Kas eesti ühiskond on jätkusuutlik? (0)

Kristiina Kalbus, 12.b
Kas eesti ühiskond on jätkusuutlik?
Jätkusuutliku arengu puhul peaks rahuldatud saama praeguse põlvkonna vajadused ja ohtu ei tohi sellega seada tulevaste põlvkondade huve. Minu arvates, et ei suuda seda riik täielikult teha. Ma arvan, et Eesti ühiskond ei ole jätkusuutlik.
Esiteks ei suuda Eesti valitsus rahuldada erinevate sotsiaalsete gruppide põhivajadusi. Nende soovidest püütakse kalduda kõrvale või siis püütakse neid väga minimaalselt täita. Rahva arvamusest poliitikud suurt ei hooli, neile läheb korda vaid see, mis neile kasu toob. Inimesi püütakse lõksu kõiksugu reklaamidega, aga kui on vaja midagi teha, siis suudetakse mõelda välja vabandusi, miks rahva soovi ei saa täita.
Eesti rahvastiku olukord ei ole kiita. Eesti iive on negatiivne, see tähendab, et sündimus jääb alla suremusele ja rahvas on üsna kiiresti vananev. Kuigi mõnel aastal on olnud iive ka kergelt positiivne, siis üldiselt on see alati negatiivne. Samuti on AIDSi haigestunute arv suur, mis mõjutab suuresti iivet. Keskmine eluiga jääb aina väiksemaks. Selleks, et tagada jätkusuutlikus tuleb suurendada sündimust.
Maksud suurenevad pidevalt. Inimeste keskmine palk on kesine, kuid poodides on märgata hinnatõusu, eriti suurenesid need peale euro tulekut, kuigi räägiti, et euro ei tõsta hindu. Inflatsioon on juba aastaid püsinud kõrge ja seda on ta ka praegu, sest eksport jääb alla impordile.
Probleemiks on ka haridus. Haridustase Eestis on kõrge, aga paljud noored otsustavad jätta oma haridustee peale keskkooli, kui mitte juba peale põhikooli. Minnakse tööle, et teenida raha, mis läheb peamiselt alkoholiks ja muuks illegaalseks. On ka neid, kes elavad vaid põhiliselt vanemate kulul ja käivad vähe tööl. Need, kes lõpetavad ülikooli, tavaliselt Eestisse ei jää, vaid lähevad paremaid võimalusi otsima välismaale. Neid inimesi on aina rohkem, sest välismaa pakub paremat õppimistvõimalust ja palka. Eesti aga kaotab kvaliteetset tööjõudu.
Ökoloogilise tasakaalu valdkonnas on Eesti kõigi näitajate koondhinnangu alusel Euroopa riikide võrdluses 23. kohal. Selle põhjus on fossiilkütuste ebaefektiivne kasutamine elektrienergia tootmiseks. Eestis on suur õhusaaste ja jäätmete tekkimine, kuid jäätmete taaskasutusega saab Eesti küllaltki hästi hakkama. Taastuvaid energiallikaid kasutab Eesti väga vähe, kuna selleks puuduvad võimalused. Minu arvates ei panusta Eesti nii palju ökoloogilise tasakaalu säilitamiseks, kui mõned teised riigid.
Selleks, et tagada Eestis jätkusuutlikkus koostatakse valdkonnastrateegiaid. Sellega peaks kaasnema ka tegevuskava, kus on panud kirja rahalised ressursid. Eestis üks suuremaid riiklikuid strateegiaid on “Säästev Eesti 21”. Selle kohaselt soovitakse Eestis 2030. aastaks saavutada sotsiaalselt sidus, kultuuriliselt elujõuline ja kõrge heaolutasemega ökoloogiliselt tasakaalus ühiskond.