töövahenditele ja rahale) ning ja sissetulekute äärmiselt ebaühtlane jaotumine nii globaalselt kui riigiti. -kesised looduslikud tingimused Aafrika probleem on põua perioodid Aafrikas on maa-alad põllumajanduseks kõlbmatud -sise- ja välispoliitilised konfliktid Loomulikult on põhjuseks ka sõjalised konfliktid, mis häirivad stabiilse põllumajanduse jaoks vajalikku stabiilsust ning suunavad valitsuste niigi piiratud ressursid relvastumisele. Nt. Aafrika riigid keelduvad USA toiduabist (GMO toidust) Keeldutakse toitu jagamast, mis takistaks vabaturu arengut -mittefunktsioneerivad majandusstruktuurid Halvasti korraldatud toiduainete jaotussüsteem Maailmas toodetakse seejuures piisavalt toitu, kuid ka selle jaotus ja kättesaadavus regiooniti on väga erinev. -valed toitumisharjumused -vähene haridustase -looduskatastroofid(maavärinad, hiigellained jne) -Rahvastiku kiire juurdekasv
lätlastest talurahvas aga vihkas kogu saksakeelset ülakihti kui oma rõhujaid.Miks õnnestus ristisõdijatel liivlaste ja latgalide alad suhteliselt kiiresti vallutada Milline tähendus eestlaste ajalooteadvuses on ümera ja madisepäeva lahingutel? Ümera-1210 eesti võit ja ssurenev motivatsioon Madisepäev-1217 eestlaste suur kaotus(lembitu) saarlaste roll muistses vabadusvõitluses Sõdisid 20 aastat. miks eestlased pidid alistuma? Sõdurid said otsa, ressursid ka,majanduslikud põhjused.0itte pikaks perspektiiviks Millised feodaalriigid loodi pärast vallutust eesti alale? Saksa ordu liivimaa, (riia,tartu,saare-lääne,kuramaa)peapiiskopkonnad milles oli aadelkonna kujunemine eestis sarnane lääne-euroopaga ja millised oli erinevused? Sarnasused:ehitati kivilinnused, määrati läänimehed,sünnijärgne hirarhia. Erinevused: läänimeheks võis eestis saada igaüks. mis põhjustas alates 13. sajandi teisest poolest linnade kiire tekke ja arengu?
oma kursuse parimana ja teda autasustati sel puhul riigivapiga kaunistatud taskukuldkellaga ning ülendati nooremleitnandiks. Esimese maailmasõja alates määrati III Kaukaasia armeekorpuse staapi käsundusohvitseriks, kus teenis kuni 1915.a. märtsini. Laidoneri toetusel oluline roll Konstantin Pätsi võimu järgneval kindlustamisel. 1934 teostati tema juhtimisel sõjareform, seejärel kaasajastati armee väljaõpet ja relvastust - püüti teha kaitsevõime tõstmiseks kõik, mida väikeriigi ressursid võimaldasid. Johan Laidoner suri 13. märtsil 1953 Venemaal Vladimiri vanglas. Ta maeti Vladimiri linna kalmistule. Lydia Koidula (sünninimega Lydia Emilie Florentine Jannsen) oli eesti kirjanik, Johann Voldemar Jannseni tütar. Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli, pärast seda abistas isa ajalehetöös. Tartus elades võttis Koidula osa tärkavast eesti vaimuelust ning väljendas loomingus ärkamisaja vaateid. Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja
· Reklaami kulutuste suuruse määrab: turu suurus; tarbijate paiknemine turul: reklaamitava toote liik; müügimaht konkurentidega võrreldes Kulutused on õigustatud, kui tootel on · Unikaalsed omadused · Tulevastele ostjatele oluline väärtus · Emotsionaalne motivatsioon ostjale · Esmane või suurenev nõudlus · Potensiaalselt suur turg Toodet tasub reklaamida kui · Majanduse üldine seis on soodne · Firmal on vajalikud ressursid · Firmal on piisavalt kogemusi turunduses · Konkurenttooted pole pälvinud jäika margilojaalsust
Eestis pole veel täpsemaid uuringuid tehtud päikeseenergia vallas, kuid praegused süsteemid on arvatavasti võimelised katma umbes poole päevasest vee soojendamise kuludes, säästes sellega raha pealt ja hoides loodust. Päikesekiirguse intensiivsus ja kestvus sõltuvad laiuskraadist, kohaliku kliima iseärasustest, aastaajast, ööpäevast ning õhu puhtusest. Meie laiuskraadidel on võimalik kasutada päikesekütet kombineeritult koos teiste soojusallikatega, kuna meie päikesekiirguse ressursid on küllaltki väikesed ning ebastabiilsed. Päikeseenergia kogumine ja kasutamine toimub kas passiivsel või aktiivsel kujul. Esimesel juhul projekteeritakse hoone nii, et see neelab võimalikult palju päikesekiirgust ja soojeneb seega iseenesest, teisel juhul kogutakse kollektoritega[13] energiat kas soojusena või elektrina. Selleks paigaldatakse hoonete katustele või maapinnale päikesekollektorid.
*Staatus on inimese poolt kujundatud ja hinnanguline. (Eliit-pos/ hall mass- neg) * Muutumatu tunnus- omistatud staatus Saavutatud- omandatud staatus * Rollikonflikt- olukord, kus staatustega kaasnevad nõudmised ei ole omavahel kooskõlas. * Inimgruppide eristumise alused: - varanduslikud - regionaalsed - rahvuslikud - ideoloogilised, sh usulised 2.5 Võim ühiskonnas domineerimine- valitsemine, ülekaalus olemine * Võimu ressursid: ainelised (kapital (inim/sots), omand) vaimsed (teadmised, kogemused) * Autoriteetne võim- inimesed kuuletuvad veendumusest, et võimu nõudmised on õigustatud ja targad. * Kuninga võimule alluti traditsioonide jõul. * Karismaatiline liider- juht, kes omandab oma ülimusliku autoriteedi tänu oma juhitalendile ja liidrioskustele. * Mõistuslik kaalutlus. *Riigivõimule ainuomased tunnused:
Albu Põhikool Põlevkivi- taastumatu ressurss referaat Koostaja: Margit Liiva 2015 Sissejuhatus Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim. Põlevkivi koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest (kuni 70% ulatuses) ja mitmesugustest mineraalidest. Orgaaniline aines koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist. Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla, mitte nii laialt kasutatud. Suured põlevkivi varud on näiteks Eestil, USA-l, Austraalial, Kanadal, Brasiilial ja Venemaal. Põlevkivi kasutatakse fossiilkütuse ja keemiatööstuse toorainena. Põlevaine utmisel saadakse rohkesti õli. Põlevkivist saab toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid ja teekattebituumenit. ...
Heaoluriik ... riik, mis sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule HR sekkub aktiivselt majandusse jagab maksupoliitika abil ümber tulu ning korraldab haridust, tervishoidu ja perepoliitikat. Majanduslikku tõhusust kõrvutatakse hr's alati sotsiaalse õiglusega. Üheks oluliseks eesmärgiks on ühishüvede pakkumine. Võttes enda kanda niisuguseid teenuseid ja riske, millest turg huvitatud pole, tõstab hr kaudselt ka turumajanduse efektiivsust. HR'l on kaks põhilist tunnust: 1) Ressursside ülekandmine. Ressursse, eeskätt rahalisi, võib üle kanda valdkonniti (nt väliskaubandusest kaitsepoliitikasse või tervishoidu), samuti rikkamatelt ühiskonnaliikmetelt vaesematele. 2) ca pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. Bismarck 1880ndatel tööõnnetus- ja tervisekindlustus Bever...
,,Kui palju on asju, mida ma ei vaja." (Sokrates) Sajandeid tagasi tootis inimene seda, mida tal endal või lähielanikel vaja läks, see oli tingitud sellest, et suhtlemine toimus enamasti ainult lähestikku olevate asulate vahel, kontakt kaugemalasuvatega aga peaaegu puudus. Tänapäeva tehnoloogia areng ning rahvastiku kiire kasv on viinud olukorrani, mil ühe inimese kohta toodetakse ja tarbitakse rohkem kui kunagi varem, tootmine ja kaubavahetus toimub üle terve maailma. Mitmed looduse poolt pakutud ressursid on lõpukorral või juba ammendunud. Üha enam peab inimkond otsima uusi mooduseid alternatiivseteks tootmisviisideks. Mis juhtub siis, kui tootmine muutub liiga massiliseks? Kas tõesti oleme jõudnud ajajärku, mil tuleks tõsiselt mõtiskleda selle üle, mida toob tulevik? Praegust ühiskonda iseloomustatakse kui tarbimisühiskonda. Siiski võib seda öelda ainult arenenud riikide elanike kohta, sest rikkad riigid tarbivad ligi kolm ko...
Esialgse allajäämise põhjused: * Rünnak oli ootamatu * Sakslased olid just lahkunud ja Eesti väed ei olnud piisavalt tugevad * Rindele saadeti vähe mehi ilma korraliku relvastusega Võidu põhjused: * Punaarmee üksused olid nõrgenenud ning alahindasid Eesti Vabariigi võitlusvõimet * Eestisse saabusid vabatahtlikud abilised Soomest, Rootsist, Taanist ning Inglise laevastik * Eestil oli läbimõeldud väejuhatus * Valitsus suutis koondada vabariigi ressursid 5. Iseloomusta Eesti Vabariigi sisepoliitikat 1920. aastatel Mitmeparteiline erakondlik süsteem. Koalitsioonivalitsuse 4-5 erakonda (erakondade paljusus tõi kaasa parlamendi killustuse) tegid valitsuse moodustamisel kompromisse, mis viisid sisemiste pingeteni, järgnes koalitsiooni lagunemine, valitsuse tagasiastumine, valitsuskriis. 6. Nimeta vaikavale ajastule iseloomulikke jooni ©2012 | Mr.SmartFiles Ajaloo Kontrolltöö 23.01.2012
- Matemaatiline valemite keerulisus - Graafiline · Majanduses on kõik muutuv, pole konstantne · Marginaalne analüüs piiril olev · MAJANDUS Piiratud ressurssidest võimalikult suure kasumlikkuse loomise protsess · ? Mida, kuidas ja kelle jaoks toota? · Pareto optimum ressursid ümberjaotatuna, keegi ei kaota aga 1 võidab - Ressursside piiratus ajas muutub - Inimene läheb tootmisest välja masinad - Homo oeconomicus tundetu, ratsionaalselt käituv inimene, taotleb oma eesmärke Opportunity cost selle hind, et saada kätte midagi, muudest asjadest pidin loobuma. Alternatiiv ehk loobumiskulu. · Ringlusprotsessis osalejad on inimene, ettevõte, riik ja raha ringlemine. Majapidamisteooria ehk tarbijavaliku teooria
Vaesus iseloomustab ühiskonna sotsiaalset kaasatust. „Vaesus väljendab materiaalsete ressursside ebapiisavusest tingitud ilmajäetust ühiskonnas hädavajalikuks peetud elustandardist ja sotsiaal-majanduslikust osalusest“. Mõõtmise metoodikast lähtudes on vaesus kas absoluutne, suhteline või subjektiivne. Absoluutse vaesuse piir arvutatakse arvestuslike minimaalsete kulutuste baasil. Niisiis on absoluutne vaesuspiir mõõdikuna riigiti sisult sarnane — minimaalsed ressursid, millega inimene tuleb toime selles ühiskonnas aktsepteeritava minimaalse elustandardi kindlustamisega. Analüüsi käigus selgus, et siseriiklikes arvestustes on võimalik edaspidi need näitajad ühitada. Kasutusele jäid mõlemad terminid — elatusmiinimum ja absoluutse vaesuse piir—, mida arvutatakse ühtse metoodika järgi ja millel on üks ja sama väärtus. Elatusmiinimumi ehk absoluutse vaesuse piiri arvutamisel käsitletakse sarnaselt eelmise elatusmiinimumi
Tootmistegurid. Majanduse põhiküsimused. Majandussüsteemid ja nende võrdlus Tootmistegurid: 1. looduslikud ressursid 2. inimkapital 3. kapital 4. ettevõtlikus Põhiküsimused: 1. mida toota? 2. kuidas toota? 3. kellele toota? Majandussüsteemid: 1. turumajandus (turg) 2. plaanimajandus e. käsundusmajandus (riik) 3. naturaalmajandus e. tavamajandus (vahetus) 4. segamajandus (kõik ühendatud) Makro- ja mikromajandus. RKP ja SKP. Must turg..
TULUDE JAOTUS ÜHISKONNAS, EBAVÕRDSUS Majandusliku ebavõrdsuse põhjused: - ebavõrdsus töötuludes - ebavõrdsus maa ja kapitali omanduses - ebavõrdsus kasumis, intressis ja renditulus Tulu – raha või naturaalne hüve, mida inimene saab teatud aja jooksul. Hüvede juurdevool. Mõõdetakse rahas ajaühiku kohta. Rikkus – kapital ehk vara, mida mõõdetakse rahas teatud kindlal ajahetkel. Jaotub: 1)füüsiline vara – maa, hooned jne. 2)finantskapital – sularaha, pangahoiused, väärtpaberid Ressursid või tootmistegurid ja nendelt saadav tululiik: 1)töö – töötasu 2)kapital – intress (%-des), dividend 3)maa, kinnisvara – rent 4)ettevõtlus – kasum EBAVÕRDSUSE MÕÕTMINE Inimesed jaotatakse tulude suuruse alusel kas kümnesse või viide tulugruppi. Esimesse gruppi kuuluvad kõige vaesemad ja viimasesse kõige rikkamad. Banaanivabariik – riik, kus suur osa elanikko...
Tarbimisühiskonna mõjud Tarbimisühiskond on üles ehitatud põhimõttele, et toodetakse rohkem, kui tarbida jõutakse. Tootjad ja teenuse pakkujad näevad suurt vaeva, et klientide tähelepanu püüda, mistõttu eksisteerib suur konkurents igas valdkonnas. Kõige enam mõjutab tarbimisühiskond tarbijaid, sest soovitakse omada kõiki kaasaegseid ja populaarseid tooteid, mis lõpuks muudavad maailma. Tarbimisühiskonna surve laskub inimesele juba lapsepõlves. Lapsevanemad ostavad oma väikestele lastele telefone, tahvel- ja sülearvuteid, mida lapsed tegelikult aja veetmiseks ei vaja. Arvutimängude mängmimist peetakse lapse jaoks paremaks ajaviiteks. Tegelikult ei viitsita ise oma järeltulijaga tegeleda ning valitakse parem variant enda, mitte lapse jaoks. Lapsepõlv peaks mööduma õues lõbutsedes, mitte jõllitades arvuti ekraani. Tehnika kasutamine pärsib lapse aju arengut, mis võib kaasa tuua hüperaktiivsuse, ärevus...
Bioevolutsioon 1.Millised 19. sajandi teiseks pooleks tehtud avastused ja aset leidnud sündmused olid evolutsiooniteooria sünni eeldusteks? Charles Darwini evolutsiooniteooria. 2. Evolutsiooniteooria põhiseisukohad. 1.) Liikide sigivus on selline, et isendite arv on kiire, kuid populatsioonid säilitavad sama suuruse. 2.) Ressursid on looduses piiratud. 3.) Isendite sigivuse tõttu peab tekkima konkurents ressursside pärast – olelusvõitlus. 4.) Iga liigi isendid erinevad üksteisest ehk populatsioonides esineb muutlikkus. 5.) Suurem osa pärilikest muutustest tekivad keskkonnast sõltumatult ehk keskkonna suhtes juhuslikult. 6.) Osad muutused võimaldavad isenditel keskkonnas paremini hakkama saada ehk muudavad organismi kohasemaks, mistõttu võrreldes populatsiooni
eksistentsiaalse oma narratiive, segavad õppimist, selgitab välja tähendusega saavad enese arengut) oma õpivajadused, küsimustele võimalikuks Kriitiline seab õpieesmärgid, Kui sotsiaalne muutused reflektsoon- leiab vajaminevad subjekt / õppija isiksuse tasandil ümberhindamine ressursid, valib Oluline on olla Mõistmine- Protsessi käigus õpistrateegiad ja interaktsioonis seoste välja muutuvad hindab oma ümbritseva toomine inimese õpitulemust sotsiaal- Arusaam arusaamad ja inimene on kultuurilise elukäikudest, nägemused endast saavutanud
Turg: erinevad turud; turu roll majanduse toimimises; turuosalised; majandusringlus. 1. Turg majanduse toimimise süsteem, mille vahendusel toimub turuosaliste suhtlemine ning kujunevad hüviste ostetavad ja müüdavad kogused ning hinnad. 2. Hüviste turg kaubad (tarbekaubad ja investeerimiskaubad) ja teenused 3. Tootmistegurite turg tööjõud (inimkapital), kapital (füüsiline ja finants), maa (looduskapital) 4. Turuosalised on kõik müüjad ja ostjad, kes turul osalevad (majapidamine e leibkond, ettevõtted, valitsus, välissektor). Eraomand: miks on eraomand oluline majanduse tugisammas; miks on riik halb omanik. 1. Eraomand on turumajanduse tähtis osa loob motiivi oma vara võimalikult efektiivselt kasutada. 2. Riik on halb omanik: 1)majandustegevuses võib olla muid eesmärke peale kasumiteenimise; 2)võib doteerida majanduslikult ebaefektiivseid ettevõtteid. Liigne riig sekkumine pä...
Rohelise logistika roll ja tähtsus tarneahelas Roheline logistika on suhteliselt uus ja kiiresti arenev valdkond. Kui esimest korda hakati kõnelema transpordi kahjustavast keskkonnamõjust 1950. aastatel, siis esimesed arvestatavad uuringud sel teemal viidi läbi 1960-ndate keskel. Kuni 1960. aastateni oldi arvamusel, et looduskeskkonna võime „neelata“ jäätmeid ja asendada kasutatud ressursse uutega on piiramatu. Roheline logistika kui valdkond on kujunenud paljude logistikasektori ettevõtete poolt keskkonnale avaldatava kahjuliku mõju teadusuuringute baasil viimase 40 aasta jooksul. Rohelise logistika harud 1970. aastatest alates on olnud transpordisektori kahjulike kõrvalmõjude uurimine, suurlinna jaotuslogistika, tagastuslogistika, ettevõtte keskkonnastrateegiad logistikas ning roheline tarneahela juhtimine. Roheline tarneahela juhtimine (GSCM, Green Supply Chain Management) tähendab lihtsustatult keskkonnajuhtimist tar...
Elektrijaamad ei saasta poole rajada atmosfääri Ei saa kasutada Elektri tootmisel ei teki pidevaks kahjulike heitmeid elektrienergia Elektrijaamade mõju saamiseks lainete keskkonnale on väga perioodilisuse tõttu väike Võivad takistada Tõusu ja mõõna on kalade liikumist võimalik ette aimata LOODETE ENERGIA KASUTAMINE Maailma suurimad loodeteenergia ressursid peituvad Penžina lahes Ohhoota meres, kus tõusu kõrgus küünib 13 m ja veekogu pindala on 20 500 km2. Kavas on rajada sinna hiiglaslik, kuni 87 000 MW hüdroelektrijaam. Läänemere maades, sealhulgas Eestis, välistab loodete energia kasutamise Läänemere suletus, mistõttu on tõusu ja mõõna ulatus väga väike. KASUTATUD KIRJANDUS https://et.wikipedia.org/wiki/Loodete_energia https://et.wikipedia.org/wiki/Loodeteelektrijaam http://www.tehnikamaailm
5. PATSIENDI ÕPETUS (ühe konreetse õpetuse läbiviimine) Õendusdiagnoos Kukkumise risk, mida tõendavad ratastooli kasutamine, Õpivajadused: Õppida iseseivalt kasutama ratastooli ja harjuda ühe jalaga, Õpetamise üldeesmärk Patsint peab ilma ühe jalata edukalt hakkama saama jätkamaks täisväärtuslikku elu Õpetamise otsesed Teemad, mida Juhendamise/ Aeg Vajalikud Hindamise viisid eesmärgid õpetatakse õpetamise ressursid viisid/meetodid Kognitiivsed: Ergonoomika Ette näitamine, 25 Ratastool ja Patsient teab, vestlemine min aeg. Jälgimine ja patsiendi kuidas iseseisvalt patsiendiga. poolne tagasiside ratastooli abil hakkama saada. Afektiivsed: Endise Selgitamine 30 Informatiivn
aastal. 1984. aastal avati ka Ameerika mandril Annapolises (Kanada) esimene loodetehüdroelektrijaam võimsusega 20 MW. Aasias on loodeteenergia kasutamisel esirinnas Lõuna-Korea. Novembris avatakse Sihwa järve ääres 254 MW võimsusega elektrijaam, mis võtab Rance’lt üle ka maailma võimsaima tiitli. Tõusu kõrgus on seal 6–8 m ja basseini pindala 43 km2. Kavas on rajada veel 300 MW elektrijaam Wando Hoenegganis ja 600 MW Incheonis. Maailma suurimad loodeteenergia ressursid peituvad Penžina lahes Ohhoota meres, kus tõusu kõrgus küünib 13 m ja veekogu pindala on 20 500 km2. Kavas on rajada sinna hiiglaslik, kuni 87 000 MW hüdroelektrijaam.
Miks on globaliseerumine hea? 1. Vähenevad rahvuste ja uskude vahelised tülid. 2. Õpitakse tundma erinevaid kultuure ja infot. 3. Kaupade, teenuste kiirem liikumine, odavam 4. Mitmekesisemad kaubad. 5. Transpordikulud vähenevad. 6.Rahvusvahelised ettevõtted ehk hargmaised ettevõtted. 7. Kiirem ja odavam kommunikatsioon. 8. Teaduslikkus globaalprobleemidest. 9. Rahvusvaheline turism 10. Soodustab migratsiooni. KT: Globaliseerumisega kaasnevad hüved. Ettevõtetele: 1. Odavamad ressursid (sh tööjõud) 2. Uued sihtturud - suurem kasum. Riikidele: 1. Koostöö teiste riikidega 2. SKO kasv Tarbijatele: 1. Laiem kaupade valik 2.Elatustaseme tõus 3. Rohkem töökohti. Negatiivsed aspektid: 1. Töötajate kasvav ekspluateerimine madala tulutasemega riikides. 2. Keskkonnamõjud vaestes riikides. 3. Sotsiaalsed rahutused. Majanduslik üleilmastumine 1.Kaupade, teenuste vool üle piiride. Suurimad kauplejad: Hiina, USA, Saksamaa
Kas Eestis on võimalik saada ajalehepoisist miljonäriks? Võrreldes Eestit Ameerika Ühendriikidega, jääb selle pisikese Põhja- Euroopa riigi pindala 217 ning rahvaarv 231 korda alla ühele maailma suurimale ning võimalusterohkeimale riigile. Suures riigis on palju eeliseid- seal liigub rohkem raha- palgad on suuremad, lihtsam on leida toetajaid ning mõttekaaslasi ja nõudlus erinevate teenuste ning kaupade järele on samuti suurem. Teisest küljest on raskem ennast teostada ning ka konkurents on tugevam. Ometi on just Ameerikast tulnud ütlus- ''Ajalehepoisist miljonäriks''. Kas ka nii väikesest riigis, nagu Eesti, on võimalik see ameerikalik ütlus tegelikkuseks teha? Suured ideed nõuavad tohutut tahtejõudu ning enesekindlust. Kõige aluseks on inimese usk oma mõtetesse ning järjepidevus. Sul võib olla hea idee ning algkapital selle teostamiseks, kuid peab olema ka usk sellesse, mille nimel vaeva näed. Alustades noorena ...
kogemuse, mille eest ei pea maksma midagi. Ettevõtluse plussiks on oma aja planeerimine ja vabadus valida töö sisu ning selle tegemiseks sobiv organisatsioonikultuurIga päev teeme kümneid valikuid ehk võtame vastu majanduslikke otsuseid. Tulude teenimine oma heaolu tagamiseks ning selle jagamine tänaste vajaduste rahuldamise ja tuleviku kindlustamise vahel on teemad, millega iga täisjõus inimene tegeleb. Samalaadseid otsustusi tehakse ettevõtte ja riigi tasandil. Igal ajahetkel on ressursid piiratud. Ja nii nagu perekonna rahakotis on raha just nii palju, kui parasjagu on ning piiramatul hulgal pole seda võimalik juurde saada, ei saa ka ettevõte hakata päevapealt valmistama uut ja väga nõutud ning tulusat toodet. Samuti ei saa valitsus muuta lühikese aja jooksul kõiki ühiskonna liikmeid näiteks poole rikkamaks. Nii üksikisikul, ettevõttel kui valitsusel tuleb kogu aeg teha valikuid, sest kõikide soovide ja vajaduste täitmiseks lihtsalt ei jätku ressursse
Valitsus viib oma poliitikat ellu läbi avalike organisatsioonide. Avaliku halduse peamised tunnused: *orienteeritus avalikele huvidele *tegelemine kogukondlike küsimustega *tulevikku suunatud tegevus *riigivõimu vahendite kasutamine haldussülesannete täitmisel *kontroll tegevuse üle Erasektori eesmärk on teenida kasumit ja neil on turu poolt määratud vajaduste rahuldamine. Avalik sektor tegeleb hüvede ümberjaotamisega (koguvad kokku maksutulu näol ja jaotavad ümber). Eesmärgiks: *avaliku korra ja julgeoleku tagamine *riigile vajalike rahaliste vahendite kindlustamine *üksikisiku sihipärane teostamine *sotsiaalse, majandusliku ja kultuurilise valdkonna arendamine + juhtimine. Avalikus sektoris puudub kasumimotiiv ja neil on poliitiliste vajaduste rahuldamine. Organisatsioon on grupp inimesi, kellel on ühine eesmärk, mille poole püüelda (millega üxi ei saaks hakkama). Vähemalt 2in. Liikmetel on tunnused, mis on eristavad neid mitte- liikm...
lõpetada tüdinud? Kas Asjatundjal on Asjatundlikkust jääb selle projekti tarvis vajaka vajalikud oskused? HOMANSI RÜHMA KUJUNEMISE TEOORIA Füüsilised kitsendused, mis on rühmale seatud ja mis avaldavad mõju ülesande täitmisele. Kultuurilised ja individuaalsed uksumused ja väärtused, millest moodustub rühma ühisarusaam Tehnilised vahendid ja ressursid, mis on meeskonnal eesmärgi saavutamiseks olemas. Organisatsiooni põhimõtted ja protseduurid, mis määravad töötegemise viisi ja meeskonnaliikmete individuaalse arengu Sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid, mis tulenevad meeskonnale avalduvast laiema poliitilise, majandusliku, ühiskondliku ja tehnilise arengu mõjust MACCOBY MÄNGUTEOORIA Mängur võita. Teda kannustab võim ja soov
Ühesõnaga on meetod läbiproovitud tee millegi juurde jõudmiseks. Kõige enam eksitakse meetodi rakendamisel kõige rohkem täpsuses ja järjekindluses. Mistahes õppemeetodi tulemuslikuks rakendamiseks on vajalik vähemalt viie eelduseolemasolu: 1) Eesmärgikindlalt ja otstarbekalt tegutsevad isikud- juhedaja ja osalejad. 2) Vahendid meetodi rakendammiseks. 3) Eeskirjad ja reeglid meetodi rakendamiseks. 4) Ressursid meetodi tulemuslikuks rakendamiseks (piisav ajavaru jne.) 5) Juhedaja oskused protsessi juhtida. Kuna õppemeetod on vahend eesmärkide saavutamiseks, algab meetodi valimine õppija vajadustest lähtuva eesmärgi püstitamisest. Eesmärgid peaksid peegeldama põhilist nihet, mida tulemuslikkuse korral oleks vaja saavutada õppija käitumises, teadmistes, arvamustes mõtteviisis, hoiakutes jne. Erinevat tüüpi õppijatele sobivad erinevad õppemeetodid
– Vale RKT (rahvamajanduse kogutoodang) erineb SKT-st (sisemajanduse kogutoodang) selle poolest, et viimane lähtub nö territoriaalsest printsiibist. - Õige SKP arvestamisel tootmismeetodil kasutatakse lisandväärtuse printsiipi, mille kohaselt kogutoodangust arvestatakse maha lõpptoodang. - Vale Liiga suure inflatsiooni korral on üheks keskpanga poolt kasutatavaks võimalikuks meetmeks diskontomäära langetamine. - Vale Potentsiaalses tootmismahus on tootlikud ressursid hõivatud vähem kui 100%. -Vale Rahvamajanduse koguprodukt on aasta jooksul riigi residentide poolt riigis valmistatud lõpptoodete ja -teenuste väärtus turuhindades - Vale Uute masinate ja seadmete muretsemist loetakse rahvamajanduse arvepidamises kulutuseks tootmise meetodil. - Vale Liiga suure inflatsiooni korral on üheks keskpanga poolt kasutatavaks võimalikuks meetmeks range rahapoliitika rakendamine. - Õige
Loodenurga reegel -baasiruutude leidmist alustatakse ülemisest vasakpoolsest nurgast Vähima elemendi reegel- valitakse veokulude tabelis kõige väiksem veokulu, s.t. otsitakse min cij ja teostatakse sellesse ruutu maksimaalselt võimalik kaubakanne, mille tulemusena langeb välja kas rida (hankija) või veerg (tarbija) või mõlemad. Allesjäänud tabelis valitakse uuesti kõige väiksem veokulu ja protsess kordus, kuni kõik ressursid on tarbijate vahel jaotatud. 7 Vogeli meetod- vedu tuleb teostada marsruudil, mille korral hinnalt järgmine marsruut tooks kaasa kõige suurema kahju. Selle reegli rakendamiseks arvutatakse transpordiülesande veokulude tabelis iga rea ja veeru jaoks kõige ökonoomsemast viisist järgmisel viisil vedamisega kaasneva “kahju” suuruse. Selle “kahju” suuruse
2 Läbimõeldud strateegilise planeerimise ja juhtimise eelised Ettevõttel on selged eesmärgid Planeerimise käigus selguvad tegevusharu ja tegevuskeskkonna arengutendentsid (ohud ja võimalused) Ressursside koondamine ja kooskõlastatud tegevus Tegevuste järjepidevuse tagamine. Eriti olulised on ressursside paigutamise otsused. Piiramatud ressursid Piiratud ressursid Oluline on ressursside paigutamise ratsionaalsus Küsimus? Kui pikaks perioodiks tuleks koostada strateegia? Kas siin on mingeid erinevusi ettevõtete vahel? Ebakindluse neli taset Piisavalt selge tulevik Alternatiivne tulevik Tuleviku piirkond Tõeline ebakindlus Ebakindluse neli taset [Courtney, H., Kirkland, J., Viguerie, P. Strategy Under Uncertainty. Harvard Business Review, 1997 Nov-Dec, lk 67-79] Strateegilise juhtimise protsess Koosneb viiest omavahel seotud osast:
*sõlmiti diplomaatilised sidemeed Eesti vabadussõja tähtsus: *I eestlaste täielikult võidetud sõda *oli osa uue Euroopa sünnist I maailmasõja järel (uued riigid Eesti, Läti, Leedu, Soome, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, Austria, Jugoslaavia) Võidu põhjused: *abi väljast *oma kaitsevägi *kindlad juhid, suunasid *patriotism, sõda vabaduse nimel *Punaarmee üksused olid nõrgenenud ning alahindasid Eesti Vabariigi võitlusvõimet *Valitsus suutis koondada vabariigi ressursid: a) kõik maj. ressursid rakendati rindeteenistusse b) maaseadus muutis tp-d pärisomanikeks, muutes sõja üldrahvalikuks sõjaks, kus olid esindatud kõik sotsiaalsed kihid c) EV pani välja 100000 mehelise armee, mis oli 10% elanikkonnast
miljonit turisti. • Nüüdseks on turistide arv langenud 4-5 miljonini. Benidor m http://www.realbenidorm.net/guide-benidormhistory 2.html Turismi ressursid Turistide arv sõltub sellest, kui atraktiivsed on sihtkoha turismiressursid: • loodusressursid (kliima, pinnamood, üldse maastikud ja ökosüsteemid); • kultuuriressursid (arhitektuuri- ja kultuuripärand, rahvuslik käsitöö ja traditsioonid jmt) • sotsiaal-majanduslikud ressursid (rahaline kapital, tervishoiu- ja turvalisuse tagamise süsteemid, kohaliku kogukonna huvitatus jne). Lisaks peab turismi sihtkohtades leiduma teiseseid ressursse:
SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA PRAKTIKA 1. Millised on erinevad võimalused mõiste sotsiaalpedagoogika tõlgendamiseks ja miks on võimalik seda tõlgendada mitmeti? Sotsiaalpedagoogika kohta ei ole üht, kõigile vastuvõetavat tõlgendust. Sotsiaalpedagoogika ei seostu ühegi objektiga sedavõrd selgesti kui muud pedagoogikaga terminid, nagu koolipedagoogika jne. Sotsiaalpedagoogika enesemääratlus kujuneb ja areneb diskusiooni käigus. Selle erisugused tõlgendused on seotud erinevate inimese ja ühiskonna käsitlustega, moraaliteooriate ja teadusteoreetiliste suundmuste ja mõttevooluga. Sotsiaalpedagoogika on tihedas seoses ühiskonna eluga ehk areneb vastavalt ühiskonnas toimuvaga aga teda ei tohiks käsitleda reaktiivse seisukohavõtuna ühiskonnas vaid püüdena toimuvat muuta ehk parandada. Kogu pedagoogika on seotud tuleviku kujundamisega, otsides vaatenurki ja vahendeid indiv...
Olulisimad teemad Globaalne (taimede) liigifond Liigifond – selle moodustavad liigid, mis suudavad antud koosluses elada (keskkonnatingimused on sobivad) ning mis on ümbruses olemas. Taimede globaalne liigifond (elurikkus?) on vähenemas. Seotud ->Tume elurikkus (inglise keeles dark diversity) on looduskoosluses esineva liigifondi puudolev osa. Liigifondi puuduolevaks osaks loetakse liike, mis potentsiaalselt sobiksid konkreetsesse kooslusse, aga mida seal mingitel põhjustel siiski ei esine.[1] Eluslooduse organiseerituse tasandid Molekulaarne tasand(biomolekulid),rakuline tasand,Kude,elund ehk organ,elundkond ehk organsüsteem, organismi tasand,populatsiooni tasand,liigi tasand,ökosüsteemi tasand,biosfääri tasand Clementsi ja Gleasoni koosluse kontseptsioonid Clementsi kliimakskoosluse kontseptsiooni eeldus on olnud kliima pikaajaline stabiilsus. Kli...
toime tulla"). Psühholoogias käsitletakse toimetulekut kui hakkama saamist stressiolukordades; kognitiivset ja käitumuslikku pingutust väliste või sisemiste nõuete ning nendevaheliste konfliktidega toime tulla. Toimetulek viitab ebameeldivuste, hirmude jt. negatiivsete emotsioonide ületamise viisile, muutusteleinimeste hinnangutes. Edukas toimetulek suurendab eneseteadlikkust ja sisemist kontrolli. Toimetuleku ressursid võib jagada isikusisesteks (isiksusejooned, võimed,oskused, maailma tunnetamise viis) ja isikuvälisteks (rahalised ressursid ja sotsiaalnetoetus). Tuua saab toimetulekueel tingimustena välja inimese füüsilised ja vaimsed võimed, motivatsiooni mingis olukorras toime tulla, adekvaatse info ja teadmisteolemasolu, oskused ja vilumused ning võimalused sobivate keskkonna tingimuste näol. Kui mõni neist eeltingimustest on täitmata või puudulik, võivad ilmneda toimetuleku probleemid.
III. Mittetulundussektor ehk kodanikuühiskond inimeste tegevuse eesmärgiks pole valitseda ega teenida kasumit; vabatahtlikud ühendused (MTÜ-d, sihtasutused, seltsingud) 7. Ühiskonna kihistus: · Sotsiaalne staatus indiviidi positsioon ühiskonna sotsiaalsüsteemis, mille määravad tema päritolu või omandatud materiaalsed ning vaimsed ressursid. · Sotsiaalne mobiilsus inimeste/gruppide liikumine ühest ühiskonnakihist teise Mille alusel inimgruppe eristatakse? Varanduslik, regionaalne, ideoloogiline ja rahvuslik erisus. 8. Võimu ressursid I. Ainelised kõige tähtsam läbi aegade on MAA; kapital II. Vaimsed teadmised, oskused, kogemused 9. Võimu teostamise meetodid: I. Sund inimesed alluvad hirmust vägivalla, karistuse ees.
kasvanud mitmed linnastud, nt: Sinine banaan- London,Asterdam, Brüssel, Stuttgart, Zürich, Milano jne; SanSan: San Fran.- LA- San Diego 8. Mille poolest erinevad ameerikalikud ja euroopalikud linnad? Euroopalike linnadel linnaosad jagunevad ajaloolisteks ja tavalisteks aga ameerikalikkudel linnadel pole ajaloolist linnaosa. 9. Linnastumisega kaasnevad sotsiaalsed ja keskkonnaprobleemid arenenud riikides ja arengumaades tähtis!!!!! Mõisted: tootmistegurid- ressursid, mida kasutatakse tootmisel kapital- omand/oskused Urbaniseerumine-linnastumine ehk kasvab linnalise piirkonna rahvaarv peamiselt sisserände mõjul Pendelränne-inimeste regulaarne liikumine oma alalise elukoha ja töökoha või haridusasutuse vahel Eeslinnastumine-rahvastik hakkab kasvama eeslinnades Valglinnastumine-inimeste elama asumine kaugematesse maapiirkondadesse Taaslinnastumine-linnakeskuste taas aktiivseks muutumine Ülelinnastumine-kontrollimatu linnarahvastiku juurdekasv
· Ressursiturg vabatahtlik vahetus ressursipakkuja ja ettevõtte vahel. Ettevõte pakub palka. · Turumajanduse kriitika: mõtlematu laenamine, nauding on kõige tähtsam, virtuaalmaailm, uimastimaailm, tulevikuhirm. · Turumajanduse eesmärk: täielik tööhõive, majandusareng, hindade stabiilsus, majandusvabadus, sotsiaalsed tagatised, õiglus, tõhusus. · Majandusmudel majandusringluse skeem, kus ringlevad raha, ressursid ja tooted. · Raha vahetusvahend, vara kogumise ehk akumulatsioonivahend, väärtuste mõõdupuu. III PEATÜKK: NÕUDLUS · Nõudlus teatud toote või teenuse kogus, mida tarbija suudab osta erinevate hindadega mingil ajahetkel · Soov kui sa tahaksid endale midagi osta, aga võib-olla ei suuda seda teha. · Hinnamõju inimesed ostavad kallimaid kaupu vähem, kui odavamaid kaupu, kui muud tingimused (nt kvaliteet) jääb samaks
väärtused ja arusaamad. Leibkond-ühise eelarvega koos elavad inimesed, kes ei tarvitse olla sugulased ,tavaliselt perekond. Ülalpeetav- inimene kes on väljaspool tööiga või töövõimetu, nt laps, vanur ,puudega isik. Tööjõud-ühiskonna tööealised ja võimelised inimesed ja töötud. Sotsiaalne struktuur-rahvastiku jaotus teatud tunnuse alusel. Sotsiaalne kihistus- rahvastiku hierarhiline järjestus ressursid jagamise alusel. Pluralism -e. mitmekesisus mitmesuguste ideede, arvamustega ja organisatsioonide olemasolu ühiskonnas. Identiteet--ühiskonna või kogukonnaliikmete vaimne ühtekuuluvus tunne. Tolerantsus-sallivuse teistsuguse väljanägemise, käitumise-või mõtteviisis suhtes. Kompromiss-ühe või mitme osapoole järeleandmine oma nõudmistes, eesmärgiga jõuda kokkuleppele. Konsensus-üksmeel, vastuväide puudumine otsustavas küsimuses.
Piirkonnad jagunevad provintsideks, need omakorda ringkondadeks. Lima provints ei kuulu ühtegi piirkonda. Looduslikud tingimused Kliima: varieerub troopilisest idas kuni kuiva kõrbeni lääneosas, Andides mõõdukalt jäine Maastik: läänes rannikutasandik, Andides kõrge ja järsk ebaühtlane pinnas, idaosas Amazonase nõo madalik Madalaim punkt: Vaikne ookean 0 m Kõrgeim punkt: Nevado Huascaran 6,768 m Rannikujoon: 2,414 km Looduslikud ressursid: vask, hõbe, kuld, nafta, puit, kala, rauamaak, kivisüsi, fosfaat, kaaliumkarbonaat, hüdroenergia, maagaas Maakasutus: põllumaa 2.88 % , püsikultuurid 0.47 % , muu 96.65 % Ohud: maavärinad, tsunamid, üleujutused, maalihked, kerge vulkaaniline aktiivsus Keskkonnaprobleemid: metsaraie (ebaseaduslik); ülekarjatamine viib pinnase erosioonini, kõrbestumine; õhusaaste Limas; jõgede ja rannikuvete reostus nii kohaliku omavalitsuse tegevuse tagajärjel kui kaevandamise jäätmete tõttu
· Jätkuv sõda Kaug- Idas. NSVL lubadus Jaapani vastu sõtta astuda, vastutasuks Sahhakini Saare lõunaosa ja Kuriili Saared. · 4-D poliitika, Saksa demokraatlikuks, natsism likvideerida, demilitariseerimine. 8. Teljeriikide lüüasaamise põhjused ( Itaalia, Saksamaa, Jaapan) · lääneriikide suur toetus NL · välksõja plaani läbi kukkumine · väiksemad inim ja materiaalsed ressursid · Inglise ja USA suur vastupanu · USA sõtta astumine, II rinde avamine 9. II MS tagajärjed · Väga suured inimkaotused ja purustused (60mlj. in). · Ei saadud õiget riigikorda. · Maailm lõhestus kaheks. Toimus maailma polariseerumine. NL ja tema marionetid = USA ja tema pooldajad. · Külm sõda (Jalta 1945- Malta 1989). · Rahvuslike liikumise hoogustumine ja koloniaalsüsteemi lagunemine, tekivad iseseisvad riigid.
Tänapäevased tarneahelad koosnevad keskmiselt neljast jadamisi ühendatud osast: tootja, jaotaja, hul- gi- ja jaemüüja. Kliendisuhete juhtimine Tarneahel saab alguse kliendist. Seda ka tootmisettevõtete puhul, kellest paljud tegutsevad paraku veel tänagi kindla veendumusega, et just tootmine on kõige aluseks. Kui puudub konkreetse toote järele nõudlust ilmutanud maksejõuline klient, on kõik selle toote valmistamiseks ja tarnimiseks teostatud tegevused, kulutatud ressursid ja aeg raisatud. Müümata valmistoodanguga täidetud ladu on selgeks märgiks puudulikust tarneahela, eelkõige aga sellest tulenevate kliendisuhete juhtimisest. Samavõrd kahjulik on ka vastupidine olukord, mil ettevõte ei suuda oma võtmeklientidele piisavat tarnekindlust tagada ja kaotab seeläbi suurima kasumlikkusega müügimahte (püsikulud on ju baasmahtude poolt juba sisuliselt kaetud).
pipett (dropper) Turvamehhanismide ründe programmid Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 16 Nõrkused Infrastruktuuri nõrkused Infotehnilised nõrkused Personali nõrkused Organisatsioonilised nõrkused Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 17 Infrastruktuuri nõrkused Kaitstava objekti ebasoodne asukoht Primitiivne või amortiseerunud infrastruktuur Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 18 Infotehnilised nõrkused Piiratud ressursid Aparatuuri või sideliinide väär paigaldus Vead, defektid või dokumenteerimata omadused programmides Protokollide ja sideprotseduuride puudused Andmehalduse puudused Vahendite ja meetmete tülikus Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 19 Personali nõrkused Väärad menetlused (teadmatusest või mugavusest tulenevad süstemaatilised toimimisvead) Teadmatus ja motivatsioonitus Turvanõuete eiramine Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 20
Kindlasti jääksid alles põhiained, kuid lisama peaks omajagu valik aineid. Valikaineteks võiksid olla praegu kohustuslikud ained nagu muusikaajalugu, kunstiajalugu ja kehaline kasvatus. Lisaks luua täiesti uued võimalused, näiteks programmeerimise alused ja majandusteooria. Loomulikult vajaksid koolid lisa ressursse, et kompetentseid õpetajaid palgata, kuid kui valikained kooliti varieeruksid ei oleks need lisa ressursid suuremad kui need mis kulutatakse noorte töötuse vähendamiseks. Alternariiviks pakutakse kutsekooli, kuid see on järgmine äärmus, sest ametikoolides on akadeemilisel haridusel väga väike rõhk. Taoline haridusreform aitaks gümnaasiumi lõpetajatel olla juba professionaalsem j a haritum just igat õpilast individuaalselt huvitavas valdkonnas. Kuna valikained oleksid valdavalt praktikalise teguviisiga, oleks reaalne tööks valmidus suurem ning ettekujutus oma
loodust rikuvad või selle arvelt raiskavad. Tegelikkus on see, et inimtegevuse toimel on tekkinud negatiivsed laiaulatusliku haardega keskkonnaprobleemid. Keskkonnaprobleemide lahendamata jätmine võib väga kiiresti avaldada mõju kogu planeedi elule. Kuigi meil on ehk veel kõike piisavalt, kas siis ei soovi me, et ka meie järeltulevaltel põlvedele jätkuks seda? On ka Kurt Vonnegut ju öelnud ,,Me oleme oma planeedi ressursid, sealhulgas ka õhu ja vee, maha laristanud nagu homset ei olekski, ja sellepärast homset ei tulegi". Raiskav, pillav ületarbimisele orienteeritud ühiskond ei ole jätkusuutlik, vaid pigem võtab raiskamine meie tulevikult kõik võimalused. Üheks suurimaks probleemiks on minu meelest liigne metsaraie. Puit on kõikjal meie ümber meie mööbel, paber ja ka muud tarbekaubad. Tänu puidule on ka aegade algusest peale saanud inimene soojust ja valgust
MAJANDUS on protsess, kus midagi toodetakse, ostetakse-makse ja tarbitakse. Majanduse alla kivad: ( majanduse valdkonnad ) - tootmine, kaubandus, side, transport, teenindus, pllumajandus. 4 erinevat majandusssteemi ajaloo jooksul: * tava- e. naturaalmajandus * ksu- e. plaanimajandus * turumajandus * segamajandus elemendid eelnevast kolmest. (Oska igaht iseloomustada) Investeeringud kapitali paigutamine kasumi saamiseks kas ettevtetesse, panka vms. Privatiseerimine riigi omanduses ettevtete erastamine. Avatud majandus riiki lubatakse vlismaiseid ettevtjaid ja investeeringuid. Suletud majandusega riigid majanduslik suhtlemine teiste riikidega peaaegu puudub. Transiitkaubandus lbiveokaubandus. Negatiivne vliskaubanduse bilanss riik veab rohkem vlja kui sisse. ( positiivne vastupidine protsess ) Kaitsetollid sisseveetavatele kaupadele maks, et kaitsta oma maa tootjaid Dumping kauba mmine odavama hinna eest (enama...
tootmiseks loovad ja kasutavad. Tootmisteguriteks loetakse loodusvarasid, tööjõudu ja kapitali Ettevõtlikus koondab loova ja uuendusliku mõtlemise ning majandusoskused, mida on vaja ettevõtte alustamiseks ja juhtimiseks. Oskuste ja võimete kogum, kus tähtis koht on analüüsivõimel, paindlikusel, enesetunnetusel, sihikindlusel, organiseerimis- ja eesmärkide püstitamise oskusel Nappus tähendab, et vajadused ja nende rahuldamiseks kättesaadavad ressursid ei ole omavahel kooskõlas. Alternatiivkulu on kõige suurema väärtusega alternatiiv, millest valikut tehes loobuti Loobmuiskulu saamata jäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamatta jäänud võimalusest Stiimulid on positiivsed tasud mingi valiku tegemise või kindlal viisil käitumise eest Negatiivsed stiimulid on sageli seotud trahvide või karistustega Tootmisvõimaluste piir näitab, kui palju on võimalik üldse toota, kasutades kõiki olemasolevaid ressursse
Paraku kaasnevad soorollidega ka teatud probleemid, mis jagunevad valdkonniti erinevalt. Üheks küllaltki suureks murepunktiks on tänapäeval näiteks töötasud. Praxise uuringutekeskus koostas soolise palgalõhe uuringu, kus selgus, et Eesti naiste ja meeste keskmiste palkade erinevus oli 2000.- 2008. aastal 28,7%. Euroopa Liidu riikide võrdluses oli Eurostati andmetel 2007. aastal palgalõhe Eestis 30,9%, mis on Euroopa Liidu suurim. See näitab, et ühiskonnas on ressursid naiste ja meeste vahel ebavõrdselt jagunenud. Miks on nii, et mehed ja naised niivõrd erinevat palka saavad? Miks on meeste palk ka siis naiste omast kõrgem, kui töökohustused mõlemal täpselt samalaadsed on? Arvan, et selle probleemile on olemas ka põhjendus - meestööjõudu lihtsalt hinnakse kõrgemalt, seda seepärast, et mehed on füüsiliselt võimekamad ja see tagabki neile eelise. Teiseks probleemseks valdkonnaks on küsimused seoses töökohtadega. Miks on nii, et
· Ära valeta /moonuta fakte · Ettevõtja peaks äriplaani ise koostama · Oluline on näidata, et tunnete turgu ja kliente · Lugejal peab tekkima pilt plaani realistlikkusest Äriplaani struktuur (Töötukassa) 1. Tiitelleht 2. Äriplaani kokkuvõte 3. Ettevõtte üldandmed 4. Äriidee kirjeldus 5. Visioon, missioon, eesmärgid 6. Ärikeskkonna analüüs 7. SWOT analüüs 8. Toode/teenus 9. Tootmine/teenindamine. Vajalikud ressursid 10. Turu analüüs. Turusituatsioon ja arengutrendid. 11. Konkurents 12. Turundusplaan. Hinnakujundus, müük ja turustamine. 13. Personal ja juhtimine 14. Müügiprognoosid 15. Käivituskulud 16. Ettevõtte käivitusprogramm 17. Investeeringute allikad 18. Tegevuskulud 19. Kasumiaruande prognoos 20. Bilansi prognoos 21. Rahavoogude prognoos 22. Riskianalüüs Struktuur EAS Tiitelleht 1. Kokkuvõte 2. Ettevõtte üldandmed 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
