Vanad traditsioonid on hääbumas. * Ladina-Ameerika tsivilisatsioon segu indiaanlaste ja euroopa kultuurist. Rassid on segunenud, kultuur on temperamentne ja liikuv. Peamiselt temperamendi pärast on probleemid riigivalitsemises, mis pidurdab majanduse arengut. Kõige segunenum rahvastik on Kariibimere saarte rahvastik. 3. Maailma rahvaarv praegu. Üle 6 miljardi inimese. 4. Mis on demograafiline plahvatus? Sellega kaasnevad probleemid. Demograafiline plahvatus on rahvastikuprotsess, mil suremus langeb, kõrge sündimus säilib ja rahvaarv kasvab kiiresti. Kaasnevad näljahädad, kuritegevuse suurenemine, elukoha probleemid. 5. Kuidas arvutatakse loomulikku iivet? sün dim us - suremus 1000 rahvaarv 6. Viis tiheda asustusega ala. Jaapan, India, Holland, Lääne-Euroopa, New-Yorgi ümbrus. 7. Viis looduslikku tegurit, mis mõjutavad asustust. Loodusõnnetused, maapind, maavara, kliima, vee olemasolu. 8. Loomuliku iibe kõrge näitaja? Kus esineb
(õpikust lk.25-70) "Geograafia gümnaasiumile I osa" autor Ülle Liiber 1. Rahvaarv maailmas, selle jaotumine maailmajaoti, suurema rahvaarvuga riigid maailmas. ~7 miljardit; Hiina (1.39 mld), India (1.25 mld), USA (0.32 mld), Indoneesia (0.25 mld), Brasiilia (0.2 mld), Pakistan (0.18 mld), Nigeeria (0.17 mld), Bangladesh (0.16 mld), Venemaa (0.14 mld) ja Jaapan (0.13 mld) 2. Rahvaarvu muutumist mõjutavad tegurid (sündimus, suremus, iive, migratsioonisaldo). (Sündimuse kasv,) suremuse langemine, migratsioonisaldo positiivne <-- iive kasvab 3. Oskad arvutada sündimust, suremust, iivet ‰-des, nende võimalikud suurused maailmas. Tuhande elaniku kohta Sündimus=sünnid : rahvaarv*1000 ; arenenud maades ~10‰, mahajäänud maades ~30‰ Suremus=surmad: Rahvaarv*1000 ; arenenud maades ~10‰, mahajäänud maades ~15‰ Iive=(sünnid-surmad) : rahvaarv*1000 ; arenenud maades 0 või negatiivne,mahajäänud maades positiivne
maades arengumaades Südame-veresoonkonna haigused, vähk Toidu- ja veepuudus Õnnetused (liiklus, olme, tööstus, Sanitaarhügieen, arstiabi puudulikkus, looduskatastroofid) AIDS Kuriteod (vägivald, terroriaktid) Sõjad, ka loodusõnnetused Rahvastiku vanuseline koosseis: vanurite Noorte osatähtsus võrreldes vanuritega osatähtsus rahvastikus suur, seega ka suur, seetõttu suremus madalam, kuid suremus selle arvelt suurem laste suremus on kõrge
regioonides- 2. Selgita probleeme, mis on tekkinud või võivad kaasneda rahvaarvu kiire kasvuga maailmas. Loodus ei suuda toime tulla nii paljude inimeste elatamisega ja tekkivate jäätmetega. Tekib globaalne soojenemine, õhusaaste, osooni kihi hõrenemine, vee reostus ja veevarude ammendamine. Arengumaades ka nälg ja haiguste levik. Ka rahvusvaheline terrorism. 3. Nimeta rahvaarvu kiire kasvu põhjused inimeses jäid paikseks, suremus langes, inimeste toitumistingimused paranesid, tervishoiu ja arstiteaduse areng. 4. Analüüsi sündimust ja suremust mõjutavaid tegureid eri arengutasemega riikides- Sündimust mõjutavad tegurid arenenud riikides on raseduse planeerimine, laste eest hoolitsemine, laste saamise iga. Arengumaades aga laps on pere rikkus, lapsed töötavad ja vanemate ülalpidamine. Suremust mõjutavateks teguriteks on arenenud riikides haigused, vägivald, õnnetused.
Slovakkia, Sloveenia, Soome , GB, Taani , Tsehhi ja Ungari. 4.Mida näitab rahvastiku püramiid? Diagramm, mis näitab rahvastiku vanuselist ja soolist jaotumist. 5.Iive- sündimus-suremus Immigratsioon- sisseränne Emigratsioon- väljaränne Rändesaldo- mingisse piirkonna sisse ja sealt välja rändavate inimeste vahe 6. Selgita demograafilisi ülemineku etappe 1) TRADITSIOONILINE RAHVASTIKU TÜÜP: Sündimus on kõrge, 40-50 last 1000 inimese kohta aastas (~ 40 promilli), suremus on kõrge ja väga muutlik, keskmiselt sureb 35-40 inimest tuhandest aastas haiguste, nälja ja mitmesuguste õnnetuste tagajärjel (40 promilli), iive: väga aeglane kasv (0), vanuseline koosseis: palju lapsi, vähe vanureis, keskmine eluiga vaid 40-45 a, Sierra Leone ( joonist vaata riigi kohta õ lk 45) 2) DEMOGRAAFILISE ÜLEMINEKU 1. ETAPP: Sündimus endiselt kõrge(40 promilli), suremus etapi lõpus (40-10 promilli), iive
1. Rahvaarv maailmas, selle jaotumine maailmajaoti. Maailmas on ~6,8 miljardit inimest. Rahvaarvu jaotumine maailmajaoti: Aasia 61% Aafrika 13% Euroopa 1 2% Ladina- Ameerika 8% Põhja- Ameerika 5% Austraalia ja Okeaania 1% 2. Rahvaarvu muutumist mõjutavad tegurid: a) sündimus - sündide arv 1000 elaniku kohta aastas b) suremus - surmajuhtude arv 1000 elaniku kohta aastas c) iive - sündimuse ja suremuse vahe(%o) d) migratsioonisaldo - sisse- ja väljarände vahe 3. Oskad arvutada sündimust, suremust, iivet(%o-des), nende võimalikud suurused maailmas. a)sündimus=sünnid*1000/rahvaarv väike 8%o Saksamaa, suur 48%o Afganistan b)suremus=surmad*1000/rahvaarv väike 4%o Alzeeria, suur 22%o Afganistan c) iive=sündimus-suremus ~2 - 45%o 4. Sündimust mõjutavad tegurid:
Prantsusmaa rahvaarvu kasvutempo on aastast 1950 kuni 2015 aastani kasvanud kiiresti, iga aastaga on rahvaarv kasvanud ligi miljoni korra suuremaks ning pole kordagi langenud. Prognoos kuni 2050 aastani näitab, et rahvaarv kasvab ka edasi, 2015-st aastast kuni 2050 aastani on tõusnud rahvaarv ligi 3 miljoni võrra suuremaks. (Graafik 1) 4. Rahvaarvu kahanemise ja kasvamise tegurid Sündide Sündimus Surmade Suremus Loomulik Rahvaarvu Rändesaldo Migrantide arv arv iive kasv üldarv Prantsusmaa 824000 12‰ 610000 9‰ 3‰ 0.4% 1‰ 73000 Tabel 1. Sündimus, suremus ja migratsioon Prantsusmaa sündide arv on 2015 aastal olnud suurem surmade arvust ligi 200000 ning samuti
Sept. 78 78 66 66 791 696 Okt. 66 66 66 696 Nov. 78 78 66 66 791 696 Dets. 66 66 66 696 Toota aastas 385 tonni sealiha 385 000 kg : 6 vooru= 64166,7 kg liha eluskaslus on vaja toota igas voorus 641166,7:100= 641,67 (realiseerida ühes voorus) 641,67x100:98=654,76 (sigade suremus 2%) 654,76 x 100: 98= 668 siga (remondiks 2%) 668 x 100: 96= 695,83 (sigade suremus võõrdepõrsaperioodil 4%) 695,83 x 100: 88= 790,7 (sigade suremus imetamisperioodil 12%) 790,7:12= 65,89 siga igas voorus (emiste keskmine viljakus 12 põrsast) 65,89 x 100 : 85= 77,5 emist seemendada igas voorus (emiste tiinestumisprotsent on 85% ) 385 tonni tootmiseks peab emised olema 78 x 3 = 234 svatamine - nuum rea sad Nuumikud
2. Maailma rahvastiku paiknemine territooriumil Tihedalt India, Aasia kagurannik, P-Ameerika lääne poolne rannik. Kesk-Ameerika saared,Lõuna-Euroopa, Lõuna-Inglismaa. Hõredalt Põhja-Ameerika põhjapoole osa, Põhja-Aasia, Austraalia siserannik, Põhja- Aafrika, Brasiilia, Gröönimaa 3. Rahvastiku protsessid ühiskonna erinevatel arenduastemel. Traditsiooniline Industriaal Infoühiskond Sündimus kõrge, suremus kõrge I periood - Loomisel sündimus jääb Madal sündimus ja suremus ning (Eriti väikelapsed) Eluiga lühike, iive kõrgeks, suremus aga langeb. rahvaarvu väga aegalane kasv. on madal, rahvaarv püsib stabiilsena. Rahvaarv Euroopas plahvastas. 20 Sündimus reguleeritav. Laste Esineb palavvöötmes. saj. teisel poolel algas osatähtsus väheneb. Inimesed
VANANEMINE KAASAEGNE PÕLVKONDADE VAHELDUMINE Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine Ajalooliselt läbinud kõik rahvad. Tänapäeval esineb väga vaestes arengumaades korilus või varaagraarne tootmisviis N: musta- aafrika hõimudes Lõuna- ameerika indiaanihõimud TUNNUSED: I suur sündmus Põhjused: 1) naise roll on väga madal. põhiülesandeks on sünnitamine 2) Majanduslikud põhjused Lapsed on tööjõud 3) Kompenseerib kõrget suremust II väga suur suremus 1) Suur imikute suremus, madal keskmine eluiga PÕHJUSED: haigused - meditsiin peaaegu olematu 2) nälg 3) kodusõjad III iive - väike, kohati võib olla negatiivne ( Rahvaarvu väheneb) IV Koormusnäitaja Näitab mitu ülalpeetavat tuleb keskmiselt ühe töövõimelise inimese kohta näitaja on väike PÕHJUSED: 1) naiste kulutused on väikesed 2) Vanureid on vähe DONOGRAAFILINE KRIIS JA RAHVASTIKU VANANEMINE Etapp võib sujuvalt kulgeda või vahele jääda. Etapis on eelkõige Ida-Euroopa riigid: Venemaa Läti
Aafrikas.Arvan ,et Aafrikas võiks see arv muutuda ,sest Aafrika on väga vaene riik ja seal niigi inimesed nälgivad. 1. Milliseid demograafilise ülemineku etappe iseloomustavad järgmised rahvastikupüramiidid? Ülemine iseloomustab traditsioonilist põlvkondade vaheldumist. Alumine iseloomustab kaasaegset põlvkondade vaheldumist. 4. Demograafiline üleminek . Pane tekstile vastava demograafilise etapi nimi. a) Sündimus on väga kõrge (3040%), suremus samuti kõrge (3040%), rahvastiku iive on nullilähedane, ühiskonnas on palju lapsi, vähe vanureid, keskmine eluiga vaid 4045 a. Lääne-Euroopas olid sellised tingimused 15. sajandini, Eestis kuni 19. sajandi keskpaigani. Praegu on selline olukord tüüpiline vaid mõnele hõimule Aafrikas, Okeaanias. b) Sündimus on väga kõrge (3040%), suremus hakkab langema, jõudes 15%-ni, rahvastiku
pikema aja jooksul stabiilne. Liik on looduslike populatsioonide rühm, mille isendid kas tegelikult või potensiaalselt ristuvad omavahel. Populatsiooni moodustavad ühte liiki isendid samal ajal samal territooriumil. 7. Populatsiooni iseloomustavad parameetrid. 1) arvukus isendite arv populatsioonist 2) tihedus isendite arv pinnaühiku kohta 3) sündimus 1000 isendi kohta aastas 4) suremus 1000 isendi kohta aastas 5) vanuseline koosseis 6) sooline koosseis 7) seisundiline koosseis (terve haige) 8. Iseloomusta kasvavat, kahanevat ja stabiilset populatsiooni. Kasvav populatsioon (sündimus > suremus) Haigusi vähem, soodne elukeskkond, viljaka ea varasem algus, viljakas iga pikeneb, kvaliteetsed järglased Kahanev populatsioon( sündimus < suremus) Haigused suurenevad, toitu vähem, ilmastiku muutus, rohkem vaenlasi.
ning seos arengutasemega. Demograafia on rahvastiku teadus. Demograafiline üleminek e. sündimus ja suremusnäitajate muutumine aja jooksul. Demograafilise ülemineku(siirde) teooria järgi läbib iga ühiskonna rahvastik neli etappi. traditsiooniline rahvastiku tüüp ülemineku esimene etapp ülemineku teine etapp nüüdisaegne rahvastiku tüüp Traditsiooniline rahvastiku tüüp Suur ja väga muutlik suremus. Sureb palju inimesi haiguste ja õnnetuste tagajärjel. Sündimus on samuti suur, 40-50 last tuhande inimese kohta. Peres palju lapsi, kellest suureks kasvavad pooled. Lühike eluiga ja vanureid rahvastikus vähe. Rahvastikus väga aeglane kasv. Sõdade ja epideemiate tagajärjel võib hoopis kahaneda. Nüüdisaegne rahvastiku tüüp Väike sündimus ja suremus ning rahvaarvu väga aeglane suurenemine isegi kahanemine. Pereplaneerimine reguleerib
India India rahvaarv 2005. aasta seisuga on 1,093,563,426. Sama aasta seisuga on sündimus 1000 inimese kohta 23.64 ning suremus 1000 inimese kohta 6.99. Loomulik iive protsendina on 2005. aasta seisuga 1.665. Demograafilise ülemineku etapiks on üleminekuetapp ehk rahvastiku vananemine. See väljendub selles, et sündimus on üsna väike, samas on ka suremus ja loomulik iive väikesed. Keskmine eluiga on suhteliselt kõrge ning vanemaealisi inimesi on rohkem kui nooremapoolseid. Rahvastiku püramiid : Nagu rahvastikupüramiidilt näha võib, on Indias 2050. aastal tegemist demograafilise ülemineku teise etapiga e. rahvastiku vananemisega nii suremus kui sündimus väheneb. Selle tulemusena langeb iive ning noorte osatähtsus hakkab vähenema, vanemate inimeste osatähtsus hakkab suurenema. Laste osatähtsus on noorte omast või
rannajoon varieerub kaljusest Normandiast liivaste randadeni Atlandi kaldal. LOODUSVARAD JA KLIIMA Talvel on Prantsusmaal mõnusad pehmed talved ja mõnusad soojad suved. Suvi möödub seal ilma sademeteta, mõnikord harva on sadanud natukene vihma ka. Loodusvarad · Kivisüsi · Raud · Maak · Boksiit · Kala · Puit · Tsink · Kaaliumkarbonaat PRANTSUSMAA ARENGUTASE: SKT ($/el. Kohta ostujõu alusel ) 31 100 Sündimus = 13 Suremus = 9 Imiku suremus = 3,6 Keskmine eluiga (N/M) 84/77 Kirjaoskus = 99,0% Põllumaj. % SKT 2,2 Kuuluvus riikide rühma: arenenud tööstusriik RAHVASTIK: Click to edit Master text styles · Prantsusmaal elab Second level 65,447,374 inimest. Third level Fourth level Fifth level Prantsusmaa on
Rahvastikupoliitika Maailmas toimub pidev sündimus ning suremus. Iga sekund sünnib, ning lahkub meie hulgast inimesi. 2010 aasta seisuga on rahvaarv maailmas jõudnud 6.797miljardini, ning see jätkuvalt kasvab. Kõige sellega kaasnevad mitmed erinevad probleemid, ning küsimused. Kas meie planeedil on ikka piisavalt ressursse, kuidas saab hakkama järgmine põlvkond, kuidas tõsta sündimuse arvu, ning madaldada suremust? Samuti on sündimus ning suremus seotud tihedalt rändepoliitikaga. Kuidas siis riigid mõjutavad sündivust? Erinevates riikides on erinevad seadused, näiteks lastakse osades riikides abielluda üsna noortel, teistes võib olla jällegi kätte saadav rasestumisvastased vahendid ning lausa abort. On erinevaid kooselu reegleid, peretoetusi, lisapuhkusi nii emadele kui isadele, samuti soodustusi töötamisel, teenusid aga ka trahve ning muid majanduslikke meetmeid.
olema kasumlikud majanduslikud investeeringud. Näide 2. Muutused perekonnas on seotud lastele omistatud väärtuste teisenemistega. Kasvav eristumine, majandusliku toodangu ja kodu vahel, muutis perekonna kokkukuuluvust. Perekondlike sidemete nõrgemisega kaasnes kõikide pereliikmete – ka laste - emotsionaalse väärtuse langus. Näide 3. Demograafilised teooriad väidavad, et laste väärtuste muutumised on seotud sellega, et 20. sajandi alguses langesid sündimus ja suremus. Kui varem ei julgenud lapsevanemad oma vastsündinud lapsesse emotsionaalselt kiinduda, sest suremus oli kõrge, siis hiljem, 20. sajandi alguses, kui suremus langes, tõusis ka laste emotsionaalne väärtus. 2. Millistele laste elukindlustusega seotud probleemidele teksti autor tähelepanu juhib? Millistele ühiskonnas levinud normidele, arusaamadele need viitavad? Üheks suureks probleemiks oli kindlasti see, et laste elu kindlustamist kasutati kurjasti ära.
Rahvastik ja asustus maailma rahvaarv 6.872 miljardit inimest riigi rahvastikku saab iseloomustada: loomuliku iibe; sündimuse; suremuse; imikusuremuse; sisserände; väljarände ja rahvastiku tiheduse järgi. Suurima rahvaarvuga riigid: Hiina (1.33); India (1.17); USA (0.31); Indoneesia; Brasiilia... Rahvaarvu muutumise tegurid: sündimus, suremus, sisseränne, väljaränne. Loomulik iive= sündimus suremus loomulik iive . 1000%o = loomuliku iibe üldkordaja rahvaarv sisseränne väljaränne= rändesaldo rahvaarv = rahvastiku tihedus 1 km2 pindala rahvaarvu juurdekasv toimub arenguriikide arvelt sündimus- sünnijuhtude arv 1000 elaniku kohta suremus- surmajuhtude arv 1000 elaniku kohta loomulik iive- teatud piirkonna (riigi,maakonna...) sünni ja surmajuhtude arvu vahe arenguriikides sündimust mõjutavad tegurid: *perepoliitika puudub *rasestumisvastaste vahendite mittekasutamine
kättesaadavus *majanduslikud võimalused Erinevused Põhja ja Lõunariikide vahel. LÕUNARIIGID PÕHJARIIGID *iive suhteliselt kõrge,põhjusteks traditsioonid, *sündimus suhteliselt madal, suur naiste hõive, noored abielud, pereplaneerimise oskuse pereplaneerimine, hilisemad abielud. puudumine,religioon *suremus on suhteliselt suur,haigused, eriti väikelaste *suhteliselt madal suremus, meditsiinitase ja kõrgem hulgas,epideemiad,lühike eluiga. eluiga. *iive on siiski tugevalt positiivne ~20% *iive on 0 või 5%, v.a endised sotsriigid. Loomuliku iibe muutused seotuna ühiskondliku korra muutustena e. Demograafilise siirde etapid. Traditsiooniline ühiskond Industriaal ühikond Kaasaegne ühiskond
Juhendaja: Elle Reisenbuk Tartu 2014 SISUKORD 1. RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS 1.1 Üldandmed 1.2 Geograafiline asend 1.3 Huvitavaid fakte 2. RAHVASTIKU ANALÜÜS 2.1 Rahvaarvu muutumine 2.2Rahvastiku paiknemine 2.3 Soolis-vanuseline koosseis 2.3.1 Rahvastiku sooline ja vanuseline jaotuvus. 2.3.2 Sündimuse ja suremuse näitajad, sh väikelaste suremus + loomulik iive 2.3.3 Keskmine eluiga ja selle muutumise põhjused 2.3.4 Rahvastikupüramiidi analüüs 2.4 Linnastumine 1.1 Üldandmed Hiina Rahvavabariik (hiina k. Zhonghua Renmin Gongheguo) pindala on 9 640 821 km² ja selle pealinnaks on Peking, kus rahvaarv 2007a seisuga on 7 072 000 inimest, kuid rahvaarv üleüldiselt Hiinas on 2010a seisuga 1 339 724 000 inimest. Rahvastiku tihedus on 139 inimest/km² kohta
Demograafiline üleminek toimub koos industrialiseerumisega. Põlvkondade vaheldumine toimub kahe etapi kaudu: · demograafilise ülemineku esimene etapp ehk demograafiline plahvatus · demograafilise ülemineku teine etapp ehk rahvastiku vananemine ETAPID Traditsiooniline rahvastiku tüüp Demograafilise ülemineku esimene etapp Demograafilise ülemineku teine etapp Kaasaegne rahvastiku tüüp Traditsiooniline rahvastiku tüüp · Kõrge suremus Põhjuseks: - vaesus, halvad elutingimused - harimatus, arstiabi madalal järjel - näljahädad, epideemiad, sõjad Traditsiooniline rahvastiku tüüp · Kõrge sündimus Peres keskmiselt 7 - 8 last, suureks kasvasid vähesed. Põhjuseks: - moraal ja tavad - laste abi vanaduspäevil Traditsiooniline rahvastiku tüüp · Iive nullilähedane või negatiivne · Eluiga lühike (40 - 45 a), vanureid vähe · Rahvaarv kasvab aeglaselt · Väljasuremise oht
RAHVASTIK JA ASUSTUS 42. teab maailma rahvaarvu, analüüsib maailma rahvaarvu kasvu põhjusi ja selle tagajärgi; 2008 aastal on maailma rahvaarv ligi 6,9 miljardit Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike (sündimus ja suremus suured). Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama XVIII sajandil peamiselt Lääne-Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele suremus vähenes ja eluiga pikenes. Esimene miljard täitus 1804. aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123. aastat, kolmanda täitumiseks vaid 33. aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999. aastal. Tagajärjed: rahvaarvu kasv on tekitanud väga suuri sotsiaal-majanduslikke probleeme: toidupuudus (eriti arengumaades), piirkonniti ülerahvastatus ja ülelinnastumine, tööpuudus, üha suurenev majanduslik ebavõrdsus, suureneb
Maailmas on 6,3 mljr. Inimest, eestis 1,33 milj. Demograaf-rahvastikugeagraaf, maailma ja selle eri paigu rahvastiku uurimisega tegelevad teadlased nt. Suremus, sündimus, rahvaarvumuutumine, immigratsioon, selle põhjused. Maailmas on üle 6800 keele, kõige rohkem mandariinihiina, hispaania, inglise, hindu, araabia. II keel on inglise, prantsuse, vene, portugali. Ing. On eesti keelde slängi jne. Rassid: Europiidne-balkani-kaukaasia, kesk- euroopa, atlandi-balkani; Negriidne- neegri, austraalia, buSman; Mongoliidne lõuna ja põhja aasia, ameerika e. indiaani. Põhiusundid on islam, õigeusk, budism. Ka veel on judaism,
4% Kristlikud 2.3% Sikh 1.9% Muu 1.8% Mitte usklike 0.1% Keeled Riigikeel on hindi kõnelejaid 30% Veel on 14 erineva keelt: Bengali, Telugu, Marathi, Tamil, Urdu, Gujarati, Malayalam, Kannada, Oriya, Punjabi, Assamese, Kashmiri, Sindhi ja Sanskrit Rahvaarvu muutumine 1,129,866,154 inimest (2007) 1,121,800,000 inimest (2006) Rahvaarvu kasv 2006-2050 on 45% Kokkuvõte rahvaarv kasvab iga aastaga Suremus 6.58 surnut/1000 elaniku kohta Suremus promillides on 8 Imiku suremus promillides on 58 Sündimus 22.69 sündi/1000 inimese kohta Sündimus promillides on 24 Lapsi ühe naise kohta on 2,9 Vanuseline struktuur 0-14 aastaseid: 31.8% (mehi 188,208,196 / naisi 171,356,024) 15-64 aastaseid: 63.1% (mehi 366,977,821 / naisi 346,034,565) 65-.. aastaseid: 5.1% (mehi 27,258,259 / naisi 30,031,289) Alla 15 aastasi on 36%
Eesti on 3 kohal riikide järjestuses, Malta on 61 ja Kuuba on 2 kohal. Kuigi Eestil ja Kuubal on täpselt võrdne arv (99,8) on siiski Kuuba 2 kohal ja Eesti 3 kohal. 4. Joonis 4. Järeldus: Loodetav eluiga on Eestil kõige madalam ning Maltal kõige kõrgem. Kuubal on natuke madalam kui Maltal loodetav eluiga ,aga Eestist on Kuubal loodetav eluiga palju kõrgem. Eesti on 92 kohal riikide järjestuses, Malta on 18 ja Kuuba on 32 kohal. 5. Joonis 5. Järeldus: Brasiilias imiku suremus tuhande sündinud inimese kohta on kõige kõrgem, Eestis imiku suremus on palju väiksem, kuid suurem natuke kui Maltas. Maltas on kõige madalam imiku suremus aastal 2002.Eesti on riikide järjestuses 39 kohal, Malta 28 on ja Brasiilia 56 on kohal. (Võtsin Kuuba asemel Brasiilia, sest ei leidnud Kuubat sellest nimekirjast). Mind hämmastas, see et riigil võib olla väga kõrge inimarengu indeks, loodetav eluiga ja
RAHVASTIKU KIIRE KASV; DEMOGRAAFILINE RAHVASTIKU JUURDEKASV AEGLANE; SUUR ELATUSTASE ON KÕRGE; MADAL SÜNDIMUS / SUREMUS; PLAHVATUS; SÜNDIMUS / UUENEMINE SÜNDIMUS / SUREMUS OLEMAS MEDITSIIN; ON KÕRGE KÕRGE ELUIGA SUREMUS SUUR SISSETULEK HAKKAVAD TEKKIMA UUED LINNADE KASV ON PEATUNUD; HAKKAVAD TEKKIMA LINNAD;
Tadzikistan Iisraeli puhul on tegu väikeriigiga. Rahvusgrupid: 75,3% juudid 20,5% araablased 4,2% muud Rahvaarv 19502025 Graafiku analüüs Rahvaarv perioodil 19502025 kasvanud Aasta keskmine rahvaarvu tõus: u. 105 000 inimest Rahvaarvu keskmine kasvutempo perioodil 19852011 oli 2,31% 2012.a 1,54% (maailmas 77.koht) Keskmise kasvutempo prognoos kuni aastani 2025 on 1,25% Rahvaarvu muutused Sündimus: 144 000 Suremus: 42 000 Loomulik iive: 102 000 Rändesaldo: 2 inimest 1000 elaniku kohta Rahvaarv kasvab riigis Loomulik iive 87% Rändesaldo 13% Sündimus Sündimuse üldkordaja langenud 24 19 2012.a sündimuse üldkordaja 18,97(maailmas 100.kohal) Prognoositud sündimuse üldkordaja kuni 2025.a 16 Keskmiselt lapsi naise kohta on langenud 3,1 kuni 2,7 2012.a näitaja 2,67 (maailmas 76.koht) Suremus Suremuse üldkordaja on 6 2012
tihedamalt on asustatud suuremad linnad mis asuvad enamasti Austraalia lõuna kaldal, kuna enamik Austraalia maa-alast on kõrb ja elamis kõlbmatu on mujal rahvastiku tihedus väga väike. · Rahvaarvu kasvu graafik. 30000000 25000000 20000000 15000000 10000000 5000000 0 1950 1960 1970 1980 1990 2000 2010 2020 · Südimus on 12,17 · Suremus on 6,74 · Loomulik iive on 1,8 · Rändesaldo on 6,23 · Rahvaarv kasvab riigis kuna suremus on väike ja sündimus suurn ning sisse rändab a päris palju inimesi. · Suremus võrreldes maailmaga on väike ja ega sündimus ka eriti suur ei ole, kuid see on ligi poole suurem kuisuremus ja tänu sellel kasvab rahvaarv pidevalt ja sujuvalt. Rahvaarv kasvab sujuvalt sest inimesed elavad üksteisest kaugel ja eriti suuri linnu pole kuigi see on pindalalt üsna suur riik.
Kliima · Lähistroopiline kliimavööde · Vahelduvalt külm Vahemere kliima · Suved on kuumad ja päikselised · Päeviti 31-32 °C ja õhtuti 19 °C · Päike paistab detsembrist juulini · Madridis on umbes 3 korda rohkem päikesekiirgust kui Euroopa põhjapoolsetel aladel · Teiste Hispaania asukohtadega võrreldes on talved külmad · Jaanuari kuus on kõige külmem 6°C · Päeviti 10-15 °C ja õhtuti 6-8 °C Sündimus, suremus, immigratsioon · Suremus on 6,4 1000 elaniku kohta · Suremus langeb järk-järgult · Sündimus 11,6 1000 elaniku kohta · Populatsioon on 6.37 miljonit inimest · Populatsioon on 1.8% tõusnud · Rahvastiku kasv on stabiilne viimase kahe aasta jooksul · Immigrante ahvatleb Madrid kuna see on suurte võimaluste linn · Eristada saab 10 immigrantide gruppi: ekuadorlased, rumeenlased, kolumbialased, peruulased, hiinlased, marokolased, dominikaanid, brasiillased, paraguailased ja filipiinlased
koguväärtus sõltumata ettevõtte asukohast 3.Väliskaubanduse struktuur ja suurus – Oluline ekspordi ja impordi saldo ning milliseid kaupu riik ekspordib ja impordib 4.Töö tootlikkus – ühe töötaja poolt valmistatud toodangu koguhulk aastas 5.Energia tarbimine 1 el. kohta – Mida suurem, seda rohkem suudab riik toota 6.Transpordi- ja sidevõrkude tihedus 7.Elatus- ja kultuuritaseme üldnäitajad kirjasoskuse%, väikelaste suremus, sündimus, suremus Inimarengu indeks (IAI): 1. Hariduse osaindeks 2. Tervishoiu osaindeks 3. Majanduse osaindeks (kõrgeim Norra 0.96, väikseim Niger 0,304) 3.Ettevõtte paigutust mõjutavad tegurid: Nt: Alumiinumsulatus ettevõte: tooraine, looduslikud tingimused, jäätmemajandus, turvalisus, kapital, tööjõud, transport, hind, energia, seotid ettevõtted, valitsuse poliitika 4.GLOBALISEERUMINE – üleilmastumine. Kogu maailma haarav majandus-, kultuuri-,
kohustuslik koolihariduse nõue,naiste töö levik,ka riigid hakkasid piirama sündimust kas seadustega või avalikku arvamust kujundades. Sündimus langeb. 3.Rahvastiku vananemise etapp-minnakse üle vähelapselisele perele(1-3last).Algab jõukatest peredest,hiljem levib vaestele. Laste osakaal väheneb 25% ja alla selle. Iive kahaneb,keskmine eluiga aga kasvab. Vanurite osakaalu tõus toob kaasa suremuse tõusu. Sündimus ja suremus võrdsustuvad, või suremus ületab sündimuse. 4.Demograafiline kriis-rahvaarv ei kasva vaid kahaneb. Vähenemine toimub vanurite arvel, vanus koosseis normaliseerub.Vanureid on alla 20%.Pisut tõuseb sündimus sest noorte emade ja isade osakaal kasvab. Rahvaarv ei muutu või kasvab pisut. 5.Kaasaegne põlvkondade vaheldumine e null kasv-iseloomustavad madal sündimus ja nulli lähedane iive. Vanus koosseis on tasakaalus ja peaaegu muutumatu.Üle 50% on tööealisi.Põlvkondade
6025112 5869820 5682068 2025.0 2030.0 2035.0 2040.0 2045.0 2050.0 Aastaarv Joonis 5. Norra rahvaarvu prognoos 2025-2050. (United States Census Bureau Website) 4 2.3. Norra rahvaarvu mõjutavad tegurid Norra rahvaarvu mõjutab suur hulk erinevaid tegureid (vt tabel 1): sündimus 12‰, madal suremus 8‰ ja samuti ka rändesaldo 7‰ Riigi Sündide Sündimus Surmade Suremus Loomulik Rahvaarvu Rändesaldo Migrantide nimi arv (‰) (‰) arv (‰) (‰) iive (‰) kasv (%) (‰) üldarv/tuh Norra 63 12 42 8 3,3 1,1 7 38 Tabel 1. Sündimus, suremus ja migratsioon. (United States Census Bureau Website)
põlvkond ehk generatsioon ligikaudu ühevanuste inimeste kogum kohort ühel ja samal hetkel, sama demograafilise sündmuse läbinud inimesed. Rahvastikutunnused: demograafilised põhitunnused sugu, sünniaeg/vanus, sünnikoht/põlisus (tulevad sünniga kaasa, pole meie teha, ning peame sellega leppima) sotsiaalsed põhitunnused haridus, amet (enda vastutus, enda teha) Peamised protsessid ja sündmused alusprotsessid: sündimus, suremus, ränne sündmused: sünd, surm, elukohavahetus kaasprotsessid: vananemine, linnastumine protsesside eripära: pikaajalised, raskesti (tagantjärele) muudetavad Demograafilist sündimust mõjutavad: demograafiline käitumine ( saame poliitikatega teatud määral mõjutada), rahvastiku (vanus)koosseis (lühiajaliselt ei saa mõjutada) rahvastiku koosseis + demograadiline käitumine = demograafilised sündmused - - rahvaarv ja rahvastikukoosseis
Vastulinnastumine- e. kontraurbanisatsioon- väljaränne suurematest linnadest kaugematesse piirkondadesse. Juhul, kui lahkutakse lähitagamaale, nimetatakse sarnast protsessi suburbanisatsiooniks ehk lähilinnastumiseks. Linnastumine- linnarahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus. Seotud ka linnade kasvu ja arenguga. Demograafiline üleminek- e. siire, rahvastiku demograafilise arengu etapp, mille käigus asenduvad kõrge sündimus ja suremus madalamaga ning inimeste keskm eluiga tõuseb.2. Rahvaarvu kasv maailmas ja erinevates regioonides. Rahvaarv hakkas märgatavalt kasvama siis, kui inimesed olid muutunud paikseks, hakanud põldu harima, koduloomi kasvatama. 1650. aastaks oli maailma rahvaarv suurenenud ligi 50 korda: 10 miljonilt 500 milj-le. Umbes 1800. a. paiku elas maailmas juba miljard inimest. Iga järgmine miljard on täitunud järjest lühema aja jooksul. Maailma rahvastik paikneb väga ebaühtlaselt
Umbes aastal 2050 peaks seal ennustuse põhiselt algama rahvastiku vananemine. Selleks ajaks on rahvastikuarv kasvanud umbes 3,5-4 miljonini. Joonis 2. Mongoolia rahvastiku kasv aastatel 1950-2100. Allikas: Population Pyramid of the World from 1950 to 2100 Koostajad: Ülle Liiber, Ene Saar, Piret Karu 2013 2 4. Rahvaarvu kasvamise või kahanemise tegurid Tabel 1. Sündimus, suremus ja migratsioon Net Numbe r of Mig- rants Births Deaths per Rate of Net per 1,000 per 1,000 1,000 natural Growth Number
· Pindala - 582 650 km² · Rahvaarv - 34,707,817 (2005) · Rahaühik Kenya shilling · Riigikeeled suahiili ja inglise · Riigikord vabariik · Prsedident Mwai Kibaki Rahvaarv kenyas on 33 829 590 milj (kohal 36). Sisse rändab suhteliselt palju aasiast ja vähesel määral euroopast.Välja rändavad noored kenyalased töö hakul kas Eurooppasse või Põhja Ameerikaase. Loomulik juurdekasv ehk iive on 2,691 % . Aidisiepideemia tõttu on suremus väga suur, kuid seda aitab kombenseerida Kenya maailma suurimate hulka kuulu iive. Keskmine juurdekasv on 1,5 %. Kenya elanikkond on väga noor. 42.3% terve riigi rahvastikust on alla 14-aastased, 15- aastaseid kuni 64-aastaseid on 55.1% ja 2,6% on üle 65 aastased. Riigi keskmine eluiga Kenyas on 18.7%, meeste keskmine eluiga on 18.6% ja naiste 18.8%. Rahvaarvu tihedus 58,1/km². 40 % rahvast elab linnades. 60% elab maal slummides. Maal
veepuudus, sõjad. 4. Seleta graafiku abil demograafilise ülemineku teooriat. Iga ühiskond siirdub aja jooksul kõrge sündimuse ja suremusega traditsiooniliselt demograafilise käitumise tüübilt madala sündimusega ja suremusega kaasagsele riigile. 5. Iseloomusta rahvastiku arengu etappe ja too välja nende kõige olulisemad tunnused: Traditsiooniline rahvastiku tüübi etapp: kõrge ja väga muutlik suremus. Sündimus on kõrge. Keskmine eluiga madal. Rahvaarv võib kahaneda. Demograafilise ülemineku teine etapp: elutinguimuste paranemine, inimeste eluiga pikenes, sündimus jäi kõrgeks. Kõrge sündimus ja madal suremus. Loomulik iive suurenes ja rahvaarv kasvas. Demograafiline plahvatus. Demograafilise ülemineku teine etapp: Sündimus ja loomuli iive langeb . Rahvaarvu kas aeglustub. Kaasaegne rahvastiku tüüp: madal sündimus ja suremus, rahvaarvu väga aeglane
Rändesaldo: -0,26/1000 in. kohta Järeldus: Riigi rahvaarv kasvab sündimusteguri ja immigrantide arvu suurenedes ning suremusteguri ja emigrantide arvu vähenedes. 5. Colombia sündimust ja suremust võib pidada teistega võrreldes keskmiseks. Nende näitajate poolest on ta vastavalt 105. ja 175. kohal maailmas. Maailma keskmine sündimus on 19,95 promilli, seega on Colombia näitaja sellega peaaegu võrdne.Mis puutub suremusse, siis maailma keskmine on 8,20 promilli, Colombias on suremus aga sellest pisut madalam. Võrreldes Colombiat teiste piirkondadega võib öelda, et sündimus on Euroopaga võrreldes kõrge, osade Aafrika ning Aasia (Hiina, India) riikidega võrreldes madal. Suremustegur on Colombias niivõrd väike, et jääb alla arenenud Euroopa riigi omale, kus on suremustegur suurem. 6. a) Imikusuremus: 18,9/1000 sündinu kohta poisid: 22,53/1000 sündinu kohta tüdrukud: 15,14/1000 sündinu kohta b) Lapsi naise kohta: 2,46 last/1 naise kohta
Ajalooline kujunemine iseseisvaks riigiks Iidne Peruu oli asukohaks mitmetele prominentsetele Andide tsivilisatsioonidele, eriti inkadele, kelle impeerium hõivati Hispaania vallutajate poolt aastal 1533. Peruu iseseisvus kuulutati välja 28. juuli 1821. aastal, ülejäänud Hispaania väed löödi välja aastal 1824. Riigi arengutase Võrdlus Eesti, Saksamaa, Nigeri ja Türgiga Riik SKT 1 el. Rahvastiku hõivatus % Keskmine Imiku- Sündimus/ Suremus kohta eluiga suremus/ 1000 / USD põllumaj tööstus teenin M N 1000 sünni inimese 1000 andus dus kohta kohta inimese kohta Peruu 8500 0,7 23,8 75,5 25,8 26,4 28,62 19,38 6,14
· Osa riike on vähendanud iivet oluliselt administratiivsete meetoditega (seadus) Nt: Hiina, Lõuna-Korea, Singapur Tunnused: I. Sündimus- väga kõrge Põhjused: a)Naise roll madal b) Usulised põhjused (islam, katoliiklus) *Keelatud abardid ja rasestumisvastased vahendid c)Majanduslikud põhjused-lapsed, kui tööjõud d)Sotsiaalsed põhjused- puuduvad pensionid e)Pere väärtustamine! f)Madal haridustase II. Suremus keskmine, langeb! Põhjused: a)Parem arstiabi b)Paremad elutingimused (elupaik, toit) c)Linnastumine III.Iive on väga kerge IV. Koormusnäitaja-suur (ligikaudu 50%rahvatikust noored) Demograafilised kriisid ja rahvastiku vananemine *Etapp võib sujuvalt kulgeda või ka vahele jääda N:eelkõige Ida-Euroopa riigid Tunnused: I Sündimus väga väike(0) Põhjused: 1)naise roll ühiskonnas kõrge a.Tööhõive kõrge-karjäär tähtis b
biomassi püramiid ökoloogilise püramiidi graafiline esitus, milles toiduahela kõigi troofiliste tasemete biomassi kujutavad ristkülikud on paigutatud ülestikku biootiline t- org elutegevust mõjutav looduslik tegur, mis tuleneb org kooselust. biosfäär-maa pinnakihtide ruumiosa, mida asustavad elusorganismid biotsönoos-ökosüsteemi elusosa, mille mood eri tüüpide org populatsioonid herbivooria-taimetoidulise looma toitumissuhe taimedega. kahanev populatsioon- popul milles suremus ületab sündivuse karnivoor- loomtoiduline loom kasvav popul.- popul milles sündivus ületab suremuse. kiskahel-saak-ja röövloomadest moodustunud toiduahel kisklus-röövlooma suhe saakloomaga kommensalism- eri liiki org.de kooseluvorm, ühele kasulik, teisele neutraalne konkurents-eri liiki org.de kooseluvorm, vastastikku arengut piirav laguahel-toiduahel, algab elutegevuse jääkidest ja surnud organismidest ning lõpeb mikroorganismidega lagundaja-surnud org koostisaineid lagundav org
· Sündimuskordaja-sündide arv 1000 inimese kohta · Suremuskordaja-surmade arv 1000 inimese kohta · Imikusuremus Eesti 2007 Mehi 618 245 Naisi 724 164 2006 Surmad 17 316 Sünnid 14 877 Iive - 2 439 Demograafilise siirde teooria Iga ühiskond siirdub aja jooksul kõrge sündimuse ja suremusega traditsiooniliselt demograafilise käitumisega tüübilt madala sündimuse ja suremusega kaasaegsele tüübile Traditsiooniline rahvastiku tüüp · Kõrge sündimus ja suremus · Keskmine eluiga 35-40 · Peres 7-8 last, täisealiseks 3-4 Ülemineku esimene etapp · Demograafiline plahvatus · Euroopas 18.saj · Arstiabi ja elatustingimuste paranemine · Väheneb suremus ja pikeneb eluiga · Iibe suurenemine · Kesk-Aafrikas Teine etapp · Sündimus hakkab langema · Rahvaarvu kasv aeglustub · Ladina-Ameerika, Kagu-Aasia Kaasaegne rahvastiku tüüp · Sündimus ja suremus madalad · Rahvaarvu väga aeglane kasv Ränne
Maailma rahvaarv kasvab ohtlikult kiiresti Ajal, mil inimesed polnud veel paikselt asustunud ning elatasid end korilusest, oli maailma rahvaarv võrreldes praegusega suhteliselt stabiilne. Sündimus ega suremus ei ületanud teineteist märgatavalt, kuigi mõlemad näitajad olid suhteliselt kõrged. Riigid olid veel tekkimata ja inimesed polnud asutanud sobivaid elukohti riikluse arenemiseks. Suuremad sõjad, haigused ning näljahädad aitasid kõvasti kaasa rahvaarvu kiirele vähenemisele ning sünnid jäid surmadele suuresti alla. Üleminek põllumajandusühiskonnale aga andis suurema hoo rahvastiku kasvamisele. Tekkisid
· Veestik- jõgede ääres tihedam asustus nt Tigris, Eufrat · Maavarad- kaevandamine annab tööd(tihe asustus) · Ajaloolised- Hiina, Ees-Aasia · Majanduslikud- infrastruktuur, teenindusasutused, kultuuriasutused, väljapääs merele · Sotsiaalsed- töökohad, elamistingimused · Poliitilised- riigi toetus, tagakiusamine 3) Demograafilise ülemineku etapid: suremus, sündimus, loomulik iive, vanuseline koosseis, eluiga, näited riikide kohta Näitajad Traditsiooniline Plahvatus Vananemine Kaasaegne Suremus Suur Väike Väike Väike Sündimus Suur Suur Väike Väike(suurem kui suremus) Loomulik iive 0; - 20-30%. Suur 0; -; väike 1-2 %.
Maidla Põhikool Hispaania Referaat Õpilane: Risto Männi Klass: 9 Maidla 2012 1 Sisukord: Üldandmed...........................................................................................................3 Geograafiline asend.............................................................................................4 Kliima...................................................................................................................4 Veestik..................................................................................................................4 Taimestik...........................................................................................................4-5 Loooomastik.........................................................................................................5 Majandus...........................
Samuti võib nakatuda otsese kokkupuute teel või saastatud toidu/vee vahendusel. 1415st teadaolevast inimest nakatavast patogeenist 61% on zoonoosid. [14] LINNUGRIPP Linnugripp (lindude gripp, klassikaline lindude katk) on viirushaigus, mis tabab peamiselt kodulinde (kanu, hanesid, parte jt), harvem ka sigu. Teatud tüüpi lindude gripi viirus võib nakatada ka teisi imetajaid, sh on viirusetüüp A(H5N1) ohtlik inimestele. Kodulindude haigestumus ja suremus sõltub viirusetüvest. Eriti kõrge patogeensusega linnugripi korral on lindude suremus praktiliselt täielik. Joonis 1. Näeme värvitud transmissiooni- ehk läbivkiirguse elektonmikroskoop pilti linnugripiviirusest (kuldne) ja epiteelrakkudes (rohelised). [10] Joonis 1. Linnugripi viirus [10] Looduses kannavad nakkust edasi eeskätt rändavad veelinnud, kes ise seda taudi tihti ägedas vormis ei põe. Viirus levib haigestunud lindude kehaeritiste, saastunud sööda ja vee kaudu; seda
eluiga 15 eluaastat, 2009. aastal on see tõusnud juba 30-ni ja 2025 aastal jääb keskmine eluiga 45-50 aastani. Naiste keskmine eluiga 1991.aastal oli võrdne meestega, 2009. aastal jääb eluiga 30ne ja 40ne vahele ning 2025.aastal 40 eluaastat. 1991.aasta suhtes oli selline keskmine eluiga madala, kuid see on järk-järgult tõusnud. 1991-2009. aastatel sündis ja suri peaaegu sama palju inimesi, kuid 2025. aastal sureb inimesi rohkem, kui neid juurde sünnib. Väikelaste suremus on iga aastaga aina vähemaks jäänud. Aastate jooksul on sündimus aeglaselt vähenema hakanud. Viimase 5 aasta jooksul on sündinud poiste ja tüdrukute suhe peaaegu võrdne, kuid natuke rohkem on siiski sündinud poisse. Portugal kuulub kaasaaegsesse rahvastiku etappi. Koondtabel: Aasta Sündimus Suremus Imikusuremus Keskmine Laste arv naiste (1000 el. (1000 el. (1000 sünni eluiga kohta
piirkonna loodusolusid, rahvastikku, majandust ning inimtegevuse võimalikke tagajärgi. RAHVASTIK (8 tundi) Õppesisu: 1. Rahvastiku paiknemine ja tihedus, seda mõjutavad tegurid. Arengumaades on rahvaarvud suuremad, seda mõjutavad inimeste väärtushinnangud, usk 2. Maailma rahvaarv ja selle muutumine. Demograafiline üleminek. Iga ühiskonna rahvastik läbib neli etappi: 1)TRADITSIOONILINE RAHVASTIKU TÜÜP- suur ja väga muutlik suremus, iseloomulik agraarühiskonnale. Sündimus samuti suur, kuid täiskasvanuks saab neist väga vähe. Keskmine eluiga lühike 30-40a. Vanureid rahvastikus vähe. 2)DEMOGRAAFILISE ÜLEMINEKU I ETAPP-elutingimuste, toitumise, arstiabi paranemine. Eluiga pikenes ja suremus vähenes, sündimus endiselt suur, suurelapseline pere oli traditsioon. Rahvaarvu kiire suurenemine ja suremuse vähenemine on DEMOGRAAFILINE PLAHVATUS. 3)DEMOGRAAFILISE
Leibkond on ühise majapidamisega kooslus, kus ühes majas või korteris võib elada vaid osa perekonnast või elatavad koos mitu perekonda. Ülalpeetav on isik, kes ise palka ei saa, näiteks laps ja pensionär. Tööjõu moodustavad kõik tööealised ja võimelised inimesed. Tööjõud jaguneb hõivatud töölisteks, töötuteks ja mitteaktiivseteks (õppurid, haiged jms) Sotsiaalne kihistus on inimeste jagamine klassidesse vara järgi. 1.Eluiga ja suremus Inimeste elu pikkus kajastab riigi sotsiaalmajandusliku arengu üldist taset, see mõjutab rahvastiku taastootmist ja heaolu pensionipõlves. 1960.ndate keskpaigal jäi oodatav eluiga pidama või isegi langes. 1990ndatel oli oodatav eluiga Eestis 69,9, Lätis 69,5 ja Leedus 71,6 aastat. 1990-1995 vähenes meeste ja naise keskmine eluiga Eestis 2,2 , Leedus 2,4 ja Lätis 3,2 aasta võrra. Eluea kasv oli viimase 20aasta jooksul Balti riikidest kõige kiirem Eestis, siis Läti ja Leedu.
Rahvastik ja asustus Rahvastiku ja asustuse teemad õppekavas 8. klass RAHVASTIK. Maailma rahvastik. Rahvastiku paiknemine ja tihedus. Rahvastikuandmete kujutamine kaardil. Looduslike, majanduslike ja ajalooliste tegurite mõju rahvastiku paiknemisele. Arenenud ja arengumaad. Maailma rahvaarv ja selle muutumine. Sündimus, suremus ja iive arenenud ja arengumaades. Ränne ja selle põhjused. Linnastumine ja sellega kaasnevad probleemid. Eri rahvaste ja riikide roll maailmapildi avardumises. Eestist pärit maadeavastajad. Maailmajaod. Geograafilised uuringud tänapäeval. Rahvastiku ja asustuse teemad õppekavas 9. klass · RAHVASTIK JA ASUSTUS. Eesti rahvaarv ja selle muutumine muinasajast tänapäevani. Rahvastiku andmeallikad. Sündimus, suremus, loomulik iive.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
