ühinenud pikkadeks sirgeteks või hargnenud struktuuriga ahelateks (tärklis, glükogeen jt). Oligosahhariidid jaotatakse redutseerivateks ja mitteredutseerivateks. Polüsahhariidide molekulides on vaba poolatsetaalse hüdroksüülrühma osatähtsus marginaalne, sest see esineb vaid iga polüsahhariidi ahela ühes otsas. Enamus süsivesikute kvalitatiivseks määramiseks kasutatavaid reaktsioone baseerub karbonüülrühma esinemisele molekulis. Reaktsioonitingimustest sõltuvalt oksüdeeruvad suhkrud seejuures erinevateks produktideks. Leeliselises keskkonnas redutseerivad suhkrud metallide ioone (Ag+, Cu2+, Fe3+) ning teisi oksüdeerijaid. Neutraalses või happelises keskkonnas toimub suhkrute oksüdatsioon ilma molekuli destruktsioonita ja produktideks on mitmesugused happed. Teine osa analüüsi meetoditest põhineb heterotsükliliste aldehüüdide furfuraali (pentoosidest) või 5-hüdroksümetüülfurfuraali (heksoosidest) moodustumisele süsivesikute
Sarvkiht kaitseb nahka nii keemilises kui mehhaanilises mõttes, silma ümbruses pole Sarvkihist eraldub surnuid rakke kõõma Inimese nahal on karboksüülhapped, mille tõttu tekib happeline keskkond Kaenla all ja varvaste vahel on ph 7 Ööpäeval aurustub nahast u 200ml vett ; naha kaudu organism vett juurde ei saa Ujudes või vannis käies tungib nahka u 50ml vett, aga see aurustub 10-15 min välja Sarvkihis on aminohapped, karboksüülhapped ja suhkrud Rasunäärmed hoiavad naha vajalikul määral rasvasena (takistab vee aurustumist ja ei lase väljastpoolt niiskust) Noorukieas tekib kergesti rasunäärmepõletik ehk akne (rasunäärmed ummistavad) KOSMEETILISES KEEMIAS KASUTATAVAD AINEID: Palju kasut looduslike aineid, mis on sarnased nendega, mida organism ise toodab või omastab Põhilised lähteained on alkaanid, alkoholid, karbonüülühendid, karboksüülhapped, estrid, sahhariidid, aminohapped ja valgud 1
Eluks olulised süsinikuühendid Autorid: Kätlin Laast Kärt Kotsin Bruno Tinnuri Põhiliigid Sahhariidid Rasvad Valgud Sahhariidid Sahariidid(süsivesikud) ehk suhkrud. Koosneb C, H, O. Sisaldavad palju OH-rühmi. Glükoos C6H12O6 Leidub taimedes 5 süsiniku aatomit ja üks hapniku aatom Ravimitööstus Fruktoos C6H12O6 Leidub puuviljades Magusaim Glükoosi ja fruktoosi 1:1 segu on mesi Sahharoos Tavaline suhkur C12H22O11 Suhkrupeet ja suhkruroog Laktoos Maltoos Tärklis Polümeer C6H10O5 Kliister
Bioloogiline roll: *väga mitmekesine ja looduses laialt levinud org.molekulide klass; *päikese energia salvestatakse fotosünteetiliste organismide poolt süsivesikutesse; *paljude biomolekulide eelühendid; *struktuuriline roll; ( *molekulaarsed ja rakk-rakk äratundmismehhanismid.) Mono:süsinike arv (enamasti) 3-6; 5-e süsinikulised monosahariididest on olulised riboos ja desoksüriboos 6-e süsinikulised suhkrud (C6H12O6) glükoos(viinamarja suhkur) & fruktoos(puuviljasuhkur) Nii glükoos kui fruktoos on organismis põhilised energiaallikad. Roh.taimedes valmib glükoos fotosünteesi tulemusena. Glükoosi järkjärgulisel oksüdatsioonil CO 2 ja H2O´ks vabaneb energia (17,6KJ/g) Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed ühendid, mis on enamasti mood. 2-3 monosahariidi seostumisel. Ntks glükoos + fruktoos = sahharoos(roo ja peedisuhkru põhiosa) Sahharoos
Marginaalne on vaba poolatsetaalse hüdroksüülrühma osatähtsus, kuna see esineb vaid iga polüsahhariidi ahela ühes otsas. Nad on energeetilisteks varuaineteks, taimedes esinevad ka rakukesta ehitusmaterjalina. Oligo- ja polüsahhariidides on monomeerid omavahel seotud O-glükosiidsidemega. Enamus süsivesikute kvalitatiivseks määramiseks kasutatavaid reaktsiooni põhinevad karbonüülrühma esinemisel molekulis. Reaktsioonitingimustest sõltuvalt suhkrud oksüdeeruvad erinevateks produktideks. Leeliselises keskkonnas redutseerivad suhkrud metallide ioone ning teisi oksüdeerijaid. Suhkrumolekuli süsinikuahel reaktsiooni käigus tavaliselt laguneb ja tekib mitmete oksüdatsiooniproduktide segu. Neutraalses või happelises keskkonnas toimub suhkrute oksüdatsioon ilma molekuli lagunemiseta ja produktideks tekivad mitmed happed. Teine osa analüüsist koosneb heterotsükliliste aldehüüdide fufuraali või 5-
saaksid kerge ja kreemja koduse hõrgutise. Valio Gefilus maitsestamata jogurt sisaldab maailma enimuuritud piimhappebakterit Lactobacillus rhamnosus GG ning on säilitusainetevaba. Maitsestamata jogurt on saadaval ka suures 380grammises topsis. 100g toodet sisaldab: Energiat 220 kJ / 52 kcal Valke 3,3 g Rasvu 2,5 g (millest küllastunud rasvhapped 1,25 g) Süsivesikuid 4,2 g (millest suhkrud 4,2 g ja laktoos 0 g) 7 Sool (soola sisaldus tuleneb ainult loodusliku naatriumi olemasolust) 0,1 g D-vitamiin 1 µg (20% päevasest võrdluskogusest) 7.1.4 Alma banaani-maasikajoogijogurt 1,5% 1kg kile Alma joogijogurtid on valamiseks, aga muidugi ka joomiseks, parima konsistentsiga jogurtid, mis pole vaatamata oma vedelusele teinud ühtegi mööndust maitse osas.
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS K-07B Älis Erk KARASTUSJOOGID Referaat Uuemõisa 2009 Sisukord Ice tea black tea peach taste 1.5 L........................................................................................................3 Karboniseeritud ja mineraliseeritud vesi ,,VÄRSKA" 1.5 L................................................................4 Fat burner 3000 fitness drink 500 ml...................................................................................................5 Schweppes RUSSCHIAN 1.5 L...........................................................................................................6 GIN safari long drink 0.5 L 5.6% vol...................................................................................................7 Sprite 2L.................................................................................................................................
3. Transport 4. Jääkainete eemaldamine 5. Termoregulaator 6. Kindel ph ja osmootne rõhk (turgor) 7. Biovedelike peamine koostisosa 8. Hüdrolüüs toitainetest lihtsate orgaaniliste ühendite moodustamine PÕHIBIOELEMENDID H, C, O, N, P, S Kõige olulisemad elemendid. Organismi elementaarkoostis on organismi ehituse ja talituse aluseks Neist on üles ehitatud biomolekulid (valgud, lipiidid, suhkrud, nukleiinhapped) ehk raku orgaaniline aine Esinevad biomolekulides aatomitena Moodustavad kergesti kovalentseid sidemeid, mis on tugevad keemilised sidemed ja tagavad biomolekulide stabiilse ehituse. Need sidemed on tähtsad, sest muidu organism laguneks ära. Osad sidemed on nõrgad, sest lammutada on ka vaja (nt toidu puhul saab nõrgemate sidemete lõhkumisest kiiresti energiat või vajaka jäänud aineid).
Sokolaadid. 1. Fazeri purustatud pähklitäidisega piimasokolaad ,,geisha’’.100g-s 40% sokolaadi – Koostisosade tekst on raskesti loetav,kuna tekst on väikses kirjas.Kirjasuurus võiks suurem olla. Toitainete koostis: 100g kohta- Energia 2312 kj/554 kcal Rasva 35 g Küllastunud rasvhapped 18 g Süsivesikud 47 g Millest suhkrud 45 g Proteiini 8,1 g Soola 13 g Lisaained: emulgaator(letsitiin sh soja),lõhna ja maitseained,täispiimapulber,sarapuupähklid 12%. 100g kohta kaloreid- 2312 kj 2. Laima piimasokolaad mustsõstratükkidega .Toiteväärtus 100g kohta 2184 kj- Kiri on samuti liiga väike ja raskesti loetav. Toitainete koostis 100g kohta: Energiasisaldus 2184 kj / 522 kcal Rasvad 29,3 g Küllastunud rasv 16,9 g 11g kohta: Energiasisaldus 240 kj / 57 kcal
Mitu Kuidas süsinikku? nimetatakse? 1 Met- 2 Et- 3 Pro- 4 But- 5 Pent- 6 Heks- 7 Hept- 8 Okt- 9 Non- 10 Deka- 1. Alkoholid on süsivesinikest tuletatud ühendid, mis sisaldavad OH rühma. 2. Sahhariidid on C, H, O ühendid. Magusad, veega lahustuvad sahhariidid on suhkrud. Fruktoos ehk puuvilja suhkur. Sahharoos ehk lauasuhkur leidub suhkruroos ja suhkrupeedis. Tärklis on valge, pulbriline ja kristalne, mis vees ei lahustu, soojendades omab paksu lahuse - kliister. 3. Rasvad jagunevad taimsed, näiteks oliiviõli, rapsiõli ja loomsed, näiteks searasv ja hülgerasv. 4. Rasvad on vettõrjuvad ja rääsuvad. Omadused Kasutusalad Rahvakeelne nim. Etanool Värvuseta, Alk joogid, Piiritus
rakk äratundmises. Polüsahhariidid nagu tärklis ja glükogeen on energeetiliseks varuaineks, taimedes on polüsahhariidid ka rakukesta ehitusmaterjaliks (tselluloos, pektiin). 9 Enamus süsivesikute kvalitatiivseks (aga ka kvantitatiivseks) määramiseks kasutatavaid reaktsioone baseerub karbonüülrühma esinemisele molekulis (hõbepeegli reaktsioon, reaktsioon Fehlingi lahustega jt). Reaktsioonitingimustest sõltuvalt oksüdeeruvad suhkrud seejuures erinevateks produktideks. Leeliselises keskkonnas redutseerivad suhkrud metallide ioone (Ag+, Cu2+, Fe3+) ning teisi oksüdeerijaid, kusjuures suhkrumolekuli süsinikuahel reaktsiooni käigus reeglina laguneb ning tekib mitmete oksüdatsiooniproduktide segu. Neutraalses või happelises keskkonnas toimub suhkrute oksüdatsioon ilma molekuli destruktsioonita ja produktideks on mitmesugused happed (aldoonhapped, uroonhapped).
Sahariidid- ssivesikud,orgaanilised hendid,koostis : ssinik,vesinik,hapnik. Mono-,oligo-,polsahhariidideks. Suhkrud. Monosahariidid: lihtsuhkrud,madamolekulaarsed orgaanilised hendid,ssinike aatomite arv on tavaliselt kolmest kuueni. Olulisemad on riboos ja desoksriboos. Need ribonukleiinhappe rna ja dna koostises. Kuuessinikulistest suhkrutest olumised on: glkoos ja fruktoos. C6H12O6,fotosnteesi abil. Loomad savad aga toidust. 17,6 kJ/g salvestatud energiat saab kasutada elutegevuses. Oligosahhariidid- madalmolekulaarsed orgaanilised hendid, kahe-kolme monosahariidi omavahelisel hinemisel.
hõrgutiste valmistamiseks. Mandliricottatäidisega saiakesed viivad keele alla ja ümmarguses koogivormis üksteise kõrvale asetatuna küpsevad need ahjus pilkupüüdvaks pidusaiaks. 0,5 portsjonit pärmitainast Täidis: 250 g ricottat või kohupiima 1 dl suhkrut 1 tl vanillsuhkrut 1 dl mandlijahu 1 väiksem muna 1 sl apelsinimahla riivitud apelsinikoort Määrimiseks: muna Pärmitaigna valmistamise nippe leiab selle retsepti juurest. Täidise valmistamiseks mikserda omavahel ricotta, suhkrud ja muna, lisa mandlijahu, apelsinimahl ja riivitud apelsinikoor. Rulli tainas suureks ristkülikuks ning kata täidisega. Keera pikemast servast alustades rulli ning lõika 2 cm pikkusteks viiludeks. Kata 26 cm lahtikäiva koogivormi põhi küpsetuspaberiga ning lao taignaviilud üksteise kõrvale (alusta äärest ja liigu edasi keskele). Aseta koogivormile puhas rätik ja lase 15 minutit kerkida. Määri lahtiklopitud munaga ja küpseta 200 kraadises ahjus 2530 minutit.
Seemned on rikkad mitmete vitamiinide poolest. Neis sisalduv E vitamiin võitleb vananemise vastu, noorendab immuunsüsteemi. B rühma vitamiine leidub päevalilleseemnetes rikkalikult. Väga rikkad D-vitamiini sisalduse poolest. Toitumisalane teave 100 grammi kohta: Energiasisaldus 2531,3kJ/605kcal Rasvad 51,50g Millest küllastunud rasvhapped 4,60g Süsivesikud 11,40g Millest suhkrud 2,60g Valgud 20,80g Sool 0,02g Hind - 6,60 /kg Päritolumaa: Bulgaaria Tootja: GERMUND HULGI Kasutamine: Päevalilleseemneid saab kasutada naturaalselt, röstitult, tervelt, tükeldatult ja jahvatatult. Päevalilleseemneid võib lisada peaaegu igale toidule: salatitele, täidistele, külmadele kastmetele, juurviljaroogadele. Jahvatatud päevalilleseemned segatakse jahuga, et teha
Töö käik: Katseklaasi valame 2 ml munavalgu lahust. Tilga kaupa ja segu pidevalt loksutades lisame orgaanilist solventi kuni sademe tekkimiseni. Seejärel lahjendame katseklaasi sisu veega ja jälgime, kas tekkinud sade lahustub või mitte. Tulemus: Lisades munavalgu lahusele atsetooni, tekib sade. Seejärel lahjendame veega, sade ei lahustu. Järeldus: Valguga toimus pöördumatu denaturatsioon. 1.2 Süsivesikute reaktsioonid Süsivesikud on ulatuslik ühendite rühm, kuhu kuuluvad suhkrud, aga ka tärklis, tselluloos ning mitmed teised polüoosid. Vastavalt struktuurile jaotatakse süsivesikud mono-, oligo- ja polüsahhariidideks. Paljud süsivesikutekvalitatiivseks määramiseks kasutatavad reaktsioonid baseeruvad nende redutseerimisvõimel. Reaktsioonitingimustest sõltuvalt tekivad erinevad suhkrute oksüdatsiooniproduktid. Enamus süsivesikute kvalitatiivseks määramiseks kasutatavaid reaktsioone baseerub
muuta valgu konformatsiooni. Näiteid:* Na ,K -ATPaas (Na/K-pump): väljutab rakust liigse Na ja sisestab K | * H ,K - + ATPaas (H/K-pump): mao limaskesta rakkude membraanis, tagab maos ülimadala pH; | * Ca -ATPaas (Ca-pump): väljutab + rakust liigse Ca . Sekundaarne aktiivne transport. Suhkrud ja aminohapped akumuleeritakse rakku transpordiprotsesside abil, mis toimuvad ioongradientide toel. Sellisteks gradientideks on + + ATPaaside poolt genereeritud H , Na või teiste katioonide ning anioonide gradiendid. Liigid: sümport ioonid ja transporditavad aminohapped või suhkrud liiguvad samas suunas läbi membraani; antiport ioonid ja transporditavad osakesed liiguvad vastassuunades. 5
reaktsioon Fehlingi lahustega,..). Süsivesikute kuumutamisel tugeva mineraalhappe juuresolekul moodustuvad heterotsüklilised aldehüüdide furfuraalid või 5-hüdroksümetüülfurfuraalid (Molisch'i test, Selivanoffi'i reaktsioon). MOLISCH'I TEST Kvalitatiivse analüüsi põhitest, kuna positiivse reaktsiooni annavad nii mono-, oligo- kui polüsahhariidid (isegi nukleiinhapped ja glükoproteiinid). Väävelhappe toimel suhkrud dehüdreeruvad furfuraalid või 5-hüdroksümetüülfurfuraalid reageerivad edasi a-naftooliga, moodustades purpurse kihi. 1.Ühte katseklaasi valasin 2 ml glükoosi (monosahhariid) lahust ning teisesse 2 ml laktoosi(oligosahhariid) lahust 2.Mõlemasse lisasine 6 tilka Molisch'i reaktivi 3.Loksutasin 4.Hoides katseklaasi kaldasendis lisasin ettevaatlikult tilkhaaval 1ml konts. Väävelhapet Moodustusid purpuursed kihid lahuse ja happe piirpinnale => on olemas süsivesikud
Piimhape ehk 2-hüdroksüpropaanhape on üks karboksüülhapetest. Piimhappe keemiline valem on C3H6O3 Piimhape tekib lihaste tööl ilma hapniku juurdepääsuta, piima, kurkide ja kapsaste hapnemisel ja piimasuhkru käärimisel. Piimhappe sisaldus on piima kvaliteedi näitaja. Piimhapet valmistatakse suhkrutest. Hapnemisel muudavad bakterid toiduainetes leiduvad suhkrud konserveeriva toimega piimhappeks. Kui konservandi hulk on juba piisavalt suur, 0,61,2%, siis pidurdab see teiste mikroobide arengut, soodustades seega hapendatud toiduainete säilimist. Kui piimhappe sisaldus ületab 1,2%, siis hukutab see ka kääritajaid
maitsva ja lihtsa toorjuustutordi. 12 tk Põhi: 150 g sokolaadiküpsiseid 50 g sulatatud võid I Täidis: 450 g toorjuustu 2 muna 1 dl suhkrut 1 tl vanillsuhkrut II Täidis: 500 g 20% hapukoort 0,5 dl suhkrut 1 tl vanillsuhkrut Kate: 400500 g külmutatud või kompotikirsse (1 dl suhkrut) 2 sl kirsilikööri või brändit Purusta küpsised ja sega sulavõiga. Suru küpsisepuru küpsetuspaberiga vooderdatud 2426 cm lahtikäiva tordivormi põhja. Sega mikseriga omavahel toorjuust, munad, suhkrud ja vala küpsisepõhjale. Küpseta 200 kraadises ahjus 20 minutit, tõsta ahjust välja ning jahuta vormis 30 minutit. Sega hapukoor suhkrutega, tõsta toorjuustutäidise peale ja aja ühtlaselt laiali. Küpseta 200 kraadises ahjus 10 minutit. Hoia torti vähemalt 6 tundi kuni üleöö külmas Kui kasutad sügavkülmutatud kirsse, siis sulata need eelnevalt. Kompotikirsside puhul kurna need, kui jäta alles u. 1 dl vedelikku
spetsiifiliste ainete lisamisega toodetud ja kärjekannudesvalminud enamasti magus toiduaine. Kogumine ja valmistamine • Kogutud nektari kannavad mesilased tarru meepõie. Tarus töödeldakse seda, laadides mitme nädala jooksul mee toorainet korduvalt maha ja imedes jälle sisse, aurutades sealt välja võimalikult palju vett ning rikastades mett meepõiekeses toodetavate elementidega. Füüsikalised omadused • Viskoossus • Tihedus • Värvus Mees sisalduvad suhkrud • Erloos, gentiobioos, isomaltoos, kestoos, koibioos, laminaribioos, maltotrioos, maltuloos, nigeroos, panoos, sahharoos, teanderoos, tsentoos,turanoos jpt. Mee tarbimine Eestis • Eesti elanikest tarvitas 2010. aastal 47% mett ebaregulaarselt. 40% kasutas mett vähemalt korra nädalas ning 13% iga päev. Meetarbimine on kasvanud: 2000. aastal ei pruukinud mett viiendik eestimaalastest, 2005. aastal 13%, 2010 aga vaid 5%. Antibakteriaalne toime
6. Kaitsefunktsioon 7. Liikumisfunktsioon 8. Energeetiline funktsioon 2. DNA, RNA, valgu ja suhkru jooniselt ära tundmine (selgita lühidalt, miks just see - st mingi põhitunnus leia molekuli ehituses). 3. Nukleotiid, selle ehitus. Suhkur. Fosfaatrühm. Lämmastikalus 4. Aminohape ja selle ehitus. Aminohappe ehitus: 1) aminorühm (NH2) aluseliste omadustega 2) karboksüülrühm (COOH) happeliste omadustega 3) varieeruv osa (R) 5. Võrdle DNA-d ja RNA-d. Sarnasussed: Erinevused: 6. Suhkrud, jaotus ja näited. Monosahariidid(glükoos). Oligosahariidid(Laktoos). Polüsahariidid(tärklis) 7. DNA ja RNA tähtsused (selgita) DNA informatsiooni kopeerimine ning transportimine 8. Lipiidide tähtsused-ülesanded organismides. Kaitsefunktsioon.Varuaine. 9. Sahhariidid - tähtsused-ülesanded organismides. Energiaallikas 10. Oska kirjutada komplementaarseid (e. vastavaid) DNA molekule ja DNA-le vastavaid RNA molekule (vt. Vihikusse). DNA:a=t g=c. RNA:a=u 11
lisamisel valgule post-translatoorse modifitseerimise käigus, tekivad glükoproteiinid. Oligosahhariidid on ka glükolipiidide koosseisus ning osalevad rakk-rakk äratundmises. Tärklis ja glükogeen on energeetiliseks varuaineks, polüoosid on taimedes ka rakukesta ehituses. Süsivesikute kvalitatiivne analüüs põhineb peamiselt karbonüülrühma olemasolul molekulis. Vastavalt reaktsioonitingimustele oksüdeeruvad suhkrud seejuures erinevateks produktideks. Suhkrud redutseerivad leeliselises keskkonnas metallioone ning teisi oksüdeerijaid. Suhkrumolekuli süsinikuahel selle reaktsiooni käigus aga lagunueb ning tekib mitmeta oksüdatsiooniproduktide segu. Kui on aga happeline või neutraalne reaktsioonikeskkond, siis suhkrute oksüdatsioon toimub ilma molekuli destruktsioonita ning saadusteks on erinevad happed. 1.2.1 Molisch'i test
Oligo-ja polüsahhaariidides on monomeerid omavahel seotud O-glükosiidsidemega. Oligosahhariidi (sahharoos, laktoos, maltoos) lisamisel valgule tekivad glükoproteiinid, osalevad ka glükolipiidide koostises. Polüsahhariidid (tärklis, glükogeen) on energeetiliseks varuaineks nt tselluoos taimede rakukestas. Süsivesikute kvalitatiivne määramine: 1. Põhineb karbonüülrühma esinemisele molekulis (hõbepeegli reaktsioon, Fehling). Leeliselises keskkonnas redutseerivad suhkrud metallide ioone, üldjuhul laguneb süsivesiniku süsinikahel selle käigus, tekib oksüdatsiooniproduktide segu. Neutraalses või happelises keskkonnas suhkrumolekul ei lagune, produktideks mitmesugused happed. 2. põhineb heterotsükliliste aldehüüdide furfuraali (pentoosidest) või 5-hüdroksü- metüülfurfuraali (heksoosidest) moodustumisel süsivesikute kuumutamisel tugeva mineraalhappe juuresolekul (Molisch'i test, Selivanoff'i reaktsioon). 1
- Lämmastik 1,5-3% - Fosfor 0,2-1% - Väävel 0,15-0,2% - Need on makroelemendid - Organismides on ka palju mikroelemente nt: kaltsium, naatrium, magneesium, raud, tsink, vesi, jood, fluor, kaalium. Ühendiline koostis: - Anorgaanilised ühendid: a) Vesi 80% b) Muud ühendid(soolad) 1,5% - Orgaanilised ühendid: a) Valgud e. proteiinid 14% b) Lipiidid (lipiidide hulka kuuluvad tahked rasvad, õlid, vaha, steroidid) 2% c) Sahhariidid e. suhkrud e. süsivesikud 1% d) Nukleiinhapped : DNA 0,4% ja RNA 0,7% e) Madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid 0,4% Anorgaanilised ühendid: - Positiivselt laetud ioonid: a) Kaalium- ja naartiumioonid osalevad närvisüsteemi impulsi moodustamises, neid leidub veres ja ka kõigi rakkude tsüktoplasmas. b) Kaltsiumsoolad annavad luudele tugevuse, seetõttu on Ca ühendeid palju luukoe koostises.
hapukoorepulbrit), vadakupulbrit(toodetud piimast), suhkur, lõhna- ja maitsetugevdaja (naatriumvesinikglutamaat), happesuse regulaatorid(sidrunhape, naartiumatsetaat), piimavalgud], sool. Võib sisaldada maapähklit. Säilitada kuivas ja jahedas kohas. Toode on pakendatud gaasikeskkonda. Uncle Ben´s pruun riis keedukotikestes. (500g.) Toitumisalane teave 100g kohta: energia 1425kJ / 336kcal, valgud 0,8g, süsivesikud 71g, millest suhkrud 0,47g, rasvad 2,2g, millest küllastunud rasvhapped 0,44g, kiudaine 4,7g, naatrium 0,006g, vitamiin B1 0,25mg (17,8%*), fosfor 289mg (36%*), magneesium 102mg (34%*), *päevasest toitumissoovitusest. Säilitada kuivas ja jahedas. Mokate Gold sokolaadi cappuccino. (8*12,5g.) Koostis: glükoosisiirup, suhkur, taimerast, lahustuv kohv, piimapulber, stabilisaator E-340 (ii), naturaalsele identne aroomiaine. Säilitada kuivas ja jahedas kohas.
Elusorganismi peamised ehitusmaterjalid on sahhariidid,rasvad ja valgud.Sahhariidid=ssivesikud,koosnevad ssinikust,vesinikust ja hapnikust. nagu vee molekuliski. Suhkrud on viksema molekuliga sahhariidid, mis lahustuvad hsti vees Glkoosi valemiga C6H12O6 leidub viinamarjades, mistttu teda nimetatakse ka viinamarjasuhkruks. Glkoos on mrudam kui tavaline suhkur. Fruktoos C6H12O6on teistsuguse struktuuriga kui glkoos. Fruktoosi leidub puuviljades =puuviljasuhkur. Fruktoos on kige magusam suhkur. Sahharoosi valem on C12H22O11. Kliister on valge pulbriline aine, mis klmas vees ei lahustu, kuumas vees moodustab paksu hguse lahuse. Tsklis on
süsivesikud katma 5560%. Lisatavast suhkrust saadava energia osatähtsus ei tohiks ületada 10% päevasest toiduenergiast. Kogus Inimene, kelle energiavajadus on 2000 kcal, peaks päevas tarbima: 275 g kuni 300 g süsivesikuid. 2500 kcal päevase energiavajaduse juures on soovitatav päevane süsivesikute hulk 345375 g, 3000 kcal korral 410450 g. Mono- ja disahhariidid* e lihtsüsivesikud e suhkrud Glükoos e viinamarjasuhkur mesi, puuviljad, marjad, mahlad Fruktoos e puuviljasuhkur puuviljad, marjad, mahlad, mesi Laktoos e piimasuhkurpiim ja piimatooted Maltoos e linnasesuhkur teraviljatooted Sahharoos e lauasuhkur suhkruroog, suhkrupeet, lauasuhkur, suhkrut sisaldavad tooted, puuviljad, marjad Polüsahhariidid Tärklis kartulid, teraviljatooted, riis, pasta Kiudained (tselluloos, pektiin)teraviljad, puuviljad
rolli. Oligosahhariidi lisamisel valgule post-translatoorse modifitseerimise käigus tekivad glükoproteiinid. Polüsahhariidid, nagu tärklis ja glükogeen (glükoosi polümeerid), on energeetiliseks varuaineks, taimedes on polüsahhariidid ka rakukesta ehitusmaterjaliks. Enamus süsivesikute määramiseks kasutatavaid reaktsioone baseerub karbonüülrühma esinemisele molekulis (hõbepeegli reaktsioon, reaktsioon Fehlingi lahustega jt). Reaktsioonitingimustest sõltuvalt oksüdeeruvad suhkrud seejuures erinevateks produktideks. Teine osa analüüsi meetoditest põhineb heterotsükliliste aldehüüdide furfuraali (pentoosidest) või 5-hüdroksümetüülfurfuraali (heksoosidest) moodustumisele süsivesikute kuumutamisel tugeva mineraalhappe juuresolekul. Mõlemad aldehüüdid moodustavad kondenseerumisel fenoolidega värvilisi ühendeid (Molisch’i test, Selivanoff'i reaktsioon). 1.2.1 Molisch'i test
rolli. Oligosahhariidi lisamisel valgule post-translatoorse modifitseerimise käigus tekivad glükoproteiinid. Polüsahhariidid, nagu tärklis ja glükogeen (glükoosi polümeerid), on energeetiliseks varuaineks, taimedes on polüsahhariidid ka rakukesta ehitusmaterjaliks. Enamus süsivesikute määramiseks kasutatavaid reaktsioone baseerub karbonüülrühma esinemisele molekulis (hõbepeegli reaktsioon, reaktsioon Fehlingi lahustega jt). Reaktsioonitingimustest sõltuvalt oksüdeeruvad suhkrud seejuures erinevateks produktideks. Teine osa analüüsi meetoditest põhineb heterotsükliliste aldehüüdide furfuraali (pentoosidest) või 5-hüdroksümetüülfurfuraali (heksoosidest) moodustumisele süsivesikute kuumutamisel tugeva mineraalhappe juuresolekul. Mõlemad aldehüüdid moodustavad kondenseerumisel fenoolidega värvilisi ühendeid (Molisch'i test, Selivanoff'i reaktsioon). 1.2.1 Molisch'i test
Ning 780 miljonil inimesel puudub juurdepääs puhtala joogi veele.) 3. Miks on vaja vett kokkuhoidlikult säästa. (sest vee puhastamine on kallis ja aeganõudev töö. Maakerast ligikaudu 70% katab vesi, kuid sellest ainult 3% on mage vesi ning sellestki enamus on igijää) 4. Mitu protsenti koosneb inimene veest (70%) 5. Nimetage 5 jooki mida ei tasuks juua vedeliku saamise otstarbel. (kohvi, sisaldab kofeiini, energiajoogid, kofeiin ja suhkrud, piim, limonaadid, mahlad) 6. Millistes olektes võib vett leida? (gaasilise-veeaur, vedela-vesi ise ja tahkena- jää) 7. Tänasel päeval sureb veega seotud haigustesse iga sekund 21 last, kõigest mõni aasta tagasi oli see arv 15 last sekundis. Üks põhjus on kõhulahtisus, see on alla viie aastaste laste surmade põhuseks teine haigus maailmas. Miks tekitab see haigus nii palju kahju. (Sest selle haigusega ei taha keha omastada
molekuli üldvalem, kuid nendel on erinevad stereostruktuurid ja ehitus: polühüdroksüaldehüüdid või ketoonid, lineaarsed või tsüklilised, viie- või kuueliikmelised tsüklid. Oligosahhariidid koosnevad mõnest monosahhariidi molekuli jäägist. Polüsahhariidid suur arv lihtsuhkru molekule ühinenud pikkadeks sirgeteks või hargnenud struktuuriga ahelateks. Vastavalt vaba aldehüüdrühma esinemisele molekulis jaotakse suhkrud redutseerivateks (taandavateks) ja mitteredutseerivateks (mittetaandavateks). Paljude süsivesikute kvalitatiivsete reaktsioonide aluseks on nende redutseerimisvõime. Leeliselises keskkonnas redutseerivad suhkrud metallide ioone ja teisi oksüdeerijaid, kusjuures reeglina suhkru molekuli süsinikuahel reaktsiooni käigus laguneb ning tekib mitmete oksüdatsiooniproduktide segu. Happelises või neutraalses keskkonnas toimub suhkrute oksüdatsioon ilma molekuli destruktsioonita.
omavahel seotud O-glükosiidsidemega. Enamus süsivesikute kvalitatiivseks määramiseks kasutatavaid reaktsioone baseerub karbonüülrühma esinemisele molekulis. Reaktsioonitingimustest sõltuvalt oksüdeeruvad suhkrud erinevateks produktideks. Teine osa analüüsi meetoditest põhineb heterotsükliliste aldehüüdide furfuraali või 5- hüdroksümetüülfurfuraali moodustumisele süsivesikute kuumutamisel tugeva mineraalhappe juuresolekul.
SÜSIVESIKUD, VALGUD, RASVAD 1. Millised on 3 tähtsamat toitainete rühma elusorganismidele? Sahhariidid(süsivesinikud) , rasvad ja valgud. 2. Miks nimetatakse sahhariide ka süsivesikuteks? Koosnevad süsinikust , vesinikust ja hapnikust , enamasti on nende molekulide vesiniku ja hapniku aatomite suhe 2:1 nagu vee molekulis. 3. Mis on suhkrud? Väiksema molekuliga sahhariide , mis on magusad ja lahustuvad hästi vees , nimetatakse suhkruteks. 4. Mis on siirupid? Suure kontsentratsiooniga suhkrulahuseid nimetatakse siirupiteks. 5. Kas sahhariidid on vees lahustuvad ained? Jah. 6. Glükoosi valem leidumine ja omadused? C6H12O6, leidub paljudes taimedes , eriti aga viinamarjades. Pole nii magus kui tavaline suhkur , käärib lahustes hästi ja on tähtis toitaine. 7. Milleks kasutatakse glükoosi?
ruugehallitus, tomati-varrepõletik. Kahjuritest on levinuimad kasvuhoonekarilane ja öölased. Öölased on putukate sugukond liblikaliste seltsis. See on väga suur sugukond, selles on kokku umbes 25000 liiki. Enamikul liikidel on valmikutel paks keha ja kitsad tiivad ning nad on öise aktiivsusega. Et tomat sisaldab ohtralt vett, annab ta vähe kaloreid: 100 g tomatit sisaldab vaid paarkümmend kcal. Peamiseks energiaallikaks on tomatis suhkrud (glükoos ja fruktoos) ja orgaanilised happed (sidrunhape, õunhape).
*ÖKOLOOGID: uurivad ökoloogilisi tegureid, organismide mõju avaldavaid keskkonna tegureid. *FOTOSÜNTEES: sünteesivad taimed nii endale kui ka teistele organismidele vajalikku glükoosi. Fotosüntees toimub taimerakkude kloroplastides valgusenergia arvel. Fotosünteesi toimumiseks peab valguskiirgus jõudma taime rohelistes osades asuvate kloroplastideni, mille sisemuses asuvad klorofülli molekulid ergastuvad valgusenergia toimel. Lähteained: süsihappegaas ja vesi. Saadused: suhkrud ja hapnik. *Abiootilised tegurid: on ökoloogilised tegurid, mis tulenevad organisme ümbritsevast anorgaanilisest maailmast (eluta loodusest) *Biootilised tegurid: on ökosüsteemis esinevad mõjurid (tegurid) *Ökosüsteemi tähtsaim omadus: iseregulatsioon *Toiduahele 3 peamist lüli: KONSUMENDID PRODUTSENDID DESRUENDID *Ökosüsteemi jagunemine elus ja eluta pooleks: elukooslus ja ökotoop *Liik: Igal liigil on oma leviala ehk areaal *Populatsioon:
• Metabolism- organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. nt. inimene võtab hapnikku, toitu ja vett, annab CO2, uriini, rasu, higi, väljaheiteid, soojust • Assimilatsioon- sünteesi protsessid nt. valgud, D vitamiin, glükogeen, rasvad, hormoonid, ensüümid, DNA, RNA • Dissimilatsioon- lagundamisprotsessid nt. suhkrud, rasvad, valgud • Makroenergiline ühend (energiarikkad sidemed)- energia sidumine ja edasiandmine ATP ehitus ja energia salvestamine / vabastamine ATP-sse ATP P P Valk riboos P energia (+30 kJ/mol) P
ümbritseva keskkonnaga. Minu kehas on ka biomolekule, mis on orgaanilised ühendid. Nendeks on sahhariidid, lipiidid, valgud, aminohapped ja vitamiinid. Samuti leidub seal bioaktiivseid aineid, mis erinevatesse orgaaniliste ainete klassidesse kuuluvad. Nad mõjutavad organismi ainevahetust ja reguleerivad elutalitust. Põhilised bioaktiivsed ained on ensüümid, vitamiinid ja hormoonid. Põhiliseks orgaanilisteks aineteks minu keharakkudes on valgud, suhkrud, lipiidid ja nukleiinhapped. Nad osalevad rakkude omavahelise koostöö regulatsioonis ning aine- ja informatsioonivahetuses keskkonnaga. Lipiidide hulka kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. Vees enamasti mittelahustuvad ühendid. Lipiidid täidavad minu organismis põhiliselt energiaallika osa nende oksüdeerimisel vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse valkude või sahhariidide lagundamisel. Lipiidid võivad moodustada kuni 10% mu raku kuivainest.
Kriteerium- eeskiri, hindamis alus. Loodusvarad- looduses leiduvad varad mida inimene kasutab inimtegevuse jätkamiseks. Mehepõllundus- põllumajandussaaduste tootmis viis, kus ei kasutata mürk kemikaale ega väetisi. Kasutatakse looduslikke asju nagu sõnnik. Ohtlikud jäätmed- on inimkonnale ja keskkonnale ohtlikud ja selle kõrvaldamine nõuab eri meetmeid. Olmejäätmed- inimeste igapäevase elu ja töö tagajärjel tekkinud jäätmed. Ressurss- tagavara Süsivesikud- suhkrud ja sahhriidid, koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Taastumatud energiaallikad- maavarad, kasutatakse energia tootmiseks. Taastuvad energiaallikad- vesi, mets, tuul, maavarad. Toiduahel ja toitumisahel- rida organisme, keda seob järjestikku söödavaks ja sööjaks olemine. Toidu võrk- looduslikus elupaigas omavahel põimuvad toiduahelad. Toitained- ained, mida on vaja organismi elutegevuseks. Tööstusjäätmed- tootmistegevuse tagajärjel tekkinud jäätmed.
esmalt kasutati raskestipaljundatavate taimede istutusmaterjali saamiseks võimaldab saada viirusvabasid taimi tänapäeval paljundatakse: kartuleid, maasikaid, viljapuid, pohli, nelke, krüsanteeme, kaseliike,ohustatud taimeliike 22.12.12 Meristeempaljunduse labori etapid I. Meristeemi sisaldavast taimeorganist võetakse väike koelõik II. Koelõik kantakse söötmele (toitesegu mineraalsoolad, suhkrud, vitamiinid, kasvufaktorid) III. Meristeemi e. algkoe rakkudest hakkab kasvama uus võrse tekib mikrovõrse IV. Mikrovõrse pannakse nüüd uuele kasvusöötmele, kuhu on lisatud juurte kasvamist soodustavaid kasvufaktoreid. V. Juurdunud võrsed istutatakse vastavasse mulda kasvuhoones 22.12.12 taime regenereerumine · mikropistikust ·ühe meristeemi järglaskond ehk meristeemkloon
GLÜKOLÜÜS 1. Mõisted. Glükolüüs on ensümaatiliste reaktsioonide ahel, mille käigus glükoos muudetakse püruvaadiks. a) Lähtesubstraat/substraadid - glükoos. Toidust saadavad süsivesinikud: - Tärklis ja glükogeen: hüdrolüüsitakse glükoosiks amüloosi abil suus. - Disahhariidid (maltoos, sahharoos, laktoos): hüdrolüüsitakse monosahhariidideks. Maltoos + H2O 2 glükoos (maltaas) Sahharoos + H2O glükoos + fruktoos (sahharaas invertaas) Laktoos + H2O galaktoos + glükoos (laktaas) b) Reaktsioonide toimumise koht rakus punased verelibled, rasvkoes, närvikoes, lihaskoes, maks. Toimub raku tsütoplasmas. c) Protsessi aeroobsus/anaeroobsus hapnikut tarbiv / mitte tarbiv. Anaeroobsetes rakkudes on glükolüüs ainus ATPd tootev rada. Aeroobsetes rakkudes esimene etapp süsivesikute oksüdatsioonil. Anareoobs...
1.1 BIOLOOGIA UURIMIS VALDKONNAD Bioloogia- on teadus mis uurib elu Rakuõpetus-tsütoloogia Evolutsiooniteooria-uurib organismi teket (teatud) 1.2 ELUVALDUSED Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega Rakk- on kõige väiksem ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Eluslooduses jaguneb kahte rühma ; Ainuraksed ja Hulkraksed . AINURAKSED bakterid, kingloom , amööb, roheline silmviburlane , koppvetikas + ( algloomad, seened ) Kõik elusüsteemid erinevad eluta loodusest tunduvalt suurema keerukuse poolest -Kõik rakkude organellid on nende endi poolt sünteesitud biokeemiliste reaktsioonide käigus -Rohelised taimed vajavad sünteesprotsessiks anorgaanilisi ühendeid ja päikeseenergiat -Loomorganismid vajavad toitu.(valgud, lipiidid, suhkrud) Kõik elusolendid vajavad elutegevuseks energiat -TAIMED fikseerivad valguse energiat ,kasutavad seda fotosünteesil suhkrute sünteesiks -LOOMAD saavad energiat teiste organismide poolt...
maitsvamaks ja valgemaks. Peadel lõigatakse ära välimised määrdunud lehed ja välisvars. Kapsa sisevars sisaldab rohkem vitamiine ja suhkrut kui lehed, sellepärast on soovitatav see koos kapsapeaga riivida või peeneks lõigata. Mida peenemaks on kapsas riivitud, seda kiiremini imbub keedusoola toimel kapsamahl välja ja algab hapnemine. Hapnemise võib samastada käärimisega, sest see toimub hapnikuvabas keskkonnas. Hapendamisel muudavad bakterid toiduainetes leiduvad suhkrud kääritamisprotsessis piimhappeks. Kui piimhappe hulk on juba piisavalt suur, 0,61,5protsenti, siis pidurdab see teiste mikroobide arengut ja soodustab hapendatud toiduaine säilimist. Hapnemise algamiseks on vaja taimset toorainet, baktereid, kes hapendavad, soola või soolvett, maitseaineid, hapnikuvaegust või -puudust ning mõõdukat soojust. Intensiivne hapnemine käivitub tavaliselt teisel-kolmandal päeval. Protsessi käigus moodustub piimhape. Tekib vaht
Fotosüntees Fotosüntees toimub taimerakkude kloroplastides valgusenergia arvel. Fotosünteesi toimumiseks peab valguskiirgus jõudma taime rohelistes osades asuvate kloroplastideni, mille sisemuses asuvad klorofülli molekulid ergastuvad valgusenergia toimel. Lähteained: süsihappegaas ja vesi. Saadused: suhkrud ja hapnik. Fotosünteesi jagatakse kaheks: valgus- ja pimedusstaadiumiks. Valgusstaadiumi reaktsioonide toimumiseks on vajalik valguse olemasolu. Klorofülli ergastunud elektronide energia arvel lagundatakse vee molekule ja eraldub gaasiline hapnik. Kogu fotosünteesiprotsessi summaarne võrrand: 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6O2 + 6H2O Valgusstaadiumis eristatakse protsesse fotosüsteem I ja fotosüsteem II . Fotosüsteem II kasutab ergastunud elektronide energiat vee molekulide
energiaallikas. S truktuurne taime- ja seeneraku kestas. Varuaine (taimedes tärklis, loomades glükogeen) SAHHARIIDIDE LIIGITAMINE MONOSAHHARIIDID Glükoos, fruktoos OLIGOSAHHARIIDID Maltoos, laktoos POLÜSAHHARIIDID Tärklis, tselluloos, glükogeen SÜSIVESIKUD EHK SAHHARIIDID Füüsilise töö puhul suure tähtsusega. Vanemad inimesed peavad süsivesikute hulka hulka toidus piirama. Eriti kergesti muutuvad rasvaks mitmesugused suhkrud. Sobivad intensiivse füüsilise töö tagajärjel tekkinud energiakao katmiseks, sest nad ime nduvad s o o le s tikus t kiire s ti. EESTLASTE TOITUMISE STATISTIKA Tähtsaimaks süsivesikute allikaks te raviljas aadus e d (50-60%) Kartul 10-18% Puuvili ja marjad (kevadel 2-4%, sügisel 9-13 %) Lisaks saadakse süsivesikuid suhkrust. Piima ja piimasaaduste osa süsivesikute allikana piirdub 4-9%-ga. SÜSIVESIKUTE SISALDUS 100 GRAMMIS TOIDUAINES
(glükoosi lagundamine, mille tulemusel tekib CO2) CO2 O2 Päikese ATP energia NADPH2 ADP NADP H2O Vee lagundamisel tekib hapnik!!! SUHKRUD PIMEDUSESTAADIUM (Calvini tsükel) Toimub sadu keemilisi reaktsioone mille käigus pannakse kokku glükoosi (suhkru) molekul. ERINEVUSED hingamine fotosüntees lähteained glükoos ja O2 H2O ja CO2
kabjad Transpordi funktsioon valgu molekulid aitavad teostada transporti rakkude vahel Kaitsefunktsioon antikehad on valgud, mis ühinedes antigeenidega hävitavad viimased Signaalfunktsioon membraanis olevad valgu molekulid vahendavad infot raku sisekeskkonna ja väliskeskkonna vahel Kontraktsiooni funktsioon valgud võimaldavad liikumist SÜSIVESIKUD Organismi tähtsaimad energiaallikad Lagunevad kergemini kui rasvad Tähtsamad süsivesikud on suhkrud ja tärklis Süsivesikute hulka kuulub ka tselluloos, mida leidub puidus Füüsilise töö puhul omavad nad suurt tähtsust Nende üleküllus soodustab rasvumist ja veresoonte lubjastumist Süsivesikud moodustavad põhilise osa taimede biomassist Põhilised toidus leiduvad süsivesikud on tärklis , glükoos, fruktoos, sahharoos, laktoos e.piimasuhkur, maltoos (moodustub idanemisel tärklisest), glükogeen (loomsetes
Tänapäeval on kõikjal elusorganismid ning nad teeksid spontaanselt tekkinud organismidele lõpu peale. 1953. aastal testisid Oparini teooriat Stanley Miller ning Harold Urey Chicago Ülikoolis ning näitasid, et näiteks H20, NH3, H2 ja CH4 segust võib saada elektrilaengu mõjul aminohappeid. Katses loodi tingimused, mis võisid olla planeet Maa algusjärgus. 2% süsinikust oli moodustanud aminohapped, mis on vajalikud elavatesse rakkudesse proteiini tekkimiseks. Samuti tekkisid suhkrud, vedelikud ning muud eluks vajalikud ühendid. Eelnev oli Oparini nägemus elu tekkest Maale, kuid ma ise isiklikult siiski ei oska küll välja valida ühtegi kindlat teooriat elu tekke kohta, mida ma rohkem usun, kui teisi. Mulle tundub, et seda on ka peaaegu võimatu täpselt kindlaks teha. Kasutatud kirjandus: http://en.wikipedia.org/wiki/Abiogenesis http://en.wikipedia.org/wiki/Miller%E2%80%93Urey_experiment http://en.wikipedia.org/wiki/Alexander_Oparin
enne raseduse planeerimist ja pärast seda. Nimeta evolutsiooni põhivormid! V: 1. Kosmiline ehk füüsikaline evolutsioon 2. Keemiline evolutsioon, 3. Bioloogiline evolutsioon, 4. Sotsiaalne evolutsioon. Kirjelda lühidalt keemilise evolutsiooni etappe. V:Esimesel etapil moodustusid mitmesuguste gaaside vaheliste reaktsioonide tulemusena lihtsad orgaanilised ühendid, nende hulgas aminohapped, nukleotiidid ja suhkrud. Teisel etapil toimus selliste ühendite polümeriseerumine. Moodustusid polüpeptiidid. Kolmandal etapil organiseerusid polümeersed orgaanilised ühendid suhteliselt püsivateks ja ümbritsevast keskkonnast suuremal või väiksemal määral eristuvateks molekulide kogumiteks. Millised on tõendid, et toimub evolutsioon? V: 1. Settekivimites leidub fossiile. 2. Paleontoloogilised uurimused, 3. Anatoomilise ehituse võrdlus, 4
Levinumad oligosahhariidid nagu sahharoos, maltoos ja laktoos omavad energeetilist rolli. Oligosahhariidi lisamisel valgule tekib glükoproteiin. Samuti kuuluvad oligosahhariidid glükolipiidide koosseisu. Polüsahhariidid nagu tärklis ja glükogeen on energeetiliseks varuaineks, taimedes rakukesta materjaliks. Enamus süsivesikute kvalitatiivseks määramiseks kasutatavaid reaktsioone baseerub karbonüülrühma esinemisel molekulis. Reaktsioonitingimustest sõltuvalt oksüdeeruvad suhkrud erinevateks produktideks. Leeliselises keskkonnas redutseerivad suhkrud metallide ioone ning teisi oksüdeerijaid, suhkrumolekuli süsinikuahel reeglina laguneb reaktsiooni käigus, tekib mitmete produktide segu. Neutraalses või happelises keskkonnas toimub suhkrute oksüdatsioon ilma molekuli lagunemiseta ning produktideks on erinevad happed. Teine osa analüüsi meetoditest põhineb heterotsükliliste aldehüüdide furfuraali või 5-hüdroksümetüülfurfuraali
osalevad aine ja informatsioonivahetuses ümbritseva keskkonnaga. Biomolekulid on organismides moodustuvad orgaanilised ühendid sahhariidid, lipiidid, valgud, aminohapped ja vitamiinid. Bioaktiivsed ained on erinevatesse orgaaniliste ainete klassidesse kuuluvad ühendid, mis mõjutavad organismi ainevahetust ja reguleerivad elutalitust. Põhilised bioaktiivsed ained on ensüümid, vitamiinid ja hormoonid. Põhiliseks orgaanilisteks aineteks rakkudes on valgud, suhkrud, lipiidid ja nukleiinhapped. Nad osalevad rakkude omavahelise koostöö regulatsioonis ning aine- ja informatsioonivahetuses keskkonnaga. Süsivesikud ehk sahhariidide koostisse kuuluvad süsinik, vesinik ja hapnik. Suhkrud jaotatakse liht- ja liitsuhkruteks. Lihtsuhkrud ehk monosahhariidid on madalmolekulaarsed ühendid, kus süsiniku aatomite arv molekulis on enamasti kolmest kuueni. Sellest tulenevad ka monosahhariidide üldnimetused: trioos, tetroos,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
