7. Milline on strateegilise kavandamise protsess ja milliseid tegevusi ta sisaldab? Strateegiline juhtimine hõlmab lisaks üldise tegevussuuna formuleerimist ja strateegiliste plaanide koostamist, ka sobiva kultuuri kujundamist, tegevusmeetodite valimist, inimeste võimekuse arendamist, eestvedamist ja keskkonnategurite mõjude ärakasutamist oma eesmärkide saavutamiseks Strateegilise plaani komponendid: Missioon, Kontekst, Visioon, Strateegia, Eesmärgid, Ressursid. - Kus me oleme praegu (olukorra kaardistamine)? - Kus me tahaksime olla teatud aja möödudes (visiooni loomine)? - Kuidas me jõuame soovitud olukorrani (strateegia)? - Milliseid konkreetseid samme on selleks vaja teha (tegevuskava)? - Kuidas me oma tegevust mõõdame (seire, kontroll, tagasiside)? 8. Mis on SWOT analüüs, kuidas see on seotud PEST analüüsiga? Millised on peamised vead nende analüüside koostamisel?
Microsoft Excel 14.0 Sensitivity Report Worksheet: [Vihik1]Leht1 Report Created: 11.11.2013 19:02:31 Variable Cells Final Reduced Cell Name Value Gradient $C$33 Muutujad x1 11,111111111 0 $D$33 Muutujad x2 27,777777778 0 $E$33 Muutujad x3 16,666666667 0 $F$33 Muutujad x4 22,222222222 0 Constraints Final Lagrange Cell Name Value Multiplier $I$33 Õunad 305,55555556 0 $I$34 Maasikad 133,33333333 0 $I$35 Mustikad 83,333333333 0 $I$36 Vaarikad 300 1 Ülesanne Firma toodab nelja sorti purgimoose: A, B, C, D. Selle jaoks on tarvis nelja toorainet: õunad, maasikad, mustikad, vaarikad. Leida kui palju aluseid oleks kõige optimaalsem toota nii, et kasum oleks suurim. Mudel x1-...
kaudu tegelevad Eestis Piletilevi ja Piletipunkt. 6. Põdrad närivad lumisel käredal talvel paksus kuusemetsas puukoort ja oksavõsusid. 7. Hobune kappab koplis, samal ajal kui tibu siblib mäe tipu poole ja kukk kireb kollase künka otsas. 8. Hommikul sõin pannkooke kirsimoosiga, Viini saiakesi, moskva suitsuvorsti ja jõin Alma piima. 9. Peale kahenädalast puhkust Egiptuses, hakkasid Mardi ja tema sõprade rahalised ressursid lõppema ning nad pidid hakkama koju tagasi sõitma. 10. Alfredi toas oli nii külm, et kohvgi jahtus ja tädipoja dresseeritud buldog värises radiaatori kõrval. 11. Järsku kukkus kausjas tass kollasesse pesukaussi, mille peale vanaema dogi nurgas võpatas. 12. Uues ehitusmaterjalide kaupluses pakuti moodsaid ripplagesid ja keskküttekatlaid. 13. Umbkaudsed kulud, mida korteri põhjalik remont nõudis, ulatusid umbes üheksateistkümne tuhande kroonini. 14
Allikas: Statistikaamet Euroopa Energeetika - üks tugevamalt Euroopa poolt reguleeritud valdkondi Muudatuste tegemisel võrdlusaastaks tihti võetud 1990 Üksikuid näiteid erinevatest kokkulepetest, mille järgi Eesti peab oma energeetikat kujundama: Euroopa Liidu kolmas elektri ja maagaasi siseturu pakett Euroopa Liidu kliima- ja energiapakett Euroopa energiatehnoloogia strateegiline kava Ajalooline taust ja olemasolevad ressursid Nõukogude Liidus ressursi ja energiamahukas tööstus Oli vajadus suure koguse energia järele Pärandina üksikud hüdroelektrijaamad, valdav energia põlevkivist Tööstus kukkus oluliselt Joonis 2. Allikas: "Eesti energeetika 1991-2000", Majandusministeerium 2001 Eesti eesmärgid Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020 (koondstrateegia): Vähendada kasvuhoonegaaside heitmeid 20% võrra võrreldes aastaga 1990
3. matemaatiline- hüpoteesi ehk prognoosi formuleerimine. Hüpotees on teaduslik oletus mingi nähtuse, seaduspärasuse vm. Kohta, need on kontrollimata, oletavad teadmised. Hüpoteesil on tavaliselt järgmine kuju: kui on A, siis on ka B (ceteris paribus). Prognoos on teadusliku ettenägemise erivorm, mingi nähtuse perspektiivide spetsiaalne uurimine. 6. Mida väljendab TVK? Vastus: TVK on erinevate hüviste tootmiskombinatsioonide graafiline kujutis, eeldusel, et kõik ressursid on täielikult ja efektiivselt ära kasutatud. 7. Mis on majanduse 3 põhiküsimust? Vastus: 1. Mida toota? Siin on küsimus selles, milliseid hüviseid ja kui palju toota? Alati võib toota energiat, toitu, riideid, eluaset. 2. Kuidas toota? Selle üle otsustavad tootjad. Käsitsi või tehnikaga(masstoodang). 3. Kellele toota? Näiteks toota ettevõttele, tavatarbijale. Näide: Suvel ei osteta kuuski, vastavalt inimeste vajadustele otsustatakse mida toota.
· Odav tööjõud, teaduse poolest ei arene väga, arengumaad toodavad lihtsamaid asju (nt põlusaadused) . Liigitatakse juhtriikideks jne. On majanduses esirinnal selle tõttu võib nimetada majanduslikult võimekaks . · On suhtselt hõlbus mõõta interneti kasutajatega, inimeste juurdepääs internetile ja interneti kaudu saadavate teenuste hulk ja kvaliteet. · Üleilmastumine ehk inimesi on maailmas liiga palju, on teatusd ressursid mida pole võimalik lõpmatuseni toota. Ming hetk neid ei jätku kõigile võrdselt tekib ebavõrdsus. Tekib moment - Kelle käes võim on? Kui nõudlus ületab pakkumise. · Näiteks Euroopa liit ükski seadus ei keela teise euroopa riiki tööle minna. Piirid kaotavad oma majandusliku tähtsuse. Kaubad, teenused ja inimesed saavad vabamalt liikuda.
leibkond, toimetulekupiir, toimetulekutoetus. Inflatsioon – üldine hinnatõus, millega kaasneb raha väärtuse langemine. Nominaaltulu – tulu, mida inimene palgana kätte saab. Reaaltulu – tulu, mille puhul arvestatakse inflatsioonimäära. Elukallidus – kaupadele ja teenustele teatud aja jooksul kulutatud summa. Tarbijahinnaindeks – (THI) statistiline näitaja elukalliduse mõõtmiseks. Toimetulekuressursid – ressursid, milledest oleneb inimese sissetulek. Sotsiaalhoolekanne – meetmed toimetulekuraskustes inimeste abistamiseks. Leibkond – ühise eelarvega ühist majapidamist omavad koos elavad inimesed, kes ei tarvitse olla sugulased. Toimetulekupiir – hädavajalikke kulutusi kattev arvestuslik väikseim rahasumma, mille kehtestab Riigikogu. Toimetulekutoetus – allpool toimetulekupiiri elavatele inimestele makstav toetus.
Kohustus tulevaste põlvkondade ees: silmas tuleb pidada praeguste majanduslike ja poliitiliste otsuste pikaajalist mõju järgmistele põlvedele. Sotsiaalne õiglus: kõikidel inimestel on õigus puhtale keskkonnale. Keskkond: keskkonnakaitse. Elukvaliteet: inimväärika sissetuleku, eluaseme ning kultuuritarbimise võimaldamine kõigile. Osalemine: erinevad seisukohad peavad olema kuuldavad poliitiliste otsuste tegemisel. Kultuur: mitmekesisuse väärtustamine. Ressursid: lõhede vähendamine regioonide ja sotsiaalsete klasside vahel.
TEENUSE TOOTMIS - JA ARENDUSPLAAN • Erinevad hooldus - ja koristusteenused vastavalt ajale, kliendile ja võimalustele. • Konkurentsis püsimine – teenuste kvaliteedi järelevalve, töötajatele arengukoosolekuid/koolitusi • Keskkonnasõbralik lähenemine, ennetada klientide kaebuste teket. • Teenusvajaduse väljaselgitamine, regulaarne ettevõttesisene analüüs. • Kliendirahulolu uuring, teenuste areng ja vastavus turuvajadustele. VAJALIKUD RESSURSID • Põhitegevus on puhastusteenuste osutamine, professionaalne oskusteave. • Vajalik põhivaraline ressurss (kodulehekülg, vajaminevad vahendid, masinad).. • Vajaminev ressurss kokku 7700 eur. • EAS – i starditoetus summas 5000 eur. TURUNDUSPLAAN-MÜÜK JA HINNAKUJUNDUS NING TURUSTAMINE • Turu üldplaan, • Kliendid – nende rahulolu, konkreetne sihtgrupp. • Koduleht lihtsalt leitav, erinevad reklaamkanalid, foorumid, blogid.
Autokütused, mis põhinevad mittetaastuvate ja taastuvate kütuste kasutamisel Taastuvad kütused Taastuv ressurss ehk taastuv loodusvara - on loodusvarad, mis põhimõtteliselt on igavesed. Näiteks: ● biokütused (taimsed ja loomsed ressursid) ● energiaallikad (päikeseenergia, tuuleenergia, maasoojus) Mittetaastuvad kütused Taastumatu ressurss ehk taastumatu loodusvara - aine/energiaallikas, mis võib otsa saada. Tegelikult need ained taastuvad, aga väga aeglaselt võrreldes tarbimisega. Näiteks: ● maavarad (fossiilkütus, metallimaagid) ● tuumaenergia (uraanimaak, mis on taastumatu maavara) Maagaas Maagaas on tekkinud miljoneid aastaid tagasi mereloomade ja -taimede lagunemise tulemusel eraldunud gaasilise osana ning see koosneb põhiliselt metaanist. Gaasileiukohtades täidab maagaas poorseid kivimeid ja tühemikke maakoores. Tavalist maagaasi ehk kuiva maagaasi ammutatakse pinnasetühikutesse kogunenud maagaasi maardlatest. Maagaasi p...
loodusele. Kohustus tulevaste põlvkondade ees: silmas tuleb pidada praeguste majanduslike ja poliitiliste otsuste pikaajalist mõju järgmistele põlvedele. Sotsiaalne õiglus: kõikidel inimestel on õigus puhtale keskkonnale. Keskkond: keskkonnakaitse. Elukvaliteet: inimväärika sissetuleku, eluaseme ning kultuuritarbimise võimaldamine kõigile. Osalemine: erinevad seisukohad peavad olema kuuldavad poliitiliste otsuste tegemisel. Kultuur: mitmekesisuse väärtustamine. Ressursid: lõhede vähendamine regioonide ja sotsiaalsete klasside vahel. Jätkusuutlikkuse tagamise võimalused. - Jätkusuutlikkuse tagamine eeldab arengu planeerimist pikema perioodi peale. "Agenda 21" - Agenda 21 on maailma jätkusuutlikkuse programm, mille algatas ÜRO. Agenda 21-s on kirjas tegevused, mis peaksid toimuma nii globaalsel, rahvuslikul kui ka kohalikul tasandil. Number "21" tähistab 21. sajandit. Ka Eesti on ühinenud Agenda 21-ga.
- püüavad mõjutada riigivõimu, et saavutada vajalikke muudatusi ühiskonnas. Stratifikatsioon ehk ühiskonna kihistus: · inimesed jagunevad eri kihtidesse:klassidesse, elustiili, väärtuste ja päritolu baasil. · sotsiaalne mobiilsus- Eestis on see kiire. inimeste liikumine phest ühiskonna kihist teise: horisontaalne-ühest linnast teise, vertikaalne- lihttöölisest spetsialistiks Võim ühiskonnas: · Ressursid: ainelised- kapital (maa, raha, kinnisvara) ja vaimsed- teadmised, oskused, kogemused. · Kuidas teostatakse võimu?-autoriteetne(inimesed kuuletuvad veendumusest, usuvad sellesse), sunnivõim(allutkse hirmust), traditsioonid (tavaliselt kungngavõim), mõistuslik kaalutlus (käitutakse vastavalt, sest saadakse aru, et nii on kõigile parem) · Riigivõim: kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist, koguda makse,
iga hinna eest läbi suruda püütakse. Haldusreformi idee järgi vähendataks kohalike omavalitsusüksuste arvu ning määrataks kindlaks juhtivate isikute rollid. Reformi suurimaks pooldajaks on riik, kes soovib selle seadusemuudatusega säästa raha ning suurimaks vastaseks valdade esindajad, kes muretsevad oma töökoha pärast. Haldusreformi vastuvõtmine on veninud juba mitu aastat avaliku arutelu ning vaidluse tõttu. On arusaadav, et Eesti Vabariigi ressursid on piiratud ning vööd tuleb igast võimalikust küljest koomale tõmmata. Tekib aga küsimus, kas haldusreformi peab sellisel kujul läbi suruma. Viimasel ajal on mitmed vallad arutanud liitumist, mille käigus vähendada poliitika läbiviimisele suunatud kulusid. Vallad liituvad nn ,,tõmbekeskuste" ümber ning tulevikus näeksid need välja justkui tänapäeva maakonnad, millel oleks ka kohalik võim.
2 suhtes 1 Makroökonoomika M Tootmisfaktor, mis hõlmab kõiki loodusressursse (maavarad, haritav maa, mets,vesi jm), mida 3 kasutatakse hüviste tootmisel 1 Mikroökonoomika N Põhielemendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste tootmiseks, näiteks maa, töö ja kapital 4 1 Ressursid O Kaupade ja teenuste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks 5 (tootmistegurid) 1 Tarbimine P Teadus üksiktarbijatest, turgudest ning majanduse üksikelementidest 6 1 Töö R Näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside 7 ja tehnoloogia samaks jäämise korral
Turvalisus Füsioloogilised 5.Vajaduste rahuldaminise ahel: 5. . Vajadused ressursid tootmine tootmise tulemus.kau- . . . bad ja teenusd vahetusprotsess kaubad kättesaadavad vajaduste rahuldamine 5.1.Tootmine on protsess, mis ühendab tootmisressursid, mille 5.1. tulemusena toodetakse kaupu ja teenuseid , - ( ) 5.2.Jaotusprotsess (vahetus) toodete ja teenuste viimine 5.2. ()
Efektiivsus (kitsamas tähenduses)- võib vaadelda kui taktikalist efektiivsust ehk tõhusust ehk majanduslikkust, mida iseloomustab suhe: Eesmärk (tulemus) / Vahendid (kulutused). Eesmärgiks võib olla süsteemi mingi väljund: toodang, teenused, efekt. Vahendisteks on süsteemi sisendid: tööjõud, kapital, tooraine, energia. Tootlikkus- tootmissüsteemi väljundite ja sisendite suhe. Tootmissüsteem on esitatav süsteemina, kus sisendid ehk ressursid muudetakse väljunditeks ehk toodanguks/teenuseks: Sisend (ressursid) -> TOOTMINE -> Väljund (toodang) Tootlikkus (kitsamas mõistes) vaadeldakse ühe ressursi, s.o töö efektiivsust. Tootlikkus (laiemas mõistes)- kujutab endast süsteemi väljundite ja sisendite suhet, mida võib väljendada: Väljund/Sisend=Toodang/Ressursid(kulud). Kujutab endast majanduskasvu ja konkurentsivõime põhitegurit nii majanduse makro- kui mikrotasandil.
kooskondade huvides. Eesmärgiks on saavutada olukord, kus inimene ei käsitle keskkonda kui kaitset vajavate objektide kogumit, vaid kui tervikut, mille osaks ta ise on. Sihiks on looduse kui väärtuse ning kui ühiskonna keskse arenguressursi kooskäsitlus Eesti üldise edenemise kontekstis. Eesti maastik võiks saada kandvaks elemendiks siinses ökosüsteemis, käsitledes seda kui elukeskkonda, mis haarab endasse kõige muu kõrval ka globaalsed ressursid nagu ilmastiku, õhu- ja veevalla. Kohalikul tasemel sisaldab aga elukohta koos selle bioloogilise mitmekesisuse, rekreatiivsete ressursside, aga ka vaadete ja muude esteetiliste parameetritega, mille säilitamine ja arendamine on oluline kõigi arengueesmärkide saavutamiseks. Ökoloogilise tasakaalu eesmärk on jaotatud kolmeks põhikomponendiks: 1. Loodusvarade kasutamine sellisel tasemel mis kindlustab ökoloogilist tasakaalu.
projekteerida ja teostada teatud hulk logistikafunktsioone. Tarne ahel (Supply Chain) näitab millistest tarne etappidest koosneb lõpptoote kujunemine Tarne ahel saab alguse kliendist. Seda ka tootmisettevõtete puhul, kellest paljud tegutsevad veel tänagi kindla veendumusega, et just tootmine on kõige aluseks. Kui puudub konkreetse toote järele nõudlust ilmutanud maksejõuline klient, on kõik selle toote valmistamiseks ja tarnimiseks teostatud tegevused, kulutatud ressursid ja aeg raisatud. Müümata valmistoodanguga täidetud ladu on selgeks märgiks puudulikust tarne ahelast , eelkõige aga sellest tulenevate kliendisuhete juhtimisest. Samavõrd kahjulik on ka vastupidine olukord, mil ettevõte ei suuda oma võtmeklientidele piisavat tarnekindlust tagada ja kaotab seeläbi suurima kasumlikkusega müügimahte (püsikulud on ju baasmahtude poolt juba sisuliselt kaetud). Tarne ahela juhtimine
c. Turutasakaalu kujunemine d. Kulu üldmõiste, liigitus loobumis- ja finantskuludeks Kulu - Mistahes majandusressursi loovutamine. Kasu suurenemine, mida ressurssidest võib saada parimat võimalikku alternatiivi kasutades. Kulude liigituse nn I tase: – Majanduskulu (economic cost) ehk alternatiivkulu (opportunity cost) ehk loobumiskulu – Finantskulu (financial cost) Loobumiskulu (alternatiivkulu) - Saamatajäänud kasulikkus, kui tarbitakse piiratud ressursse, kuid ressursid on piiratud igal ajal ja igas ühiskonnas. Näited: – Tee-ehituse alla jäävat maad ei ole enam võimalik kasutada põllumajandusmaana – Raudtee-ehituseks kasutatud materjale ei ole enam võimalik kasutada haiglaehitusel Loobumiskulu omadusi: • Ei ole seotud rahaliste väljamaksetega – Hinnatav väärtus – Maksevalmiduse meetod: kui palju on tarbija nõus maksma – Aktsepteerimisvalmiduse meetod: kui palju on tarbija nõus oma heaolu vähenemist taluma
4180.00 eurot 8. VIII. Projekti riskifaktorid 1.Uus konkurent. Hoida siseseade kaasajatasemel ja jälgida hindu. 2.Õnnetused,tulekahjud,vargused. Hoolitseda turvasüsteemide eest,kindlustuda vara. 3.Kulutuste suurenemine. Kui tootmine on automatiseeritud ,siis läheb inimjõudu vähem vaja. Pikaajalised lepingud/ materjal/ 4.Piiratud ressursid 5.Seadusandluse muudatused 6.Kvaliteedirisk. Kvaliteedi-ja kontrollsüsteemi rakendamine 7.Lühike tegevusaeg. Meeskonnal on pikaajaline kogemus müük. Ettevõtte analüüs SWOT analüüs Tugevused Nõrkused Personaal suur koogemusega Uus firma ja lühike tegevusaeg Kõrge kvaliteet/toodang/ Piiratud ressursid Kohalik ettevõte ja kaup
tervishoiuteenuste hulka. Kõik hambaraviteenused olid kõikidele kindlustatud isikutele tasuta. 1990. aastate lõpus tõid piirangud Eesti Haigekassa eelarves endaga kaasa ressursside killustumise eri teenuseosutajate vahel, lepingumahtude minimaalse taseme ja pikad ravijärjekorrad. Selline olukord andis erateenuseosutajatele võimaluse hindu tõsta, kuna õiguslik raamistik neil seda teha ei keelanud. Kõik nimetud arengud pikad ooteajad, killustunud ressursid ja suurenev omaosalus tõid kaasa hambaraviteenuste vähese kasutamise. 1999. aastal oli hambaarsti külastanud 52% Eesti elanikest; 2001. aastal langes see näitaja 42%ni. Selle tulemusena oli 2002. aastal uue ravikindlustuse seaduse elluviimisel Eesti ühiskond valmis aktsepteerima täiskasvanute hambaravi väljajätmist teenustepaketist, et kindlustada laste hambaravi rahastamine. (Koppel, et al., 2008)
vauterite pakkumine. 4. informatiivne õiglus - informatsioon tõepärasusele. Kliendid eeldavad, et nad paluvad professionaalidelt abi. Firma pakub põhjuseid, selgitus, teave on täpne ja usaldusväärne. Kaebustele lahenduse leidmine Ettevõtte vastusest tuleneb kliendi edasine käitumine ja ostuotsused. Ettevõttel on kaks võimalust kuidas klienti nn rahustada: 1. majanduslikud ressursid 2. psühholoogilise ressursid · ettekääded ettevõtte tunnistab sündmuse toimumist, kuid eirab isiklikku vastutust · põhjendused ettevõte võtab vastutuse, kuid püüab vähendada negatiivseid tagajärgi, õigustades situatsiooni tekkimist näiteks organisatsiooni reeglite tõttu. · Vabandamine- ettevõte võtab vastutuse sündmuse toimumise eest. Teadvustab, vabandab, väljendatakse kahetsust ja loodetakse andeksandmisele.
Prantsuse kolooniad: Põhja-Aafrika Hispaania/Portugal Lõuna-Ameerika Holland Indoneesia Venemaa vallutatud alad. Inglismaa Inda, Ida-Aafrika Tööstusühiskonnast infoühiskonda. 20. sajandiks oli maailm jagunenud emamaadeks ja kolooniateks. Emamaad: Arenenud riigid/Põhja riigid. Kolooniad: Arengumaad. Põhi Lõuna 1. Korraldus Iseseisvad Sõltuvad 2. Tootmisviis Industriaalne Agraarne 3. Ressursid Ammendunud Rohkelt ressursse 4. Rahvastiku Linnarahvastik, Rahvaarvu võrdlus rahvastiku juurdekasv on juurdekasv kiire, enamik väike maarahvas 5. Väga tihe Väike ja endiste Kaubavahetus emamaadega Kaubavood : 1) Põhja riigid Põhja riigid geograafiline tööjaotus, kõrge tehnoloogiline kaup.
Monopol on turul olev firma, kes toodab kogu turul oleva toodangu ise ja seega määrab ka hinna. Monopolistlik konkurents on mittetäielik konkurentsi turu struktuur, kus on palju firmasid, kes müüvad diferentseeritud kaupa(kaup mis ei ole päris sama, mida toodavad teised firmad, erineb natuke nt. seebid) Oligopol on üks levinud turu struktuur arenenud turumajandustes.Turul on väike arv firmasid, kes sõltuvad üksteisest vastastikku. 15. Millised on ressursid majanduses ja millised on nende ressursside hinnad? Ressursid majanduses on: maa, töö ja kapital. Nende ressursside hinnad määravad ressursside omanikud ja ostjad. 16. Mis on vaesus? Vaesus on olukord, kus isiku või majapidamise sissetulek pole piisavalt suur vajalike kaupade ostmiseks. Mõnikord väljendatakse vaesust ka suhtarvuna, näiteks kui teenid vähem kui see arv siis peaksid vaene olema. 17. Joonista Lorenzi kõver ja too selgitused.
Tõrjutusena mõistetakse olukorda, kui inimestel ei ole võimalust pääseda ressursside ja teenuste juurde. (nt. Võimalus tööd teha, ligipääs sotsiaalkindlustusele, haridusele, tervisehoiuteenusele jne.) Sotsiaalne tõrjutus on erdaiarendus varsuse kontseptsioonist. Erinevalt vaesusest hõlmab tõrjutuse mõiste ilmajäetuse mitmetahulist olemust, kus lisaks sissetulekule on oluline osa sotsiaalsetel suhetel ja õigustel. 34. Millised on peamised võimu ressursid? Võimu ressursid võivad olla nii ainelised kui ka vaimsed. Esimeste hulka kuuluvad näiteks omad ja kapital, teiste alla aga teadmised ja kogemused. 35. Millised on võimu teostamise peamised meetodid? Põhimõtteliselt eristatakse kahte tüüpi meetodeid autoriteeti ja sundi. Sunni korral kuuletuvad inimesed võimule hirmust vägivalla või karistuse ees. Teatud mõttes väljendavad ka seadused õiguslikku sundi, sest nende mittetäitmine toob kaasa
varjatakse poliitika abil, et näida maailma ees heasoovlikuna ning mitte tõmmata enda peale üldist hukkamõistu. Vaatame näiteks mõningaid riike Aafrikas, kus inimesed surevad sõja tõttu iga päev. Sealsed võitlused tekivad korruptiivsete valitsuste mõjul, tänu millele on sündinud vastupanuliikumised, mis üritavad võimu kukutada. Nendesse riikidesse aga ei saada iseseisvad riigid oma vägesid appi. Miks? Seal puuduvad neile kasulikud ressursid: teemandid, kuld ja elevandiluu on kõik juba otsas, seega milleks kulutada miljoneid ja kaotada inimelusid, kui pole midagi vastu saada. Ainsad abistajad on Ühendatud Rahvaste Organisatsioon ja vabatahtlikud. Nende näidete põhjal väidan, et riigid lähevad sõtta ainult majandusliku põhjuse alusel. Võitlemine algab alati samal põhjusel. Riigid tahavad endale, teiste riikide maad või ressursse.
süsinikdioksiidi osakaal õhus mis põhjustab globaalset soojenemist, mis on jälle üks suurimaid probleeme. Liigne tarbimine on inimestele nende teadmata ohtlik, enamus inimesed võtavad seda loomulikult, et nende kraanist jookseb vesi ja kodus ootab ees toit, kuid arengumaades võib leiduda vaid üks kaev 100 ruutkilomeetri kohta, on õeldud kui kõik maailmas elavad inimesed elaks samamoodi nagu keskmine ameeriklane oleks, ressursid ennast ammendanud, selleks et meie, kes me elame arenenud riigis saaks elada normaalselt, elavad enamus Lõuna-riikides inimesed kohutavates tingimustes, veeta peavarjuta, toiduta ja arstiabita. Inimesed arvavad, et kõik mis neile on antud on loomulik, ning läbi selle ükskõiksuse kahjustavad nad tulevasi kui ka preagusi põlvi. Märksõnad meie eksistentsi säilitamiseks oleks, mõõdukastarbimine, lähimehe armastus ja läbimõeldult käitumine
inimeste õhutamise neile üle kiirlaenude reklaamid ettevõtete külastatavuse jõu käivatele tehingutele massimeedias aruanded Mõtlematust tarbimisest üle Küsitlused Mikrolandialaste jäävad ressursid suunatakse teadlikkuse ning kaubandussektorist kõrvale, laenamis/tarbimisharjumustes Loogiline raammaatriks eelkõige kultuuri, toimunud muutuste meelelahutus ning väljaselgitamiseks
plastikmaterjalide ja kilekottide valmistamiseks. Igal aastal toodetakse maailmas ligi 170 miljonit tonni erinevaid plastikuid ning kasutatakse ligi miljard kilekotti. Selleks kulub ühtekokku rohkem kui 600 miljoni barrelit naftat. Ainuüksi Hiina kulutab kilekottide tootmisele ligi 37 miljonit barrelit naftat aastas. Need arvud näitavad meile karmi tõde. Kui me nii jätkame ei ole tõesti järeltulevatel põlvedel enam midagi tarbida. Üks väike kilekott võib viia maailma ressursid kriisiolukorda, juba praegu tarbitakse mõttetult palju loodusvarasid ning seetõttu püütakse leida alternatiivsemaid energiaallikaid. Oma igapäevaste harjumuste muutmisega (tarbida vähem elektrit, taaskasutades jne) saab iga inimene teha väga palju keskkonna paranemise, saastumise vähendamise ning selle heaks, et fossilkütuseid jätkuks kauem ja need ei lõpeks nii kiiresti, kui seda näitab "must stsenaarium".
1.Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim. Põlevkivi koosneb 30-35% orgaanilisest ainest, mis on üks maailma parimaid ja mitmesugustest mineraalidest. Orgaaniline aine koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist. Põlevkivi kütteväärtus on vähemalt 4,911,3 MJ/kg. Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla, mitte nii laialt kasutatud. Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Põlevaine utmisel saadakse rohkesti õli. Põlevkivist saab toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid ja teekattebituumenit. Põlevkivi, mille spetsiifiline nimetus on kukersiit, on Eesti tähtsaim maavara. Lisaks kukersiidile on Eesti maapõues ka graptoliitargilliiti, mis on samuti põlevkivi. Seda Eestis ei kaevandata ja väikse kütteväärtuse tõttu pole teda põleva maavarana kunagi kaevandatud. Nagu...
VMI partnerluse korral otsustab laoseisu täiendamise edasimüüja asemel tarnija. See tähendab, et tarnija jälgib ostja laoseisu (füüsiliselt või siiski enamasti elektroonilist andmevahetust kasutades) ja otsustab perioodiliselt lisatarnete koguse ja tarneaja üle. 10. Varude roll logistikas Varude roll l. On kriitiline kuna varude seisu tuleb kogu aeg jälgida ja optemeerida. Liiga suured varud kurnavad ettevõtte ressursse aga liiga väikesed ressursid pärsivad ettevõtte tootmisvõimsust. 11. Varude juhtimise funktsioonid Varude juhtimine (ingl. inventory managment) võimaldab vähendada seotud kapitali (laovarude all olev raha ning laovarude hoidmiseks ja käsitsemiseks vajalikesse ruumidesse investeeritud raha) hulka tagades samaaegselt piisavate laovarude olemasolu. Peamisteks võtmeteguriteks on optimaalse varude suuruse ja tellimiskoguse leidmine. 12. Varude säilituskulud · Turva kulud · Kindlustuskulud · Elekter
Raha ja õnn Paljud meist ütlevad, et neil pole raha selleks vaja, et õnnelik olla, kuid päris nii see asi ei ole. Selleks, et inimene saaks elada sellist elu ja endale midagi lubada, et ennast rõõmsamaks muuta on vaja raha. Keegi meist ei tahaks ju ärgata teadmisega, et tal ei ole kodu ning ei ole ka perele midagi süüa pakkuda ja pole võimalus endale midagi lubada. Raha omamine tagab justkui sellise tunde, et sa oled kaitstud ja annab jõudu eesmärkide täitmiseks, kuid seda raha ei pea kunagi palju olema. Raha nähakse tänapäeval kui edukuse ja õnnelikkuse mõõdupuuna. Arvatakse, et kui sul on palju raha siis sul on olemas kõik mis eluks vajalik, tegelikult nii see pole. Jõukad inimesed panustavad oma raha sellele, et osta uhkeid autosid, maju, riideid ja kõike materiaalset. Kõige selle kõrval jäetakse tähelepanuta kõige tähtsam, oma perekond või lähedased inimesed. Tahetakse näidata ainult seda p...
Töötus on nähtus, mis seisneb selles, et nimesed, kes soovivad töötada ei leia endale sobivat tööd või on tehtava töö eest pakutav palk liiga madal. Kõik me saame aru, et kui pole inimesi, siis pole riiki, kui pole tööd, siis pole makse ja riik ei saa eksisteerida. Eelarve tegemine iga aasta alguses on põhiküsimus riigikogus ja tulude ning kulude tasakaalustamine kütab kirgi. Niisiis on vaja, et töötusprotsent oleks võimalikult madal ja rahalised ressursid sellesse sektorisse võimalikult väikesed. Riik sekkub tööturu toimimisse tööhõive poliitika kaudu. Sekkumise eesmärgiks on tööpuuduse ennetamine, selle tagajärgede likvideerimine, tööpuuduse vastaste meetmete väljatöötamine, koolitusprogrammid jms. Tööhõive poliitikat rakendab ellu 2009.aastal loodud Eesti Töötukassa. Miks pööratakse töötusele nii palju tähelepanu? Kõige selle taga on tegelikult raha ehk siis maksud, mida makstakse riigikassasse
Sõjatehnika areng, võidurelvastumine, sõjalised liidud õhutasid sõda 9.Millised sõjad toimusid enne 1.ms (5)? 1. Inglise-Buuri, 2. Vene-Jaapani, 3. Itaalia-Türgi, 4. I Balkani, 5. II Balkani 10.Mille leiutas Hiram Maxim? raskekuulipilduja 11.Keda nimetati Saksamaal kahurikuningaks? Krupp 12.Milline väeliik muutus väheefektiivseks? ratsavägi 13.Millega põhjendas kantsler Bülow sõjaks valmistumist? Saksamaa tahab olla haamer 14.Mis on sõja põhjuseks? Maa ümber jagamine, ressursid 15.Milline on Euroopa tugevaim riik, milline riik möödus temast sajandi algul? Inglismaa möödub Saksamaast 16.Mis oli Austria-Ungari eesmärk? Balkanil võimu säilitamine 17.Milline riik on Serbia selja taga? Venemaa 18.Mida nimetas prof.Mackinder maailma suurimaks looduslikuks kindluseks? Venemaa 19.Mille järgi tunneme postkaardil ära türklase? Peakate… 20.Mida arvab Inglise peaminister Salisbury SB isolatsiooni kohta? Kasuks tulnud 21
Biosfäär, bioom, liik, ökosüsteem, isend, areaal, biotönoos, populatsioon, ökotoop Isend-liik-populatsioon-areaal-biotönoos-ökotoop-bioom-ökosüsteem-biosfäär (15p) Kuna kõik ökosüsteemsed suhted on toitumissuhted, siis saab nende alusel ökosüsteemis toimuva aine- ja energia liikusmise ühelt toofiliselt tasandilt teisele täpselt järjestada. Järjestatud toitumissuhteid nimetatakse toiduahelaks, mis algab alati tootjatega e autotroofidega ja lõppeb lagundajaga. Kuna ressursid Maal on piiratud, siis peavad ökosüsteemsed toitumissuhted olema tsüklilised. Selle tagab laguahel, mis algab surnud organismidega ja lõppeb mikroorganismidega, kelleks on (1)bakterid ja (2)seened. Kui toiduahelad omavahel põimuvad, moodustuvad toiduvõrgu. (6p) Mida kujutab joonis 1? Mille järgi otsustad? Aineringet, kuna kogu protsess on ringluses. Mida kujutab joonis 2? Mille järgi otsustad? Toiduvõrgustik, 2 kuna mitu toiduahelat ristub Kas joonistelt leiab lahuahela
Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Hotellimajandus HM12 MENÜÜ KOOSTAMISE ALUSED Kodutöö menüü koostamise alustes Tallinn 2012 Menüü koostamist mõjutavad tegurid 1.Klientidega arvestamise põhimõte- päevakohane, ajakohane, kliendi soovidele, vajadustele ning ootustele vastav toitude pakkumine. Näiteks peab arvestama, kellele menüü on suunatud, kas lastele, õpilastele, pensionäridele, turistidele jne. ning koostama menüü täpselt kliendi vajaustele tuginedes. Lisaks tuleb arvestada kui mõnel kliendil on laktoosi või tsöliaakiatalumatus 2. Majanduslikkuse põhimõte- ettevõtte seisukohalt optimaalne hind ja müügikate, mis kindlustaks ettevõttele taodeldavad majandustulemused, samuti säästlikkus toorainete ja ressursside (energia jt ressursid) kasutamisel. Näiteks peab arvestama, et menüü koostamisel tullakse lõplikult omadega plussides välja, heal juhul kasumiga. Peaasi, et ettev...
·Taaskohtumiseks sõpradega ·Üksinduse vältimiseks Täiskasvanu õppimist mõjutavad mitmed aspektid. Ühelt poolt välised tingimused (keskkond, vahendid jne), teiselt poolt inimese enda isikuomadused. Õppimist soodustavad: ·Iseseisvus - võime arendada end selleta, et keegi pidevalt tagant utsitaks. Langetada ise otsuseid. ·Õpimotivatsioon - soov ja tahtmine omandada tarkusi ning olla valmis koondada selle nimel oma ressursid. ·Eesmärgikindlus - ettekujutlus mida saavutada tahetakse, truuks jäämine eesmärgile. ·Õpioskused - enesetundmisel põhinev oskus valida oma õpingud, kavandades ise oma ajad, vormid, omandamise tehnikad. ·Järjekindlus, visadus - võime säilitada õpimotivatsiooni, taluda ajutisi tagasilööke eesmärke silmist kaotamata. Arvatakse, et täiskasvanueas on õppimisvõime oluliselt madalam kui lastel või noortel. Tegelikult
J EV G EN I P U MI N O V TALLINN 2018 SISSEJUHATUS Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada selle liikmete vajadused. Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. Juhtimine seisneb protsesside juhtimises organisatsioonis, mille käigus ühendatakse organisatsiooni inim-, raha-, info- ja materiaalsed ressursid ühtseks tervikuks. Juhtimine kui tegevus, mis on seotud inimeste kui ühe olulisema ressursi, sai tähelepanu ajal, mil tehnoloogilise revolutsiooni käigus uuendati kogu masinapark, mis aga vajas hulgaliselt personali masinapargi hooldamiseks. JUHTIMISE ARENG Traditisiooniline juhtimisstiil Ettevõte kontrollib iga tulemust Kui vead on tehtud, see korrigeeritakse. Tegijat karistatakse. Juhtimine on jagatud erinevatele juhtidele harudes
Poliitiliste olude mõju Marge Veskemaa 11.klass Eesti kultuurile 2020 ja eluolule Mõjutegurid 1917. aastal koges Eesti lühikese aja jooksul demokraatiat, enamlaste diktatuuri, Saksa okupatsiooni ja sõda omaenda territooriumil. 1920. aasta allkirjastati Tartu rahuleping Lühike iseseisvusaeg jagunes 1920. ja 1930. aastateks. II maailmasõjaga järgnesid kiirelt vaheldunud kommunistlik ja natslik režiim. -1941- 1944 Saksa Okupatsioon -1944. aastal naasnud Vene okupatsioon Rahvusvaheline kultuurielu Eesti kultuuri ja olmet kujundasid ka rahvusvahelise kultuurielu tuuled. Läänes levisid uued filosoofiad, muusika, kunsti- ja moevoolud jõudsid kiiresti Eestisse ja veel mõnele poole NSV Liitu. Sageli püüti neile takistusi teha ja omandasid uuendused, millega läänes protesteeriti pankurite, keskealiste, väikekodanlaste vastu. Oli ka asju, mida kommunistlik ja demokraatlik võim jagasid, näiteks 1960. ...
21. sajandi probleemid must ja valge stsenaarium Võrreldes eelmiste sajanditega on üleüldine elatustase tipus ja areng pidev. Sellest hoolimata leidub ka tänapäeval laialdaselt globaalseid probleeme, millele lahendusi leida on keeruline. Terrorism, mis ei ole mitte uus nähtus, on aga sel sajandil kasvuteel. Peale otseste kaotuste kaasnevad terrorismiga muud suured kulutused: ressursid, mis kuluvad sellega võitlemiseks ja selle ennetamiseks, kui ka sellest tingitud kahjude korvamiseks. Relvavõitlus häirib kohalike elu või muudab elu piirkonnas võimatuks: tekib rändekriis, millega tekivad omakorda probleemid nii finants- kui muudes eluvaldkondades. Tehnoloogia arenguga kaasnevad ka võimsamad relvad maailmas on suur tuumasõjaoht. Kuigi Ida-Lääne vastasseis on lõppenud, ei ole tuumarelvavarud kuhugi kadunud. Samuti
,,Nähtamatu käsi" on konkurents, mis hinnainformatsiooni alusel ühiskonnas ressursse paigutab. Aasia tiigrid Kagu-Aasia uued tööstusriigid. (kiirelt arenenud, SKT kasv suur, Hongkong, Lõuna- Korea, Singapur, Taiwan) ? Globaliseerumine tähendab kõigi sotsiaalmajanduslike ja poliitiliste protsesside rahvusvahelistumist ehk üleilmastumist. ? Rahvusvaheline firma on ettevõte, mile kontrolli all või halduses on tootmis- ja varustusettevõtted mitmes riigis ning ressursid, kaubad, teenused ja oskused liiguvad ettevõttesiseselt üle riigipiiride.
Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid Demograafia · Rahvastikuteadus uurib rahvastiku paiknemist, koosseisu, kujunemist ja muutumist. Rahvaarvu kasv · 2000 a. e.kr 25-30 miljonit · 2000 a. tagasi 150-200 miljonit · Tänapäeval 6,5 miljardit · 2150 11,5 miljardit Rahvastiku paiknemine · Väga ebaühtlaselt · Maakera keskmine asustustihedus 42 inimest/km2 · Iga 5 inimene elab Hiinas Probleemid · Malthus-rahvastik kasvab geomeetrilises, ressursid aritmeetilises progressioonis · Näljahäda-Ida ja Kagu Aafrikas Parameetrid · Iive-aasta jooksul sündinute ja surnute vahe · Sündimuskordaja-sündide arv 1000 inimese kohta · Suremuskordaja-surmade arv 1000 inimese kohta · Imikusuremus Eesti 2007 Mehi 618 245 Naisi 724 164 2006 Surmad 17 316 Sünnid 14 877 Iive - 2 439 Demograafilise siirde teooria Iga ühiskond siirdub aja jooksul kõrge sündimuse ja suremusega traditsiooniliselt demograafilise
valik alternatiivide hulgast arveldamine kliendi probleemide lahendamine tagasiside hankimine ja andmine suhtlemine klientidega (infotelefon, IT- lahendused) Teenindusprotsessi kvaliteedi määravad: Teenuse kättesaadavus ettevõtte ligipääsetavus, lahtiolekuajad, parkla, eksterjöör, interjöör, personali saadavalolek, turvalisus jne Vastastikune suhtlemine töötajate ja klientide vastastikune suhtlemine, organisatsiooni ressursid (tehnilised vahendid), suhtlemise süsteemid (ootamise süsteem, arve tasumise süsteem, ettetellimise süsteem, kaebuste esitamise süsteem jne) Klientide osavõtt kliendi saamune koostöösse teenuse tootmisel. Teeninduse korraldamine Teenindusettevõte on oma tegevuses orienteeritud klientidele. Seetõttu on vajalik, et ettevõttes saadakse aru, millist kasu kliendid loodavad ja kuidas klientide ootused muutuvad.
Rantso- Suur loomakasvatusmajand, kus peetakse suuri (ligi tuhat looma) lihaveise- või lambakarju. Neid söödetakse looduslikel karjamaadel aastaringselt. Söödatagavarasid varutakse erakordseteks juhtudeks (näiteks pikaajaline põud). Karjased kaitsevad karja röövloomade eest ning samuti jälgivad, et karjamaid kasutataks ühtlaselt. Rantso annab väga odavat toodangut, kuid nõuab suuri kümneid tuhandeid hektareid - karjamaid. Peamised rahalised ressursid kuluvaid vaid tõuaretusele ja veterinaarteenindusele. Rantsod on levinud USA kuivas lääneosas, Argentiinas, Austraalias, Lõuna-Aafrikas jm. Istandus- suur taimekasvandusmajand, kus saadusi (kohvi, suhkruroog, puuviljad jms) toodetakse müügiks ning tegeletakse nende esmase töötlemisega. Et tagada kõrge saagikus, on suur rõhk pandud agrotehnikale (sordiaretus, väetamine, õiged maaharimis- ja hooldusvõtted, taimekaitse jmt). Istandus saab töötada vaid odava tööjõuga
Kas tuumaenergia kasutuselevõtt on toonud pigem kasu või kahju ? Inimesed on juba väga pikka aega kasutanud energiat ning puutuvad sellega igapäevaselt väga palju kokku. Mida aeg edasi, seda rohkem on hakatud mõtlema erinevate alternatiivsete energia saamisviiside peale, sest teadagi pole fossiilsete kütuste ressursid igavesed. Ent ei tea, kas tuumaenergia on see kõige õigem variant ning kas seda tuleks rakendada ka tänapäeva Eestis. Maailmas tuleb silmisti seista küsimusega, et mis saab meie tulevastest põlvedest ja kuidas rahuldada nende energaivajadusi. Üheks parimaks võimaluseks peetakse tuumaenergiat, kuna tuumajaam on suuteline üpris väikesest kütuse kogusest tootma palju energiat. Ning ilmselgelt jätkub sellisel viisil inimkonnale rohkem ressursse energia tootmiseks ning nii säilivad ka
erinevate võimalike hindadega kindlal ajahetkel. 8) Turgu tasakaalustav hind hind, mille puhul pakkumine on võrdne nõudlusega. 9) Defitsiit ehk vaegus on nõudluse ja pakkumise koguse vaheline erinevus, kui palju mingit toodet on ostja valmis antud hinnaga rohkem ostma, kui müüjad on seda valmis müüma. 10) Tarbija inimene, kes ostab kaupa või teenuseid isiklikuks kasutamiseks. 11) Ressursid jagunevad kapital, inimressurss ja loodusvarad. 12) Tootlikkus on töö hulk mida töötajad on teatud aja jooksul võimelised tegema. 13) Tööealine rahvastiku hulka kuuluvad kõik 15-74 aastased inimesed. Jaguneb: majanduslikult aktiivne ja mitteaktiivne rahvastik. 14) Töötuse määr on töötute osatähtsus tööjõus. 15) Töötu on isik, kes ei ole hõivatud, kuid kes on võmeline töötama ja kes soovib tööd leida
isiksusteks kasvatama. Tervikuks seovad ühiskonna institutsioonid, näiteks kogukond, pere, kirik, rahvus ning inimeste vajadus sotsiaalse turvalisuse järele (kuulumisvajadus). Käsitlus võimust on utilitaristlik: võimul peaksid olema need, kes toovad ühiskonnale suurimat kasu ehk annavad maksimaalseid ressursse; siit lähtub ka järeldus, et oluline on eraomand, kuna see tagab turvatunde ja ressursid igale indiviidile; omandi kasvatamine peaks olema võimalikult vaba, et saavutataks võimalikult suurt turvatunnet ja head elu. Antikommunism – tulenevalt suhtumisest omandisse, ei saagi olla mingisugust tolereerimist kommunistliku ideoloogia suhtes. Kommunism täiel kujul tähendab konservatiividele „pühade“ institutsioonide nagu loomulik aristokraatia, eraomand, kogukond, kirik, ka perekond, hävitamist. Samuti on konservatismile moraal
korraldamise viis, Peamised turuga seostuvad mõisted on nõudmine, pakkumine, hind ja konkurents • Turumajandus on majandussüsteem, kus majandust reguleerivad turul kujunenud suhted ja hinnad, aluseks on vaid pakkumise ja nõudluse vahekord, eesmärgiks on maksimaalne kasum. NÕUDJA • Kõik, kes turult midagi ostavad, on NÕUDJAD. Nende ostusoovid kokku moodustavad TURUNÕUDLUSE. Nõudjate ostusoovi mõjutavad elustiil, perekonna koosseis, rahalised ressursid ja huvid. Kui miski asi läheb moodi, tekib kõrgendatud nõudlus. ! Too näide, milline kaup on hetkel moes. PAKKUJA • Pakkuja on kauba tootjad ja müüjad. • Kui nõudjate soov tõuseb, soovivad pakkujad kõrgemat hinda. HIND • Hind on rahasumma, mille eest saab kaupa osta. • Hind mõjutab oluliselt nõudmist ja pakkumist. • Igal tootel on OMAHIND ehk hind, mis kulutatakse kauba tootmiseks.
tootmiseks. Eestis on suur õhusaaste ja jäätmete tekkimine, kuid jäätmete taaskasutusega saab Eesti küllaltki hästi hakkama. Taastuvaid energiallikaid kasutab Eesti väga vähe, kuna selleks puuduvad võimalused. Minu arvates ei panusta Eesti nii palju ökoloogilise tasakaalu säilitamiseks, kui mõned teised riigid. Selleks, et tagada Eestis jätkusuutlikkus koostatakse valdkonnastrateegiaid. Sellega peaks kaasnema ka tegevuskava, kus on panud kirja rahalised ressursid. Eestis üks suuremaid riiklikuid strateegiaid on "Säästev Eesti 21". Selle kohaselt soovitakse Eestis 2030. aastaks saavutada sotsiaalselt sidus, kultuuriliselt elujõuline ja kõrge heaolutasemega ökoloogiliselt tasakaalus ühiskond.
Outsourcing tähendab firma põhitegevust toetavate teenuste sisseostmist. Logistikateenuste osutamise ajajärgud tehnoloogia arengule Aastad 1950 - 1970 1PL (First Part Logistics) ehk asutusesisene ( insourcing) logistikateenus. Sellel ajajärgul tegi ettevõte oma jõududega kõik logistilised tegevused. Logistikateenuste osutamise ajajärgud tehnoloogia arengule Aastad 1970- 1985 2PL (Second Part Logistics) ehk logistiliste teenuste allhange. Ettevõtetel olid olemas ressursid logistiliste operatsioonide teostamiseks, kuid nad ostsid mõnikord logistilisi teenuseid sisse ühekordse tegevusena logistilist teenust pakkuvalt firmalt. Sisseost toimus juhuslikult ja lühiajaliste lepingute alusel. Logistikateenuste osutamise ajajärgud tehnoloogia arengule Aastad 1985 - 2000 3PL (Third Part Logistics) ehk logistiliste teenuste outsourcing Ettevõtted on mõnest logistilisest tegevusest täielikult loobunud ehk ostavad need spetsiliseerunud ettevõtetelt.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
