Majanduspoliitika alused Kordamisküsimuste vastused 1. Majanduspoliitika teooria ja koht sotsiaalteaduste süsteemis Majanduspoliitika kuulub majandusteaduste hulka ja on sarnaselt teiste majanduse valdkondadega ning distsipliinidega tihedalt seotud teiste ühiskonnateadustega. Seega majanduspoliitika hõlmab majanduspoliitiliste eesmärkide, abinõude ja strateegiate uurimist, samuti ka majandusliku arengu prognoosi. Uuritakse küsimusi, mis puudutavad eesmärkide püstitamist, otsustusprotsessi, konfliktide lahendamist ja koordineerimisprobleeme. Lisaks püüab majanduspoliitika teooria olla nõuandjaks poliitikategijatele otsuste langetamisel. Eesmärgiks on praktilise majanduspoliitika tõhustamine tehes eesmärgid selgepiirilisemateks, parandades otsustusprotsessi, konfliktsituatsioonide lahendamist jne. 2. Majanduspoliitika teooria ja praktika seosed Majanduspoliitika puhul on oluline rõhutada selle tihedat seotust majandusteooriaga. Ma...
kõigi liikmevaluutade vahel, mis määras kohustusliku interventsiooni. · Euroopa valuutaühik (ECU) arveldusühik, mille põhjal arvutati valuutade keskkursse, mida omakorda kasutati EMS'is osalevate valuutade kahepoolsete kursside arvutamiseks. · Finantseerimine ERM'i liikmetel oli ligipääs erineva kestusega krediidivõimalustele, mis võimaldas jooksevkonto defitsiidis olevatel riikidel kaitsta oma vahetuskursi tasakaalu. 7. Euroopa majandus- ja rahaliit 1989. aastal otsustati luua majandus- ja rahaliit. Funktsioonideks on liikmesriikide majandus- poliitika kooskõlastamine ning EL ühtne majanduspoliitika. Liitumiseks on vajalik välja töötada majanduspoliitiline programm, ühtlustada seadusandlus, täita Maastrichti kriteeriumid: · inflatsioon ei tohi ületada 1,5% liidu kolme kõige madalama inflatsiooniga riikide keskmist · pikaajalised intressid mitte rohkem kui 2% võrra · eelarve defitsiit kuni 3% SKP-st
IMF Rahvusvaheline Valuutafond; loomises lepiti kokku 1944. -185 liiget; Eesti liitus 1992 - rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega tegelev organisatsioon - peamised tegevusvaldkonnad: majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi - peakorter Washingtonis 35. Euroopa Liidu 4 vabadust: KAUPADE, KAPITALI, TEENUSTE JA ISIKUTE vaba liikumise tagamine ELi liikmesriikide piires. EMU Euroopa Majandus- ja Rahaliit (1988) Võeti kasutusele ühine raha ja rahapoliitika; riigid hakkasid majanduspoliitikat omavahel rohkem koordineerima. Euro: 1999, 1.jaan. esmakordselt arveldusrahana käibel 2002, 1.jaan. sularahana käibel Hetkel on euro kasutusel 16 ELi liikmesriigis: Belgia, Saksamaa, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Küpros, Luksemburg, Malta, Madalmaad, Austria, Portugal, Sloveenia, Slovakkia ja Soome
Uus Euroopa Ühendus Ühine välis- ja julgeoleku poliitika Koostöö õigus- ja siseasjades Riikideülene Valitsuste vaheline koostöö Valitsuste vaheline koostöö Endiste EÜ leppingute Euroopa Poliitilise Koostöö Koostöö politsei, arendamine arendamine immigratsiooni, asüüli, justiitsküsimustes Majandus- ja Rahaliit WEU Lepingu kokkuvõtvad artiklid Uute liikmeste vastuvõtmist sätestav artikkel I sammas: Uus Euroopa Ühendus • Subsidiaarsuse põhimõte • Euroopa Liidu kodakondsus (art. 17-22) • õigus valida ja saada valituks kõikide liikmesriikide kohalikel valimistel Euroopa Liidu põhikursus • õigus valida ja saada valituks Euroopa Parlamendi valmistel (art.19 end. 8b) • konsulaarlepe (art. 20, end. 8c)
Lisaks kaheteistkümnele euroala riigile on veel seitse Euroopa Liidu riiki, sealhulgas Eesti, juba ERM2 liikmed. Seega peaks euroala laienema lähema viie aasta jooksul mitme riigi võrra. KUST ON VÕIMALIK LEIDA LISAINFORMATSIOONI EURO TULEKU KOHTA EESTIS? Kas ja kus on võimalik lugeda Eesti eurole ülemineku plaani? Eurole ülemineku plaaniga on võimalik tutvuda Eesti Panga koduleheküljel www.eestipank.info MUUD KASULIKKU Mis asi on Euroopa Majandus- ja Rahaliit (EMU)? 1992. aastal sõlmisid Euroopa Liidu liikmesriigid Maastrichti lepingu, millega pandi alus Euroopa ühise majandus- ja rahaliidu loomisele. Selle tulemusena pidi Euroopas kasutusele võetama ühisraha. Ühisraha pidi andma ühtsel turul kauplejatele ühtse hinnaskaala ja maksevahendi, mis pidi oluliselt lihtsustama ja elavdama kaubavahetust liikmesriikide vahel. Ettevalmistus toimus kolmes etapis, millest viimane algas 1999. aastal euro loomise ja ühtse rahapoliitika algusega.
õigusalast koostööd kriminaalasjades. Sammaste kohal olev katus kujutab kolme poliitikavaldkonna jaoks ühiseid sätteid, st ELi institutsioonidega - nõukogu, komisjoniga jt - seotud sätteid, mida kohaldatakse asjaomasest poliitikavaldkonnast olenemata. Kolme samba vundamendi moodustavad asutamislepingute muutmisega, uute liikmete vastuvõtmisega jms seotud sätted. 1. sammas Euroopa ühendused Tolliliit, Euroopa rahaliit ja siseturg, põllumajanduspoliitika ja kaubanduspoliitika Riigiülene koostöö - transport - haridus ja kultuur - tarbijakaitse - tervishoid - teadusuuringud ja keskkond - tööhõive - sotsiaalpoliitika - varjupaigapoliitika - piirikontroll - sisserändepoliitika 2. sammas Ühine välis- ja julgeolekupoliitika Valitsustevaheline koostöö 3. sammas Politseikoostöö ja õigusalane koostöö kriminaalasjades Valitsustevaheline koostöö - õigusalane koostöö kriminaalasjades
Eri aegadel loodi nende juurde veel kolm organisatsiooni: Rahvusvaheline Rahanduskorporatsioon (International Finance Corporation, 1956), Investeeringute Tagamise Mitmepoolne Agentuur (Multilateral Investment Guarantee Agency, 1985) ja Investeerimisvaidluste Lahendamise Rahvusvaheline Keskus (International Centre for Settlement of Investment Disputes, 1965). Kõiki neid viit organisatsiooni ühtekokku nimetatakse Maailmapanga Grupiks. 37. Euroopa valuutasüsteem 38. Euroopa rahaliit 1.jaanuaril 1999 võtsid 11 Euroopa Liidu liikmesriiki kasutusele ühise raha euro. Rahvusvaluutad kaovad järk-järgult käibelt ning nende asemele tuleb rahaühik, mille kehtivuspiirkond haarab kolmandiku Euroopast, peaaegu poole Euroopa rahvastikust. Euro on rahvusvaheliste rahaturgude üks juhtivaid vääringuid. 39. Euroopa vahetuskursi liit 40. Euroopa keskpank Euroopa Keskpank on Euroopa Liidu institutsioon, mis vastutab euroala rahapoliitika eest
1978 otsustati see süsteem jätta püsima (kehtib ka praegu). Valuutakomitee süsteem 1992 (vt töölehte Valuutakomitee iseloomulikud jooned) Fikseeritud rahasüsteem. Esindajaks on ka Eesti. B.Woodsi süsteemi kokkuvarisemine sundis ka Euroopa riike otsima oma süsteeme. 60ndate lõpul tahtsid luua Euroopa valuutasüsteemi. 1969 a Euroopa Ühendus tegi ettepaneku juhtida töögruppi, kes töötaks välja Euroopa valuutasüsteemi. EMU Euroopa rahaliit. Verneri plaani nime all tuntud, nägi ette etapiviisiliselt üle minna Euroopa ühisrahale. 1973-1976 vallandus majanduskriis. Iisraeli-Araabia sõda. Nafta hinnatõus (neljakordne). Hakati otsima alternatiivallikaid ning Euroopa valuutasüsteemi loomine jäi sinna paika. EUROOPA VALUUTASÜSTEEM (EMS) vt töölehte Majandus-ja valuutaliit 1964 võeti kasutusele VMNi maades ühine arveldusühik ülekande rubla. 1 dollar= 90 kopikat ehk 0,9 rubla.
3.Eelotsuse küsimuse vormistab liikmesriigi kohus otsusena või määrusena (sõltub liikmesriigi menetlusõigusest). SELGITA MÕISTEID: ÜHISTURG, SISETURG, TOLLILLIIT- Ühisturg tähendab sisuliselt omavaheliste tollibarjääride likvideerimist selleks, et tagada kaupade vaba liikumine. Ühisturg: Legaaldefinitsioon puudub. Endise EÜ asutamislepingu art 2 sätestas, et EÜ ülesanne on luua ühisturg ning majandus- ja rahaliit. Ühisturu loomine oli seega EÜ põhiülesanne, mis hõlmas 4 põhivabaduse kindlustamist ja ühiste poliitikate arendamist. Lissaboni lepingu järgselt muudetud EL-i aluslepingutes mõistet "ühisturg" enam ei kasutata. Siseturg on sisepiirideta ala, kus kaubad, isikud, teenused ja kapital liiguvad vabalt. Siseturg on liidu ja liikmesriikide jagatud pädevuses. Siseturg on kitsam mõiste kui ühisturg, sest siseturg ei hõlma ühenduse poliitikaid, vaid ainult nelja põhivabadust.
· Euroopa Nõukogu (CE) · Euroopa Liit (EL) · Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) · Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO) · Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) · Schengeni konventsioon · Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) · Austraalia grupp (AG) · Rahvusvaheliste Arvelduste Pank (BIS) · Musta mere majanduskoostöö organisatsioon (BSEC) · Majandus-ja rahaliit (EMU) · Euro-Atlandi Partnerlusnõukogu (EAPC) · Euroopa Rekonstruktsiooni-ja Arengupank (EBRD) · Euroopa Investeerimispank (EIB) 11 · Euroopa Tuumauuringute Organisatsioon (CERN) · Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) · ÜRO Toidu-ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) · Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur (IAEA) · Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni-ja Arengupank (IBRD)
Kordamisküsimused õppeaines "Rahanduse alused" 1. Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? · Peab olema riik · Kaubalis-rahalised suhted peavad olema valitsevad 2. Rahanduse mõiste. Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. Rahanduse uurimisobjektiks on rahavoogude jaotumine ajas ja majandussubjektide vahel. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad? Millega tegelevad? · Majandusteoreetiline rahandus huvi on siin suunatud raha- ja kapitaliturgudele, finantsvarade pakkumisele, nõudlusele ja hindadele ja finantsinstrumentidele, mille puhul on oluline nende seotud pikemate ajavahemike ning riskiga. Tähtsamate valdkondadena nähakse finantsturu efektiivsuse küsimusi, tulu (määra) ja riski kaksikprobleemi, optsioonide hindamis...
Vali üks vastus. a. 1952 Väär b. 1990 Väär c. 1940 Väär d. 1949 Õige Question 3 Punktid: 1/1 Millal esmakordselt mainitakse Euroopa Liidu ideed? Vali üks vastus. a. 14.sajandil Õige b. 18.sajandil Väär c. 20.sajandil Väär d. 16.sajandil Väär Question 4 Punktid: 1/1 Mis on Lääne-Euroopa Liit? Vali üks vastus. a. Euroopa Ühendus Väär b. Euroopa Kaitseühenduse Liit Õige c. Euroopa Rahaliit Väär d. Euroopa Liit Väär Question 5 Punktid: 1/1 Millised riigid olid Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutajad? Vali üks vastus. a. Prantsusmaa, Saksamaa, Inglismaa Väär b. Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Holland, Belgia, Luksemburg Õige c. Prantsusmaa ja Inglismaa Väär d. Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Inglismaa Väär Question 6 Punktid: 1/1 Mis oli Pan-Euroopa liikumise eesmärk? Vali üks vastus. a
Uus Euroopa Ühendus Ühine välis- ja julgeoleku poliitika Koostöö õigus- ja siseasjades Riikideülene Valitsuste vaheline koostöö Valitsuste vaheline koostöö Endiste EÜ leppingute Euroopa Poliitilise Koostöö Koostöö politsei, arendamine arendamine immigratsiooni, asüüli, justiitsküsimustes Majandus- ja Rahaliit WEU Lepingu kokkuvõtvad artiklid Uute liikmeste vastuvõtmist sätestav artikkel I sammas: Uus Euroopa Ühendus · Subsidiaarsuse põhimõte · Euroopa Liidu kodakondsus (art. 17-22) · õigus valida ja saada valituks kõikide liikmesriikide kohalikel valimistel Euroopa Liidu põhikursus · õigus valida ja saada valituks Euroopa Parlamendi valmistel (art.19 end. 8b) · konsulaarlepe (art. 20, end. 8c)
Uus Euroopa Ühendus Ühine välis- ja julgeoleku poliitika Koostöö õigus- ja siseasjades Riikideülene Valitsuste vaheline koostöö Valitsuste vaheline koostöö Endiste EÜ leppingute Euroopa Poliitilise Koostöö Koostöö politsei, arendamine arendamine immigratsiooni, asüüli, justiitsküsimustes Majandus- ja Rahaliit WEU Lepingu kokkuvõtvad artiklid Uute liikmeste vastuvõtmist sätestav artikkel I sammas: Uus Euroopa Ühendus · Subsidiaarsuse põhimõte · Euroopa Liidu kodakondsus (art. 17-22) · õigus valida ja saada valituks kõikide liikmesriikide kohalikel valimistel Euroopa Liidu põhikursus · õigus valida ja saada valituks Euroopa Parlamendi valmistel (art.19 end. 8b) · konsulaarlepe (art. 20, end. 8c)
Uus Euroopa Ühendus Ühine välis- ja julgeoleku poliitika Koostöö õigus- ja siseasjades Riikideülene Valitsuste vaheline koostöö Valitsuste vaheline koostöö Endiste EÜ leppingute Euroopa Poliitilise Koostöö Koostöö politsei, arendamine arendamine immigratsiooni, asüüli, justiitsküsimustes Majandus- ja Rahaliit WEU Lepingu kokkuvõtvad artiklid Uute liikmeste vastuvõtmist sätestav artikkel I sammas: Uus Euroopa Ühendus · Subsidiaarsuse põhimõte · Euroopa Liidu kodakondsus (art. 17-22) · õigus valida ja saada valituks kõikide liikmesriikide kohalikel valimistel Euroopa Liidu põhikursus · õigus valida ja saada valituks Euroopa Parlamendi valmistel (art.19 end. 8b) · konsulaarlepe (art. 20, end. 8c)
Seadus Eesti krooni tagamisest fikseerib seotud vahetuskursi valitud ankurvaluuta suhtes, välistab krooni devalveerimise hetketujude mõjul ja seab keskpangale emissioonipiirangud kroone tohib emiteerida ainult vastavalt kattevara suurenemisele (Hagelberg, Pollisinski 1999, lk. 38-39). Ühinemine Euroopa Liiduga puudutab otseselt ka Eesti Panka. Eesti Panga töövaldkonda Eesti lähenemisel Euroopa Liidule puudutab eelkõige Euroopa Majandus- ja Raha-liidu teine pool rahaliit. Lühidalt öeldes tähendab see ühisraha sisseviimist ja ühtset rahapoliitikat, esialgu küll meiepoolset ettevalmistust selleks (Hagelberg, Pollisinski 1999, lk. 58). 14 Euroopa rahaliiduga ühinemine on meie lõppeesmärk. See tähendab teatud väga rangetest piirajatest kinnipidamist, mille hulgas on hinnaindeksi kasv ja eelarve puudujääk. See, kas meid peetakse eurorahaga ühinemiseks kõlbulikuks, sõltub
· EL roll maailmakaubanduses 17. EL konkurentsipoliitika: põhivaldkonnad · Eesmärgiks konkurentsi toetamine ja konkurentsi moonutamise takistamine · Suunatud EL tasandi toimuvale kaubavahetusele ja ei puuduta liikmesriikide sisest konkurentsipoliitikat 18. Riigiabi (mõiste) · igasugune riiklik abinõu, mis (ükskõik millises vormis) vähendab ettevõttele pandud koormust ja sellega kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust EUROOPA MAJANDUS- JA RAHALIIT 19. Majandus- ja Rahaliidu olemus · Koosneb kahest lahusolevast poliitikaalast majanduspoliitikast ja rahapoliitikast. · Mõlemad on küll teineteisega seotud aga majanduspoliitika jääb enamasti liikmesriikide pädevusse (valitsustevaheline koostöö) ja rahanduspoliitikat juhitakse enamasti ühise rahapoliitika süsteemi kaudu (rajaneb rahvaülesel tasandil ellu viidud rahapoliitikal ja ühisel rahal ning tugineb EL õigussüsteemile = riikideülene koostöö)
1986 liitusid Hispaania ja Portugal 1986 kirjutasid 12 riiki alla Euroopa aktile, millega kujunes lõplikult välja Ühisturg, algas Euroopa ühine koostöö keskkonnakaitse alal, lisaks Euroopa Liidu institutsioonide reform. Ühisturg muutus Euroopa Ühenduseks EUROOPA LIIDU LOOMINE V 1987-1995 Berliini müüri langemine, Ida-Euroopa kommunismi kokkuvarisemine. Perioodi eesmärgiks korraldada ümber põllumajanduspoliitika, luua majandus- ja rahaliit, kaotada piirikontroll, kujundada ümber sotsiaal-, keskkonna, julgeoleku- ja välispoliitika 1990 loodi Loode-Euroopa rekonstruktsiooni ja arengupank Kesk- ja Ida-Euroopa riikide järeleaitamiseks 1990 Schengeni leping piirikontrollide kaotamise kohta, rakendus 1995 1992 7. veebruaril kirjutati alla Maastrichti lepingule: otsustati Euroopa Ühenduse ümbernimetamine Euroopa Liiduks, määrati kindlaks üleminek uuele ühisrahale eurole, asutati Euroopa keskpank
EL Nõukogu ehk Ministrite Nõukogu Seadusandlik organ (võtab õigusaktid vastu) liikmesriikide huvide esindaja Euroopa Parlament Osaleb seadusandluse vastuvõtmises (erinevad menetlused), aga ise õigusakte vastu võtta ei saa!!! EL kodanikkonna esindaja 120. Tutvusta EL peamisi poliitikavaldkondi. Siseturg + konkurentsipoliitika - "4 vabadust" Majandus- ja Rahaliit ühisraha EURO Ühine põllumajanduspoliitika Regionaalpoliitika struktuurifondid, abirahad Keskkonnapoliitika Sotsiaalpoliitika II sammas: ühine välis- ja julgeolekupoliitika III sammas: koostöö õigus- ja siseküsimustes.
järgimisele kaasa aitamine. Kandidaatriikidel peavad olema vastavad haldusorganid, kes on võimelised rakendama ja haldama Euroopa Liidu õigustikku. Olulisemad poliitikavaldkonnad: · Ühisturg (kaupade, teenuste, kapitali · Ühine põllumajanduspoliitika ja tööjõu vaba liikumine) · Keskkonnapoliitika · Majandus- ja rahaliit · Regionaalpoliitika · Isikute vaba liikumine · Innovatsioonipoliitika · Majandus- ja konkurentsipoliitika · Kaitse- ja välispoliitika · Justiits- ja siseküsimused · Arengupoliitika ja inimõigused Euroopa Komisjon: Euroopa Komisjon (European Commission) täidesaatev võim; Seadusandluse
vältida likviidsuskriisi ning selle võimalikku negatiivset mõju majanduskasvule ja teistele riikidele. Riigivõimude oskusteabe tugevdamiseks majanduspoliitika planeerimise ja rakendamise osas pakub tehnilist abi. Euroopa Liidu eelarve- ja rahapoliitika Liikmesriikide majandus- ja rahasüsteemide ühtlustamiseks ning stabiliseerimiseks loodi 1979. Aastal Euroopa Rahasüsteem. Kõigi liikmesriikide valuutakursi põhjal loodi arvestuslik koondühik ECU. Euroopa Rahaliit sai teoks Maastrichti lepinguga ning 1999. aastal võeti kasutusele ühisraha euro, esialgu küll elektroonilisel kujul. Euro rahatähed tulid käibele 2002. aastal. Euroopa Liidul on ühine eelarve, millesse panustavad liikmesriigid. Maksupoliitika on EL-s liikmesriikide endi otsustada. Samas ei tohi teiste liikmesmaade tooteid samasugustest omamaistest toodetest kõrgemalt maksustada.
kui EL-i olulised abiinstitutsioonid. Euroopa Ühenduse juhtide üha süvenev soov siduda pidevalt tugevneva majandusega rikas Saksamaa veelgi enam Euroopa Ühendusega sundis Euroopa Komisjoni presidenti Jacques Delors`i 1988.aastal komplekteerima ja käivitama töörühma Ühenduse ühisraha kiireks kasutuselevõtuks. Vastav plaan valmis töörühmal 1989. aastal ning sellega asusid kohe tööle valitsustevahelised konverentsid. Tulemiks oli Rooma lepingu lisa, mis nägi ette asutada Euroopa Rahaliit (European Monetary Union), kes korraldaks ühisraha kasutuselevõtu Rahaliidu arenguplaani kolmandas etapis. Juba 1991.aastal vormistas Euroopa Ülemkogu kõik need Euroopa Rahaliidule seadusliku ja institutsioonilise aluse pannud kokkulepped ühiseks dokumendiks, mis võtsid enda alla 91 lehekülge. Kui selle järgi Euroopa Rahaliidu (EMU) loomise esimesel etapil 1990-1993 loodi lõplikult ühtne turg ja kaotati liikmesmaade vahelised valuutatehingute piirangud, siis teine etapp kohustas 1.
tegurid põhjustasid inflatsiooni, mille tulemuseks oli majanduse ülekuumenemine. Tööjõupuuduse leevendamiseks hakati tööle võtma sisserändajaid (nt türklased Saksamaale 1960. aastatel), mis tõi majanduskriisi ajal uusi probleeme, immigratsiooni hakati piirama. Immigrantidega seotud probleemid on praeguseni Euroopa Liidus väga teravad, nagu moslemite mäss Prantsusmaal 2005. a sügisel. 1969. a toimus Haagi tippkohtumine, otsustati luua Euroopa majandus- ja rahaliit. Suurbritannia, Iirimaa ja Taani liitumine tõstis EMÜ tähtsust märgatavalt, kuid EÜ areng seiskus 1970. aastatel Euroopat tabanud kütusekriisi tagajärjel. Majanduskriis Majanduslangus sai alguse 1973. a, kui naftatootjate kartell OPEC otsustas kehtestada naftale transpordimaksu. 1970. a maksis naftabarrel 2,53 dollarit, 1973. a naftahind neljakordistus, 1980. aastate lõpul maksis barrel juba 41 dollarit. See aitas naftatootjatel rikastuda ja Lähis-Ida riikide
põhjustasid inflatsiooni, mille tulemuseks oli majanduse ülekuumenemine. Tööjõupuuduse leevendamiseks hakati tööle võtma sisserändajaid (nt türklased Saksamaale 1960. aastatel), mis tõi majanduskriisi ajal uusi probleeme, immigratsiooni hakati piirama. Immigrantidega seotud probleemid on praeguseni Euroopa Liidus väga teravad, nagu moslemite mäss Prantsusmaal 2005. a sügisel. 1969. a toimus Haagi tippkohtumine, otsustati luua Euroopa majandus- ja rahaliit. Suurbritannia, Iirimaa ja Taani 11 liitumine tõstis EMÜ tähtsust märgatavalt, kuid EÜ areng seiskus 1970. aastatel Euroopat tabanud kütusekriisi tagajärjel. Majanduskriis Majanduslangus sai alguse 1973. a, kui naftatootjate kartell OPEC otsustas kehtestada naftale transpordimaksu. 1970. a maksis naftabarrel 2,53 dollarit, 1973. a naftahind neljakordistus, 1980. aastate lõpul maksis barrel juba 41 dollarit
juba ühise valuuta kehtestamise hetkel oli selge, et see ei võimalda vastata kõikide liikmesriikide ning sotsiaalsete huvigruppide huvidele. Samas aga poliitilisest aspektist ei võimalda üksnes majanduslik jätkusuutlikkus ja stabiilsus toota poliitilist populaarsust ja valijate toetust. Seda saab samuti tagada piiratud või ajutise valitsuse ülekulu ning kõrge elatustaseme koosmõjul ning seda eriti, kui on olemas rahaliit, mis võimaldab võib nautida võla-rahastatud heaolu kauem, kui see oleks võimalik moonutamata turutingimustel. Limiteeritud ülekulu rahaliidu sees, võivad toetada lühikesel perioodil ka laenuandjad, juhul kui riskid on kehtestatud ühisraha tõttu vähenenud ning kasumiootus on tasakaalustatud eelarve ja madala võlaga riikide kohalikest maksudest kõrgem. Turu tagasiside selles olukorras oleks ühisraha poolt piiratud ning turu
Teise maailmasõja järel kasvas lääneriikide edukus väga kiiresti. 1968 tolliliidu loomine sisetollid kaotati, välistollid ühtlustati (kaupade vaba liikumine). Tolliliidu loomisega kaasnes kuue liikmesriigi kiire majanduslik areng, 1950-1962 kasvas Lääne- Euroopa tööstustoodang 80 protsenti. 1958-1970 kuuiku kaubavahetus ülejäänud maailmaga kolmekordistus, omavahel aga kuuekordistus. 1969 Haagi tippkohtumine, otsustati luua Euroopa majandus- ja rahaliit. Suurbritannia, Iirimaa ja Taani liitumine tõstis EMÜ tähtsust märgatavalt, kuid EÜ areng seiskus 1970. aastatel Euroopat tabanud kütusekriisi tagajärjel. Majanduslangus sai alguse Araabia maade algatatud naftaboikotist. Koos nafta hinnaga kasvasid hüppeliselt inflatsioon ja tööpuudus. 1972.a ütlesid norralased referendumil "ei". 1970. aastail muudeti ühenduste valitsusjuhtide ja riigipeade kohtumised regulaarseks. Suured teened on sel ajal tegutsenud Saksa kantsleril Willy Brandtil
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
