Pärtliöö Prantsusmaal Koostanud: Marjanne Mändmets Pärtliöö veresaunaks kutsutakse hugenottide massilist tapmist Pariisis.Aset leidsis too sündmus ööl vastu 24.augustit 1572(pärtlipäeval) ja järgnenud päevil. Pärtliöö veresaun (http://www.millikin.edu/history/civilconflict/photo4.html) Katoliiklsed korraldasid Pärtliöö Katariina di Medici ja Guise`ide algatusel. Algatasid nad selle seepärast,et hävitada oma poliitilisi vastaseid,ning et kuningas Charles IX vabastada hugenottide küüsist. Catarina de' Medici (http://et.wikipedia.org/wiki/Caterina_de%27_Medici) Teades fakti,et hugenottide ladvik oli seoses nende juhi Navarra Henri ja kuninga õe Marguerite de Valois´ pulmadega Pariisi
1534. aastal kinnitas parlament kuninga kirikupeaks. Inglise kirik lahkus Rooma alluvusest. ** Järgnevatel aastatel suleti Inglismaal kõik kloostrid. Kuninga valitsusaja lõpuks kujunes Inglismaal välja anglikaani kirik. Kuigi õpetus muudeti protestantlikuks, sarnases jumalateenistus siiski katoliku kiriku omaga. Missad asendati ladinakeelsetest inglisekeelsete vastu. · Millal toimus Prantsusmaal pärtliöö ja milles see seisnes? Pärtliöö toimus 24. augustil 1572. aastal. See korraldati katolikklaste poolt, et hävitada oma poliitilised vastased ja vabastada kuningas Charles IX hugenottide mõju alt. Kogu maal langes kabges kuni 10 000 hugenotti. Pärtliöö tagajärjel ususõjad ägenesid. Peale seda oli Prantsusmaa lõhestatum kui kunagi varem. · Milles seisnes vastureformatsioon? Katolik kirik vallandas vastureformatsiooni, milles võis eristada kahte suunda: 1) Katoliku kiriku otsene vastutegevus
katoliiklaste vahel. Kat. leidsid toetust Hispaanialt, hugenotid Inglismaalt ja Saksamaalt; kat. juhtisid hertsogid Guise`id ,kalviniste Navarra kun. Antoine de Bourbon,tema poeg Henri,prints Louis de Condé ja admiral G.de Coligny.U-d algasid Guise`ide korraldatud Vassy veresaunaga (1.03.1562). Hugenotid said 1570 (Saint - Germaini lepitusediktiga) usuvabaduse ning neli kindlust ( La Rochelle jt. );neis tekkis pärast Pärtliöö veresauna arvat. 1574 hugenottide riigitaoline moodustis.Vastukaaluks 1576 loodud Katoliiklik Liiga ja 1584 loodud Pariisi Liiga tungisid peale nii hugenottidele kui ka kuningavõimule (1585-89).Kun. Henri III, kes oli 1585 tühistanud kõik hugenottide õigused, mõrvati 1589. Navarra kun. Henri, saanud 1589 Pr.kun-ks (Henri IV), kindlustas trooni, siirdudes 1593 kat. usku ("Pariis on väärt ühte missat"), kuid lõpetas 1598 u-d kalvinistidele usuvabadust kindlustava Nantes`i ediktiga
aadel. Hugenottidele oli selgeks saanud, et neil ei õnnestu levitada oma usku ja poliitilisi arusaamu Prantsusmaal, niisiis lõid nad Lõuna-Prantsusmaal protestatliku konföderatsiooni, mis kujutas endast riiki riigis. Sellel riigil oli nii valitsus kui ka sõjavägi, rääkimata oma maksusüsteemist ja kirikupoliitikast. Kirikupoliitika nägi ette kirikuvarade konfiskeerimist. *Hugenottide uueks poliitiliseks püüdluseks oli kukutada Pärtliöö korraldanud Valua dünastia. Kui Charles IX 1574.aastal suri, sai Prantsusmaa kuningaks ta vend Henri III. Aastatel 1562-1589 toimus 8 kodusõda. See tähendas, et ühelgi korral ei peetud sõja lõpetamiseks sõlmitud rahulepingust kinni. 1589.aastal pärast Henri III surma läks Prantsusmaa troon Navarra Henrile ning alguse sai Burboonide dünastia. Kuid Henri IV oli hugenott, keeldus Pariis koos suure osa Prantsusmaaga teda tunnistamast.
Ameerikaks. Fernao De Magalhaes (1519-1522) Sooritas ümbermaailma reisi. 1. Maadeavastuste tulemused( vt.plit lk.42) Avastati uusi maasid ja mereteid. Samuti jõudis Euroopasse ka uusi vilju. Nagu kartul, tomat, mais ja kakao. 2. Reformatsioon(põhjus, aeg, läbiviija, Lutheri põhitõed,tegijate plidid õpik lk.51,levik teistesse Euroopa rikidesse, pilt lk. 54 ja 55, vastureformatsioon , I. Loyola, Trento kirikukogu, Pärtliöö veresaun). Reformatsioon Usupuhastus liikumine Läbiviija Martin Luther (1483-1546) Aeg 31. oktoobril 1517. aastal esitas ta oma seisukohad 95 teesina. Põhjus Luther polnud rahul pühaäriga ehk patukustutuskirjade müügiga. Nii astuski ta sellele vastu. Põhitõed Lutheri õpetus keskendus kahele põhimõttele: 1) Inimene pidi õndsaks saama vaid usu, mitte kiriku kaudu. 2) Luther kuulutas ainsaks usulise tõe allikaks pühakirja ehk piibli.
Paar aastat hiljem järgnes sama nime all antiikset Kreekat järele aimav luulekogu. Topeltpettus tuli avalikuks alles hiljem. Kaks aastat enne seda kui Victor Hugo "Cromwelli" eesõnas romantilise draama teooria sõnastab, rakendas "Clara Gazuli teater" juba samu võtteid: näidend oli kirjutatud proosas, käsitles kaasaegseid probleeme ega järginud aja ja koha ühtsuse nõuet. 1828 ilmus esimene Mérimée' ajalooline teos, talumeeste ülestõusust kõnelev "Zakerii", ning aasta hiljem pärtliöö sündmusi käsitlev romaan "Charles IX valitsusaja kroonika". Romaan ühendas oskuslikult seiklusromaani armastusromaaniga ning lisas üksikasjaliku käsitluse 16. sajandi tavadest. Oma tõelise kutsumuse leidis Mérimée aga 1829, mil ta avaldas oma esimesed jutustused ("Tamango"): nende edu oli märkimisväärne. 1834 pidas kirjanik muinsuskaitse peainspektori ametit ming kirjutas üle kahekümne jutustuse (1840 "Colomba"; 1845 "Carmen"). "Carmenil" oli peale kirjandusliku väärtuse ka
MÕISTED Indulgents patukustutuskiri, müüdi paavsti nimel raha või kirikule osutatud teenete eest. Reformatsioon-usupuhastusliikumine. Martin Lutheri algatatud katoliku kiriku vastane usu-uuendusliikumine. Protestandid reformatsiooni käigus katoliku kirikust eraldunud usuvooluude pooldajad. Augsburgi usurahu Saksamaa ühiskond oli jagunenud usuküsimuses kahte leeri. 1555. aastal sõlmitud usurahu tähendas mõlemale leerile võrdsete õiguste tagamist. Luterlased protestandid, kes lähtuvad Martin Lutheri õpetusest. Kalvinistid protestandid, kes lähtuvad Jean Calvini õpetusest. Hugenotid kalvinistliku kiriku pooldajad Prantsusmaal. Puritaanid kalvinistliku kiriku pooldajad Inglismaal. Prsbüterlased kalvinistliku kiriku pooldajad Sotimaal. Anglikaani kirik reformatsiooni käigus rajatud kuningale alluv Inglise kirik, õpetus sisult oli sisult protestantlik; kirikukorraldus Inglismaal. Dogma lause, tunnistatakse vääramatu tõena ...
USUSÕJAD PRANTSUSMAAL Inngery & Terje 16. sajandi II poolel ja 17. sajand François I (1515-1548) Tähtsam parlament ehk Pariisi parlament Suurenesid röövsõjad Itaalia sõjad lõppesid 1559. aastal KUNINGAS JA KIRIK Martin Luther (1483-1546), saksa kristlik teoloog ja augustiini munk REFERMATSIOONI ALGUS Piibli prantsuse keelde tõlkimine (1523-1528) Kuninga bibliotekaar ja printsi kavataja Pariisi Sorbonne`i ülikool HUGENOTID Hugenotid Usulised kalvinistid Poliitilised kalvinistid Sinod TEEL KODUSÕDADELE Katoliiklaste ja protestjate vahel tekkis konflikte Prantsusmaal koondus tähelepanu siseprobleemidele Prantsusmaad hakkas valitsema leskkuninganna Katariina di Medici USUSÕDADE ALGUS 1562 1570 Saint-Germaini Südametunnistuse vabadus PÄRTLIÖÖ Navarra kuninga Henri de Bour...
Nüüd said ka hugenotid kodanikuõigused. Pärtliöö prantslaste vastasseisu lõpetamiseks oli järgmine samm Henri de Bourboni ja Marguerite de Valois' abiellumine. Pulmad peeti 18. augustil 1572. Pariisis. Katariina de Medici ja Guise'id otsustasid kasutada juhust ja hugenottide juhid hävitada. Terrorit alustati ööl vastu pärtlipäeva, 24.augustil. Tapetud hugenottide arv tõusis kümnete tuhandeteni. Uued kodusõjad pärast pärtliöö massimõrva tegid hugenotid vastutasuks uue ülestõusu. Nad olid mõistnud, et neid ei ole võimalik levitada oma usu üle kogu Prantsusmaa. Nad lõid Lõuna- Prantsusmaal protestantliku konföderatsiooni, mis tähendas riiki riigis. Seal oli oma valitsus, sõjavägi, kirikupoliitika jm. Hugenotid üritasid nüüd kukutada Valois' dünastiat. Peale Charles IX surma sai uueks valitseja tema vend Henri III. Aastatel 1562-1589 peeti kokku kaheksa kodusõda
Fantainebleau asus 55km kaugusel Pariisist ja Chambord asus Loire'i jõe ääres. Mille positiivsega läks ajalukku kuningas Francois I? Ta hakkas ülistama ja jäljendama antiiki. Oli väga kultuuri- ja kunstilembeline. Ta pani ka aluse Prantsuse kuningate kunstikogule, mis asub Louvre's. Kes olid prantsuse hugenotid ja mille poolest erinesid nende vaated katoliiklastest? Hugenotid oli Calvini ideede järgijad, protestandid. Millal ja mis põhjusel toimus Pärtliöö ja kuidas see mõjutas kuningas Henry IV saatust? Pärtliöö toimus Henry IV pulmaöö ajal (ööl vastu 24.augustit 1572). Toimus sellepärast et hugenottide ja katoliiklaste vahel oli suur vaen. Katoliiklased tapsid mitu tuhat hugenotti. Henri IV hakkas katoliiklaseks. Mida sätestas Nantes'i edikt ja millised õigused said sellega hugenotid? Dateeri. Nantes'i edikt sätestas usuvabaduse. Hugenotid said õiguse elada koos katoliiklastega. Prantsusmaa pidi kaitsma hugenotte.
Ususõjad (Õp.lk 236-243) · Madalmaad kuulusid Hispaaniale. · Madalmaad soovisid vabaks saada Hispaaniast. · Madalmaad pidid Hispaaniale maksama makse, tänu sellele tekkis mäss. · 1581.a. moodustati esimene iseseisev riik Ühendatud Provintside Vabariik (tänapäeva Holland). · Ühiskonna klassid: 1) Vaimulikud 2) Aadlikud; Feodaalid 3) Lihtrahvas ANGLIKAANI KIRIK (Inglismaal) · Mary Tudor oli katoliiklane. Taastas katoliku kiriku Inglismaal. Peale M.Tudor'i surma tuli võimule Elisabeth I, kes taastas anglikaani kiriku. Hakkas võitlema nii katoliiklaste kui ka kalvinistide (puritaanide) vastu. Tema ajal rajati esimene koloonia Põhja-Ameerikasse nime Virginia (Neitsimaa). Maailmakirjanduses kirjutas Elisabethi ajastul W. Shakespeare. HUGENOTTIDE SÕJAD PRANTSUSMAAL · Reformatsioon levis Prantsusmaal enamasti kalvinismina. Neid kutsuti hugenottideks ...
luulekogu. Topeltpettus tuli avalikuks alles hiljem. Kaks aastat enne seda kui Victor Hugo "Cromwelli" eesõnas romantilise draama teooria sõnastab, rakendas "Clara Gazuli teater" juba samu võtteid: näidend oli kirjutatud proosas, käsitles kaasaegseid probleeme ega järginud aja ja koha ühtsuse nõuet. 1828 ilmus esimene Mérimée' ajalooline teos, talumeeste ülestõusust kõnelev "Zakerii", ning aasta hiljem pärtliöö sündmusi käsitlev romaan "Charles IX valitsusaja kroonika". Romaan ühendas oskuslikult seiklusromaani armastusromaaniga ning lisas üksikasjaliku käsitluse 16. sajandi tavadest. Oma tõelise kutsumuse leidis Mérimée aga 1829, mil ta avaldas oma esimesed jutustused ("Tamango"): nende edu oli märkimisväärne. 1834 pidas kirjanik muinsuskaitse peainspektori ametit ming kirjutas üle kahekümne jutustuse (1840 "Colomba"; 1845 "Carmen")
800 inimest. Sel ajal elas Pariisis umbes 200 000 inimest, 1466. aastaks oli katku surnud ca. 40 000 elanikku. Saja-aastane sõda (1337-1453) oli konflikt Prantsusmaa ja Inglismaa vahel, mille põhjustas oli Inglismaa nõudmine Prantsusmaa trooni järele. Sõja algus oli inglastele edukas ja Louis XIV viis oma residentsi Versaille lossi ning Pariis ei kaotanud pealinna staatust. 24. august 1572 toimus Pariisis nn. Pärtliöö, mille katoliiklased korraldasid, et hävitada poliitilisi vastaseid ja hugenotte. Tapeti umbes 2000 inimest. Pärtliöö tagajärjel ägenesid Prantsusmaal ususõjad. 5 Esimene rahvaloendus toimus Pariisis 1801. aastal, selle tulemusena oli rahvaarv 547 756 elanikku. 1.3. Tänapäeva Pariis 2007 aastal on Suur-Pariisi rahvaarv 12 672 000. Suur-Pariis on pealinn koos eeslinnade ja külgnevate departemangudega
Paar aastat hiljem järgnes sama nime all antiikset Kreekat järele aimav luulekogu. Topeltpettus tuli avalikuks alles hiljem. Kaks aastat enne seda kui Victor Hugo "Cromwelli" eesõnas romantilise draama teooria sõnastab, rakendas "Clara Gazuli teater" juba samu võtteid: näidend oli kirjutatud proosas, käsitles kaasaegseid probleeme ega järginud aja ja koha ühtsuse nõuet. 1828 ilmus esimene Mérimée' ajalooline teos, talumeeste ülestõusust kõnelev "Zakerii", ning aasta hiljem pärtliöö sündmusi käsitlev romaan "Charles IX valitsusaja kroonika". Romaan ühendas oskuslikult seiklusromaani armastusromaaniga ning lisas üksikasjaliku käsitluse 16. sajandi tavadest. Oma tõelise kutsumuse leidis Mérimée aga 1829, mil ta avaldas oma esimesed jutustused ("Tamango"): nende edu oli märkimisväärne. 1834 pidas kirjanik muinsuskaitse peainspektori ametit ming kirjutas üle kahekümne jutustuse (1840 "Colomba"; 1845 "Carmen"). "Carmenil" oli peale kirjandusliku
Lahku Isa saapad, eesli saba, naabri auto, osakonna juhataja. Omadus-,arv-, asesõna või muutumatu sõna+nimisõna Kirjutatakse järgnevast nimisõnast lahku:Suur maja, rõõsk koor, raske koorem, head tõugu, tol ajal, tolle aja ses suhtes, sel määral. Märkus 1.Iseseisvate nimisõnadena tarvitavad nimelähtesed sõnad Nt (diisel, morse, maraton) Märkus 2 .väiketäheline eesnimeline täiend kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku: jaaniuss, pärtliöö. Omadus-,arv-, asesõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui ta koos sellega väljendab kindlalt omaette mõistet: vanaema, elavnurk, enesekriitika, omakasu, veerandaasta. Järgneva nimisõnaga kirjutatakse alati kokku lühenenud tüvega omadussõna,samuti tegusõna tüvivorm: esmaabi, kiirrong, nüüdisaeg, sinilill, hõõrdketas, peitvara, triivjää. Kohanimede kokku-ja lahkukirjutamine 1) Kohanimi liigisõna kirjutatakse nimetuumast lahku järgmistel juhtudel
MÕISTED reformatsioon - kiriku ja ühiskonna muutmine valitsemine, poliitilise ja majandusliku võimu alal kuurvürst - riigivürst, kellel oli õigus valida kuningat Konstanzi kirikukogu - kirikukogu, kus taastati paavstivõimu ühtsuse 95 teesi - 95 ladinakeelset lauset patukaristuse kustutamise kohta(Matrin Luther) pildirüüste - rahavahulk kiskus kirikutes maha altarid, kujud ja pildid ning hävitas need anabaptistid - taasristijad; arvasid etpole vaja ei iiblit ega ülikooli ning, et kõik täiskasvanud peaks uuesti ristima Augsburgi usutunnistus - uus usutunnistus, mis määratles luterluse põhiseisukohad ja lut. kirikuteenistuse alused predestinatsiooniõpetus - ühed määratud õndsaks saama, teised hukatusele(Calvin) Rooside sõjad - Inglismaa dünastiline kodusõda manufaktuur - põllumajanduslik suurettevõte Tähekoda - erakorraline kuningakohus relvastatud salkade likvideerimise järelvalveks tarastamine - põldude muutmine karjamaadeks, mis piirat...
Usupuhastus ja reformatsioon §31 õ. lk.224-235 Usupuhastus- ristiusu õpetuse puhastamine sajandite jooksul ladestunud täiendustest ja tõlgendustest. Reformatsioon- kiriku ja ühiskonna muutumine laiemalt Usupuhastuse eeldused ja põhjused(õ.lk. 224) • Ilmaliku ja vaimuliku võimu vaheline konkurents • Katoliku kiriku moraalne allakäik • Indulgentside müük, millega rahastati kiriku ettevõtmisi • Humanismiideede levik • Renessanss, teadmiste areng • Rahvusriikide kujunemine • Kirik peab olema lihtne, odav, emakeelne • Kirikukogudus ei pea alluma Rooma paavstile Usupuhastus Saksamaal Martin Luther (1483- 1546) . • Preester, teoloog • 31.0ktoobril 1517 naelutas Wittenbergi lossikiriku uksele plakati 95 teesiga patukaristuse kustutamise kohta • Tõlkis piibli saksa keelde, mis 1534.aastal ilmus trükis. • abiellus Usupuhastus Šveitsis • Ulrich...
lõpp teha. Terroriga tehti algust 24. augustil, ööl vastu pärtlipäeva. Hugenottide elupaigad märgistati valgete ristidega ning kui hakkasid lööma kirikukellad, algas massiline hugenottide tapmine, ei halastatud ka naistele, lastele ega ka vanuritele. Pärtliööl ja järgnevatel päevadel tapeti Pariisis üle 2000 hugenoti, lisaks pandi veresaunu toime ka provintsides ning mõrvatud hugenottide arv tõusis kümnete tuhandeteni. Pärtliöö massimõrv kutsus esile Lõuna-Prantsusmaa hugenottide uue ülestõusu ning kogu Prantsusmaad puudutas nende uus poliitiline püüdlus: kukutada Pärtliöö korraldanud Valois' dünastia. Henri IV Kui Charles IX 1574. aastal suri, sai Prantsusmaa kuningaks Henri III. Aastatel 1562-1589 toimus Prantsusmaal kaheksa kodusõda, mis tähendas, et mitte kordagi ei peetud sõja lõpetamiseks sõlmitud rahulepingust kinni. Peale Henri III surma 1589. aastal sai troonile hugenott
Millisest kahest riigist said tõelised kolonisaatorid17 sajandil? Columbus, Polo, Vespucci, Magalhaes olid maadeavastajad Riigid koloniseerimise eesotsas olid Inglismaa, Holland, Prantsusmaa. Hispaania ja Portugal 37. Kuidas suhtusid eurooplased Ameerika kõrgkultuuridesse? Ameerika tsivilisatsioon oli enne eurooplaste külastust korras kui peale seda eurooplased hävitasid nende tsivilisatsiooni. 38. Reformatsioon, Martin Luther, protestantism, Augsburgi usurahu, Pärtliöö, Reformatsioon ehk usupuhastus Martin Luther pani käivitas reformatsiooni Protestantism ehk kõik katoliku kirikust lahku löödud usuvormid Augsburgi usurahu 1555. aastal ,,Kelle võim selle ka usk" Pärtliöö 1572. aasta üks verisemaid öösi, kus tapeti umbes 20000 Prantsusmaa protestanti.
Henri de Bourboni ja Charles IX õe Marguerite de Valois abiellumine. Pulmad peeti 18.aug. 1572.a. Sel puhul oli Pariisi saabunud hulganisti hugenotte. Katariina di Medici ja Guise`id eesotasa Francois de Guisi poja Henriga otsustasid kasutada juhust ja hugenottidele lõpp peale teha. Terrorit alustati ööl vastu pärtlipäeva 24. augustit. Pärtliööl ja järgmistel päevadel tapeti Pariisis üle 2000 hugenoti. Pärtliöö massimõrvale vastasid Lõuna- Prantsusmaa hugenotid uue ülestõusuga. Lõuna-Prantsusmaal loodi protestantlik konföderatsioon. Kui Chales IX 1574.a. suri, sai Prantsusmaa kuningaks Henri III. Kokku toimus aastatel 1562-1589 kaheksa kodusõda. Pärast Henri III surma 1589.a. läks Prantsuse troon Navarra Henrile ning alguse sai Bourbonide dünastia.
Abolutismi e piiramatu kuningavõimu kehtestajaks Prantsusmaal loetakse kuningas Henri IV (Navarra kuningas 1562-1610; Prantsuse kuningas 1589- 1610). Ühtlasi oli ta esimene kuningas Bourbonide dünastiast Prantsuse troonil (valitsesid 1589-1792 ja 1814-1830). Ühena hugenottide juhtidest abiellus ta 18.augustil 1572 kuningas Charles X õega, püüdes sellega lepitada hugenotte ning katoliiklasi, kuid ajendas sellega tahtmatult Pärtliöö sündmused. Ta päris 1589 pärast Henri III (valitses 1574- 1589) surma Prantsuse trooni, sest oli meesliinis tolle lähim sugulane, kuid tegelikult sai ta valitsema hakata alles pärast katoliku usku astumist 1594.a. Henri IV lõpetas 1598 Nantes`i ediktiga ususõjad, alustas Kanadasse asumaa rajamist, korrastas Prantsusmaa rahanduse, õhutas manufaktuuride rajamist, laskis ehitada teid ning kanaleid ja ajas protektsionistlikku majanduspoliitikat
Renessanss ja humanism : Francesco Petrarca-poeet. ,,Africa" Giovanni Boccaccio- ,,Decameron", mõjub inimliku elurõõmuna ränga masenduse ajal. Lorenzo Valla-paljastas Constantinuse kinkeüriku nime all tuntud võltsdokumendi Niccolo Machiavelli-uusaegsele poliitfilosoofiale alusepanija ,,Valitseja" Valitseja peab olema piiramatu võimuga, tark. Kindlameelne,kaval, vajadusel kasutama ka pettust. Valitseja ei saa kasutada ainult ausaid ja õiglaseid meetoteid. Erasmus Rotterdam- mõtleja. ,,Narruse kiitus"- naeruvääristas paljusi ühiskonnas lugupeetud ameteid ja inimtüüpe. ( Thomas More-inglise humanist. ,,Utoopia"-terav ühiskonnakriitika. William shakespear-,,Suveöö unenägu", ,,Romeo ja Julia", ,,Hamlet". Mikolaj Kopernik- taevakehad tiirlevad ümber päikese ja pöörlevad ümber oma telje. Gio...
Maadeavastused:Põhjused: 1alternatiivse meretee leidmine indiasse ja kagu-aasiasse 2tuntud kaubateed egiptuse ja punase merekaudu olid araablaste ja türklaste käes 3 ei tahetud kaotada idakaubandusest saadavat tulu, uued ühendused E: 1hisp ja portugali asend oli soodne, nii atlandi okea ja aafrika ranniku lhdal 2sealsetel rahvastel olid pikaajalised meresõidu kogemused 3tugev ja stabiilne riigivõim toetas Maadeavastuste Tagajärjed: 1silmaring avarnes 2õpiti tundma uusi maid ja maailmamerd 3euroopa kaubandus peapunkt liikus vahemerelt ning läänemerelt atlandi ookeanile 4õpiti tundma uusitaimi ja loomi 4mitmed uued haigused Kes tahtsid saksamaal reformatsiooni? Paljud Saksa vürstid tahtsid võimu suurendada ja kiriku arvel rikastuda,Aadlikud ja linnaisandad said kiriku üle võimu ja taotlesid õiguste laiendamist, Vaimulikud said abielluda ja pidada jutlusi rahvakeeles, talurahvas said nõuda tagasi kunagiste kogukonnamaade ühiskasutamise õig...
esimene Eesti-Vene rahukonverents ehk Pihkva konverents, Mahtra sõda, Nõukogude Liidu lagunemine, Prantsuse revolutsioon, Spartacuse ülestõus, Vilniuse veresaun, Yayoi periood (Jaapani ajaloos). Põhireegli kõrval aktsepteeritakse ajalookirjutuse tava kirjutada ajaloosündmuste kinnistunud nimetusi eelistatult esisuurtähega, näiteks Jäälahing, Jüriöö ülestõus, Kolmekümneaastane sõda, Laste ristisõda, Madisepäeva lahing, Põhjasõda, Pärtliöö, Rooside sõda, Seitsmeaastane sõda, Teine maailmasõda ehk II maailmasõda. Mine-liitelised teonimed, ja-liitelised tegijanimed ja lt-liitelised määrsõnad Võib kirjutada nii lahku kui ka kokku: allakukkumine või alla kukkumine, edasiarendamine või edasi arendamine, ülestõstmine või üles tõstmine, eemalseismine või eemal seismine, valmisõmblemine või valmis õmblemine, vastuvõtmine või vastu võtmine, kätteandmine või kätte andmine,
Kontrolltöö ülesanded 10.kl VARAUUSAEG I (16.sajand) Kirjelda renessansi ja humanismi põhimõtteid (4). Milles vastandus uus maailmakäsitlus sinu arvates kõige rohkem keskaegsele? Põhjenda. Antiikajale iseloomulik elu nautimine, antiikaja kunsti eeskujuks võtmine, inimese väärtustamine ja inimese võtmine kui looduse osana, teaduslik anatoomia. Iseloomusta nelja renessanssaja kirjaniku, humanisti või teadlase loomingu ja vaadete kaudu uut elukäsitlust ja maailmapilti. Kelle vaadetes avaldus uus maailmakäsitlus sinu arvates kõige selgemalt? Põhjenda. Humanist Lorenzo Valla Piibel ei ole pühakiri vaid on ajalooallikas. Bruno Meie planeet ei ole ainuke planeet. Kirjelda Suurte maadeavastuste eeldusi ja põhjuseid (4). Mis võis olla sinu arvates otsustava tähtsusega tegur maadeavastuste toimumisel? Põhjenda. Kadus kaubatee Indiaga Vahemere kaudu. Indiasse taheti otse mereteed. Portugalil olid ...
10 klass Kordamisküsimused: keskaeg 1. Dateeri keskaeg 1492. a 2. Iseloomusta märksõnadega keskaja erinevaid etappe, piiritle ajaliselt. Varakeskaeg 5-11. saj viikingid, metsik aeg, puudusid seadused, barbarite rüüsteretk Kõrgkeskaeg 11-13. saj riikide areng, keskvõim, ristisõjad, paavsti võimu suurenemine, Hiliskeskaeg 14-15. saj ketserlus, paavstivõim nõrgeneb, capitalism, bütsants langeb 3. Skisma- aeg, sisu, millised pooled kujunesid(kus asus keskus, kes juhtis) millises kirikus olid lubatud emakeelsed jumalateenistused? Skisma 1054.a, usk ja kirik lõheneb, kujunevad kaks poolt: läänekirik: Rooma paavst, ladina keelne, katolik ja idakirik: allus Konstantinoopoli patriarhile, ortodoksia, rahvuskeelne 4. 7 sakramneti ristimine, leerimine, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, abielu sõlmimine, pühadesse seisustesse pühitsemine 5. Mida tähendab Minu vasalli vasall ei ole minuvasall. kuning...
1.Maadeavastuste eeldused, põhjused ja tagajärjed E: Euroopas tunti kompassi; Euroopas leidus piisavalt merresõidukogemustega mehi; Pürenee poolsaarel leidus palju sõjakaid rüütleid; Türklaste vallutused takistasid Vahemerel kauplemist. P: Idamaid kujutati ette väga rikastena; India kaubad olid araablaste vahenduse tõttu kallid; Euroopas oli puudus väärismetallidest; Türklaste vallutused takistasid vahemerel kauplemist. Tagajärjed Euroopas: Kaubanduse raskuspunkt liikus põhja poole; Kauba- ja fondibörsi teke; Hindade revolutsioon; Aardus maailmapilt (geograafia, zooloogia, botaanika, etnoloogia); Arenes laevaehitus ja navigatsioon; Tulid juurde nt mais, süüfilis, tomat. Tagajärjed Ameerikas: Koloniseerimine (paljaksröövimine, euroopaliku elulaadi pealesurumine, kristianiseerimine, kohaliku elulaadi/kultuuri hävitamine); Tulid juurde nt ...
Varauusaeg Maadeavastuste põhjused ja eeldused ning tulemused. Põhjused: vajadus idamaiste vürtside järele, vajati turvalisemaid kaubateid (india kaubad olid araablaste, türklaste vahenduse tõttu kallid), kullajanu, uudishimu & seiklusjanu, renkonkista lõppemine. Eeldused: karavellide ilmumine, uute navigatsioonivahendite kasutuselevõtt, hispaanias ja portugalis leidus meremehi, sõjakad rüütlid (hidalgod), kes olid valmis minema merereisidele; ristisõjad avardasid maailmapilti; Marco Polo reisikirjad; taasavastati Maa kerakujulisus Tulemused: Uus Maailm: paljaksröövimine, kohalike orjastamine ja hävitamine, euroopaliku elulaadi pealesurumine, Aafrikast orjade sissevedu (+hobune, varblane, gripp, rõuged, tüüfus) Vana Maailm: kaubanduse raskuspunkt liigub põhja poole, tekkisid kauba ja fondibörs, hindade revolutsioon, avardus maailmapilt (zoo-,geo-, etnoloogia, botaanika); laevaehitus...
Teostas:Gerda Tseresne 06.11.2008 Jean Goujon See prantsuse kujur ja arhitekt on arvatavasti sündinud Normandias Prantsusmaal 1510. aastal. Siiani on kindlaks tegemata tema täpne sünnikoht. Tema elust pole praktiliselt midagi teada. Esmakordselt mainitakse Goujoni 1540. aastal, kus ta tegi sambad Püha Maclou kirikule Rouenis. Uurimistöödes on tõestatud, et ta suri Bolognas samal ajal Pärtliöö veresaunaga 1566. Teda peetakse silmapaistvaimaks prantsuse renessansiaja kujuriks. Tema looming on elegantne ja graatsiline. Goujoni viiel reljeefil, mis kaunistavad " Süütute kaevu" (Fontaine des Innocents, Pariis), kujutatakse saledaid peentesse voltitesse langevates läbipaistvates rüüdes nümfe, kel kannud käes. Vaevalt oleks taoline teos võinud sündida ilma itaallaste, eriti Fontainebleau koolkonna eeskujudeta. Goujoni
Topeltsaladus tuli avalikuks alles hiljem. Kaks aastat enne seda kui Victor Hugo raamatu "Cromwell" eessõnas romantilise draama teooria sõnastas, rakendas "Clara Gazuli teater" juba samu võtteid: näidend oli kirjutatud proosas, käsitles kaasaegseid probleeme ega järginud aja ja koha ühtsuse nõuet. Looming 1828 ilmus esimene Mérimée' ajalooline teos, talumeeste ülestõusust kõnelev "Zakerii", ning aasta hiljem pärtliöö sündmusi käsitlev romaan "Charles IX valitsusaja kroonika". Romaan ühendas oskuslikult seiklusromaani armastusromaaniga ning lisas üksikasjaliku käsitluse 16. sajandi tavadest. Oma tõelise kutsumuse leidis Mérimée aga 1829.aastal, mil ta avaldas oma esimese jutustuse ("Tamango"): tolle edu oli märkimisväärne. Looming 1834 pidas kirjanik muinsuskaitse peainspektori ametit ning kirjutas üle kahekümne jutustuse (1840 "Colomba"; 1845 "Carmen").
Trentod üritasid lepitada reformeeritud ja katoliku kirikut, kuid ebaõnnestusid. Jesuiitide ordu- Loyola poolt asutatud, Pariisis tegutsev ühing. Tema ja seitse kaaslast soovisid end tingimusteta paavstile allutada, et arendada katoliikliku misjoni tööd ja võidelda vastureformatsiooniga. Jesuiidid olid targad mehed. Augsburgi usurahu- 1555 a sõlmitud rahu, milles oli nii, et kellele kuulub maa, selle usk ka on. Pärtliöö,1572-Suured tapatalgud mille korraldasid katoliiklased ööl vastu pärtlipäeva. Nantes'i edikt- rahukiri, mille ette lugemisel vaibus prantsusmaal kodusõda. Kõige julmemalt jälitati katoliku kiriku vataseid Hispaanias, sest seal oli kuningas Felipe 2. Kergel käel mõistis inkvisitsioonikohus inimesi hukka. Riigist saadeti minema maurid ja juudid , kuigi see ei ei olnud majandusele hea. Madalmaad olid reformatsioonile küllaltki
Frangi riik- Prantsusmaa eelkäija. Kõrgaeg 5.sajandil. Gallia- Frangi riigi alad, praegune Prantsusmaa. Majordoomus- kuninga suursugused kojaülemad . Feodaalkord- ehk Feodalism. Põhineb isanda ja vasalli omavahelisest suhtest. Naturaalmajandus- rahatu majandus, kus kõik vajalik toodetakse ise või saadakse vahetuskaubanduse vahendusel. Sunnismaisus- talupoeg ei tohtinud isanda loata elukohta vahetada. Pärisorjus-talupoegadel polnud õigusi, nende üle mõistsid kohut valitsejad. (2eeld: feodaalkorra teke, sunnismaisus) Feood- e. lään on maavaldus, mis Isand andis sõjateenuste eest vasallidele. Feodaal- e. Läänimees on maaisand, valitseva klassi esindaja keskajal. Feodaalne killustatus- nõrgendas kuningavõimu. Chlodovech- Frangi riigi rajaja; Tema juhtimisel võeti vastu ristiusk. Karl Martell- Alguse sai Frangi riigis feodaal kord; Poitiers’i lahingus 732 tõrjus tagasi araablased. Pippin Lühike- esimene ametlik Frangi riigi kuningas...
Uut kirikut nimetati anglikaani kirikuks. Parlamendi aktidega suleti inglismaal kõik kloostrid ning võeti ära nende maa ja varad. Maa anti aadlikele. Tuli ingliskeelne teenistus. Keelati indulgentside müük. 5) Miks puhkesid ususõjad Prantsusmaal ja madalmaades. Millega lõppesid? Ususõjad olid toimunud katoliiklaste ja protestantide vahel usuliste erimeelsuste pärast. Nendega paraleelselt olid toimunud ka kodusõjad. Sõjad toimusid vasturefor. ajal. 1572 oli Pärtliöö, kus oli tapetud üle 2000 inimese. Madalmaades toimusid ususõjad, kuna Hispaania kui feodaal riik oli pidurdanud madalmaade majanduse arengut, milles seisnesid tugevad usulised vastumeeled. Tulemuseks oli aastal 1581 loodud 7-st provitsist koosnev ühendatud provintside vabariik e. ühendatud madalmaa. Prantsusmaa rahunes alles pärast Henri Bourboni (Henri IV) poolt väljaantud Nantes'I edikti (1598): *katoliku usk Prantsusmaal valitsevaks
Reformatsioon Reformatsioon oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn. refomeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Reformatsiooni põhjused: Ei meeldinud kiriku ilmeksimatus Paavsti ja kiriku autoriteedi langemine Humanismi ja renessansi ideede levik Ilmalikud tahtsid oma võimu laiendada Indulgentside müük Reformatsioon Inglismaal: Alustas Henry VIII 1) Kasutas reformatsiooni oma poliitiliste ja isiklike plaanide teostamiseks 2) Kuulutas end paavstist sõltumatuks ja nimetas end Inglise Kiriku peaks 3) Säilitati paljud katoliiklaste traditsioonid Sarnasused katoliku kiriku ja anglikaani kiriku vahel Emakeelne jumalateenistus Kloostreid pole Kirik allub riigile ...
-Louvre oli kõige tähtsam Mille positiivsega läks ajalukku kuningas Francois I? - Pani aluse kuningate kunstikogule, laiendas raamatukogu - Ostis ja hankis oma raamatukokku vanu käskkirje avas selle uurijatele - Leonardo da Vinci tõi Prantsusmaale. Kes olid prantsuse hugenotid ja mille poolest erinesid nende vaated katoliiklastest? -Hugenotid olid Prantsuse kalvinistid - Hugenotid eitasid kirikut - Millal ja mis põhjusel toimus Pärtliöö ja kuidas see mõjutas kuningas Henry IV saatust? Toimus Henry IV pulma ajal. Jätkusid ususõjad katoliiklaste ja hugenotide vahel. Toimus 1572. Aastal. Ta loobus astumast katoliku usku. Ta sai 1584. A Prantsuse troonipärijaks. Mida sätestas Nantes'i edikt ja millised õigused said sellega hugenotid? Dateeri. Usuvabadus- Nantes'i efekt kindlustas hugenottidele õiguse oma jumalateenistusi pidada ja enda kaitseks väesalku ning kindlusi pidada.
elas aastatel 1803 kuni 1870. Ta pärines jõukast ja haritud perekonnast. Kirjandusmaailma sattus Merimee tänu oma sõbrale Stendhalile. Tema esimene raamat oli 1825. aastal ilmunud ,,Clara Gazuli teater", kus soovis jätta mulje, et on kõigest teose tõlkija. Päris tõlketööna on ta aga tutvustanud Prantusmaale vene kirjanduse suurkujusid Puskinit, Gogolit ja Turgenevit. Tema sulest on ilmunud veel ajaloolised romaanid ,,Zakerii" ning pärtliöö sündmusi kirjeldav ,,Charles IX valitsusaja kroonika" ja palju teisigi tuntuid teoseid. Bizet' ooperis estiatud jutustus ,,Carmen", mille kirjutas Merimee, pärineb aastast 1845. Teos annab hea ülevaate tolleaegsete Hispaania mustlaste kommetest ja iseloomust. Tegevuse keskpuntis on kolm peategelast : mustlanna Carmen Helen Lokuta, kapral Don Jose Mart Madiste ja toreadoor Escamillo Jassi Zahharov. Carmen, kõigi meeste ihaldusobjekt, on
maailmavaatega - tema tööd kahandasid religiooni mõju, olgugi, et oli ise usklik. 10. Rikkus, uued maad. 11. Tehnoloogia areng oli võike, raud ja ratast ei tuntud, hobuseid ja veiseid ei kasutatud.. 12. Ristiusk, nisu, puuvill, raud, alkohol, tulirelvad, hobused, rõuged->USA, hindade revolutsioon, uued kaubateed. 13. Protestandid, pildirüüste, Ausburgis usurahu, kirjasõna areng. 14. Kiriku positsiooni taastamine, Pärtliöö, anglikaani kirik, sõjad. Mõisted Kirik- pühakodu või hoone, kuhu kogudus jumalateenistuse pidamiseks koguneb. Vaimulikud ordud- keskaja vaimulikest pooled elasid kloostrites ja olid allutatud ordureeglitele. 2 tasandit: abtid ja mungad, teine osa vaimulikkonnast elasid küll ilmalikus ühiskonnas, kuid teenisid kirikut. Ketserlus- väärusulisus. Inimesed, kelle usulised tõekspidamised ei ühtinud katoliku kiriku õpetusega.
Milline oli kuulsaim keskaegne ülikool Prantsusmaal? Mis on Ladina kvartal? - Pariisi ülikool. - On Pariisi 5.linnaosa, kus asuvad paljud nimekad õppeasutused - Henri IV ja Louis le Grandi lütseumid, prantsuse teadus-ja õppeasutus College de France. Kes olid prantsuse hugenotid ja mille poolest erinesid nende vaated katoliiklastest? - Prantsusmaa kalvinistid, nt tahtsid et jumalateenistused ja piiblid oleksid emakeelsed. Millal ja mis põhjusel toimus Pärtliöö ja kuidas see mõjutas kuningas Henry IV saatust? - toimus 1572.aasta augustis; toimus, kuna kalvinistlik Henry IV abiellus katoliiklasega ning tahtis selle läbi saada kuningaks; prantslastele ei meeldinud, et kuningas on kalvinist seega nad tapsid Henry lähikondlased, kes olid pulmapeole tulnud. - algul loobus astumast katoliku usku, astus sõtta trooni pärast Katoliikliku Liigaga ning võitis, pärast seda võtis vabatahtlikut vastu katoliku usu.
· Prantsusmaal 1562-98 · Puhkes kuningakojas tekkinud tülide tulemusena (1560 kuningaks saanud Charles IX eestkostjaks sai hugenott Antonie Bourbon, suri 1574, tegelik võim läks Caterina di Medici kätte · Sõjas osalesid 3 Prantsusmaa mõjukat dünastiat · Valois võimulolev kuningadünastia · Guise õukonna mõjuvõim (katoliiklased) · Bourbonid kuningadünastia alates 1589 (hugenotid) Ususõjad Prantsusmaal: · Pärtliöö veresaun 24.08.1572 · Veriseim kokkupõrge sõdivate poolte vahel · Ettekäändeks Henri Bourboni abiellumine Margot de Valois'ga · Pariisis tapeti ligi 20 000 · Henri jäeti ellu, sest ütles kalvinismist lahti · KOLME HENRI SÕDA 1585-89 · Katoliiklaste juht Henri de Guise · Kuningas Henri III Valois · Hugenottide juht Henri Bourbon- võitis süja ja sai kuningaks · · NANTESi EDIKT 1598 · riigis lubati mõlemad religioonid v
Manerism 16.saj.teise poole ja 17. saj alguse Euroopa ajalugu määratlesid : 1.suurte maadeavastuste tagajärg- maailmamajanduse teke. 2.kulla ja hõbeda juurdevool lõi Euroopa riikide seas ebavõrdsuse, tekkis linnakodanlus, kes samuti ihkas poliitilist võimu. Madalmaades loodi1581-1609 vabariik, Inglismaal kestis Cromwelli protektoraat1649-1658 Poliitilist stabiilsust kõigutasid reformatsioon põhjustades ususõdu ja rahutusi(Pärtliöö Pariisis 1572)ja kolmekümneaastane sõda Saksamaal (1618-1648) Samuti vapustasid Euroopat mitu katkulainet. See väljendus ka kunstis-grotesk ja rahutus. Saksa kunstis võib manerismi alguseks pidada A.Düreri "Melanhooliat"(1500) Väljendit (maniera) manerism kasutati16 saj. Itaalias , kõneldes kunstniku isiklikust stiilist või mõnest laiemalt levinud näit.Giuseppe Arcimboldo ,,Suvi"(1585) kunstilaadist. Manerism, kui stiil erineb aga renessansist,eirates selle rangeid reegleid, esindajad Itaalia maalikunstis 152...
Isikud ja mõisted Kes olid ja mida tegid? Martin Luther-teoloogiadoktor, algatas katoliku kiriku vastu usu-uuendusliikumine. Leo X-Paavst, heitis Lutheri kirikust välja, sest Luther ei loobunud oma ketserlikest väidetest. Ulrich Zwingli-endine palgasõdurite preester, ta soovis et pöördutakse tagasi algkristliku lihtsuse juurde, võitles ilmalike uuenduste eest . Jean Calvin-reformatsiooni jätkaja Sveitsis, lõi Calvini õpetuse e kalvinismi, mis oli väga range. Henry VIII-inglismaa kuningas, mõistis Lutherit hukka, kuulastas end inglismaa kiriku peaks ja nii tekkis anglikaani kirik, kloostrite tegevus lõpetati ning 7000 nunna ja munka pidid lahkuma. Thomas More-Euroopas üks harituim mees, sattus vastuollu Henry VIII-ga, kuningas lasi ta hukata. Elisabeth I-Inglismaa kuninganna, võitis usupuhastuse Inglismaal lõplikult....
Varauusaja teemad 1. Renessanss ja humanism / mõistekaart/ ptk. 29 2. Suured maadeavastused/iseseisvalt läbi töötada / ptk. 30 3. Muutused usuelus: usupuhastus e reformatsioon. Vastureformatsioon ja ususõjad /ptk. 31-33/ 3. teema: Muutused usuelus… 1. Reformatsiooni põhjused: Algataja: Tema põhiseisukohad: Reformatsiooni suhtumine Saksamaal: Pooldajad: Vastased: Tagajärjed: 2. Reformatsiooni levik(erijooned, tunnused), kas jäi püsima: Šveits: Inglismaa: Põhja-Euroopa: Prantsusmaa: 3. Reformatsiooni vastased: Paavst: Ordud: Riigid: 4. Ususõjad: põhjused(kas sõda usu või vabaduse pärast), tagajärjed. Madalmaad: Inglismaa: Prantsusmaa: Euroopa tervikuna: Varauusaja teemad 1. Renessanss ja humanism / mõistekaart/ ptk. 29 2. Suured maadeavastused/iseseisvalt läbi töötada / ptk. 30 3. Muutused usuelus: usupuhastus e reformatsioo...
Vana- Uusaeg Suurte maadeavastuste põhjused: Vajadus idamaiste vürtside järele Vajati uusi turvalisi kaubateid(kaubateed olid türklaste ja araablaste vahendusel kallid ja ohtlikud) Kullajanu Uudishimu ja seiklusjanu Rekongista lõppemine Eeldused: Karavellide ilmumine(laevad) Uute navigatsioonivahendite kasutuselevõtt(kompassi täiustati, astrolaabi leiutamine) Hispaanias ja portugalis leidus piisavalt kogemustega meremehi Pürenee poolsaarel oli palju sõjakaid rüütleid, kes olid valmis meresõidule minema Ristisõjad avardasid Eurooplaste maailmapilti (valmistas ette maadeavastusteks) Marco Polo-Veneetslane-Reisikirjeldused Mongooliast ja Hiinast tekitasid uudishimu nende made vastu Taasavastati maa...
Vaimuelu Eestis 17.-18. sajandil 1. USUPINGETE AJAJÄRK 1.1. Aeg 16. sajandi lõpust 17. sajandi alguseni 1.2. Riigid 1.2.1. Prantsusmaa Pärtliöö Pariisis (1572) 1.2.2. Rootsi-Poola vastasseis 1.2.2.1. Poola 1.2.2.1.1. Sigismund II August riik on usuliselt tolerantne ja vabameelne 1.2.2.1.2. Stefan Batory luteri usk vaid katoliku usu kõrval 1.2.2.1.3. Sigismund III katoliiklus 1.2.2.2. Rootsi 1.2.2.2.1
taaskehtestades Pärast Edward VI lühiajalist valitsemist (1547- 1553) tõusis troonile Henry VIII tütar esimestest abielust Mary Tudor (valitses 1553-1558) paavst tunnistati taas Inglise kirikupeaks Elisabeth I (valitses 15558-1603) taastab anglikaani kiriku, võideldes nii katoliiklaste kui ka kalvinistitega Otsiti võimalust Elisabeth I troonilt tõugata Ususõjad Prantsusmaal: sõda katoliiklaste ja protestantide vahel Hugenottide vaheline võitlus Pärtliöö verised tapatalgud Pariisis Pärast pärtliööd oli Prantsusmaa lõhestatum kui kunagi varem Kuningas Henri III (valitses 1574-1589) osutus nõrgaks ja otsustusvõimetuks valitsejaks 1598.a andis kuningas Nantes'i edikti, millega katoliku usk kuulutati valitsevaks usuks Prantsusmaal Usuvaenuste kulminatsiooniks sai Kolmekümneaastane sõda (1618-1648), mis puudutas suurt osa Euroopat Sõjatandriks kujunes peamiselt Saksamaa 1648. aasta sügisel allakirjutatud Vestfaali rahu
Varauusajale iseloomulikud jooned.(16.-18. Saj) Koloniaalvallutused, reformatsioon, usuvaenused, absolutistlik valitsemisviis. Suured avastusretked. Maailma ajalugu oli Euroopa keskne. Lääne-Euroopas tugevnes kuningavõim. 1485. a pani henry Tudor Inglismaal aluse tugevale kuningavõimule. Prantsusmaal tugevdas kuningavõimu Francois 1. Kesk-Euroopa jäi poliitiliselt killustatux(Saksa Rahva Püha Rooma Riik).1483. a keisritroon kuulus Habsburgide suguvõsale. Varauusajal oli Saxa keisrix Maximilian 1. Karl 5.(1519-1556) Ajal oli habsburgide dünastia võimu tipp Hispaaniast sai 16. Saj. Euroopa võimsaim suurriik. Portugal säilitas iseseisvuse. Hispaaniale kuulusid ka Lõuna-Itaalia, Sitsiilia ja suured valdused Ameerikas. Ida- ja Põhja-Euroopat iseloomustab suurte ja paljurahvuseliste riikide kujunemine nt: Venemaa, Poola, Taani, Rootsi, Türgi impeerium(Võimsam riik Lähis-Idas ja Vahemere piirkonnas). 1521. a. Sai Rootsi kuningax Gustav 1. Vasa...
Katoliiklikud piirkonnad jäid arengult teistest piirkondadest alla. Katolik kirik hakkas end ka sisuliselt reformima. Prantsusmaa. Prantsusmaal tekkisid konkreetsed ususõjad. Prantsusmaal tekkisid vastuolud hugenottida ja katoliiklaste vahel. Hugenotid võitlesid suureneva absolutismi vastu. Nad pooldasid kuningavõimu piiramist ja ravhaesinduse taastamist. 1562 Vassy veresaun. Katoliiklikud väed ründasid hugenotte. 24. aug. 1572 pärtliöö veresaun Pariisis. Peale pärtliööd tugevnesid kodusõjad prantsusmaal. 1598 aastal Nantes'i edikti vastu võtmisega lõppesid Prantsusmaal kodusõjad. See oli katoliiklaste ja hugenottide vaheline leppimine. Prantsusmaale lutheri põhimõtted ei levinud. Prantsusmaa jäi tugevalt katoliiklikuks riigiks. Hugenotte kiusati endiselt taga. Luteri usk levis täielikult Põhja-Euroopas. Kalmari unioon 1397-1521. sinna kuulusid Norra Rootsi ja Taani. Taani tõusis liidus esile.
MÕISTED: kirik ● kõik ristitud inimesed (kes nimetavad end kristlasteks; nn jumala rahvas); ● kristlike koguduste struktuuri üldnimetus; ● pühakoda või hoone, kuhu kogudus jumalateenistuse pidamiseks koguneb. klooster kiriku , söögisaali, raamatukogu , elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks , kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades Jumalale keskendumiseks sobivat eluviisi. vaimulikud ordud sõjaline vennaskond, mille liikmed andsid mungatõotused ning pühendusid kiriku huvide või usu kaitsmisele. ketserlus kiriku ametlikust õpetusest kõrvalekaldumine ...
Kirjanike elu ja looming Honoré de Balzac (20. mai 1799 Tours – 18. august 1850 Pariis) oli prantsuse kirjanik. Faktid: 1816-1819 õppis Balzac Pariisis õigusteadust ja töötas samaaegselt advokaadibüroodes kirjutajana,kuid 20-selt jättis aga õpingud pooleli. Esimene kirjanduslik edu tuli 1829. aastal Walter Scottist inspireeritud romaaniga “Šuaanid”. Sellest aastast alates hakkas Balzac kasutama aadlipartiklit “de”. 1825-1827 katsetas ta kirjastaja ja trükikojaomanikuna, kuid ei suutnud katta oma luksusliku elustiili kulusid. Balzac oli oma eluaja lõpul südamehaige ning põdes kopsupõletikku. Looming: “Eugénie Grandet” “Isa Goriot” “Liilia orus” „Kolmekümne-aastane naine“,„Stseenid Pariisi elust“ Prosper Mérimée (28. september 1803 Pariis – 23. september 1870 Cannes) oli prantsuse kirjanik, ajaloolane ja arheoloog. Kirjanduse juurde jõudis Mérimée pärast juuraõpinguid ja tänu sõber Sten...
Beaumont. Kirjandusele pühendas ta end sõber Stendhali mõjul pärast juuraõpingute lõpetamist. 1825. aastal andis ta Clara Gazuli nime all välja oma esimese raamatu ("Clara Gazuli teater"), jättes mulje, et on ise kõigest teose tõlkija. Paar aastat hiljem järgnes sama nime all antiikset Kreekat järele aimav luulekogu. 1828 ilmus esimene Mérimée' ajalooline teos, talumeeste ülestõusust kõnelev "Zakerii", ning aasta hiljem pärtliöö sündmusi käsitlev romaan "Charles IX valitsusaja kroonika". Oma tõelise kutsumuse leidis Mérimée aga 1829, mil ta avaldas oma esimesed jutustused ("Tamango"): nende edu oli märkimisväärne. 1834 pidas kirjanik muinsuskaitse peainspektori ametit ming kirjutas üle kahekümne jutustuse (1840 "Colomba"; 1845 "Carmen"). 1844 valiti Mérimée Prantsuse Akadeemiasse. C. Dickens:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
