arengumaade majanduse struktuuri ja minna üle valdavalt põllumajandusele spetsialiseeritud majanduselt kaasaegsele linnastunud ja mitmekesise tööstuse ning teenindussfääriga majandusele. Arthur Lewise teoreetiline kahesektoriline jääktöö mudel; Hollis Chenery empiirilisele analüüsile toetuv arengumustrite teooria). 10. Kuidas selgitavad lineaarsete astmete teooriad majanduse arengut? Harrod-Domari kasvumudel Majanduskasvuks on vaja, et rahvamajandus säästaks ja investeeriks teatud osa koguproduktist Majandus kasvab seda kiiremini, mida rohkem säästetakse ja investeeritakse Majanduskasvu üheks olulisemaks allikaks on seega rahvamajanduse säästumäära suurendamine Rostow' kasvustaadiumite teooria · Viis kasvustaadiumit Traditsiooniline ehk turueelne ühiskond Vähearenenud ühiskond Äratõuke ehk kiirendusturu ühiskond · Tootlike investeeringute osa rahvatulus vähemalt 10%
Ettevõtte loomise põhjendused ·Ühiskonna tasand - millise konkreetse nõudmise täitmiseks ettevõte on loodud? ·Piirkonna tasand - mida on ta suuteline pakkuma sellele piirkonnale, kus ta asub? ·Ettevõtte tasand - milleks ettevõte on vajalik iseendale? Ärikeskkonna analüüsi vajalikkus Ärikeskkonna analüüsimise vajadus tekib sellest, et: · industriaalne keskkond suundub info- ehk teabekeskkonda, · rahvamajandus on muutumas maailmamajanduseks, · ühiskonna liikmed muutuvad avatumateks ja targemateks, · ühiskond pakub tänapäeval kitsa valiku asemel palju valikuvõimalusi, · traditsioonilised tegevusharud kaovad või uuenevad. ORGANISATSIOONI SISE- JA VÄLISKESKKOND Organisatsiooni keskkond on kogu organisatsiooni tegevust nii organisatsiooni seest kui väljastpoolt mõjutavate tegurite kogum. Kõige üldisemalt jagatakse organisatsiooni keskkond kaheks:
Duaalse majanduse kontseptsioonil põhinevad struktuurimuutuste teooriad. Need pööravad tähelepanu mehhanismile, millega saab muuta arengumaade majanduse struktuuri ja minna üle valdavalt põllumajandusele spetsialiseeritud majanduselt kaasaegsele linnastunud ja mitmekesise tööstuse ning teenindussfääriga majandusele. 10. Kuidas selgitavad lineaarsete astmete teooriad majanduse arengut? HARROD-DOMARI KASVUMUDEL- Majanduskasvuks on vaja, et rahvamajandus säästaks ja investeeriks teatud osa koguproduktist; majandus kasvab seda kiiremini, mida rohkem säästetakse ja investeeritakse; majanduskasvu üheks olulisemaks allikaks on seega rahvamajanduse säästumäära suurendamine ROSTOW' KASVUSTAADIUMITE TEOORIA · Viis kasvustaadiumit Traditsiooniline ehk turueelne ühiskond Vähearenenud ühiskond Äratõuke ehk kiirendusturu ühiskond · Tootlike investeeringute osa rahvatulus vähemalt 10%
-vähearenenud ühiskond -äratõuke ehk kiirendusturu ühiskond (tootlike investeeringute osa rahvatulus vähemalt 10%, ühe või mitme olulise tööstusharu kiire kasv, vastava poliitilise ja sotsiaalse ning institutsionaalse raamistiku olemasolu) -varajane tarbimisühiskond -küps tarbimisühiskond Harrod-Domari kasvumudel: majanduskasv=rahvamajanduse säästumäär/kapitali tootlikkus · majanduskasvuks on vaja, et rahvamajandus säästaks ja investeeriks teatud osa koguproduktist · majandus kasvab kiiremini, mida rohkem säästetakse ja investeeritakse · majanduskasvu üheks olulisemaks allikaks on seega rahvamajanduse säästumäära suurendamine 11. Kuidas selgitavad struktuurimuutuste mudelid majanduse arengut? Majanduse struktuuri võib defineerida kui sisemajanduse kogutoodangu jaotust üksikute majandussektorite vahel. Tuntuim teooria struktuurimuutuste seletamiseks on kolme sektori
Teaduslikke meetodeid inimeste majandusliku käitumise uurimiseks. Rahuldada piiramatuid vajadusi piiratud ressursside olemasolu tingimustes maj. käitumine. Uurib olemasolevate piiratud ressursside võimalikult tõhusat ja efektiivset kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks. Mikroökonoomika teoreetiline majanduse osa. Uurib maj. otsuste tegemist majanduse üksikosalejata, nagu kodumajapidamiste ja ettevõtete(firmade) poolt. Mikroökonoomika ehk hinnateooria. Makroökonoomika rahvamajandus tervikuna. Uurimisobjektiks majanduse konjunktuuri kõikumised, tasakaalus mitteolemise põhjused, nagu maj. tsüklite olemasolu, töötus, inflatsioon, maksbilansi puudujääk. Tasakaal! Eraldus 193ndatel nn Suure Depressiooni ajal. John Maynard Keynes 3 põhiprobleemi majanduses: - MIDA toota? - KUIDAS toota? - KELLELE toota? Majandussüsteemid: 1) traditsiooniline, tavamajandus 2) plaani- ehk käsumajandus 3) turumajandus 4) segamajandus
kõike nimetatut loodusressursse nagu nafta ja rauamaak raha Küsimus 7 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Majandusteooria põhiprobleem on see, Vali üks: !!!! kuidas indiviidid kohandavad oma käitumist, et nappusega toime tulla kuidas inimesed kulutavad oma raha kuidas rikkus akumuleerub et ressursid on piiramatud Küsimus 8 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mikroökonoomika Vali üks: kirjeldab, kuidas rahvamajandus tervikuna funktsioneerib kõik nimetatu ei oma mingit seost makroökonoomikaga !!! uurib eratarbijate ja ettevõtete majanduskäitumist Küsimus 9 Valmis Hinne 0,3 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis alljärgnevatest on piiratud ressurss? Vali üks: puhas joogivesi kvalifitseerimata tööjõud !!! kõik nimetatu aeg Küsimus 10 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Nappus Vali üks: on ainult vaeste ühiskondade probleem
kodumajandites. Ettevõte saab oma tulud toodangu müügist, teeb kulutusi tootmissisendite hankimiseks, vahe moodustab tegevuse ülejäägi (säästu jaotamata kasumi näol). 23 Avalikus sektoris kujunevad tulud põhiliselt maksudest. Sääst on maksulaekumiste see osa, mis ületab jooksvaid kulusid. Säästud on investeeringute allikaks. Säästud on see osa sektorite tuludest, mis jääb tarbimata. Rahvamajandus on tasakaalus, kui sääst võrdub investeeringutega. See kehtib suletud majanduse kohta. Avatud majanduses kujundavad tasakaalu ka suhted teiste riikidega. Rahvamajanduse arvepidamises on see iseärasus, et kodumajand reeglina ei investeeri. Suurem osa kodumajandis soetatud püsikaupadest (autod, pesumasinad jmt.) läheb rahvamajanduses arvesse lõpptarbimisena. Maja omamist ja selles elamist vaadeldakse kui ettevõtlust, kus majaomanik toodab iseendale korteriteenust. 2.3.3
kaubanduslike suhete sõlmimise kõigi maadega. Teisalt kujunes välja mõjuvõimas organisatsioon Kommunistlik Internatsionaal(Kominter), mille ülesandeks oli eksport, maailmarevolutsiooni õhutamine. (relvastatud väljaastumised k.a Eestis 1924.1 dets) Kõik see tekitas umbusku lääneriikide valitsemiskeskkonnas Nõukogude liidu välispoliitika suhtes. 1924. 21. Jaanuar- Lenini surm. Nepi tingimustes hakkas rahvamajandus kiiresti taastuma. 1926 saavutati töötstustoodangu sõjaeelne tase. Majanduskasv ulatus kuni 24%ni. Aastas. 1923 tekkis taas võimalus teravilja ekspordiks. Aastail 1921-1927 kadus kasarmukommunismile omane võrdsustav vaesus. (1922-1953, stalinismi periood, NEP, Stalinismi poliitika.)Stalini võimuletulekuga sai juhtlauseks-
b. võib olla nii vabatahtlik kui sunniviisiline c. on suhteliselt triviaalne protsess tänapäeva poliitikas d. tähendab vastutuse kandumist valitsuselt ühiskonnaliikmetele 18. Millised probleemid kaasnevad governance'iga? a. vastutuse kadumine b. riigi tühjenemine c. poliitika ülekandumine d. mitmetasandiline valitsemine 19. Majanduskordade ideaaltüübid on: a. turumajandus, b. segamajandus c. ettevõttemajandus, d. käsumajandus, e. rahvamajandus. 20. Loengus tutvustatud kolm põhilist majanduspoliitika vahendit on: a. ettekirjutused, b. kaitsetollid, c. rahaline mõjutamine, d. teabe jagamine ja arvamuste mõjutamine, e. alternatiivstsenaariumide konstrueerimine. 21. Tänapäeval on kõige enam levinud majandspoliitiliseks korraldusviisiks a. turumajandus b. käsumajandus c. vabakaubandus d. segamajandus ustamiseks ma põhimõtetelt ei sobi see üldiste huvide kaitseks vaatsuse vahendite kasutamises
I. osa ETTEVÕTE JA KESKKOND ETTEVÕTE 30.09.2007 Anu Reiljan I loeng Ettevõtet tuleb vaadata kui tervikut. Kõik osad on ühtemoodi tähtsad. See on nagu ahelreaktsioon, ettevõte on just nii tugev, kui tema kõige nõrgem lüli. Ettevõte on keeruline sotsiaalne süsteem mille käitumist mõjutavad oluliselt seal tegutsevad indiviidid ja nende grupid; mis tootmistegureid kombineerides toodab teatud hüvesid; on pidevas vastastikuses seoses keskkonnaga; on pidevas muutumises, kohanedes uute arengutingimustega ja neid ise mõjutades; määrab ise oma eesmärgid; - keegi ei saa sundida ettevõtet näiteks kasumit teenima, kui ta ei taha (turumajanduslik ettevõte) suunab lõppkokkuvõttes kogu oma tegevuse turuvajadustele st toodeta...
ning seepärast on tõsti oluline leida võimalusi, kuidas antud olukorras kõige ratsionaalsemalt käituda, kuidas neid niigi piiratud ressursse kõige optimaalsemalt kasutada nii, et saavutada maksimaalne kasulikkus, seda nii ühiskonna kui indiviidi tasandil. Küsimus 8 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mikroökonoomika Vali üks: ei oma mingit seost makroökonoomikaga kirjeldab, kuidas rahvamajandus tervikuna funktsioneerib uurib eratarbijate ja ettevõtete majanduskäitumist Jah. kõik nimetatu Tagasiside Mikroökonoomika uurib eratarbijate ja ettevõtete majanduskäitumist,mak roökonoomika aga majandust tervikuna majandusharu tasandil. Samas on mikro- ja makroökonoomika vahel olemas küllalt tugev seos, sest makoökonoomika baseerub kogu majandusteaduse aluseks oleva mikroökonoomika teooria põhjalikul tundmisel. Küsimus 9 Valmis Hinne 1,0 / 1,0
nende tarbimine ning seega ka nõudlus vastava riigi valuuta järele. Selle tulemusel ka vahetuskurss muutub, kuna langeb selle riigi valuuta nõudlus ja suureneb pakkumine. 48 PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 KIRJANDUS Arrak, A., Eamets, R., Viiol, A. Rahvamajandus: makrotasand I. Tartu 1992, 191 lk. Arrak, A., Eamets, R., Varblane, U., Trasberg, V. Rahvamajandus: makrotasand II. Tartu: OÜ ERIC 1996, 276 lk. Kerem, K., Listra, L., Luiker, L., Põder, K. Makroökonoomika teooriad ja mudelid. Tallinn 1998, 286 lk. Kerem, K., Randveer, M., Mikro- ja makroökonoomika põhikursus. Tallinn 2001, 3 trükk, 179 lk. Majanduse ABC. Tallinn: Avatar OÜ 2002, 396 lk. McConnell, C
1.8. MAJANDUSTEOORIA AINE, OBJEKTI EVOLUTSIOON Koos majandusteooria arenguga muutusid ka seisukohad selle aine ja praktilise funktsiooni osas Majanduslikku mõtte peamised koolkonnad ja suunad Aine 1. Merkantilism Rahvuslik rikkus Füsiokratism Klassikaline poliitökonoomia 2. Marksism Tootmissuhted 3. Ajalooline koolkond Rahvamajandus tervikuna 4. Neokassikud (marginalistid) - mikroökonoomika Majandussubjektide käitumine, nende poolt eesmärkide saavutamise teed ja vahendid 5. Keinsism - makroökonoomika Rahvusliku majanduse kui terviku funktsioneerimine 6. Institutsioonilis-sotsioloogiline suund Institutsioonid ja institutsionaalsed muutused 7
ulu ATC TC/TP Piirkul - 1 3 5 7 u (MC) TC/ TP Kasu -2 (= 5 6 0,99 -10 m -TC) Püsiku 2 2 2 2 2 lud FC Optimaalne tootmiskogus on 2 ja selle hind on 6 (piirkulu lähedane piirtuluga ja selle juures kõige suurem kasum) Makroökonoomika - VIII loeng. Rahvamajandus · Mitte ükski majandusagent (firma, kodumajapidamine) ei tegutse isoleeritult. · Majandusagentide tegevus on vastastikku seotud. · Majandusagentide omavaheliste seoste iseloomustamiseks kasutatakse majandusteoorias ringkäigu mudelit. · Kulude ja tulude ringkäik on makroökonoomika teooria üks baaskontseptsioone. · Ringkäigu mudel võimaldab tuletada kindlaid makroökonoomilisi seoseid.
Võtmepositsioonidele kohalikus administratiivaparaadis määrati eelkõige venelasi ja venemaaeestlasi. Kolme aasta jooksul, 19441947, viisid okupatsioonivõimud läbi uue nõukogude maareformi. Taasnatsionaliseeritud maadel rajati lisaks olematu tootmisvõimsusega väiketaludele ka riigimajandeid -- sovhoose -- või jäeti need lihtsalt sööti. Maareformi üks põhieesmärke oli eesti maarahva lõhestamine ja nõukogude võimule lojaalse uusmaasaajate kihi kujundamine. Kogu Eesti rahvamajandus integreeriti impeeriumi majanduskompleksi, mida arendati viie aasta plaanide alusel. Majanduse erasektor likvideeriti pea täielikult. Erilise innuga taastas ja laiendas Nõukogude võim Eesti raske- ja mäetööstust: Kirde-Eesti põlevkivikaevandusi ja -elektrijaamu oli Moskvale vaja eeskätt Leningradi piirkonna varustamiseks elektri, põlevkivigaasi ja mitmete esmatarbekaupadega, ent samavõrd ka Eesti kindlamaks sidumiseks Venemaaga tööjõu massilise sisserände abil Eestisse
mõjutavad konkreetseid valikuid ja kuidas turg koordineerib erinevate otsustajate valikuid. Põhirõhk on mikroökonoomikas hüvise hinna uurimisel, tema kujunemisel ja tema mõju väljaselgitamisel tootmismahule mingi hüvise turul. Ta on seotud selliste nähtuste uurimisega nagu nappus, valik, alternatiivkulu, piirkulu jne. Makroökonoomika on majandussüsteemi kui terviku teoreetiline käsitlus ning tema uurimisobjektiks on kogu rahvamajandus. Makroökonoomika analüüsib rahvamajanduses toimuvaid majanduslikke protsesse ja püüab leida vastust küsimusele, kuidas parimal viisil saavutada majanduse nelja põhilist eesmärki: majanduskasvu, stabiilset hinnataset, tööhõivet ja välismajanduse tasakaalustatust. Makroökonoomika tähtsaim näitaja on rahvamajanduse kogutoodang RKT Rahvamajanduse kogutoodang (RKT) on majanduses teatud ajaperioodil toodetud lõpphüviste summa, millele on juurde arvatud ekspordi ja impordi saldo.
mõjutavad konkreetseid valikuid ja kuidas turg koordineerib erinevate otsustajate valikuid. Põhirõhk on mikroökonoomikas hüvise hinna uurimisel, tema kujunemisel ja tema mõju väljaselgitamisel tootmismahule mingi hüvise turul. Ta on seotud selliste nähtuste uurimisega nagu nappus, valik, alternatiivkulu, piirkulu jne. Makroökonoomika on majandussüsteemi kui terviku teoreetiline käsitlus ning tema uurimisobjektiks on kogu rahvamajandus. Makroökonoomika analüüsib rahvamajanduses toimuvaid majanduslikke protsesse ja püüab leida vastust küsimusele, kuidas parimal viisil saavutada majanduse nelja põhilist eesmärki: majanduskasvu, stabiilset hinnataset, tööhõivet ja välismajanduse tasakaalustatust. Makroökonoomika tähtsaim näitaja on rahvamajanduse kogutoodang. Rahvamajanduse kogutoodang (RKT) on majanduses teatud ajaperioodil toodetud lõpphüviste summa, millele on juurde arvatud ekspordi ja impordi saldo.
seda, kuidas nende tegurite muutused mõjutavad konkreetseid valikuid ja kuidas turg koordineerib erinevate otsustajate valikuid. Põhirõhk on mikroökonoomikas hüvise hinna uurimisel, tema kujunemisel ja tema mõju väljaselgitamisel tootmismahule mingi hüvise turul. Ta on seotud selliste nähtuste uurimisega nagu nappus, valik, alternatiivkulu, piirkulu jne. Makroökonoomika on majandussüsteemi kui terviku teoreetiline käsitlus ning tema uurimisobjektiks on kogu rahvamajandus. Makroökonoomika analüüsib rahvamajanduses toimuvaid majanduslikke protsesse ja püüab leida vastust küsimusele, kuidas parimal viisil saavutada majanduse nelja põhilist eesmärki: majanduskasvu, stabiilset hinnataset, tööhõivet ja välismajanduse tasakaalustatust. Makroökonoomika tähtsaim näitaja on rahvamajanduse kogutoodang. Rahvamajanduse kogutoodang (RKT) on majanduses teatud ajaperioodil toodetud lõpphüviste summa, millele on juurde arvatud ekspordi ja impordi saldo.
tegurite muutused mõjutavad konkreetseid valikuid ja kuidas turg koordineerib erinevate otsustajate valikuid. Põhirõhk mikroökonoomikas on hüvise hinna uurimisel, tema kujunemisel ja tema mõju väljaselgitamisel tootmismahule antud hüvise turul. Ta on seotud selliste nähtuste uurimisega nagu nappus, valik, alternatiivkulu, piirkulu jne Makroökonoomika on majandussüsteemi kui terviku teoreetiline käsitlus ning tema uurimisobjektiks on kogu rahvamajandus. Makroökonoomika analüüsib rahvamajanduses toimuvaid majanduslikke protsesse ja püüab leida vastust küsimusele, kuidas parimal viisil saavutada majanduse nelja põhilist eesmärki: majanduskasvu, stabiilset hinnataset ja tööhõivet ning välismajanduse tasakaalu. Makroökonoomika tähtsaim näitaja on rahvamajanduse kogutoodang. Rahvamajanduse kogutoodang (RKT) on majanduses teatud ajaperioodil toodetud
mingisuguseid vabrikute juhtimise kogemusi. 1918 kevadel toimus senises tööstuspoliitikas pööre. Kõrgema Rahvamajandusnõukogu (VSNH) asutamine, esimeheks sai Aleksei Rõkov, üks vasakpoolsete kommunistide eestvedaja. Nüüd pidi tegema ise kannapöörde ja hakkama juurutama riigikapitalismi, riigi rolli suurendamist tööstusettevõtete juhtimises jne. Sellele allusid vaid tööstusettevõtted, mitte kogu rahvamajandus. Esialgu tundus, et VSNH-st võib veel asja saada. Senine asjatundmatus hakkas asenduma riiklikult ette määratud maj poliitikasse. Rahvamajandusnõukogu hakkas muutuma ennenägematuks bürokraatlikuks monstrumiks, allutati NL tööstus harude kaupa oma kontrolliks- metallurgiatööstuse peavalitsus jne. Loodi kohalikke VSNH-sid kõigis suuremates linnades, kubermangudes. 1918 lõpus hakkas tunda andma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
