Ära võta Vaatluseks vajalikud töövahendid ja arvesse väga lühikesi tegevusi (nt alla 30 sekundi kestvaid aja mõõtmine tegevusi) Aja mõõtmine toimub kokku 100 minutit, iga tegevuse algus Aja mõõtmine fikseeri kellaajaliselt veerus "algus" Vaatluse käigus erista kolme tegevust: efektiivne töö, vaba aeg, Tegevusliigi määratlemine: potentsiaalne vaba aeg ja mõõda tegevustele kulunud aega Efektiine töö on tegevusliik, mille käigus vaadeldav täidab tööülesandeid. Juhul kui sa soovid vaatlusmetoodikat täiendada, siis võid efektiivse töö liigitada ka ülesanneteks ja mõõta iga ülesande tüübi peale kulunud aega. Näiteks teenindaja ülesanded
süsteemiväliste kehadega. 2) Staatiline hõõre - (keha seisab paigal) Dünaamiline hõõre - (keha liigub ühtlase kiirusega) 3) Kineetiline energia on liikuva keha energia, mis on võrdne poole ()antud keha massi ja tema kiiruse ruudu korrutisega. . Kineetilise energia tuletis aja järgi on keha võimsus 4) Konservatiivsed jõud on sellised, mille töö liikumisel 1 2 ei sõltu trajektoorist, vaid punktide 1 ja 2 asukohast ruumis. Konservatiivsete jõudude alla kuuluvad nt potentsiaalne energia (gravitatsiooni jõud ja vedru jõud ) 5) Energia jäävuse seadus on üks olulisimaid jäävusseaduseid füüsikas, mis väidab, et isoleeritud süsteemi kogu energia on ajas muutumatu suurusega (energia on jääv). St, et energia ei teki ega kao kuhugile vaid muundub ühest liigist teise ning kandub ühelt kehalt teisele. Mehaanilise energia jäävuse seadus on jäävusseadus mille kohaselt isoleeritud
1. Kuidas arvtatakse mehaanilist tööd (valem)? Jääva jõu töö võrdub jõu ja nihke absoluutväärtuste ning jõu ja nihkevektori vahelise nurga koosinuse korrutisega A = F · s · cos 2. Millal on töö võrdeline nulliga? F = 0 keha liigub inertsi mõjul ühtlaselt ja sirgjooneliselt s = 0 kehale mõjub jõud, kuid keha ei liigu cos = 0 ( = 90°) jõu vektor on risti nihkevektoriga (Fs). Jõud, mis on risti liikumise suunaga, tööd ei tee (nt. Seljakoti tassimine). 3. Defineerida 1 dzaul. 1 J on töö, mille teeb jõud 1N kui ta nihutab keha edasi 1m võrra. 1J = 1N · m 4. Defineerida võimsus (valem). Võimsus näitab, kui suur töö tehakse ühes ajaühikus. Võimsuse leidmiseks tuleb yehtud töö jagada töö tegemiseks kulunud ajaga. 5. Defineerida 1 vatt(W). 1 vatt on võimsus, mille korral ühes sekundis tehakse 1 dzaul tööd. 6. Teisaldada dzaulideks 1 kWh ja 1 MWh. 1 kWh = 1000W · 3600s = 3,6 · 10 J 6 1 MWh = 1 000 000W · 3600s = 3,6 · 10 J ...
(LK 161) 8. Loomad ja metslased sündinud kurjategijad. (LK 166) 9. Inimeste käte pikkus varieerub ja mõnedel inimestel on paratamatult pikemad käed kui teistel(stigmad). (LK 169-171) 10. Binet´i skaala põrmustati ja avaldati kirjalikus vormis testina. (LK 201) 11. Eeldus, et kõik, kelle vaimne vanus on väiksem või võrdne kui 12 aastat on nõrgamõistuslikud. (LK 221) 12. Kõik nõrgamõistuslikud inimesed on potentsiaalsed kurjategijad, iga nõrgamõistuslik naine on potentsiaalne prostituut. (LK 231) 13. Inimestel on kalduvus arvata, et kõik, millel on nimi, peab olema kas entiteet või olevus, ning omama iseseisvat eksistentsi. Ja kui neil ei õnnestunud mingit reaalset sellele nimele vastavat entiteeti leida, siis ei olnud see neile põhjuseks järeldada, et midagi sellist ei eksisteerigi, vaid nad kujutasid ette, et see pidi olema midagi eriliselt raskestitabavat ja müstilist (John Stuart Mill). (LK 388-389) 14. Homoseksuaalide põlastus
Toyota Hiluxi hinnakujundus xxx I Hiluxist Hilux on Toyota tarbesõiduk Toodetakse Lõuna-Aafrikas Hilux sai 2018.aastal 50.aastaseks https://www.youtube.com/watch ?v=QflAfUxD7G0 Lõuna-Aafrika tootmisest veoauto peale Veoauto pealt laevale vahepeatus Rootsis, Malmös Tarneahel Rootsist edasi laevaga Eestisse Eestis veoauto peale ja viiakse sihtpunkti Varuosade kulu 40% Tootmisekulu 30% Tööjõukulu 19% Kulud Transporditeenusekulu 10% Veose kindlustamise kulu 1% Auto omahind 100% Auto omahind Lisavarustus Hinna Juurdehindlus kujunemine Konkurentsivõimeline hind Hea hinna-kvaliteedi suhe Hinnang toote Eraisiku jaoks võib tunduda natuke ...
s v keskm , raskusjõud F m g , f , tihedus V , kiirus t , keskmine kiirus t kogu Optiline tugevus F A p N rõhk S , töö A F s , võimsus t , kineetiline energia E p m g h , potentsiaalne energia m v2 Ek f 1 Fü g V 2 , rõhk vedelikus ja gaasis p g h , üleslükkejõud , võnkesagedus T. 9. klass Soojushulk temperatuuri muutmisel
1)Elektromagnetiline induktsioon on magnetvälja muutumine, kus muutumine tekitab elektrivälja. 2)tekkiv elektriväli ei ole potentsiaalne, tma jõujooned on alguse ja lõputa kinnised jooned ehk pöörised. 3)Elektromagnetiline induktsioon on nähtus, mille puhul magnetvälja toimel juhtmes indutseerub (tekib) elektromotoorjõud (emj). 4)Vooluga juhe hakkab magnetväljas liikuma.Juhtmes, mis liigub magnetväljas, tekib vool. 5)Liikuv püsimagnet tekitab voolu lähedal asuvas juhtmes. Vooluga juhtme liikumine tekitab magnetvälja vahendusel voolu naaberjuhtmes. Voolu muutus juhtmes tekitab
Homogeenne- selline elektriväli, mille välja tugevus on suuruselt ja suunalt igas punktis ühesugune. (selle korral on jõujooned paralleelsed sirged). Elektrivälja jõujoonte omadused:*mida tihedamalt paiknevad jõujooned, seda tugevam on väli*jõujooned ei lõiku üksteisega*ajas muutumatu elektrivälja jõujooned saavad alguse + laengutelt või lõppmatusest ja lõppevad laenguga või lõppmattuses. (e-välja tugevus, q- laengu suurus, e-dielktriline läbitavus) Potentsiaalne väli-väli, mille töö sõltub ainult keha alg ja lõpp punkti asukohast. (grav, elektr vä). Elektrivälja mingi punkti potents-sellesse punkti asetatud proovilaengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhe. (-potentsiaal V, Wp-pot enrgia J, q-laeng C) Punktlaengu energia potentsiaal-(r-kaugus laengust, e-dielekt läbitavus) Elektriline induktsioon-Kui juht asetada elektrivälja, siis liiguvad positiivsed laengud välja
10) Homogeenne elektriväli on elektriväli, mille jõujooned on võrdsetel kaugustel paiknevad võrdete pikkustega paralleelsed sirged, mille vahekaugus aja jooksul ei muutu + joonis! 11) Mittehomogeenne elektriväli on elektriväli, mille jõujooned on mittevõrdsete pikkustega mittevõrdsetel kaugustel paiknevad mitteparalleelsed sirged, mille vahekaugus aja jooksul muutub +joonis!! 12) Elektrivälja potentsiaal näitab, kui suur on selles punktis ühikulise positiivse elektrilaenguga keha potentsiaalne energia = Ep/q - elektrivälja potentsiaal (dzaul/C) q- laeng (C) Ep- elektrivälja pot. Energia (dzaul)
harmoonikud); elektrituulikute nimivõimsuse madal kasutusmäär võrreldes teiste elektrijaamadega - Eesti oludes jääb üldjuhul alla 30 %; suured kapitali erikulud (kr/kW); peamiselt kahest eelnevast puudusest tingitud toodetud elektri suhteliselt kõrge omahind; elektrituulikute fluktueeriva toodangu madal konkurentsivõime avatud elektriturul, toetusmehhanismide vajadus; potentsiaalne negatiivne mõju Eesti majandusele seadmete sisseost süvendab väliskaubanduse defitsiiti, subsiidiumid tõstavad elektri hinda tarbijatele ja väliskapitali kaasamisel viiakse Eesti tarbijatelt kogutud toetused Eestist välja; elektrituulikute ehituse ja käidu kogemuse ja oskusteabe vähesus Eestis. tekitavad müra ei sobi alati maastikku segavad lähiümbruses televisiooni ja raadiojaamade tööd võivad olla ohtlikud lindudele
. · põhjustab poliitilist retoorikat ning laenamisega seotud eetilisi probleeme. · on olnud valitsuse kukkumise põhjuseks, kuna raske on toetada poliitikuid, kui näete oma sääste üleöö väärtust kaotamas. · alaneb majanduslik efektiivsus ja potentsiaalne SKP Inflatsiooni tekkemehhanism Eestis: Usun, et Eestis on inflatsioon suhteliselt kerge tekkima, kuid arvestades hetke töötuse pideva kasvuga, siis on see praeguseks stabiliseerunud. Võimalused inflatsiooni ohjamiseks Eestis: * Devalveerida Eesti Krooni Õppeülesanne 7 Aire Ilves RK32 Milliste majandusnäitajate muutumise põhjal on võimalik teha järeldus, et ühiskonnas on tegemist majanduslangusega? · Toodangu vähenemine, kuid samas kaubavaru suurenemine.
Kuna pidurdamiseks on vajalik täiendav moment, siis tuleb pidruduse vältel koormuse energia hajutada. Ajamis salvestub kahte tüüpi energiat, mis tuleb pidurduse vältel hajutada: a) Inertsi või kineetiline energia, põhiliselt pöörlevates ja lineaarmasinates, mis avaldub sirgjooneliselt liikuva keha puhul kus m on keha mass ja v on sirgliikumise kiirus. Pöörleva keha puhul kus J on keha inertsimoment ja on nurkkiirus. b) Potentsiaalne energia, põhiliselt liftides ja tõstukites, mis võivad liikuda ühtlaselt ja kiireneda aeglaselt. Pidurdamisel tuleb rakendada kogu võimsust, et hoida kiirus muutumatuna, kui koormus langeb. Ajamis salvestunud potentsiaalne energia avaldub kus m on keha mass, g on Maa raskuskiirendus ja h on kõrgus maapinnast. Võimsuskaod elektriajamis, mehaaniline takistus ja kaod ülekandemehhanismis tulevad aeglustamisel kasuks, kuna need vähendavad nõutavat pidurdusvõimsust
Seda tüüpi "akumuleeritud tööd" ajas. Keha kiirus v saadakse jagades nimetatakse energiaks. Töö ja energia keha poolt läbitud teekonna s selle mõõtühik on sama. Sõltuvalt läbimiseks kulunud ajaga t: "akumuleeritud töö" iseloomust on s olemas kahte tüüpi energiat: v= t - potentsiaalne energia Ep Kiiruse ühikuks SI-süsteemis on meetrit - kineetiline energia Ek sekundis. Potentsiaalne energia Ep Kiirendus a Keha langedes ühelt kõrguselt teisele Iseloomustab keha kiiruse muutumise teeb seejuures tööd. Antud keha energia kiirust. Kui keha ei liigu konstantse sõltub keha kaalust (m × g) ja kõrguste kiirusega, mõjub kehale kiirendus a.
(lk 132) VASTUS: Mehaaniline töö füüsikaline suurus, mis võrdub jõu ja selle jõu mõjul keha poolt läbitud teepikkuse korrutisega (A=F*s). Tööühik J (dzaul) 20. KÜSIMUS: Võimsuse definitsioon, valem ja ühik (lk 134) VASTUS: Võimsus füüsikaline suurus, mis võrdub tehtud töö ja selle tegemiseks kulunud ajavahemiku jagatisega (N=A/t). Võimsuse ühik W (vatt) 21. KÜSIMUS: Mehhaanilise energia: Kineetiline ja potentsiaalne. (lk 134-137) VASTUS: Potensiaalne energia energia, mida kehad omavad vastastikmõju tõttu. Kineetiline energia energia, mida keha omab liikumise tõttu. 22. KÜSIMUS: Kang ja tasakaalu tingimus (lk 138-139) VASTUS: Kang on tasakaalus, kui kangile mõjuvad jõud on pöördvõrdelised jõu õlgadga. Mr.SmartFiles 8. klass Koostatud: 21.05.2011 Kohandatud: 12.01.2012 23. KÜSIMUS: Mehaanika kuldreegel: pöör, kaldpind (lk 140-141)
ehk tähistatavast. Tähendus koosneb nominatiivsest tähendusest ehk keelendi vahetult tegelikkuse esemete, olendite, nähtuste jm-ga seotud põhitähendusest; ekspressiivsest tähendusest ehk keelendi põhitähendusele toetuvast emotsionaalselt värvitud tähendusest ja assotsiatiivsest tähendusest ehk sotsiaalsest, kultuurilisest jms taustast tulenevast lisatähendusest. Tähenduse põhiliigid on leksikaalne tähendus ehk keelendi üldistatud potentsiaalne tähendus, st sama sõna kõigi muutevormide ühine tähendus; aktuaalne tähendus ehk keelendi konkreetses kasutuses avalduv tähendus ja grammatiline tähendus ehk ühesuguste muutevormide (tunnused või tüveteisendid) ühine tähendus. Sõnadel sale ja sihvakas on positiivne, sõnadel kõhn ja kondine aga negatiivne konnotatsioon. Kollokatsioon on keeleline kontekst, milles sõna kasutada saab (nt kartuleid võtma, marju korjama, vilja koristama).
tehakse tööd. Üldisemas plaanis saab energiat muuta ka soojushulga lisamise või ära võtmise teel Mehaanikas eristatakse kahte liiki energiat: 1. kineetiline energia omavad liikuvad kehad, skalaarne suurus, ei saa olla negatiivne. Ei 2 mv 2 mv 2 mv0 Ek = A= - ole seotud jõu liigiga. 2 2 2 2. Potentsiaalne energia kehade või keha osade vastastikmõju energiat. Potentsiaalset energiat omav keha võib aga ei pruugi tööd teha. Sõltub kehade või keha osade vastastikusest asendist, võib olla nii positiivne kui negatiivne, tavaliselt 0 nivoo võime ise E = mgh A = mgh - mgh0 määrata. Raskusjõu potentsiaalne energia ja töö: p Kui
Eriksoni järgi on nüüd käes uus arengustaadium, mil ollakse valmis intiimsuseks. Alles nüüd võib tekkida tõeline seksuaalne armastus. Ollakse piisavalt küps selleks, et teistele pühenduda. Sulatada kokku enda ja teise identiteet kartmata kaotada midagi iseendast seda arvab Erikson isikliku identiteedi võimest. Viimast käsitleb ta kui püsiva suhte olulist tingimust. Inimene peab teadma, kes ta on ja mida ta endast kujutab. Selle perioodi potentsiaalne probleem on isolatsioon teistest, võimetus luua armastussuhteid, kuna segab võistlussituatsioon või hirm. Keskmine küpsus (26-64) produktiivsus või inertsus. Selles staadiumis on täiskasvanu huvi ja tegevus suunatud uue põlvkonna kasvatamisele. Eriksoni järgi on selle perioodi võtmesõnadeks produktiivsus töös ja loomine isiklikus elus. Oluline on ühiskonnale kasutoomine ja teiste eest hoolitsemine. Üksnes laste ilmaletoomine ei anna inimesele looja tunnet
9.Turbe kahjustumise standardmudel · Infovaradele (infosüsteemile) mõjuvad ohud (threat) · Ohud võivad ära kasutada süsteemi turvaauke e nõrkusi (vulnerabilities) · Ohud koos nõrkustega määravad ära riski (risk) · Ohu realiseerumisel tekib turvakadu (security loss) · Riski vähendamiseks tuleb turvaauke lappida turvameetmeid (security measures) kasutades 11.Turbemõistete olemus · Oht (threat) potentsiaalne (info)turbe rikkumine · Nõrkus e turvaauk (vulnebarility) infosüsteemi (infovarade) suvaline nõrk koht või turvadefekt · Risk (risk) tõenäosus, et teatud oht kasutab ära infosüsteemi teatud nõrkuse · Turvakadu e turvarike (security loss) sündmus, mille käigus kahjustus infosüsteemi kuuluvate varade turvalisus (käideldavus, terviklus ja/või konfidentsiaalsus)
Elektrivälja tugevus näitab kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale E=elektrivälja tugevus N/C, F=jõud 1N, q=laeng 1C Elektrivälja jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis on E-vektor suunatud piki selle joone puutujat Homogeene ühtlane, ühesugune Elektrivälja potentsiaal näitab, kui suur on selles punktis ühikulise positiivse laenguga keha potentsiaalne energia ; wp=qEd Elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahet nimetatakse elektriliseks pingeks U= 1 2 ; ; A=qEs; Kahe punkti vaheline pinge näitab, kui suurt, tööd teeb elektriväli ühikulise positiivse keha viimisel ühest punktist teise Sammupinge - Sammupingeks nimetatakse pinget maapinna erinevate punktide vahel, mis asuvad inimese sammu või looma jalgevahe kaugusel. Inimese sammu pikkuseks loetakse 0,8 m.
Tegevus: - Räägi patsiendile haiguse nakkusohtlikusest ning soovita patsiendi partnerile arstlikku kontrolli. - Räägi patsiendile haiguse olemusest ja ravist. - Soovita ravi jooksul hoiduda vahekorrast või kaitstud vahekorda. - Vasta patsiendi küsimustele. Hinnang: I Patsient esitas asjakohaseid küsimusi ning on teadvustas haiguse olemust. II Patsient on teadlik haiguse olemusest ja selle nakkusohtlikusest. Õendusplaan Probleem: Potentsiaalne infektsiooni oht. Eesmärk: Infektsiooni ei teki. Tegevus: - Räägi patsiendile puhtuse olulisusest. - Soovita hoiduda kratsimisest, vältimaks villide vigastumist ja saastumist. Hinnang: Infektsiooni ei tekkinud. TÄNAME TÄHELEPANU EEST!
Uuritav element Normaalelement ´ Jrk nr. lAC l´AC 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. lAC=............ l´AC=.............. ´=............... Kompensatsioonimeetod. 1.Potentsiaal-punkti potentsiaal on elektrijõudude töö laengu liikumisel punkti, kus potentsiaalne energia on null. El.välja potentsiaal näitab el.laengu potentsiaali laenguühiku kohta. Pinge-iseloomustab kahe punkti vahelist elektrivälja tugevuse erinevust ning määrab ära kui palju tööd tuleb teha laengu ümberpaigutamiseks ühest punktist teise, võrdustub enamasti potentsiaalide vahega. Elektromotoorjõud- iseloomustab indutseeritud elektrivälja ja kõrvaljõudude poolt positiivse elektrilaengu
Akommodatsioon on silma kohanemisvõime eri kaugusel asuvate esemete selgeks nägemiseks. Aktuaalne arengutase laps on võimeline ülesannet omapea lahendama Animism elutute objektide elustamine Areng kestab munaraku viljastamisest kuni surmani ning seda mõjutab nii pärilikkus kui ka keskkond. Assimilatsioon uus info püütakse sovitada olemasolevasse skeemi Egotsentrism olukord, kus laps ei suuda kohanduda teiste inimeste vaadetega. Kaob 4-5 aastaselt Emotsionaalne areng kõne areng, sotsiaalses keskkonnas toimetulek, õpitulemused Fenotüüp ei kandu järgmistele põlvedele edasi. Millised näeme välja ja kuidas käitume Fluiidne intelligentsus peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides Formaalsete operatsioonide staadium Arengu eesmärgiks on täiskasvanuliku mõtlemisvõime saavutamine. Kestab alates 11. eluaastast Füüsiline areng motoorne areng. Keha kasvamine Genotüüp Vanematelt päritu...
tulemused vastavad plaanitule ning, kas need meetmed on tõhusalt rakendatud ja sobivad eesmärkide saavutamiseks SERTIFITSEERIMINE Auditid Siseaudit - mille käigus ettevõte ise kontrollib oma kvaliteedialaste tegevuste vastavust kvaliteedistandardile. Auditi läbiviijaks on tavaliselt oma personal, kes on saanud vastava koolituse. Välisauditid - teise ja kolmanda osapoole auditid. Teise osapoole auditi puhul on auditi läbiviijaks potentsiaalne koostööpartner või ka emafirma. Teise osapoole auditi käigus selgitab auditi läbiviija välja, kas antud ettevõte suudab tagada kvaliteetset toodangut konkreetselt nende ettevõtte jaoks. Kolmanda osapoole e. sõltumatu akrediteeritud või tunnustatud sertifitseerimisorgani audit. Akrediteering annab sertifitseerimisorganile ametliku tunnustuse selle kohta, et organisatsioon on kompetentne mingis valdkonnas oma toiminguid läbi viima. SERTIFITSEERIMINE
Mida tekitab magnetvälja muutus? Magnetvälja muutumine tekitab elektrivälja. Seda nimetatakse elektromagnetilise induktsiooni nähtuseks. Millise välja tekitab magnetvälja muutus? Elektrivälja. (seda nim elektromagneetilise induktsiooni nähtuseks ja tekkiv elektriväli ei ole potentsiaalne) Mida nimetatakse elektromagneetilise induktsiooni nähtuseks? On nähtus kus magnetvälja muutumine tekitab elektrivälja. Millise välja tekitab laetud keha liikumine? Magnetvälja Lenzi reegel Lenzi reegli mõned sõnastused: 1)induktsioonivoolu suund on selline, et tema magnetväli kompenseeriks muutust, mis voolu põhjustab; 2)induktsioonivool toimib alati vastupidiselt seda voolu esile kutsuvale põhjusele; 3)kui välismõju tingib magnetvoo kasvu kontuuris, siis on induktsioonivoolu magnetväli välise magnetvälja suhtes vastassuunaline (takistab kasvu). Kui aga välismõju põhjustab magnetvoo kahanemist, siis on induktsioonivoolu magnetväli välise magnetväljaga ...
kordamisküsimused kontrolltööks töö, võimsus ja energia 1. Millal tehakse mehaanilist tööd? mehaanilist tööd tehakse siis, kui kehale mõjub jõud ja keha selle jõu mõjul ka liigub. 2. Mehaanilise töö valem. F*s*cos a kus A töö,F - mõjuv jõud,s nihe,cos a - nihke ja mõjuva jõu vaheline nurk 3. Mis on võimsus? töö tegemise kiirus. Võimsus näitab kui palju tööd tehakse ajaühikus. 4. Võimsuse valem ja ühik? N = A:T N- võimsus, A - on töö, t aeg. 5. Millal ei tehta tööd? Paigalseisvale kehale mõjuv raskusjõud tööd ei tee ja samuti liikumisega risti mõjuv jõud seda liikumist ei mõjuta ja tööd ei tee. 6. Mis on positiivne töö? positiivne töö on siis kui jõud mõjub liikumisega samas suunas ka aitab liikumisele kaasa ntks atra vedav hobune 7. Mis on negatiivne töö? kui jõud takistab liikumist on liikumisega vastassuunaline või mõjub nürinurga all, nimetatakse tehtud tööd negatiivseks. Mõnel juhul õeldakse et keha töötab jõu...
(inertsus pöördliikumisel) moment Kehade seisundi (olukorra) muutumine ja töö A 1 dzaul 1J selleks vajalik pingutus Keha liikumisest tingitud võime muuta kineetiline Ek 1 dzaul 1J olukorda (teha tööd) energia Kehade omavahelisest asendist (vastastik- potentsiaalne Ep 1 dzaul 1J mõjudest) tingitud võime muuta olukorda energia Vaid keha või välja olemasolust tingitud seisuenergia Er 1 dzaul 1J võime muuta olukorda Olukorra muutumiseks tehtava pingutuse võimsus N 1 vatt 1W kiirus (ajaühikus tehtud töö)
väga edukas. Riik võiks siiski rohkem kasutada alternatiivenergiaid, et säästa keskkonda. Ainult 5% energiast on saadud taastuvatest energiaallikatest, kuigi võimalused selleks on olemas. Alternatiivsetest energialiikidest võiks näiteks rohkem kasutada päikeseenergiat, sest seal kuum, kuiv ja päikeseline kliima. Takistuseks on asjaolu, et päikesepaneelid on väga kallid ja teised energiaallikad on odavamad. Maasoojusenergia on on samuti potentsiaalne taastuvenergia allikas, mis on praegu suhteliselt arendamata ja väga vähe kasutatav. Takistusteks on jällegi olnud raha ja sobiva tehnoloogia puudumine. Siiski on viimaste aastatega alternatiivenergia kasutamine suurenenud. Valitsus on näiteks võtnud kasutusele erinevaid meetmeid ja eraldanud raha, et toetada taastuvenergia omastamist ja arengut. Eesmärgiks on, et aastaks 2020 toodetakse vähemalt 20% Austraalia elektrienergiat alternatiivenergiast.
Elektrivälja tugevus-näitab kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. Ühik - V/m 2) Amperei seadus- magnetväljas vooluga juhtmele mõjuv jõud on alati võrdeline juhet läbiva voolu, tugevusega , juhtmelõigu pikkusega ja siinuega nurgast α voolu suuna ning magnetvälja suna vahel. 3) Vasaku käe reegel-(Jõu suuna määramiseks Ampere`i seaduses võib kasutada vasaku käe reeglit) See väidab, et kui vasaku käe väljasirutatud sõrmed osutavad voolu suunda ja magnetväli on suunatud peopessa, siis väljasirutatud pöial näitab juhtmelõigule mõjuva jõu suunda. 4) Magnetinduktsioon- B näitab magnetjõudu Fm(indeks m), mis mõjub ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas. 5) Elektriväli Sarnasus Magnetväli Mõju põhiseadus on Coulomb`i materiaalsed, Mõju põhiseadus on Ampere`i seadus. seadus. Välja kirjeldab ...
g - gravitatsioonikonstant n - hõõrdetegur g raskuskiirendus a kiirendus all. Gravitatsioonijõud Elastsusjõud (vedru) Hõõrdejõud Toereaktsioon Kineetiline energia Potentsiaalne energia Potentsiaalne energia Mehaaniline töö Mehaaniline töö Võimsus Jõumoment F=mg Raskusjõud F=ma Jõud Molekulaarkineetiline teooria Tähised: N- molekulide arv Molekulide arv m- mass Na- Avogadro arv - ühe mooli mass
ajavahemiku suhtega. N=A/t 1 hobujõud on võimsus, millega tõstetakse 1 sekundiga 550 naelane koorem 1 jala kõrgusele. 1hj=746 Kasutegur on ajaühikus kasulikult kulutatud ja kogu kulutatud energiate suhe Energia on varu, mille arvelt saab keha teha tööd ja mehaaniline energia on nendel kehadel, mis on vastasmõjus teiste kehadega või mis liiguvad teiste kehade suhtes. Vastasmõju energia potentsiaalne energia (üldvalemit pole) Liikumisenergia kineetiline energia Ek=mv2/2 E=Ep+Ek Keha potentsiaalne energia maa läheduses, maa vastasmõju tõttu saab väljendada: Ep=mgh
1.Grupisisese kliima määramine (Francis & Young, 1979) 2. Grupi keskkonna küsimustik (Carron, Brawley, Widmeyer, 1985) 3.Sotsiogrammi koostamine. Levinud sidususe hindamise meetodiks on sotsiogramm, mis iseloomustab grupi liikmete omavahelisi suhteid. Grupi tegelik tulemuslikkus sõltub sellest, kui suured on protsessi kaod võrreldes potentsiaalse tulemuslikkusega. Grupitöö tõhususe ehk grupi tegeliku tulemuslikkuse määrab kaks tegurit: 1. Grupi potentsiaalne tulemuslikkus ehk see, kui suur on iga grupi liikme individuaalne potentsiaal. See peegeldab individuaalseid võimeid ja oskusi, mis on treeningugrupi töö seisukohalt olulised (näiteks suhtlemisoskused on võistkonnaaladel olulisemad kui individuaalaladel). 2. Protsessi kaodehk see, mis koostegemise koordineerimise käigus kaduma läheb. Protsessi kadude põhjuseks on kas grupi liikmete ressursside kehv koordineerimine või grupiliikmete optimaalsest madalam motivatsioon.
1.Grupisisese kliima määramine (Francis & Young, 1979) 2. Grupi keskkonna küsimustik (Carron, Brawley, Widmeyer, 1985) 3.Sotsiogrammi koostamine. Levinud sidususe hindamise meetodiks on sotsiogramm, mis iseloomustab grupi liikmete omavahelisi suhteid. Grupi tegelik tulemuslikkus sõltub sellest, kui suured on protsessi kaod võrreldes potentsiaalse tulemuslikkusega. Grupitöö tõhususe ehk grupi tegeliku tulemuslikkuse määrab kaks tegurit: 1. Grupi potentsiaalne tulemuslikkus ehk see, kui suur on iga grupi liikme individuaalne potentsiaal. See peegeldab individuaalseid võimeid ja oskusi, mis on treeningugrupi töö seisukohalt olulised (näiteks suhtlemisoskused on võistkonnaaladel olulisemad kui individuaalaladel). 2. Protsessi kaodehk see, mis koostegemise koordineerimise käigus kaduma läheb. Protsessi kadude põhjuseks on kas grupi liikmete ressursside kehv koordineerimine või grupiliikmete optimaalsest madalam motivatsioon.
Impulsi seos jõuga: a= ⇛ F= ⇛ F= ∆t ∆t ∆t ∆ p1 −∆ p 2 Impulsi jäävseadus: F 1=−F2 ⇛ = ∆t ∆t ∆ p1=−∆ p2⇛ ∆ p1 + ∆ p2 =0 Töö Mõisted: jõud F, läbitud teepikkus ∆x Töö: W =F S ∆ x W =F ∆ xcos α Ühik: J, N⋅m Mehaaniline energia Mõisted: mehaaniline enegia E, kineetiline energia Ek , potentsiaalne energia E p Mehaaniline energia: E=Ek + E p mv 2 Kineetiline energia: Ek = 2 E Potentsiaalne energia: p =mgh Ühik: J Võimsus Mõisted: võimsus P, töö W, aeg t, jõud F, teepikkus ∆x, kiirus v W F∆ x ∆x Võimsus: P= = =F =Fv t t t Ühik: W Võnkumine Mõisted: aeg t, võngete arv N, periood T, sagedus f t Periood: T = N
sündi. · Populatsioon ühe liigi isendite grupp, kes asustab mingil ajaühikul teatud kindlat territooriumi. · Parmixsia isendite kogum, kes võivad ristuda omavahel ning kelle ristumine teise analoogilisi kogumi esindajaga on mingil põhjusel takistunud. Näiteks Eesti ja Soome põtru eraldab Soome laht. Mingi ajaperioodi jooksul tekivad eristumised (geneetilised jne). · Lättepopulatsioon elujõuline, edasiarenev, potentsiaalne poplatsioon. · Mülgaspopulatsioon vastupidine! · Asustustihedus 1000 ha kohta tavaliselt (põtradel näiteks) · Populatsiooni kasv eksponentsiaalnekasv: dN/dt=rN. Algne kiire kasv · Logistiline kasv: dN/dt=rN(K-N)/K · Kasv aeglustub: toidubaas, stress, haigused · Liebigi seadus kasv määrab taimel tema kõige väiksem toitaine saadus, ehk ,,tünni" reegel vee taseme tünnis määrab kõige lühem laud.
muutuvteguri ühiku muutuse kohtaKogutulu - kõigi realiseeritud (investeeritakse). Intressi võib arvutada nii lihtintressina (protsendina tooteühikute pealt saadud tuluPiirtulu (marginaal-) - kogutulu muutus laenu suurusest) kui liitintressina (leitakse eelmise perioodi intressi ja ühe täiendava tooteühiku müügi korral Konkurents majanduses tagastatava laenu summa alusel). Potentsiaalne tööjõud on mõnevõrra tähendab kahe või enama subjekti püüdlemist sama eesmärgi poole laiem mõiste, sest teatud osa inimesi võib oma suhtumist muuta ning Ressursi- ehk teguriturul kaubeldakse tootmissisenditega Ressursi edaspidi ka töötada soovida. siirde- ehk ootuspärane tööpuudus nõudluse elastsus tähendab nõutava ressursikoguse muutumist (tuleneb näiteks töö sesoonsusest või tootmise ümberkorraldusest. See
kiirusega paigalseisust liikuma. 19 POTENSTSIAALNE ENERGIA Potentsiaalne energia on energia, mis on tingitud keha või keha osade vastastikusest asendist (vastasmõjust). Potentsiaalset energiat omavad: a. maapinnalt tõstetud kehad; b. elastselt deformeeritud kehad. Maapinnalt tõstetud keha potentsiaalne energia on seda suurem, mida suurem on kehale mõjuv raskusjõud ja mida kõrgemale on keha tõstetud. Kui lugeda maapinnal asuva keha potentsiaalne energia nulliks, siis mingile kõrgusele tõstetud keha potentsiaalne energia on võrdne tööga, mida see keha teeb maapinnale langemisel. Kõigi loodusnähtustega kaasneb alati ühe energialiigi muundumine teiseks! Raskusjõu töö.
negatiivne Ülesanne nr. 6 Auto pidurdamisel kahaneb tema kiirus 5 sekundiga väärtuselt 100 km/h väärtuseni 10km/h. Leida pidurdusjõu suurus kui auto mass on 500 kg. ENERGIA · Kehadel on erinev võime teha tööd, selle võime iseloomustamiseks uus mõiste energia · Mehaanilise energiana teame 2 vormi: Kineetilist ja potentsiaalset energiat · Kineetilise energia saame defineerida impulsi ja kiiruse poolkorrutisena · Potentsiaalne energia on aga võrdeline kehade vastastikuse asendi e kaugusega, keha massi ning jõudu iseloomustava suurusega- Maa raskusväljas selles vaba langemise kiirendus Ek=mv2/2 , Ep= mgh Ülesanne 8.) 500g massiga kivi visati 50m kõrguselt horisontaalse algkiirusega 20m/s. Leida kivi kineetiline ja potentsiaalne energia 2 sekundit peale liikumis algust(NB! Eri suundades liikumised on sõltumatud) Energia ühik on J Gravitatsioon
Niisugune on ka nende valents ühendites. Need on keemiliselt aktiivsed elemendid. Mis on energia? Energia on mateeria võime teha tööd, panna midagi liikuma, tõsta mingi keha temperatuuri, muuta aine keemilist struktuuri jne. See võime avaldub kahel erineval moel: hoitud potentsiaalina või aktiivse liikumisena. Hoitud energia potentsiaali nimetatakse potentsiaalseks energiaks, liikumise energiat kineetiliseks energiaks. Potentsiaalne energia sõltub objekti positsioonist ja võib kergesti muutuda kineetiliseks energiaks, see omakorda mehhaaniliseks või soojusenergiaks. Energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest olekust teise Välimise elektronkihi elektronidel on suurem potentsiaalne energia, kui sisemiste kihtide elektronidel, sest võimaluse korral nad langevad tuumale lähemale, järgmisele sisemisele kihile. Kui see langemine toimub, muudetakse elektroni potentsialne energia kineetiliseks
FÜÜSIKA KOOLIEKSAM Pärnu Koidula Gümnaasium 10. 06. 2009 I OSA Valikvastused (1-10). Õiged valikud märkige kaldristiga vastavas kastikeses. Igas valikus on kaks õiget vastust. Juhul kui on märgitud rohkem vastuseid kui nõutud, siis loetakse see valikvastus tervikuna nulliks. Paranduste tegemisel pole lubatud kastikesse juba kirjutatud kaldristikest ainult maha tõmmata. Kastikeses oleva kaldristi parandamiseks tuleb kogu kastikesele tõmmata peale selge kriips ning joonistada uus kastike eelmise kõrvale või alla. Sel juhul läheb arvesse uude kastikesse märgitud kaldristike või tühi kastike. 1. Millised kaks antud graafikutest kirjeldavad isohoorilist protsessi? (V on gaasi ruumala, p - rõhk ja T - absoluu...
● Töö on skalaarne suurus, mis võrdub kehale mõjuva jõu ja selle jõu mõjul sooritatud nihke korrutisega. ● Arvutades kehale mõjuva jõu poolt nihke sooritamisel tehtavat tööd, on olulised jõud ja nihe. Kui jõud ja nihe on samasuunalised, võrdub töö nende vektorite skalaarkorrutisega. Ühik on džaul (J) ● Võimsus iseloomustab töö tegemise kiirust. ● Kineetiline energia- energia, mis on tingitud keha liikumisest teiste kehade suhtes. 12. Potentsiaalne energia, seos töö ja jõuga. ● potentsiaalne energia- süsteemi energia, mis on tingitud keha asendist ja mõjust süsteemi teiste kehade suhtes ja kõigi süsteemis olevatele kehadele vastastikku mõjuvatest jõududest välises jõuväljas. ● Kui jõud mõjub liikumisesuunas siis potentsiaalne energia väheneb, kineetiline aga kasvab. ● Süsteemi potentsiaalse energia suurenemine on võimalik üksnes välisjõudude töö arvelt. 13. Võnkumise mõiste.
Füüsika ,,Aine agregaatoleku muutumine" 1. Mis on sulamine? Sulamine on aine üleminek tahkest olekust vedelasse olekusse. 2. Mida nimetatakse sulamistemperatuuriks? Temperatuuri, mille juures aine sulab, nimetatakse selle aine sulamistemperatuuriks. 3. Kirjelda aine sulamist. · Lõhutakse aineosakeste korrapärane asetus · Suureneb siseenergia potentsiaalne komponent · Aine temperatuur ei muutu, sest kogu juurde saadud soojussiseenergia kulub molekulidevaheliste sidemete lõhkumiseks. 4. Mis on tahkumine? Tahkumine on aine muutumine vedelast ainest tahkesse olekusse. 5. Kirjelda aine tahkumist. · Aineosakesed võtavad sellele ainele omase vastastikkuse asendi · Vabaneb soojushulk · Aine temperatuur ei muutu, sest kogu äraantud soojusenergia kulub
vektoreid tuleb liita. El.välja jõujooned- mõtteline joon, mille igas punktis on el.välja tegevuse vektor (E) suunatud pikki selle joone puutujaga. El.välja graaf.kujutamine- Homogeene el.väli- On ühesugune raskusjõu väli. Tema välja jõujooned on omavahel paralleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu. Töö el.väljas- A=F*s*cos_ Ep=mgh Ep=qEd El.välja potentsiaal- näitab, kui suur on vaadeldavas el.välja punktis ühikulise positiivsuse laenguga keha potentsiaalne energia. Tähis _=k*Q/r _=Ep/q Ekvipotentsiaalpinnad- ühesugust potentsiaali omavate elektrivälja punktide hulk. Ekvipotentsiaalpinnad ja jõujooned on alati omavahel risti- Pinge U- nimet. El.välja kahe punkti potentsiaalide vahet. Pinge kirjeldab olukorda, milles el.jõud tööd teevad. Kahe punkti vaheline pinge näitab, kui suure töö teeb elektriväli positiivset ühiklaengut omava keha viimisel ühest punktist teise. Ühik 1V U=A/q 1V=1J/1C U=__________ (E=U/d) Äike ja välgu tekkim
Teadupärast on püsivalt kõre naftahind koormava mõjuga maailma majandusele. Naftahinna tõusu võib argumenteerida LähisIda konfliktidest põhjustatud tõrgetega nafta pakkumises. Tõusu taga ei ole ainult geopoliitilised riskid, vaid ka paranenud majandusaktiivsus ja tarbijate ostuvõime kosumine peaasjalikult USAs ja Aasias. Toornafta kallinemine on tinginud ka märkimisväärse tõusu mootorikütuste hindades. Usun ka, et potentsiaalne naftahinna sokk mõjutaks tarbijaid ja ettevõtteid märgatavalt negatiivsemalt kui enamik turuosalejatest hetkel prognoosib. On selge, et toornafta hind on suur riskifaktor maailmamajanduse ja finantsturgude jaoks ning arvatavasti niipea pole oodata olukorra pöördumist. Nafta kallinemine tõstab hinda ka paljudel olulistel sünteesitud ravimitel. Ülikõrge hind võib muuta rohu vähem kättesaadavamaks
Tõmmake õigele variandile ring ümber. 1) töödanud, töötanud 2) taodelda, taotleda 3) käsen, käsin. 4) naases, naasis 5) habraste, haprate 6) üllaste, üllate 7) nõudlikeim, nõudlikem 8) ei kaebanud, ei kaevanud 9) kotlet, kotlett 10) pankrott, pankrot 11) krahhki, krahhgi 12) bossgi, bosski 13) materiaalne, materjaalne 14) düsigeeli, dussigeeli 15) intelligentne, intelligentne 16) kalligraafia, galligraafia 17) pensjonär, pensionär 18) süzee, süzee 19) aksent, aktsent 20) potentsiaalne, potensiaalne 21) ülesse, üles 22) kirjablokk, kirjaplokk Kirjutage lühendiga: näiteks nt, nii-öelda n-ö, enne Kristuse sündi eKr, esmaspäev E , linn l, Mida tähendavad sõnad: diletant - asjaarmastaja, dissertant doktoritöö kaitsja, dissident teisitimõtleja. 1 neli neljas nelja neljanda nelja neljandat 2 JT, J. T. J. Timberg 3 Kaashäälikuühendis on kõik häälikud ühekordselt. Näiteks kärbes. Erandid: liitsõnad (nt plekktoos); gi ja ki liitumine (nt kasski).
(N) Fr = m · g g 9.8 N/kg Hõõrdejõud P rõhk; ühikuks on paskal (Pa) P = F / S = mg / S = hg (h kõrgus) Vedelikule või gaasile avaldatud rõhk levib vedelikes ja gaasides igas suunas ühtemoodi. (Pascali seadus) Fü üleslükkejõud Fü = Vg Ftõste = Fr Fü A töö; ühikuks on dzaul (J) A=F·s (S pindala; s teepikkus; vahepeal h = s) kasutegur = kasulik töö / kogutöö Hõõrdejõud = veojõud Ep potentsiaalne energia; ühikuks on dzaul (J) Ep = mgh Ek kineetiline energia; ühikuks on dzaul (J) Ek = mv² / 2 E = E p + Ek Ep = Ek (energia jäävuse seadus) N võimsus; ühikuks on vatt (W) N = A / t (1J / 1s) (t aeg) F1 · l1 = F2 · l2 (l on jõuõlg ehk kangi pikkus jõu rakenduspunktist) Sagedus = 1 / võnkeperiood; ühikuks on herts (Hz) =1/T q elektrilaeng; ühikuks on kulon (C) Elektrilaeng on põhjustatud elektronide ülejäägist või puudujäägist kehas
Aristoteles Kreeka filosoof Aristoteles sündis Makedoonias Chalkidike poolsaarel Stageiras, aastal 384eKr. Aristotelese isa oli Makedoonia kuninga Amyntase õukonnaarst. Aristotelesest sai mõne aasta vältel tulevase Makedoonia Aleksandri õpetaja. Aristoteles läks 18-aastaselt Ateenasse. Juba siis oli ta huvitatud loodusteadustest . Platoni õpilasena elas ta Ateenas ning paistis Akadeemiasse kogunenud õpilaaste seas silma. Aristotelesel tekkisid filosoofilised lahkarvamused Platoniga ja paljude tema õpilastega. Aastal 347.ekr Platon suri. Siis läks ta Väike- Aasiasse. Ta läks Atarneuse valitseja Hermiase õukonda. Seal Aristoteles abiellus Hermiase kasutütre Pythsega. Aristotelest kutsiti Aleksander-Suure õpetajaks. Umbes 335 eKr läks Aleksander Aasia- sõjaretkele. Aristoteles, kes oli pärast õpilase troonile asumist olnud mitteametlik nõuandja, läks tagasi Ateenasse ja avas seal oma filosoofia...
ENERGIA KURSUS TERMODÜNAAMIKA JA ENERGEETIKA ALUSED ( ptk. 4 ) KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on siseenergia ja kuidas seda arvutatakse? Siseenergia on aineosakeste energia (kineetiline+potentsiaalne) U=3/2 m/M R T U= 3/2 p V 2. Nimeta siseenergia muutmise kaks viisi ja too kummagi kohta näide. Mehhaanilist tööd tehes (käte üksteise vastu hõõrumine), Soojusülekanne ( Ahi soojendab toaõhku) 3. Kuidas levib soojusjuhtivus ja too näide. Soojus levib osakeste põrgete teel. Nt Lusikas kuumas tees. 4. Kuidas levib konvektsioon ja too näide. Soojus levib ühelt kehalt teisele liikuva ainena (vee keetmine) 5. Kuidas levib soojuskiirgus ja too näide. Energia levib kiirguse teel (päikesekiirgus) 6. Soojushulk ( mõiste, nimeta põhiühik ) - siseenergia hulk, mida keha saab või annab soojusülekande käigus. 1 J 7. Defineeri kalor! Soojus...
tihedus, vesi liikuvam. Atmosfäär e õhkkond- Maad ümbritsev õhukiht, ülapiir 1000-1200 km, hapnik, lämmastik. Biosfäär- elavad organismid, orgaanilise aine süntees ja muundumine, ja need mõjutavad kivimeid, mulda, vett, õhku. Kaasaegsed uurimismeetodid geograafias- nt. kaugseire, satelliit, aerofoto, kosmosefoto, gps jne. Etapid: probleemi püstitamine, hüpoteesi sõnastamine, selle kontrollimine, tulemuste publitseerimine, uus teooria. Maa energiasüsteem: potentsiaalne, elastsus, kineetiline e liikumis, keemiline, sise e soojus, laine, kiirgus. litosfäär- astenosfääri peale jääv Maa kivimkest, mis on liigendunud laamadeks. (areneb muld, talletatud fossiilkütused, maavarad) pedosfäär- biosfääri osa, mis hõlmab maakoore pindmist kihti, kus toimuvad mullatekkeprotsessid. Pedosfäär reguleerib olulisel määral biosfääris toimuvaid biogeokeemilisi aineringeid (toiteelemendid, vesi) hüdrosfäär-osa Maast, mis on täidetud veega.
Mis on infovarade turvaohud? Oht(threat) on potentsiaalne (info) tube rikkumine. Oht on seega kas: *potentsiaalne tervikluse rikkumine *potentsiaalne käideldavuse rikkumin *Potentsiaalne konfidentsiaalsuse rikkumine Ohtude liigitamine Ohte on võimalik liigitada: Turvalisuse komponendi järgi (mida ohustab) Allika järgi (mis põhjustab) Kahjustuse olulisuse seisukohalt (kui suure kahju tekitab) Reeglina kasutatakse kahte esimest liigitust. Ohtude jagunemine allika järgi 1. Stiihlised ohud: · Keskkonnaohud · Tehnilised rikked ja defektid · Inimohud 2. Ründed (attack) Stiihilised ohud Stiihiised ohud tulenevad vääramatust looduslikust jõust, mis võib olla loomult juhuslik(äike,ujutus) või regulaarne (kulumine,materjalide väsimine,saastumine) Samas võibad stiihilised tuleneda ka inimvigadest, mida võivad põhjustada ebapiisavad oskused, hooletus, juhtimisvead, keskkonnategurid. ...
4.Töö ja energia Energiad võib defineerida kui võimet teha tööd. Energia ühik SI-süsteemis on dzaul, tähis J. Olenemata energia liigist kehtib energia jäävuse seadus. Energia võib muunduda ühest liigist teise ja kanduda ühelt kehalt teisele, aga tema koguhulk jääb alati samaks. Kineetiliseks energiaks nimetatakse energiat, mis on seotud keha liikumisega Potentsiaalne energia on tingitud kehade või keha osade vastastikusest asukohast. Gravitatsiooni potentsiaalne energiat saab arvutada valemiga Töö on energia, mis antaks kehale või viiakse kehalt ära kehale rakendatud jõu abil. Kui keha energia suureneb, on töö positiivne, kui keha energia väheneb, on töö negatiivne. Kehale mõjuva jõupoolt tehtavat tööd mingi nihke puhul saab arvutada valemiga või φ on nurk jõu ja liikumise suuna vahel. Jõud peab olema konstantne, muutuda ei või suurus ega suund. Keha vaadeldakse punktmassina st
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
