Suremus on vee kvaliteedi langemise tõttu kasvanud • Vee kvaliteeti võib parandada filtreerides sissetulevat vett läbi liiva-kruusa filtrite • Hapnikupuudust saab ära hoida õhustamise ja vee korduvkasutuse abil • Happelist vett saab neutraliseerida lubjaga • Jäätumist ja kuivamist võib ära hoida, suurendades läbivoolu • Mudastumist saab ära hoida juhtides sissevooluvee läbi settekaevu.
Suremus – kui suur on antud populatsioonisisene indiviidide kadu Vanuseline suremus – eri vanuses indiviidide suremuse suhe populatsiooni täielikku suremusse Viljakus – kui palju on populatsioon võimeline antud ajahetkel kasvama Paljunemisväärtus – demograafiline parameeter, näitab kui kasulik on üks või teine populatsiooni liige populatsiooni taastootmise seisukohast.
Suremus on pisut vähenenud ning loomulik iive on langenud 23,1-ni. • Kui võrrelda Afganistani sündimuse, suremuse ja loomuliku iibe näitajaid (vastavalt 39; 18; 2,1℅) maailma keskmiste näitajatega (vastavalt 20; 8; 1,2℅), on näha, et Afganistanil on nii sündimuse, suremuse kui ka loomuliku iibe näitajad ligi poole kõrgemad maailma keskmistest näitajatest.
Suremus - surmajuhtude arv 1000 elaniku kohta loomulik iive- teatud piirkonna (riigi,maakonna...) sünni ja surmajuhtude arvu vahe arenguriikides sündimust mõjutavad tegurid: *perepoliitika puudub *rasestumisvastaste vahendite mittekasutamine suremust mõjutavad tegurid: *halb arstiabi kättesaadavus *nakkushaigused *näljahädad
Suremus on suurem, oluline, et perekond oleks suur ja tööjõudu oleks palju, põllumajanduslikes ühiskondades (naised tööjõuks põllul), prestiiž (meeste jaoks moodus demonstreerida rikkust ja võimu). Lisaks ka naiste motiivid: kui naisi on palju peavad nad vähem töötama, vanematel naistel on tähtsam roll.
Suremus – algse kohordi osa, mis sureb vanusel x; dx. Vanuseline suremus – näitab, milline proportsioon vanuse x saavutanud isenditest sureb enne x+1 vanuse saavutamist; qx. Killing power – näitab, milline osa ei saavuta järgmist vanust, ja on summeeritav üle vanuse klasside; kx = logax – logax+1.
Suremuse üldkordaja on veidi alla maailma keskmise (9%), kuid sellegipoolest veidi suurem kui Ladina-Ameerikas (6‰), Aasias (7‰) ja Austraalias (7‰). Imikusuremus on maailma väikseim tänu USA kõrgele meditsiini arengutasemele. Keskmine imikusuremus maailmas on 21‰. Rändesaldo on kõvasti väiksem kui
Suremus on surmajuhtude esinemine mingi piirkonna rahvastikus või selle osas(või ka mingis perekonnas). Suremust iseloomustavad demograafiliste näitajate seas surmajuhtude arv mingis ajavahemikus (tavaliselt aastas) ning suremuskordajad, sealhulgas suremuse üldkordaja.
Suremus - mingi piirkonna surmade arvu suhe rahvaarvuga Loomulik iive- näitab mitu inimest sündis aasta jooksul rohkem või vähem kui suri Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis- rahvastiku protsentuaalne jaotumus mingil ajal soo ja vanuse järgi
Suremus – ajaühikus hukkunus isendite arv. Sõltub liigist, isendite vanusest, populatsiooni seisundist, keskkonnategureist jms. Võib väljendada absoluutarvudes või suhtarvuna ühe isendi kohta.
Suremuse üldkordaja - aasta jooksul surnud inimeste arvu suhe keskmisesse rahva arvu (väljendatakse promillides tuhande inimese kohta). 5. Ränne ehk migratsioon - inimeste alalise elukoha vahetus.
Suremus on suurem külmadel ja paksu jääkattega talvedel, eriti suur on see põuasuvele järgnenud talvel, kui toiduks vajalik vee-elustik on paljudes veekogudes hävinud.
Suremuse üldkordaja ehk surmade arv tuhande elaniku kohta sõltub väga palju rahvastiku vanuskoosseisust ja sellepärast ei tohi suremuse üle otsustada ainult selle näitaja põhjal.
Suremus - väga kõrge(juba imikutel) Põhjused: a)haigused-meditsiin peaaegu olematu b)nälga-surrakse iga päev 1000 kaupa c)sõjad- suguharude; hõimude vahelised
Suremus — 18.42 surma/1000 inimese kohta Imiku suremus— 21 surma/1000 sünni kohta (Arengutaseme näitajad, 2009) Keskmine eluiga (N/M)—79 aastat/73.25 aastat
Suremus – ajaühikus hukkunud isendite arv. Nagu sündimuski, nii võib ka suremust iseloomustada ajaühikus surnud isendite arvuga Emigratsioon – väljaränne.
Suremus on võrreldes maailma keskmisega 40,5 võrra väiksem ning Euroopaga võrrledes 2,5 võrra väiksem, Lõuna-Euroopaga võrreldes aga 1,5 võrra väiksem.
Suremus - surmajuhtumite arv aastas 1000 elaniku kohta; arvutamisel kasutatakse aasta keskmist elanike arvu, mis on aasta alguse ja lõpu rahvaarvu poolsumma
Suremusega on umbes 0.5%. Operatsioonijärgsed komplikatsioonid on näiteks haavainfektsioon või verejooksud ja need tekivad keskmiselt 5%-l patsientidest.
Suremuse näitaja on 5,77 surma/1000 inimese kohta, sündimuse näitaja on 14,82 sündi/1000 inimese kohta, imikusuremus on 7,71 surma/1000 elusa sünni kohta.
Suremus on surmajuhtude esinemine mingi piirkonna rahvastikus või selle osas ning laste suremuse all mõistetakse tavaliselt ühe kuni viie aasta vanuste laste suremust.
Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk). Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).
Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu! Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
