Kas eesti ühiskond on jätkusuutlik? (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

8

docx

JÄTKUSUUTLIK ARENG

Tartu Täiskasvanute Gümnaasium JÄTKUSUUTLIK ARENG Referaat Silver Muuga 12 A klass Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäevase arusaama kohaselt on ühiskonna areng jätkusuutlik, kui inimkapitali, looduskapitali ja toodetud kapitali loodud kogurikkus ja heaolu ajas ei vähene, vaid säilib või, veel parem, suureneb. Jätkusuutlik ühiskond võimaldab lisaks praeguse ja tulevaste põlvkondade vajaduste rahuldamisele säilitada ja soovitavalt avardada tulevaste põlvkondade valikuvõimalusi. Jätkusuutlikkuse kolm tähtsat aspekti on: majandus, ühiskond ja looduskeskkond. Majanduslik jätkusuutlikkus hõlmab endas selliseid aspekte, nagu: mõistlik kasum,

Ühiskonnaõpetus

1

doc

Kas Eesti on jätkusuutlik?

Kas Eesti on jätkusuutlik? See on teema, mille üle võib vaielda erineval viisil ning üsna lõputult, sest igal inimesel on oma arvamus. Minul isiklikult on Eesti jätkusuutlikuse kohta üks ning väga põhjalik arvamus. Vastus sellele küsimusele, kas Eesti on jätkussuutlik on `'ei'', sest vaatamata nii paljudele võimalustele, mis on meie riigil olnud, ei ole seda kunagi ära kasutatud. Alustuseks toome esile kõige mõjutavama aspekti, miks pole Eesti jätkusuutlik. Valitsus ­ iga aastaga väheneb rahva usaldus valitsuse suhtes, kuna ei rahuldata inimeste nõudmisi ning soovidega arvestatakse minimaalselt. Täpsemini öeldes surub valitsus oma võimu rahvale peale, kinnitades ona reeglid ning seadused mida meie, rahvas, peame järgima.Valimiste eel riputatakse üles reklaamiplakatid ning televisiooni eetris lastakse videolõike, kus lubatakse täita rahva soove, kuid peale valimisi jääb enamus soovidest siiski täitmata. Hiljuti lugesin uudiseid Eesti

Ühiskonnaõpetus

10

docx

Jätkusuutilk areng

.....................................2 Suurimad probleemid maailmas............................................................................. 3 Jätkusuutlik areng maailmas................................................................................... 4 Euroopa Liidu säästva arengu strateegia...............................................................5 Eesti säästva arengu strateegia............................................................................. 6 Kuidas igapäevaselt jätkusuutlik areng tagatakse?................................................8 Kokkuvõte.............................................................................................................. 8 Kasutatud kirjandus............................................................................................. 10 Sissejuhatus Viimastel aastatel on tihti kõne all olnud loodussäästlikkus ning –kaitse. Põhjus

Majandus

9

doc

Keskkonnakaitse kordamisküsimused

mis hoiatas loodusressurside hävimise, keskkonna reostumise ning koos sellega globaalse tsivilisatsiooni paratamatu ja kiire taandarengu eest. 12. Mis on säästev areng? Millist kolm põhilist valdkonda see hõlmab? Säästev areng - areng, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Peamiselt hõlmab see ühiskonda, keskkonda ja majandust. 13. Eesti keskkonnastrateegia eesmärgid. Kirjeldage vähemalt 3 põhjalikumalt. Eesti säästva arengu riiklik strateegia "Säästev Eesti 21". Mille eesmärgid: Eesti kultuuriruumi elujõulisus; heaolu kasv; sidus ühiskond; ökoloogiline tasakaal 14. Milles seisneb ühisvara tragöödia põhimõte? Tooge näited. Ühisvara tragöödia - jagatud ressursi ammendumine olukorras, kus erinevad osapooled saavad seda kasutada sõltumatult (ja mitte

Keskkonnakaitse ja säästev areng

42

docx

Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned

..................................11 3.3 Siirdeühiskond............................................................................................. 12 3.4 Demokraatia tunnusjooned.........................................................................13 3.5 Polüarhia – pluralistlik valitsemine..............................................................14 4.Ühiskonna jätkusuutlikkus................................................................................. 15 4.1 Jätkusuutlik valitsemine............................................................................... 16 4.2 Heaolu kasv................................................................................................. 16 4.3 Demograafiline ja sotsiaalne jätkusuutlikkus...............................................17 4.4 Kuidas jätkusuutlikkust tagada?..................................................................18 Kokkuvõte..............................................................

Ühiskond

26

docx

Keskkonnahariduse eksam

tulevikus. Enne kui pole arengumaades tagatud inimestele tervislik elukeskkond, ligipääs veele, arstiabile, haridusele ja töökohtadele – ei saa me rääkida sealse looduskeskkonna kaitsmisest 3) KASU – majandus peab olema, ilma selleta ei saa arendada ei keskkonnakaitset ega sotsiaalseid hüvesid. Viimasel ajal on selle pärast üha rohkem hakatud rääkima rohemajandusest. 7. Millised on säästva arengu eesmärgid Eesti jaoks? 1995. a säästva arengu seadus 2005. a riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“ sätestab arengu eesmärgid:  Eesti kultuuriruumi püsimine,  inimeste heaolu kasv,  Sotsiaalne sidusus  Ökoloogiline tasakaal 8. Mis on keskkonnaharidus ja säästva arengu haridus? Nende sarnasused ja erinevused. Keskkonnahariduse ja säästva arengu hariduse arengulugu. Millal kirjeldati esmakordselt säästva arengu haridust?

Keskkond

52

pdf

Keskkonna ja loodusressursside ökonoomika teooriaeksam

Kasutusväärtus jaguneb omakorda otseseks tarbimiseks (materiaalne, mittemateriaalne tarbimine ning utilitaarne väärtus), kaudseks tarbimiseks (funkstionaalne kasu). Mittekasutusväärtus jaguneb tulevikuväärtuseks (otsene ja kaudne tarbimine tulevikus), olemusväärtus (teadmine, et säilimine on tagatud) ning pärandväärtus. Nigula raba: Looduskaitseline tähtsus - tutvustab looduskaitselisi väärtusi; ajalooliselt oluline rada - üks Eesti esimesi. 3. Odumi mudel Loodusliku keskkonna tähtsus territooriumi ökoloogilise tasakaalu tagamisel kasvab koos selle utilitaarsele kasutusele võetud osa suurenemisega. E. ja A. Odumi mudeli järgi viib territooriumi täielik kasutuselevõtt sealt saadava toodangu miinimumini, s.t. 25%-le võimalikust toodangust. Toodangu maksimum saavutatakse 40% territooriumi kasutuselevõtul, kusjuures 60%-l säilivad looduslikud ökosüsteemid.

Keskkonnaökonoomika

77

doc

TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM

energiakasutust ja töötlemist materjalideks, mida kasutatakse kütustena või kaeveõõnete täitmiseks PILET nr. 2 1. NOOSFÄÄRI MÕISTE Noosfääri mõiste (kr. noos ­ mõistus + sphaira ­ kera) võeti 1920. aastatel kasutusele mitme autori poolt. Prantsuse filosoofi E. Le Roy (1870 ­ 1954) määrangu järgi on noosfäär süsteem, millesse kuuluvad tehnika ja see osa loodusest, mida hõlmab inimese sihipärane aineline tegevus. Autori arvates sobib noosfääri vasteks eesti keeles mõistuskeskkond, aga ka mõistusmaailm. 2. MEREKESKKONNA SEIRE KORRALDUS EESTIS Viimaste aastate olulisemad keskkonnamõjutused on seotud ehitustegevusega Muuga sadamas, Saaremaa sadamas ning Paldiski lõunasadamas. Samuti teostati merekeskkonnaseiret Naissaare liivamaardlas seoses liiva kaevandamisega Muuga sadama idaosa laiendamiseks. Seireid teostasid pädevad eksperdid Tallinna

Tehnoökoloogia

Kommentaarid (0)