonis täiesti õigustatult öeldud ning ma leian, et normaalse inimese kohta suutis ta end sellises olukorras olles liialtki hästi tagasi hoida. Enamus inimesi seda ei suudaks, mina isiklikult oleksin küll endast palju rohkem välja läinud.
Välja oli toodud ka teiste õpetajate omavahelist suhtlemist, suhtumist samadesse antud õpilastesse ning ninde käitumist antud olukordades. Õpetajate nägemus sellest klassist oli üldjuhul sarnane, kuid paljudel õpilastel oli klassi seas isiklikke lemmikuid keda nad kiitsid. Mõni õpetaja läks klassi halva käitumise pärast niivõrd närvi, et pani isennastki kahtlema oma õpetamisvõimetesse. Vaevalt , et see normaalne on, kui oled inimesi terve aasta õpetanud, nende õpetamiseks ränka vaeva näinud ning aasta lõpuks selgub, et nad pole siiani siiski suurt midagi õppinud, kuna neid on lihtsalt võimatu ennast kuulama panna. See pani mindki mõtlema, et millist meeletut energiat ja pinget selline järjekindlus ning kohustus vajab.
Üldiselt film pani mind mõningate asjade üle mõtlema küll, eks ole ju isegi kunagi lapsikult ning õpetaja seisukohast hoolimatult käitutud.
Seinte vahel #1 Seinte vahel #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-04-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Martin Laur Õppematerjali autor
arutlus filmist ja ka arvamus

Sarnased õppematerjalid

Õpetaja koolis ja ühiskonnas
42
doc

Õpetaja koolis ja ühiskonnas

Õpetajakoolituse kriitika Fookus on õpetaja suhteliselt lühiajalisele ettevalmistusele ülikooli põhiõppes, mitte aga õppimisel kogu tööalase karjääri jooksul. Ignoreeritakse vajadust aidata noorel õpetajal kohaneda kooli pofessionaalse kultuuriga ja luua talle pideva professionaalse arengu perspektiiv. Õpetajate esma- ja täiendkoolitus ei ole viidud ühtsesse süsteemi, koolituse ja õpetaja edasise edutamise vahel ei ole järjepidavust. Puuduvad süsteemsed seosed õpetaja koolituse, koolide personaliarenduse ja kooliarenduse vahel (Holland). Puudub piisav seos õpetajahariduse ning kõrgkoolidestoimuva uurimis- ja arendustöö vahel. Õpetajakoolituse eesmärk  õpetaja kui hea teenistuja, ametnik (USA, Belgia)  õpetaja kui noorem professor  õpetaja kui täisväärtuslik isiksus (keskendub õppijale endale)

Pedagoogika
Käitumine klassiruumis-Bill Rogers
194
pdf

Käitumine klassiruumis, Bill Rogers

vanemaid ega nende kasvatusviise. Ma pöördusin ümber ja jalutasin klassist välja. Klass oli Siiski on neil mälestusteradadel rändamises peidus õppetund. Pole võimalik ennustada, kuhu haudvaikne ja ootas; kõik see oli väga dramaatiline. Ma ei näinud „jobu“ (nii olime ta ristinud) õpilane võib jõuda või mis temast saab. Mõned mu õpetajad ütlesid mulle – sisuliselt ja vahel terve nädala. Ta ei jätnud mind isegi peale tunde – küllap ta mõistis, et oli läinud liiga kaugele ka sõnades – „Sinust ei tule midagi...“, lisades just selle päeva põhjuse: „sest sa ei kuulanud“ (isegi tolle aja kohta). Ta lihtsalt hoidis minust veerandi lõpuni eemale. või „ei kuula“ või „sa ei keskendu ega ole hoolas“. See õpetab ka, et õppimine on elukestev, et

Psühholoogia
Pedagoogilise psühholoogia kokkuvõte
19
doc

Pedagoogilise psühholoogia kokkuvõte

Reaalse vägivalla nägemine põhjustab suuremat vägivalda kui selle nägemine teleris. Jäljendav käitumine ei ole täpne koopia vaid stiilselt ja olemuselt kokkulangev ning seda kasutatakse siis kui tekib sobiv moment. Kui üleastuv käitumine toob kaasa karistuse siis seda ei jäljendata. A. Bandura sots. õppimise faasid. Märkamine ­ peab märkama ja olema huvitatud selle jäljendamisest. (eeskuju soov sarnaneda) Meeldejätmine ­ on tarvis kujundada seos situatsiooni ja käitumisviisi vahel (miks iidol käitub nii) Keeruka käit. meeldejätmiseks luuakse üldpilt ja siis jätkatakse üksikoperatsioonide õppimisega (arvuti kasutam.) Reprodutseerimine ­ Keeruliste käit. viiside omandamiseks on vaja praktiseerida ja saada adekvaatne tagasiside. Toimub järk järgult (noorukid ansambli jäljendamisel) Motivatsioon ­ jäljendatakse isikuid kes on kõrgemal ja kellega soovitakse sarnaneda. Väikesed lapsed ei erista mängu tegelikkusest ega näe ette oma teo tagajärgi

Pedagoogiline psuhholoogia
Pedagoogiline psühholoogia
50
pdf

Pedagoogiline psühholoogia

sünonüümide ja antonüümide teadmine; järelduste tegemine – probleemide lahendamine ja visuaalne taju; meeldejätmise ja piiratud ajavahemikus õppimise oskused (mõtteliselt manipuleerida esemetega, arutluses järgida kindalt eeskirja). Vaimsete võimete mõju edukusele koolis ja tööl. Õpilaste intelligentsustestide tulemused on seotud õpitulemustega. Nii üksikainete õppimise tulemusega, keskmise õppeedukusega kui ka ainetestide näitajaga. Korrelatsioon IQ ja õpitulemuste vahel jääb vahemikku 0,2-0,6 (max on kuni 1). Korrelatsioon IQ ja õpitulemuste vahel ei tähenda, et IQ määrab kooliedukuse, vaid see on pigem vastupidine. Korrelatsioon IQ ja tööedukuse vahel jääb vahemikku 0,2-0,8 Sageli oleneb inimeste edukus pigem spetsiifilistest teadmistest kitsas tegevusvaldkonnas kui üldisest IQ-st. Tagasihoidlikud üldvõimed on sageli kompenseeritavad konkreetsete teadmiste ja oskustega. Seda

Alternatiivpedagoogika
Kuidas olla enesekindel ja heatujuline õpetaja
11
doc

Kuidas olla enesekindel ja heatujuline õpetaja

joonistamine, väikesed lastega tehtud ettekanned, arvuti ja smart-tahvli võimalusi kasutamine jne. Võib ka oma tundi vahepaladega täiendada. Tunni lõpus on tähtis, minu meelest, ka tunnustamine. Kui klass on püsinud terve tunni kestel ülesannete juures, siis on vaja neid tunnustada. 3. Arenev vastasseis Kui õpüetaja seletab klassile, et ei talu halba käitumist, siis ta tihti satub vastakuti trotsi, jämeda käitumise või vahel ka täieliku ignoreerimisega. Kui see juhtub, siis hakkab õpetaja vihastama, ärrituma ja karjuma. Selle tulemusena lihtne keelamine lõpeb sõimamise ja klassist välja tormamisega. Need pidevad vastasseisud hakkavad õpetaja autoriteedi klassi ees õõnestama ja tekitavad stressi. Selleks, et vältida vastasseisu juba eos, on vaja minu meelest last korrale kutsuda ja sanktsioone rakendada nii privaatses olukorras, kui see on võimalik. Selline taktika on

Areng ja õppimine
Andekas laps
45
doc

Andekas laps

põhimõtetest, mille kohaselt üldjuhul õpib haridusliku erivajadusega õpilane elukohajärgse kooli tavaklassis. (2) Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamise põhimõtted sätestatakse kooli õppekavas. 15 (3) Direktor määrab isiku, kelle ülesandeks on haridusliku erivajadusega õpilase õppe ja arengu toetamiseks vajaliku koostöö korraldamine tugispetsialistide, andekate õpilaste juhendajate ja õpetajate vahel (edaspidi haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija). (4) Haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija toetab ja juhendab õpetajat haridusliku erivajaduse väljaselgitamisel ning teeb õpetajale, vanemale ja direktorile ettepanekuid edaspidiseks pedagoogiliseks tööks, koolis pakutavate õpilase arengut toetavate meetmete rakendamiseks või täiendavate uuringute läbiviimiseks, tehes selleks koostööd õpetajate ja tugispetsialistidega. § 48

Sotsiaalpedagoogika
Sotsiaalpedagoogika
29
docx

Sotsiaalpedagoogika

S. H. Nohl 1879-1960 Oma aja silmapaistvaim esindaja Sotsiaalpedagoogikat tuleb käsitleda eraldiseisva teadusena v pedagoogika ühe valdkonnana Kuulsaim postulaat ­ pedagoogilise suhte kontseptsioon ­ taandas kasvatuse õpetaja ja õpilase individuaalsele suhtele Tegevusvaldkonna arendaja. Eristas 3 sotspedagoogika valdkonda: - Jälgimine, korrektsioon ja kui vaja ka perekondlike ülesannete ning vastutuse ümberjaotus pere, ühiskonna ja riigi vahel - Sotsiaalprobleemide indentifitseerimine ja parandamine (tänapäeval märkamine ja riskifaktorid) - Õpiprobleemsete (õpiraskustega) laste aitamine Sotsiaalpedagoogika on vastand materiaalsele abile, mille eesmärk on parandada keskkonda Sotsiaalpedagoogika peab parandama intellektuaalset keskkonda ­ st , et sotspedagoogika paneb indiviidi täielikult oma elu eest vastutama Sotsiaalpedagoogika sekkub kui üldpedagoogika ei ole enam edukas

Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika
VÄÄRTUSKASVATUS
17
doc

VÄÄRTUSKASVATUS

Seni arvati, et need täiskasvanutele omased tunnused arenevad alles palju hilisemas eas. Washingtoni ülikooli psühholoogia professori Jessica Sommerville'i uurimisrühma poolt läbi viidud eksperimendis osales 47 keskmiselt 15-kuust beebit. Lastele näidati oma vanema süles istudes kahte videoklippi toidu jagamisest. Esimeses videos hoidis üks eksperimentaator käes kaussi küpsistega, mida ta jaotas kahe teise eksperimentaatori vahel. Esimesel korral sai kumbki katsetaja ühepalju küpsiseid, teisel korral jagati maiused laiali ebavõrdselt. Teine videoklipp oli sama süzeega, ainult küpsisekausi asemel oli mängus kann piima. Teadlased mõõtsid aega, kui pikalt beebid võrdset ja ebavõrdset toidujagamise protseduuri vaatasid, et mõõta nende üllatust. Selgus, et rohkem köitis laste tähelepanu situatsioon, kui üks katsetaja sai rohkem toitu (küpsiseid või piima) kui teine.

Kasvatusteadus ja kasvatusfilosoofia




Kommentaarid (1)

grete18 profiilipilt
grete18: super lux(Y)
18:19 11-11-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun