Gibbsi reegel. Näitab, kas sulamis toimub mingi muutus püsival temperatuuril või teatud temperaatuurivahemikus ja kui palju faase võib sulamis üheaegselt olla. Kahekomponedilises sulamis on suurim võimalik üheaegne faaside arv 3 ; kindla koostise ja püsiva temperatuuri korral. Faaside koguste määramiseks kasutatakse kangi ehk lõikude reeglit : faaside kaalulised kogused sulamis antud temperatuuril on pöördvõrdelised antud punkti läbiva horisontaali lõikudega. Külmalt plastne deformeerimine kutsub esile struktuurimuutuse ehk kalestumise. Kalestumine on seda ulatuslikum, mida suurem on deformatsiooniaste. Ebapüsiv kalestunud struktuur hakkab kuumutamisel muutuma püsivamaks. Kui metalli deformatsiooniaste ületab kriitilise piiri, siis edasisel kuumutamisel toimub rekristalliseerumine.
Puhast savi on looduses harva, tavaliselt segus liivaga. Seepärast liigitatakse savipinnaseid järgmiselt: savid, liivsavid ja saviliivad. Oluline on vee hulk savipinnases. Vastavalt veesisaldusele võib savipinnas esineda looduses kõvana, plastsena või voolavana. Võrreldes liivapinnastega on savipinnased enam kokkusurutavad, külmumisel paisuvad nad tunduvalt rohkem. Kuiv või väheniiske savipinnas on üldiselt hea ehitusalus, plastne või voolav savipinnas aga vundeerimiseks väga ebasobiv. 8.1.13 Põrandad K.Kenk 6 Täitepinnasteks võivad olla prahi mahapanekuga tekitatud mulded, täidetud jõesängid jms. Hoone rajamisel täitepinnasele tuleb arvestada selle iseloomu täitematerjali, tihedust ja vanust, samuti püstitatava hoone laadi. Ebaühtlase koostisega kobedaid kokkusurutavaid pinnaseid (turvas, muda, mustmuld) ehitusalusena ei kasutata
Pritsviimistlus kasutatakse pintsleid ja harju. Taust ja pritsmed võivad moodustada mitmesuguseid värvikombinatsioone. Pritsvärvimine koosneb mitmest võttest Pintsel kastetakse värvi liigne värv surutakse välja pintsliga vastu käsna lüües pritsitakse värv pinnale Faktuurviimistlus kantakse pind vedela pahtlikihiga, millele seejärel antakse reljeefne faktuur. Faktuurimisel kasututatav pahtel peab olema plastne ja mahepüsiv. Reljeefmustri rullimine muster moodustatakse värskele pahtlikihile kõva nuustikuga. Et rull ei nuustik ei kleepuks pahtli külge niisutatakse seda õlipahtli korral veega ja liimpahtli korral tärpentiini, lakibensiiniga. Tuppimine on värskelt värvitud pinna töötlemine tuppimisharjaga. Mustertupiga viimistlemine..värsketvävikihti tupitakse kahes suunas 45 ja 90 kraadi all ning viimase kihi puhul kasutatakse vedelamat vävisegu
Nii on võimalik toota laiu paneele, mille valmistamine pressimise teel on raske või isegi võimatu, näiteks rongide katused või seinad. Elementide ühendamine leiab aset tahkes olekus. Alumiiniumi hõõrdkeevituse teel ühendamise käigus pressitakse kiirelt pöörlev seade metalli sisse, juhitakse see kahe profiili ühenduskohta ja liigutatakse piki ühendust (vt. Sele 1). Pöörlev töövahend kutsub esile alumiiniumi tugeva kuumenemise hõõrdejõu mõjul, millega kaasneb ulatuslik plastne deformatsioon. Ühenduskohaga külgneva materjali temperatuur tõuseb mõneks sekundi murdosaks kuni 500 °C ja langeb seejärel kiiresti. Seadme poolt avaldatav suur surve ja hõõrdekuumus, mille mõjul metall seguneb, pressivad ühenduspinnad kokku, moodustades ühtlase struktuuri tippkvaliteediga ühenduse. Hõõrdkeevitus muudab töökeskkonna oluliselt meeldivamaks. Ei mingeid keevitusleeke, suitsu ega osooni teket. Samuti puudub vajadus terasharjamise, lihvimise ja vahepealse
Ehituskruusaks nimetatakse sõmerat materjali jämedusega 4…64mm. Eestis leidub puhast kruusa vähe, enamik neist kuulub kruusliivade hulka. Kruusa ja kruusliiva kasutatakse peamiselt teedeehituses, vähem ka betooni täitematerjalina. Savi on tekkinud põldpao lagunemisel ilmastiku mõjul. Ta on väga peeneteraline materjal (Ø<0,005mm). Savi terad on õhukesed plaadikujulised, mis on tingitud põldpao kihilisest ehitusest. Sellise tera kuju tõttu on märg savi väga plastne ja veetihe. Peale saviosakeste sisaldab ta veel tolmu (Ø 0,005…0,125mm), liiva ja muid lisandeid, mis muudavad savi värvust ja omadusi. Savi kasutatakse keraamiliste materjalide toorainena ja tsemendi tootmisel. Põletamata toorsavi kasutatakse tänapäeval vähe. MURTUD KIVIMATERJALID Murtud kivimaterjalid saadakse karjäärist kaevandatud toorme purustamisel kivipurustis või kiiludega murdmisel väiksemateks tükkideks. Nad kujutavad endast korrapäratuid kivitükke.
paraneb Kulumiskindlus Struktuur peeneneb suureneb Lõiketöödeldavus paraneb Sõltuvalt temperatuurist on raua- süsin. Sulamites järmised struktuurid: NB! Ac1- 727C- alumina kriitiline piir kuumutamisel, Ar1-jahutamisel Ac3-830C- ülemine kriitiline piir kuumut. Ar3- jahutamisel Alatetektoidsed terased C< 0,83% F+P struktuur Eutektoidsed terased C=0,8 % P struktuur ÜLEEUTEKTOIDSED TERASED C> 0,8 % P+T struktuur FERRIIT-pehme, plastne 727"C juures Perliit- ferriidi ja tsementiidi meh. Segu. Teralisel on head mehaanilised omadused. 727"C juures Austerniit- Temp. 1147"C väike plastsus ja tugevus. Tsementiit- C=6,67%, sulab 1600"C juures on väga kõva (800HB) Grafiit- vaba süsinik, pehme (3HB), väike tugevus. Terase struktuur toatemperatuuril. Sulam on tasakaaluolekus siis,kui kõik faasimuutused temas on toimunud täielikult faasidiagrammi kohaselt. Selline olek saavutatakse ainult väga aeglasel jahtumisel
Titaan Nimi Kool Klass, aasta Õpetaja nimi Üldiselt Titaan on keemiline element, mille sümboliks perioodilisustabelis on Ti. Omaduselt on titaan metall ning kannab järjenumbrit 22. Tema tihedus on 4,5 g/cm³. Titaan sulab 1668 kraadi juures Celsiuse järgi ja keeb 3287 kraadi juures. Titaan on hõbevalge, plastne, tugev, korrosioonikindel ja keskmise aktiivsusega metall. Titaani on väga kerge mehhaaniliselt töödelda ja sepistada ning ta on kõige vastupidavam kergmetall. Õhu toimel titaan ei oksüdeeru, kuna tal on tugev oksiidikiht. Kuumutamisel reageerib titaan halogeenide, vesiniku ja süsinikuga. Väga paljud mineraalid sisaldavad titaani, eriti leidub sellised mineraale Uuralites. Looduses leidub titaani ainult ühendeina. Titaani oksüdatsiooniaste on tavaliselt IV, harvem III ja II.
Mõisted Mehanikaks nim. f.o.,mis uurib kehade MÜL nim. sellist liikumist, mille puhul liikumisega seotud prob. kehakiirus muutub Kinem. on meh. osa,mis uurib liikuva keha võrdsetes ajavahemikes erinevad teepikkused asukohta,mis tahes aja hetkel. ÜML on selline liikumine, mille puhul keha Meh. liiku. Nim. keha asukoha muutumist kiirus muutub ruumis teiste kehade suhtes teatud aja jooksul. võrdsetes ajavahemikes võrdsete suuruste Meh. põhiül. On määrata keha asukohta, mis võrra. tahes aja hetkel/trajektooril. Keha kiirendus näitab keha kiiruse Kulgliiku. On liiku., kus keha kõik punktid muutumise kiirust. liiguvad ühe suguselt. Kiirendus on f.s.,mis näitab keha muutumise Taust keha on keha, mille suhtes meid kiirust. vaadeldakse 1m/s on...
- liiga suured (jääv)deformatsioonid (f > L/30); - staatilise tasakaalu (asendipüsivuse) kaotus; - vahelduva märgiga plasteks muutumine ("kirjaklambri efekt"); - väsimus - (eraldi piirseisund ?) Kandepiirseisundi osavarutegurid: - G = 1,20; - alaliskoormused - Q = 1,50; - muutuvkoormused - M0 = M1 = 1,0; - plastne kandevõime; stabiilsus; (lähtudes fy -st) NB! Uus! - M2 = 1,25; - purunemiskandevõime (lähtudes fu -st); - Mb = Mw = 1,25 jne. - liidete kandevõime (lähtudes fu -st). 2.2.2 Kasutuspiirseisundid Näiteks: - liialt suured paigutused või siirded (vt. EVS-EN 1993-1-1 Lisa NA) - vibratsioon; - resonantssagedus; - nihkumatu (hõõrdega) poltliite nihe jne.
Kuiva ja sooja ilmaga tuleb takistada müüri liig kiiret kuivamist, seda puhta veega kastes. Mördipritsmed tuleb eemaldada müüri pinnalt ennem mördi tardumist. Vuugi pind viimistletakse siis, kui mört on niipalju tardunud, et vuugipinna siledus või kui jääb püsima. Kuivsegu on parim kuni 6 kuud peale pakendamist. Ladustamisel tuleb hoida pakendeid kuivas kohas ja alustel. Mört peab olema nii tugev, et peab vastu müürile tulevatele koormustele. Peab ka olema hästi töödeldav- plastne, sitke ja voolitav. (Silikaat AS) 2. MÜÜRIMISTÖÖST 2.1. Müürimistööde vahendid Müürikellu peab olema nii suur, et korraga saab kohale panna ühe kivi müürimiseks vajatava hulga mörti. Sirge otsaga müürimiskelluga saab hästi viimistleda lõõri nurga- vuuke. Veel läheb tarvis plaatija kellut. Puhastuskellut võib kasutada ka korstnamüüritise puhul ja viimistlemiseks teistes kitsastes kohtades. Võib ka olla sirge otsaga
täpsus. Puudub vajadus valukanalite süsteemi järgi. Tsentrifugaalvalu teel toodetakse kõige enam õõnsaid valandeid, näiteks malmtorud, automootori malmhülsid jms. 31.Metallide survetöötlus Plastse deformeerimisega kaasneb metalli struktuuri ja järelikult ka omaduste oluline muutumine kalestumine. Kalestumine väljendub metalli tugevnemises mida suurem on plastne deformeerumine, seda tugevamaks (ka kõvemaks) metall muutub. On olemas kalestumisele vastupidine protsess rekristalliseerumine, mille kestel metalli esialgne, 32. Tinglikult saab lehtstantsimisoperatsioonid liigitada kalestumisele eelnenud struktuur ja omadused, sh. metalli kahte gruppi: 1) eraldusoperatsioonid, kus toimub tooriku ühe esialgne plastsus taastuvad. Rekristalliseerumine algab osa eraldamine teisest ette antud kontuuri mööda; 2)
suurendada laagerdamisega Savimaterjali plastse oleku piirkonda hinnatakse plastsusarvuga, (pikaajalisel hoidmisel ilmastiku mis on alumise voolavuspiiri ja käes) ning mehaanilise töötlemisega rullpiiri vahe (segamisega, muljumisega), samuti Plastsusarvu järgi klassifitseeritakse lisandite manustamisega savid: mitteplastne alla 7 keskmiselt plastne kuni väheplastne 25...7 üliplastne üle 25 EHITUSKERAAMIKA EHITUSKERAAMIKA PÕLETATUD TELLIS PÕLETATUD TELLIS Tooraineks savi ja lisaained saepuru (süsi, koks), kvartsliiv ja tellisepuru Tellise värv sõltub savis sisalduvatest keemilistest ühenditest ja põletusprotsessi iseloomust (raud punane; lubi, titaan
Siin on tegu keerukate kolloidreaktsioonidega. Samaaegselt kulgeb karboniseerumine: Ca(OH)2 + CO2 CaCO3 + H2O, mis on tundlik protsess ja sõltub temperatuurist, niiskusest ja seotava materjali tihedusest ning poorsusest . Kuna selline gaasivahetus on aeglane, võib protsessi lõpunikulgemiseks kuluda aastaid . Pikaajalisel kõvenemisel väheneb teatud määral sõltuvus lähtematerjalide koostisest. Mördi tugevus mikrotasandil suureneb mitme sajandi jooksul keskmiselt 50% . Pikemaajaline plastne olek on soodne selle poolest, et koormused sättuvad sobivas asendis, vähendades süsteemi jäikusest tingitud sisepingeid ja seega pragunemise tõenäosust. Mõõdukas koormus mõjub hästi ka mördi kivistumisprotsessi tulemustele . Karboneerudes tõmbub lubjapasta kokku ligikaudu 0,35% ulatuses. Kokkutõmbumise vältimiseks on vaja lisada lubjale täiteainet, mis suurendab ka poorsust, kergendades niiviisi gaasivahetust ja kiirendades seega karboneerumist [7,17]. Seda
Eriala Metall materjalid *Metallmaterjale kasutatakse nende tugevuse,elastsuse keevitavuse pärast. *Metallide puuduseks on nende korrodeerumise keskonna mõjutuste tõttu. *Samas on metallid aga head sooja ja elektrijuhid. Metallid jaotatakse mustadeks ja värvilisteks(nt:teras ja vask) Tegelikult võiks jaotada ka rauda sisaldavateks ja mittesisaldavateks(nt:terased ja malmid ning vask,tsink jne. *Mustade metallide koostis on põhiliselt raud(fe) js süsinik(c)mitmesugustest vahekordades. *Lisandite rauda ehituses ei kasutata ta omadused pole selleks sobivad.Rauale lisatavad lisandid määravad tema omadused ja kasutamisviisi. *Põhimõtteliselt jaotatakse mustad metallid:terasteks ja malmideks. *Süsiniku sisaldus malmides C 1,7%Tavaliselt sisaldavad malmid süsiniku 2...4% ja rohkem. *malmid jaotatakse valgeteks ja hallideks malmideks. *valges malmis ehk toormalmis sisalduv süsinik on seotud raudk...
hõbeda, vase ja tsingiga sulatamine aga rohelise kulla. Kullaproov näiab kulla sisaldust kullasulamis. Minu kodus leidub kulda ja selle sulameid ehetes, elektrikontaktides. Hõbe (Ag) 47* on looduses vähelevinud element, siiski on seda umbes 20 korda rohkem kui kulda. Hõbedaproov näitab hõbeda sisaldust hõbedasulamis. Minu kodus leidub hõbedat ja selle sulameid peeglites, ehetes, müntides, lauahõbedas, fotopaberites, filmides, patareides. Nikkel (Ni) 28*. Puhas nikkel on plastne hästi töödeldav metall. Suur osa niklist (u. 15% kogu kasutatavast niklist) kasutatakse legeeriva elemendina terastes ja malmides, aga ka mitterauasulamites. Puhta metallina on ta paljude tehnomaterjalide põhikomponent. Niklit kasutatakse sulamites vase, kroomi või molübdeeniga. Minu kodus leidub niklit ja selle sulameid laetavates akupatareides, müntides, ehetes. Tsink, plii ja tina on heade tehnoloogiliste omadustega (madal sulamistemperatuur,
Tähtsamad leiukohad: oosid, mõhnad, deltad, samuti tuule- ning mere- ja järvetekkelised. Looduslik liiv ja kruus on mitmekomponendilised süsteemid - üks võib täiendada teist ning tavalise lisandina esinevad savi- ja tolmuosakesed. Kruusa hulka loetakse ka tinglikult veerised, munakad ja rahnud. Savi Peenpurdsetend, mis koosneb valdavalt savimineraalidest. Savile iseloomulik omadus on plastilisus ja voolitavus ning põletamisel omandab plastne mass kivimile omase kõvaduse - paakumine (kõva poorne mass). Vanuse järgi: · Kambrium -- Lontova lademe sinisavi, paksusega 6070 m piki Põhja-Eestit: Kallavere, Kolgaküla (suletud), Kunda, Aseri Vähekvaliteetne kergsulav (<1380°C) savi : Tootmine: Tallinna Keraamikatehas Aseri ehituskeraamika (tellised, katusekivid) Kunda tsemenditootmine · Devon -- Burtnieki ja Gauja lademed Vähekvaliteetne kergsulav pruunikirju savi :
Ma valisin selle teema sellepärast, et mul on kodus väga palju oksüdeerunuid hõbelusikaid. Ja ma mõtlsin et võiks need ära puhastada. Ja ma tahtsin teada ja näha kuidas hõbe reageerib erinevate ainetega. Ja kas hõbedat saab ka puhastada köögis olevate vahenditega. Hõbe kui keemiline element Hõbe on keemiline element sümboliga Ag. Hõbe on iseloomuliku läikega, suurima peegeldusvõime, elektri- ja soojusjuhtivusega plastne ja pehme metall. Keemiliselt on see väheaktiivne, reageerib siiski vesiniksulfiidiga (niiskes õhus tumendab metalli pinda) ning lämmastikhappega ja kuumutamisel ka kontsentreeritud väävelhappega jt oksüdeerijatega, moodustab paljude metallidega sulameid. Tähtsamad ühendid on hõbenitraat, -halogeniidid ja mõningad kompleksühendid. Looduses leidub hõbedat ehedalt ja ühenditena, peamiselt lisandina polümetallilistes maakides kulla ja teiste metallidega
Painutatud ristlõike kandevõime ja lõikekandevõime W f 3 2562 ∙ 10 ∙ 355 M c ,Rd = pl y = =909.5 kNm γM0 1.0 A v = A−2 ∙ b∙ t f + ( t w +2 ∙r ) ∙ t f =15900−2 ∙300 ∙ 19+ ( 11+2 ∙27 ) ∙ 19=5735 m m2 >η ⋅h w ⋅t w =1.2 ⋅ ( 390−2⋅ ( 27+ 19 ) ) ⋅ Profiilli lõike pindalaks võib võtta A v =5735m m2 . Ristlõike plastne kandevõime A v ⋅ ( f y / √3 ) 5735 ⋅ ( 355 / √ 3 ) V pl , Rd= = =1175.4 kN γM0 1.0 V Ed =14.5 ⋅21=304.5 kN < 0.5V pl, Rd −koosm õjuei arvesta g'ok =1.04+ 1.25=2.29 kN /m−koos tala omakaaluga 1.2∙ 2.29+1.5 ∙7.84=14.5 kN /m−kui lumidomineerib Nihkestabiilsus hw 390−2 ⋅ ( 27+19 ) 72 72 = =27.09 ≤ ε= 0.81=48
vastastikmõjus, mõjutavad teineteist jõuga. Selle jõu mõjul keha muudab oma kuju. See kuju muutus võib olla nii väike, et me palja silmaga ei näe seda. Nähtust, kus keha muudab oma kuju jõu mõjul, nimetatakse deformatsiooniks. Deformatsiooni järgi saame liigitada kehasi kaheks: elastsed kehad ja mitte elastsed ehk plastsed kehad. Elastsed kehad võtavad pärast jõu mõju lõppu oma algse kuju tagasi. Plastsed kehad seda ei tee. Näiteks kokku kortsutatud paber on plastne keha. Kuid kummi pall on elastne keha. Samas, kui kummist palli noaga lõigata, siis muutub ka see plastseks. Reaalselt on kõik kehad väikeste jõudude korral plastsed, siis kui jõud läheb piisavalt suureks, siis muutuvad nad plastseteks ning lõpuks väga suure jõu mõjul purunevad. See kus mingil kehal need jõu piirid on sõltub kehast. Kui me rakendame jõudu, et keha kuju muuta, siis tekib keha sees jõud, mis üritab esialgset kuju taastada. Seda jõudu nimetatakse elastsusjõuks
lisandid kõrvaldatakse võimalikult täielikult 4. Miks ja milliseid legeerivaid lisandeid terases kasutatakse? -Terase omaduste parandamiseks Vask- suurendab terase korrosioonikindlust Volfram- suurendab kõvadust Nikkel- suurendab terase tugevust, sitkust ja korrosioonikindlust Kroom- suurendab tugevust sitkust alandamata, suurendab kulumiskindlust ja vastupanu korrosioonile 5. Alumiinium ja duralumiinium- nende kasutuskohad ehitusel Alumiinium- kõige kergem metall, väike tugevus, plastne ja korrosioonikindel. Valmistatakse traati elektrijuhtmete jaoks, plekk, käepidemed, liist- detailid jne. Duralumiinium- Sisaldab vaske, magnesiumi ja mangaani. (tugevus tõuseb, venivus väheneb, väiksem korrosioonikindlus, vananev metalll) Kasutatakse lennukiehituses, aparaaditööstuses, majaehituses 6. Vase ja sulamite kasutuskohad ehitusel Vase kasutusala: Elektrijuhtmed, katuseplekk Sulamid: Messing (vask ja tsink) ja pronks (vask ja inglistina).
asjaolus, et Kupfernickel(praeguse nimetusega nikoliit või nikeliin) oli väliselt väga sarnane vasemaagiga koostisega Cu2O(mõlemad mineraalid on ühesugust punast värvi). Cronstedti ei leidnud kaua aega tunnustust (teadlane suri enne seda 1765). Puhtamal kujul eraldas Ni rootsi keemik ja metallurg t. Bergman 1775, füüsikalised omadused määratleti täpsemalt alles 19. saj alguses( J. B. Richter,1804). Omadused Nikkel on lihtainena hõbevalge, kollaka läikega plastne metall. Ta on hästi töödeldav (kuid juba vähesed lisandid, eriti S ja O, halvendavad oluliselt mehhaanilisi omadusi korrosioonikindlust). · Keemiliselt on kompaktne Ni väheaktiivne, õhus püsiv. Metall kattub õhus NiO kaitsekihiga ning on püsiv kuni ca 800C. · Hapetega H2SO4, HCl, H3PO4 ja HF reageerib Ni väga aeglaselt, kuid reageerib kergesti lahj HNO3-ga; knots HNO3 toimel passiveerub.
muu kandekonstruktsiooni. Tsementmört koosneb tsemendist, liivast ja veest. Ta on hea tugevusega, kuid plastsus ja veehoidvus on tal halb. Plastsust võib suurendada plastifikaatorite lisamisega. Tsementmörte võib kasutada igasuguste niiskustingimuste juures. Niisketes kohtades saab kasutada ainult tsementmörte. Lubimört (lubi, liiv ja vesi) on suhteliselt nõrk ( survetugevus ca 1,0 N/mm²), kuid väga plastne ja vett hoidev. Kasutada saab teda kuivades ja vähem koormatud kohtades. Savimört leiab kasutamist peamiselt pottsepatöödel. Savimördi peamiseks puuduseks on see, et ta ei kivistu (ainult kuivab tahkeks). Seepärast saab teda kasutada ainult kuivades kohtades. Savimördi positiivseteks omadusteks on kõrge kuumakindlus ning hea plastsus ja veehoidvus. Segamörtidest leiavad müüritöödel kasutamist peamiselt tsement-lubimört ja vähem tsement-savimört
kasutamine nõuaks liiga palju ruumi. Pliid kasutatakse ka skuba sukeldujate vööde raskuste tegemisel ja suurte ehitiste stabiliseerimiseks (kuulsaim ehitis, mida plii metalliga on stabiliseeritud on Pisa torn). Plii ühendeid kasutatakse plastiku, küünla, värviainete ja klaasi valmistamisel. (wikipedia.ee) KOKKUVÕTE Plii on keemiline elemnt, mis asub IV rühmas. Tema järjenumber on 82 ja aatommass 207,2g. Plii on sinakashalli värvusega pehme raskmetall, ta on plastne ja hästi töödeldav, kuid halb soojus-ja elektrijuht. 5 Plii on üks esimesi metalle, mida inimene on tundma õppinud. Indias ja Hiinas tunti pliid juba 2000ekr, mille tõttu on ka Hiina kõige suurem plii tootja 2015. seisuga. Pliid hakati enamasti kasutama keskajal, sest tol ajal hakkas elu arenema ning tekkisid leiutised, mis nõudsid metalli. Vanal ajal veel ei teatud, et plii on ohtlikult mürgina, alles 20.
· Torusid kasutatakse vee- ja soojatorudena. ka dekoratiivsetel eesmärkidel. · Profiilitooteid kasutatakse katusekatete osadena jms. · Traati kasutatakse side- ja elektrijuhtmete ja - kaablitena, võrguna. · Profiilitooteid -L-, T-, U-kujulised- kasutatakse ehitusel täiendavate detailide ja -elementidena (uste ja akende puhul jms). Värvilised metallid. Alumiinium. · Alumiinium on plastne, kerge, kergestitöödeldav ja ei korrodeeru. Puuduseks on väike tugevus. · Tugevusomadusi saab parandada sulamites. Tuntud alumiiniumisulam on duraluminium. · Alumiinium on kallis elektrienergia suure kulu tõttu tema tootmisel. · Sulamistemperatuur 658C Korrosioon: · Et alumiiniumi pinnale tekib õhu käes kergesti AI2O3 kiht, mis on küllalt tihe ja takistab seega edasist korrosiooni, on alumiinium küllalt püsiv. Kui aga keskkonnas on aineid, mis
fineerida mitmeti, näit liigsete deformatsioonide alusel või voolupiiri saabumisega pingetes. max M Elastne pingestaadium Ristlõike ühes servas on pinged voolupiiril Skeem 1.2 Pinge ristlõikes y Materjali voolama hakkamisel pinge stabiliseerub ja saavutab kindla väärtuse y, paindeele- menti tekkib nn plastne sarniir. Paljudel juhtudel võetakse selline situatsioon elemendi puru- nemise kriteeriumiks. Põhinõuded projekteerimisele Konstruktsioon tuleb projekteerida nii, et ta vastuvõetava tõenäosusega (vt edaspidi) jääb ka- vandatud ekspluatatsioonikulude korral sihipäraselt kasutatavaks kogu projekteeritud kasutus- aja vältel ja ta on nõuetekohase usaldusväärsusega võimeline kandma kõiki tõenäoliselt esine- vaid koormusi.
1. KULLALE ISELOOMULIKUD OMADUSED 1.1. Füüsikalised omadused Enamik metalle on hõbedase värvusega, kuid kuld on üks nendest neljast metallist, mis ei vasta sellele värvile. Kullal on kollase läikega värvus, mille määrab nõrgalt seotud elektronide tihedus metallis. Tal puudub lõhn ja maitse ning on kõige elektronegatiivsem metall. Puhas kuld, kuhu ei ole lisatud juurde muid metalle on väga pehme ja plastne ning seda saab kergesti töödelda. Moshi skaala järgi on kulla tiheduse aste 2,5. Hetkel on teada ainult üks kulla isotoop ehk Aurum , mida leidub looduses ainukesena. Kulla tiheduseks on 19,282 g/cm3, sulamistemperatuuriks on 1064 °C, keemistemperatuuriks 2856 °C ja aatommassiks 196,967. [1] Tänapäeval on väga popp „rose gold“ värv, mis tähendab eesti keeles roosat kulda. Seda saadakse
(kandevõime), mis võtab arvesse kõik konstruktsiooni omadused sellele arvutusväärtusega. Kandepiirseisundi ületamisel konstr. Puruneb või on selle kahjustused nii suured, et põhjustavad kandevõime kaotuse. Kivikonstruktsioone iseloomustab normaalne või habras purunemine. Normaalne purunemine on seotud materjali voolavusega, see eeldab terase kasutamist. Materjali voolamine on märgatav protsess (teras hakkab venima), ning selle tulemusena tekib plastne liigend. Habras purunemine toimub äkki deformatsioonid enne purunemist on väga väiksed, me ei näe neid (näit. kivi enda purunemine, nakke lõhkumine kivi ja segu vahel). Arvutusolukorrad. Vaadeldakse järgmisi arvutusolukordi: alaline arvutusolukord, mis vastab konstruktsiooni normaalsele kasutamisele; ajutine arvutusolukord, mille kestus on lühike, näiteks ehitusolukord või remont; avariiolukord. Müürikivide liigitus looduslikud kivid, tehislikud kivid ja plokid.
Lubimört · Vahelaepaneelid - õõnes-, ribi- ja suurpaneelid · Lubi, liiv ja vesi · Seinaplokid - suur- ja väikeplokid · Suhteliselt nõrk · Seinapaneelid · Väga plastne ja vett hoidev · Treppide elemendid - trepimarss, podestipaneel · Võib kasutada ainult kuivades ja vähem koormatud · Torud - betoonrõngad (kaevude ehitamiseks) kohtades MÖRDID Savimört Peeneteralised ehtussegud, koosnevad sideainest,
Keraam.mater nim igasuguseid põletatud savi-tooteid.+omadused:suur tug.,pikk iga,võimalus kasutada väga erinevates hooneosades,toormaterjal looduses levinud.Neg:haprus,suur kaal,energiamahukas toot.Tooted:plaadid,tellised,sanitaartehnika(WC-potid,valamud).Savide liigid:*punakaspruun devoni savi,leidub L.-Eestis.*kihiline viirsavi*Joosu savi on tulekindel(Võru ümb.)Sobiva veesisal savi on plastne&hästi vormitav materjal.Savi kuumut.:üle 200C juures põlevad välja org lisandid(muld,turvas).Ker. materj. Valmis:*savi ettevalmistus, tootevormi. kuivat&põletamine,mõnel juhul lisandub glasuurimine.Ettevalmistus:kaevan.savi laagerdatakse,peenestatakse,erald kivid ja segatakse ühtlaseks massis,vajadusel lisat. vett,poolkuiva meetodi puhul kuivatatakse.Vormimine:toimub kõige sagedamini plastse meetodi järgi lintpressi abil.Kuivat:vajalik,sest märja toote põletamisel eralduks niiskus liiga kiirelt,mis viib pragune.Märjad ja plastsed tooted võivad k...
tugevusklassidesse. Nake kividega- sõltub nii mördi kui ka kivide omadusest, mida plastsem on mört ja mida suurem on kivide veeimavus, seda parem on nake. Müürimört peab kive siduma ja kandma koormust ülemistelt kividelt ühtlaselt alumistele. Koos kividega moodustab ta kandekonstruktsiooni. Tsementmört- koosneb tsemendist, liivast ja veest ja on hea tugevusega, kuid plastus ning veehoidvus on tal halb. Lubimört- koosneb lubjast, liivast ja veest, on suhteliselt nõrk, kuid väga plastne ja vetthoidev. Savimört- leiab kasutamist peamiselt pottsepatöödel. Peamiseks puuduseks on, et ta ei kivistu vaid kuivab tahkeks. Positiivseks omadusteks on kõrge kuumakindlus ning hea plastvus ja veehoidvus. Segamörtidest leiavad kasutamist müüritöödel peamiselt tsement-lubimört ja vähem tsement- savimört. Tsement annab mörtidele hea tugevuse ja lubi või savi plastsuse ning veehoidvuse. Nõuded müürsepa töökohale
töötemperatuur, vananemine aja jooksul, madal tulekindlus. 5. Komposiitmaterjalid: liigitus mõlema faasi järgi. Komposiitmaterjaliks nimetatakse kahest või enamast osast (faasist) koosnevaid materjale, kusjuures faaside omadused ja orientatsioon on selgelt erinevad ja kontrollitavad. KM on heterogeenne, st. omadustelt mitteühtlane. Tema omadused on määratud koostisse kuuluvate faasidega. Tavaliselt on üks faasidest kõva ja tugev, teine plastne ja elastne. Looduslik KM on näiteks puit, luu, sarved. Esimene tehislik KM on raudbetoon. Betoon töötab survejõududele, teras tõmbejõududele. Tehnikas kasutatavaid KM liigitatakse valmistamisviisi, kasutusvaldkonna,maatriksi koostise ja armatuuri kuju alusel.Põhilised valmistamisviisid: pressimine, valamine, mähkimine. Kasutusvaldkonna järgi eristatakse: üldkonstruktiivsed (masinalemendid), kuumuskindlad (nt turbiinilabad), kuumuspüsivad (nt põlemiskambrid),
DIN1712 T1 valukangidena DIN1712 T2 deformeeritav Pooltoodete (leht, latt, riba, varras, traat jms) valmistamiseks kasutatavad sulamid liigitatakse termotöötluse põhjal: a) termotöötlusega tugevdatavad ja b) mittetugevdatavad Al, Mg, Mn sulamid. Lisandid (Cu, Si jt.) % Mn, Mg, Fe, Ni Duralumiiniumi (D1, D6, D16 karastamisel vees temperatuurilt 500oC. Järgneb 4-7 ööpäevane vanandamine toatemperatuuril või kunstlikult 100-180oC 2-4 tundi. Peale karastamist on duralumiinium plastne ja seda on võimalik töödelda survega. Vanandamise järgi suureneb tugevus 100 ® 500 M Pa-lini 20 - 150 HB-ni. Lõõmutamist rakendatakse Al struktuuri ühtlustamiseks ja rekristalliseerimiseks piires 320 - 520oC hoides kestvusega 4 - 40 tundi ja jahutades õhukäes või koos ahjuga 0,5 - 2 tundi. Karastamise ja vanandamise efekti mahavõtmiseks st. pehme Al saamiseks piisab 12 tunnist 350o - 450oC juures hoidmisest.
............... 4 2.3 Koormuste kombinatsioonioonid ............................................................................................................ 4 3. TERASE OMADUSED ...................................................................................................................................... 5 4. RISTLÕIKEKLASSID.......................................................................................................................................... 9 4.1 Elastne ja plastne staadium paindel ........................................................................................................ 9 4.2 Ristlõikeklasside määramine ................................................................................................................. 14 4.3 Ristlõikeklassi 4 efektiivristlõike määramine......................................................................................... 19 5. RISTLÕIKE KANDEVÕIME ..............................................
kuni plastse deformatsiooni alguseni ühtemoodi nii tõmbe- kui ka survejõudude toimel Score: 4/4 23. Milline on deformatsiooni liigi mõju polümeeride elastsusmoodulile? Student Response Feedback A. Jäikadel ja sitketel polümeeridel (POM, PA jt) on võime enne purunemist oluliselt deformeeruda > 50 ja kõrge elastsusmoodul (2-4 GPa) B. Pehmeid ja sitkeid polümeere (LDPE) iseloomustab suur plastne deformatsioon < 1000% ja väike elastsusmoodul 0.2-1 GPa C. Elastomeeridele on iseloomulik kummielastsus ja suur sitkus (elastne deformatsioon) <1200% ja elastsusmoodul 2-3 GPa D. Jäikadele ja suure kõvadusega polümeeridele (PMMA, PS jt) on iseloomulik väike <10% elastne deformatsioon ja kõrge elastsusmoodul (2-4 GPa) Score: 0/3 24. Miks on polümeeride katsetamine paindele ja survele väiksema tähtsusega kui tõmbele katsetamine?
A. Jäikadel ja sitketel polümeeridel (POM, PA jt) on võime enne purunemist oluliselt deformeeruda > 50 ja kõrge elastsusmoodul (2-4 GPa) B. Jäikadele ja suure kõvadusega polümeeridele (PMMA, PS jt) on iseloomulik väike <10% elastne deformatsioon ja kõrge elastsusmoodul (2-4 GPa) C. Pehmeid ja sitkeid polümeere (LDPE) iseloomustab suur plastne deformatsioon < 1000% ja väike elastsusmoodul 0.2-1 GPa D. Elastomeeridele on iseloomulik kummielastsus ja suur sitkus (elastne deformatsioon) <1200% ja elastsusmoodul 2-3 GPa Score:3/3 24. Miks on polümeeride katsetamine paindele ja survele väiksema tähtsusega kui tõmbele katsetamine? Student ResponseFeedback A
ühendeina. Põhiliselt saadakse alumiiniumi mineraalist boksiidist. Alumiiniumil on rida niisuguseid omadusi (näit. hea korrosioonikindlus, väike tihedus), mis teevad ta äärmiselt kasulikuks tehnomaterjaliks. Puhas alumiinium on küll väga madala tõmbetuge- vusega, kuid seda saab tõsta külmdeformeerimise (kalestamise) teel või teiste elementidega legeerimise teel; tugevus tõuseb märgatavalt (kuni 500 N/mm 2-ni). Alumiinium on väga plastne ja vormitav paljude moodustega. Alumiiniumi hea elektrijuhtivus (60% puhta vase elektrijuhtivusest) võimaldab tema kasutamist paljudes elektrotehnika valdkondades. Al Tihedus 2700 kg/m3 Sulamistemperatuur Ts 660 °C Kristallivõre K12 Tõmbetugevus Rm Puhas Al
· HCl + Cl2 (lahus) · kloorvees (Cl2) · elavhõbedas · tsüaniidide vesilahustes · · · Kuningvees : · Au + HNO3 + 4HCl HAuCl4 + NO + 2H2O · kuldtetraklorovesinikhape · Tsüaniidilahuses : · 4Au + 8CN- + 2H2O + O2 4Au(CN)2- + 2OH- 4. Plaatinametalline võrdlevad omadused · PM : hõbehallid, rasksulavad, väga rasked metallid · Os (Ir?) - suurima tihedusega metall(aine) üldse · Mehh. omadused : Pt - väga pehme ja plastne · (Pd peaaegu samal määral) · Os, Ru, Rh - haprad · Ir - tugev, jäik 5. Titaanirühma üldomadused · Levik maakoores. Ti - levinud metall, · kuid laialdasem kasutam. (lihtainena) - XX saj. II poolest · Zr - keskm. levikuga metall · Hf - hajutatud · 2 viimast väga lähedate omadustega, seetõttu raske teineteisest eraldada · (põhjus, miks Hf avastati alles 1923) · · Elektronkonfiguratsioon
Plii ja tina sulamit (jootetina) kasutatakse elektriliste kontaktide ja muude metalldetailide jootmiseks. Kui pliid on 37% ja tina 63%, siis on sulamistemperatuur kõige madalam (183 °C). Nikkel Nikkel on keemiline element, mille keemiline sümbol on Ni ja järjenumber 28. See on hõbevalge läikiv metall, kerge kuldse varjundiga. See on üks neljast elemendist, mis on ferromagnetilised toatemperatuuril. Nikkel on plastne hästi töödeldav ja korrosioonikindel metall, mille sulamistemperatuuriks on 1455 °C. Suur osa niklist (u 15 % kogu niklitoodangust ) kasutatakse legeeriva elemendina terastes ja malmides, aga ka mitterauasulemites, Niklit kasutatakse ka puhta metallina ja paljude sulamite põhikomponendina. Puhas nikkel on suurepärase korrosioonikindlusega alustes, hapetes ja siit tulenevalt kasutatakse seda keemiatööstuse seadmeis ja toiduainetööstuses. Hinna odavdamise
Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29. Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 63 ja 65. Aatommass on 63,54. Normaaltingimustes on vase tihedus 8,9 g/cm³. Vask asub IB rühmas ning 4. perioodis. Vase elektronskeem näeb välja: 2) 8) 18) 1). Tema sulamistemperatuur on 1083 °C. Vase eritakistus 20 °C juures on 16,78 n·m. Vase värvus varieerub punasest kuldkollaseni. Vask on plastne metall tõmbetugevusega: Rm= 200...250 Mpa. Eelised: 1. Esteetiline välimus. 2. On kauakestev. 3. Juhib suurepäraselt soojust. 4. Kasutatakse eriti peente toitude väljapanekul Puudused: 1. Kõrge hinnatasemega. 2. Jahtub pärast pliidilt tõstmist kiiresti. 3. Oksüdeerub kergesti. 4. Vajab pidevat hooldust ja poleerimist. 5. Ei tohi pesta nõudepesumasinas. 1.7 VASE TOOTMINE JA MÜRGISUS 3.1 Vase saadavus ja tootmine
Seepärast on peeneteraline materjal tugevam ja kõvem kui jämedateraline, sest esimesel on suurem dislokatsioonide liikumist takistav terade kogu piirpind. Kuid terade suuruse vähendamine ei suurenda mitte ainult polükristalse metalli, vaid ka sulamite tugevust. Kalestamine on ka metalli tugevdamise protsess, kus lisandi aatomite lisamine põhimetalli tahke kristallvõresse kas võre sõlmedesse või interstitsiaalsetesse tühimikesse. Kuna plastne deformatsioon toimub metalli sulamistemperatuurist madalamal temperatuuril, siis tavaliselt nimetatakse seda protsessi ka külmsurvetöötluseks. Deformatsioonide tihedus metallis kasvab külmsurvetöötlusel. Energeetiliselt dislokatsioonid tõukuvad üksteisest. Mida rohkem dislokatsioone on tekkinud, seda raskem on nende liikumine. Mida rohkem on metall deformeeritud, seda rohkem jõudu tuleb kasutada edasiseks deformeerimiseks.
sees. 13. Terase struktuur Vedruterased Keerd-, spiraal- ja lehtvedrusid ning teisi elastseid Terase puhul paigutuvad raua kristallivõresse detaile iseloomustab see, et neis kasutatakse ainult süsiniku või legeerivate elementide aatomid. Terase struktuuri terase elastsust; plastne deformatsioon on lubamatu. moodustavad terad, mille ulatuses kristallivõre on Seega on vedrumaterjalile peamine nõue orienteeritud üheselt. Tera suurus sõltub väga paljudest kõrge voolavuspiir ja elastsusmoodul. Kuna vedrud mõjuritest (kuumutustemperatuur ja kestus, töötavad vahelduvtsüklilistel koormustel, siis on jahutuskiirus, koostis jpt.) ja on piires 0,01…0,1 mm.
2. karkass-struktuur ja keemilist ühendit on 85% 3. karkass-struktuur ja keemilist ühendit on 100% 4. maatriksstruktuur ja keemilist ühendit on 15% 5. maatriksstruktuur ja keemilist ühendit on 85% 6. maatriksstruktuur ja keemilist ühendit on 100% 22 : 4,00 4,00 Millin on nimetatud WC-Co kõvasulami lõiketöödeldavus ning kasutusala? : 1. Lõiketöödeldavus on väga hea, sest metalne Co on väga plastne komponent ning tugev WC faas hoiab ära laastu voolamise. Kasutusalaks on keeruka kujuga dekoratiivsed esemed ja kõrget temperatuuri taluvad tööriistad. 2. Lõiketöödeldavus on hea, kuid keemiline element sulamis muudab töötlemise veidi enam aega nõudvamaks. Sulami kasutusalaks on puurid ja lõikeriistad. 3. Lõiketöödeldavus on väga halb (antud pseudosulam ei ole lõiketöödeldav), kuna keemiline element muudab materjali hapraks ja kõvaks
Järjenumber on 13, aatommass 26,98154. Sulamistemperatuur 660 0C. Sulamisel ei muuda värvi. Alumiinium on teisest väga tuntud värvilisest metallist vasest (Cu) 3,3 korda kergem. Alumiiniumi tihedus on 2,7 kg/cm3. Ta lahustub hapetes ja alustes. Elavhõbedas laguneb täielikult. Ta on aktiivne metall, oksüdeerub intensiivselt õhu käes juba toatemperatuuril, kuid tekkiv oksiidi kiht on väga tihe ja kaitseb edasise oksüdeerumise eest.. Puhas alumiinium on plastne ja mitte eriti kõva. Ta juhib hästi elektrit. 4. KEEMILISED OMADUSED Alumiinium on keemiliselt aktiivne metall, kuid tänu teda katva tiheda oksiidi kihi tõttu on ta keemiline aktiivsus mõnevõrra väiksem. Oksiidi kiht kaitseb alumiiniumi edasise oksüdeerumise eest ja see muudab ta ka vastupidavamaks nii õhu , vee kui ka mõnede hapete suhtes. 4.1. Reageerimine hapnikuga Kuumutamisel reageerib alumiinium hapnikuga ning tekib alumiiniumoksiid. Veelgi
Sellele ohule viitab ülekandes tugevnev müra. Hammaste tööpindade sööbimine (joon. 281d) seisneb kokkupuutuvate pindade molekulaarses haakumises (nn. külmkeevituses) ning sellele järgnevas materjaliosakeste nõrgemast pinnast väljarebimises. Esineb sagedasti termotöötluseta hammasrataste korral. Lisaks vaadeldud levinuimale hammasülekannete tõrkeile tuleb ette muidki (näit. hambaotste vigastamine löökide tõttu nende telgsuunalisel lülitamisel käigukastides ning hambamateriali plastne voolamine karastamata terastel, mida põhjustab väga suur surve aeglastes raskelt koormatud ülekannetes). Hammasülekande hooldus. Tiguülekanne ja selle iseloomustu. Tiguülekandeid kasutatakse laialdaselt pöörlemise ülekandmiseks kiivasate telgede vahel. Ülekanne koosneb 2-st lülist: teost ja tigurattast. Telgedevaheline nurk võib olla suvaline, aga tavaliselt on 90o. Ülekandearv on tavaliselt suur (8-80, kinemaatilistes ülekannetes aga
Termotöötlemine võimaldab oluliselt parandada mittelegeerkonstruktsiooniteraste mehaanilisi omadusi. Võrreldes ühekordse töötlemise normaliseerimisega, mil moodustub perliitstruktuur, on kahe- kordse töötlemise parendamise (karastamine + kõrgnoolutamine) tulemusena tekkiv struktuur pare mate omadustega. Vedruterased Keerd-, spiraal- ja lehtvedrusid ning teisi elastseid detaile iseloomustab see, et neis kasutatakse ainult terase elastsust; plastne deformatsioon on lubamatu. Seega on vedrumaterjalile peamine nõue kõrge voolavuspiir ja elastsusmoodul. Kuna vedrud töötavad vahelduvtsüklilistel koormustel, siis on tähtis ka vedruteraste väsimuspiir; sitkus- ja ka plastsusnäitajad olulist rolli ei mängi. Vedrud tehakse 0,5...0,7% süsinikusisaldusega terasest, mis on legeeritud räni ja mangaaniga. Vastutusrikaste vedrude korral kasutatakse teraseid, millele on lisatud kroomi ja vanaadiumi.
Neutronite arv: 117 Kristallide struktuur: Kuupjas Tihedus: 21.45 g/cm3 Värvus: Hõbedane (http://www.euyouth.net/projects/keemia/index.php?sisu=elemendid&element=pt) 2. Plaatina Plaatina on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi VIII rühma element, selle järjenumber on 78 ning aatommass 195.08. Looduslik plaatina koosneb 5 stabiilsest isotoobist ja radioaktiivsest isotoobist. Plaatina on hõbevalge plastne hästi töödeldav raskemetall. Omadustelt on plaatina plaatinametall ja sellisena väärismetall. Tema tihedus normaaltingimustel on 21,1 g/cm³ ja tema sulamistemperatuur 1768 Celsiuse kraadi. See metall on keemiliselt väheaktiivne, õhus püsiv ning ei reageeri hapetega ega leelislahustega, toatemperatuuril reageerib aeglaselt broomiga, kuningveega moodustab heksaklorophappe H 2 PtCl6 . Kõrgematel temperatuuridel ( üle 400
ühendab endas nii polumeersete kui ka mineraalsete krohvide tugevad küljed. Silikaat krohv on vet hülgav. Järgmised kihid sellele krohvile peale ei nakku. Müüritöödel: kasutatav mört. Mört koosneb tsemendist, liivast ja veest. On hea tugevusega kuid plastsus ja veehoidlus on halb. Plastuvust võib suurenda plastifikaatoritega lisanditega. Niisketes kohtades saab aind tsement mörte. Krohvitöödel kasutatavad mördid: lubimört koosneb lubi, liiv, vesi. suhteliselt nörk kuid väga plastne ja vett hoidev. Kasutuskohad: saab kuivades ja vähe koormatud kohtades. Lubimördi orjenteeruv vahekord on 1:3-1:5. Savimört leiab kasutamist potseppa tööl. Pealmiseks puudumiseks on, et ta ei kivistu ( ainult kuivab tahkeks). Seepärast saab seda kasutada aind kuivades kohtades. Positiivseks omaduseks on kõrge kuumakindlus ja hea plastus ja veehoidlus. Orjenteerumis vahekord 1:2- 1:4. Segamörtidest; leiavad kasutamist peamiselt, tsement-lumimört ja vähem tsement- savi.
.................................8 2.1. Tuntumad alkeemikud.............................................................................................7 Kokkuvõte...................................................................................................................................8 Kasutatud allikad.........................................................................................................................9 Kuld Kuld on metallide kuningas. Ta on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall. Kuld on nii keemiline element kui ka lihtaine. Kuld esineb looduses mineraalina. Kulla keemilise elemendi sümbol on Au ja aatomnumber on 79. Kullal on omadus tappa baktereid. Inimajaloo koidikul sai tähtsaimaks tootemiks ere läikiv kuld, millele peaaegu kõikides keeltes anti nimetus päikese järgi. Ladinakeelne aurum tuleneb sõnast aurora koit; sellele on lähedane kreeka ja indoeuroopa tüvi helio- (kreeka helios päike), millest kujunes
Maria-Julia Järv Kuld REFERAAT Õppeaines: ANORGAANILINE JA ANALÜÜTILINE KEEMIA Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Õpperühm: KT 11A Juhendaja: lektor Viiu Sillaste Esitamiskuupäev: __.__.____ Üliõpilase allkiri: _________ Õppejõu allkiri: _________ Tallinn 2016 SISUKORD 1.Üldine kirjeldus............................................................................................................ 4 2.Omadused................................................................................................................... 5 3.Kulla tootomisest ja kasutamisest............................................................................... 6 3.1.Kasutusalad...................
• uhtekruusad ( terad on vee toimel lihvitud siledaks) • moreenkruusad ( tekkinud mannerjää kulutamise tulemusena ) Eesti kruusad kuuluvad enamuses moreenkruusade hulka . Eestis leidub puhast kruusa vähe, enamik neist kuulub kruusliivade hulka. Kruusa ja kruusliiva kasutatakse peamiselt teedeehituses, vähem ka betooni täitematerjalina. Savi on tekkinud põldpao lagunemisel ilmastiku mõjul. Ta on väga peeneteraline materjal. Oma tera kuju tõttu on märg savi väga plastne ja veetihe. Peale saviosakeste sisaldab ta veel tolmu, liiva ja muid lisandeid, mis muudavad savi värvust ja omadusi. Savi kasutatakse keraamiliste materjalide toorainena ja tsemendi tootmisel. 16. Looduslikust kivist ehitusmaterjalid- korrapärased kivimaterjalid Korrapärasteks loetakse materjale, milledel vähemalt üks külg on enamvähem korrapärane. -Soklikivid on mõeldud hoone soklite ja seinte katteks. Nad võivad olla klombitud, tahutud, saetud või lihvitud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
