Kuna paljud Otepää ja Haanja põllumajanduslikud alad on sööti jäänud, on vähenenud ka erosioon neilt. Üldiselt, mida suurem on erosioon, seda seda vähemviljakamate muldadega on tegemist. Erodeerunud mullad on toitainevaesed ning põuakartlikud. 32. Millised asjaolud soodustavad erosiooni, kuidas võiks erosiooni vähendada? Mullakihi looduslik tekkimine on aeglane protsess (kivimite füüsikaline murenemine partikliteks). Tuul ja sademed (tugevad vihmahood). Pinnavorm (ja maa topograafia kallakus). Mulla struktuur (agregeeritus ja infiltratsioon (mulla poorsus st see, kui hästi ta vihmavett imab). Mullaosakeste kokkukleepumist tagavad juured, seeneniidistik, CaCO 3, polüsahhariidsed limad. Lageraie. Vähendab: taimkatte olemasolu, juured, mulla mikroorganismid, varis mulla pinnal. Vähendamine: tuulekaitse tõkked (tuule kaitse), terrassid (vähendada pindkalde mõju) ; sobiv
Jõe osad: Jõe ülemjooks(suur lang,kiire vool,uuristav tegevus,settimist ei toimu), keskjooks(vool rahulik,uuristav tegevus nõrk,uhteaineid trantsportiv tegevus), alamjooks(vool aeglane,uhtained settivad,moodustuvad setted), suue(merre,järve, teisejõkke,liivasisse,sohu) Voolureziim- sõltub: toitumisest(sademetest,jää- ja lumesulamisveest,põhjaveest), ala kliimast,pinnamoest. Mõisteid: Jõesäng- on oru ristlõikes kõige sügavam osa Jõeorg voolutee, piklik negatiivne pinnavorm, mis on tekkinud jõe erodeeriva tegevuse tagajärjel. Terass- nim orgudes lammist kõrgemal paiknevaid astanguid Sälkorg- on ristlõikes V-kujuline, säng läheb peaaegu vahetult üle oru veeruks. Moldorg- ristlõige on U-kujuline,säng on tekkinud oru nõgusasse põhja. Lammorg- tasane põhi, millesse on lõikunud säng Perv- Oru-veeru ülemineku nim oru perveks Meander- õelooge, -silmus, mida kujundavad pinna- ja põhjahoovused, mille suund ei ühti voolusuunaga.
·Jõe vooluhulk - vee hulk (m³), mis läbib jõe suuet 1 sekundi jooksul. ·Delta - suue, mis tekib peajõe hargnemisel suudmes takistuse tõttu. ·Kärestik kiirevooluline jõelõik. ·Juga - astang, kust vesi vabalt alla kukub. ·Kosk - suurema langusega jõelõik, kus vesi kiiresti alla voolab. ·Kaskaad - jõelõik, kust joad langevad üksteise järel mitmelt astangult, otsekui treppi mööda. Jõeoru tüübid: Jõe org on pikk ja kitsas negatiivne pinnavorm, mida kahest küljest piiravad veerud, mille põhi on suudme poole kaldu ja mis on tekkinud jõevee uuristaval toimel. Jõe säng on see osa jõe oru põhjast, kus jõgi voolab. Sängorg - ainult vooluveest koosnev org. Sälkorg - sängorust sügavam ja järskude nõlvadega, vesi täidab orgu vaid teatud kõrguseni. Moldorg - ristlõige on U-kujuline, säng on tekkinud oru nõgusasse põhja. Lammorg- lai org, mille põhjas on tasandik - lamm
linnulaulust ei maksa enam unistada jne (naine 16 aastane). · Tuulepargid rikuvad maastiku. Kahjuks on üks selline mu maakodu juurde ehitatud (mees 28 aastane). · Tuulepark tekitab väga suure müra taseme. park tuleks rajada rohkem eraldatud kohta (naine 19 aastane). · See hääl pidi vist päris nõme olema (mees 17 aastane). · Palju müra ja tuulik on harjumatu pinnavorm (mees 21 aastane). Tulemused näitavad, et enimlevinumaks keeldumise põhjuks toodi välja müra. Arvatavasti on enamus nii vastanutest tegelikult seda väided kellegi kolmanda isiku käes kuulnud, ise kunagi tuuleturbiini läheduses viibimata. Paljud müraallikad, millega igapäevaselt kokkupuutume, kuid mida me vaevu tähele panemae teevad märgatavalt tugevamat müra, kui tuulepark (Tabel 1). Tuuleturbiinid ei ole mürarikkad. Tuuleelektrijaamade tehnoloogia areng on viimasel aastakümnel
laavakuplid. Koonuste nõlvadel tuhast parasiitkoonused, radiaaldaikid. 78. Lõhevulkaanid, nende paiknemine ja purskestiil. Magma tõuseb piki lõhet- tekivad laialdased laavakatted-basaltide platood. Aja jooksul asendub piklik lõhe ühe või mitme kesklõõriga, ning areneb välja kiht- või kilpvulkaan(id). Ühe purske korral võib avanenud lõhesid olla ka mitu.Vulkaanilise aktiivsuse lakates magma tardub või pitseerib lõhe kinni. 79. Kaldeera kui pinnavorm ja selle moodustumine. Kaldeera on ulatuslik hiidkraater. Negatiivne pinnavorm. Kaldeera tekib enamasti pärast plahvatuslikke ja võimsaid vulkaanipurskeid, mis tühjendasid osaliselt magmakambri, mistõttu selle kohal asuv toetuseta jäänud vulkaan kukub kokku. 80. Freaatiline purse - veeauru plahvatuspurse. Tekib magma kohtumisel veega. 81. Lõõmav tuhapilv e. püroklastiline pilv. 82. Lahaar Püroklastiline materjal + vesi ! 83
hästi mastaapsed (st suure läbimõõduga) Stratovulkaan järsunõlvaline koonus, mis koosneb peamiselt püroklastilisest materjalist; lühikesed laavavoolud, enamasti gaasilis-püroklastilste plahvatustena; koonuse nõlvadel parasiitkoonused, radiaaldaikid; 106. Vulkaaniline kuppel Väga viskoossest laavast lõõri kohale tekkiv kuppel. 107. Lõhevulkaanid nende paiknemine ja purskestiil. Magma tõuseb piki lõhet tekivad basaltide platood 108. Kaldeera kui pinnavorm ja selle moodustumine. Kaldeera langatuslik hiidkraater. Moodustub vulkaanitipu kokkuvarisemisel või õhkulendamisel, nagu suur org, võib tekkida magmakambri üle- ja alarõhul, tihti on kaldeerasse kogunenud vesi, moodutades suurepindalalise järve. 109. Freaatiline purse Mingi veeauru tõttu tekkiv purse 110. Lõõmav tuhapilv e. püroklastiline pilv. Tekib vulkaanipurskel väljapaisknud tuhast ATMOSFÄÄR Õhureostuse poolt tekitatud kahjude hindamine: (otsene) puhastamine,
lehed, puud ning teised taimed, majad. · Ilm: Ilm on üks suurimaid tulekahju õhutajaid. Mida kuumem ja kuivem on, seda tõenäolisem on, et metsatulekahi võib süttida ning levida kontrollimatult. Kõrged tuuled võivad alandada niiskust ning annab põhjust tulekahju laialdasele levimisele. Suurem osa tulekahjudest süttib pärastlõunal, kui on kõige kuivem ja kuumem · Pinnavormid: pinnavorm on suuresti tulekahju iseloomu tunnuse kujundamisel kõrgel kohal. Tavaliselt tuli levib ülesmäge. Teisiti, tuli mis läheb allamäge on aeglasema iseloomuga. Ülekuumendatud õhk tõukatakse tule ette kuivendamaks ning enne- soojendama prügi süttimiseks. Kui progresseeruv tuli jõuab lamedale pinnamoele võib leegi kõrgus neljakordistuda, kui tuli jõuab lainelisele pinnamoele võib uuesti leegi kõrgus, neljakordistuda
• Seotud on ka losside, kirikute ja kloostritega, sinna alla kuuluvad ka kohanimed hetkest • Hiiu ja vägilasmuistendid- mõistetakse hiiu all inimesest mitu korda suuremat vaenulikku, üleloomulike võimetega hiidlast. Kes astub välja inimeste kaitseks nt: Suur tõll, Kalevipoeg. • Enamasti seletuslood, kus seletatakse Hiidude tgevuste tagajärjel tekkinud pinnavorm, rändrahnu, kivimärgid. • Alatskivi linnamägi, tekkis kui Kalevipoeg tegi sinna puhke paiga. • Ajaloo muistendid- lood, mis on seotud kindla ajaloolise faktiga, kuid mille ümber on tekkinud pärimuslik muistend ehk siis seletus( sõjad, lahingud) legendid Roosti kuningast Karl 12-st, Rummu Jüri õilis rüütel.
tavaliselt käisid preetori ees. · Tribuun (lk 240) - (Vana-Rooma riigiametnik); rahvajuht, rahva õiguste eest võitleja. · Voor (lk 248) - Voor on madal sujuvate piirjoontega piklik peamiselt moreenist koosnev küngas. Voorte kõrgus on 8...60 meetrit, keskmiselt 30 meetrit. Pikkus 400 meetrist mõne kilomeetrini, keskmiselt poolteist kilomeetrit. Kujult meenutavad voored leivapätsi. Voored on Eestis tavaline pinnavorm. · Marius, Gaius (lk 231) Rooma väejuht, talumehe poeg. Tänu oma erakordseile sõjalisile võimeile jõudis Marius lihtsast leegionärist alates kõrgeimate ametiteni. Oli preetoriks Ibeerias. Võitis Numiidia kuninga Jugurtha. Purustas barbarid kimbrid ja teutoonid. Võitles Sullaga võimu pärast. Pagendati Itaaliast. Tagasi tulles õiendas karmilt arved oma vastastega ja suri mõni päev pärast seda, kui oli seitsmendat korda valitud
geoloogilised objektid markantne järsunõlvaline murrutusastang, allikad ja juba märgitud allikasood ise. Kõik nad on kantud Eesti ürglooduse raamatusse. Astanguesised allikaalad ja -sookesed on sedavõrd unikaalsed, et neilgi on rahvusvaheline kaitseväärtus. Haruldaseks metsakoosluseks Kaitseala mitmekesine pinnamood on kujunenud jääajajärgsel ajal ja ulatub praeguseks kuni 59 m üle merepinna. See on Saaremaa kõrgem ja ühtlasi ka kõige vanem piirkond. Kaitseala silmapaistvaim pinnavorm on Antsülusjärve rannaastang, mis kulgeb pikisuunas läbi kogu praeguse Viidumäe ja jaotab kaitseala kaheks, astangust kõrgemaks ja kuivemaks metsaalaks ning madalamaks, kohati soostunud alaks. 5. Milliseid haruldasi taime-ja loomaliike seal elab? Kaitsealal kasvab üle 660 liigi soontaimi, mille seas 59 Eestis liigina kaitse alla võetud haruldust. Samblikuliike on teada 137, samblikke on leitud 207, vetikaid 287,
portal.co.uk/GroupDownloadFile.asp?file=21605 VOOLUVEE KULUTAV TEGEVUS a)Pindmine erosioon e. pindmine uuristus Seda põhjustab ajutine vooluvesi - paduvihm ja lumesulamis vesi Eriti tugev kallakpindadel Nõlvadesse tekivad sälkorud - JÄÄRAKUD e. OVRAAGID Lahtsettetasandikud Pindmist erosiooni pidurdab nõlvade metsastamine või taimestamine b)Lineaarne e. jooneline erosioon e. jõe kulutav tegevus JÕESÄNG - süvend, mida mööda jõe vesi liigub ORG - pikk ja suhteliselt kitsasnegatiivne pinnavorm, mida kahest küljest piiravad veerud ja mille põhi on suudme poole kaldu. LAMM - orupõhi, mille suurvesi üle ujutab MEANDER - jõelooge. Pidevas muutumises. Omane tasandikujõgedele Neid põhjustab küljeerosioon TERRASS - nõlvadega rõhtne väikese kaldega tasand ALLUVIUM - jõesete ALLUVIAALTASANDIK - jõesettetasandik . Jõeorgude tüübid ja morfoloogiline arengurida. Jõeorgude tüüpide eristamise aluseks on nende ristlõike profiili, mille kujunemine sõltub põhja või
·Jõe vooluhulk - vee hulk (m³), mis läbib jõe suuet 1 sekundi jooksul. ·Delta - suue, mis tekib peajõe hargnemisel suudmes takistuse tõttu. ·Kärestik kiirevooluline jõelõik. ·Juga - astang, kust vesi vabalt alla kukub. ·Kosk - suurema langusega jõelõik, kus vesi kiiresti alla voolab. ·Kaskaad - jõelõik, Jõe org on pikk ja kitsas negatiivne pinnavorm, mida kahest küljest piiravad veerud, mille põhi on suudme poole kaldu ja mis on tekkinud jõevee uuristaval toimel. Jõe säng on see osa jõe oru põhjast, kus jõgi voolab. Sängorg - ainult vooluveest koosnev org. Sälkorg - sängorust sügavam ja järskude nõlvadega, vesi täidab orgu vaid teatud kõrguseni. Moldorg - ristlõige on U-kujuline, säng on tekkinud oru nõgusasse põhja. Lammorg- lai org, mille põhjas on tasandik - lamm. Küljeerosioon saavutanud ülekaalu
jääläätse sisaldav 2-4 m kõrgune küngas; sees on neil igikelts, laed on tuul paljaks nühkinud. o Aabasood - laiade älveste ja kitsaste piklike või kaarjate rabapeenardega siirdesoo. Älved ja rabapeenrad moodustavad mosaiigi. Aapasood paiknevad lamedates seljakutevahelistes nõgudes (kaldpindadel), seetõttu on nad läbivoolulised. o Pingod - igikeltsatekkeline positiivne pinnavorm. Jäise tuumaga kühm külmunud mineraalses pinnases. Külmakühm tekib seepärast, et vesi külmudes paisub. Igikeltsa aktiivsesse ehk suvel sulavasse horisonti võib suvel teatud kohtadesse (nõgudesse) koguneda suurel hulgal vett, mis külma aastaaja saabudes külmub ning paisub ning seeläbi maapinda kergitab. Eluiga kuni 10 aastat. o Termokarst - igikeltsa laigutine sulamine, mille tagajärjeks on
Mandriline maakoor- mandrite ja selfimerede alune maakoor. Ookeaniline maakoor- ookeanite alune, peamiselt basaltseist kivimeist koosnev maakoor. Kurrutus- kurdude tekkimine kivimites, Maa sisemiste jõudude toimel. Murrang- lõhe, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes. Magma- Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. Laava- vulkaanipurske tagajärel maapinnale jõudnud magma. Kihtvulkaan- valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Kilpvulkaan- lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb peamiselt basaltseist laavavooludest. Maavärin- kivimis kuhjunud elastsete pingete lahendumisel tekkiv maapinna vibratsioon ja nihkumine. Epitsenter- maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal olev punkt maapinnal. Mineraal- looduslik tahke kristallstruktuuriga lihtaine või keemline ühend.
Kestab septembri-oktoobrini. Võib katkestada sademetega. Eesti suvised minimaalsed äravoolumoodulid: alates 0,3 l/s* km2(läänerannikul) kuni 2,6 (Kagu-Eestis) l/s* km2. Talvine madalvesi - algab – detsembris, kestab märtsini. Võib katkestada suladest põhjustatud tulvadega. Eesti talvised minimaalsedä ravoolu M 2-4 l/s *km2. Mõned jõed võivad kuivaks jääda või läbi külmuda. Külmavad kinni soojõed F< 40 km2. Karst on karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum. Karstivormid on kas maaalused koopad või nende sissekukkumisel tekkinud negatiivsed pinnavormid. Karst on levinud nähtus Põhja-Eestis. Kõikjal, kus maapõues leidub kergesti lahustuvaid kivimeid – soola, kipsi, marmorit, lubja- või dolokibe – mõjutab neid maapinda imbuv vesi. Sademete vesi tungib ülalt kivimi pooridesse ja lõhedesse ning alustab neid aeglasemat liikumist rõhtsuunas. Siin hakkab vesi lahustama ümbritseva kivimi vähem vastupidavaid mineraale
Toitub peamiselt räimedest ja lõhedest, limustest ja vähkidest. Poegib kevadel. JÕED JA JÄRVED Eesti jõed, nende elustik ja elukooslused JÕGI – maismaaveekogu, kus vesi voolab mööda jõesängi maapinna kallakuse suunas, kõrgemalt madalamale. -voolutee – jõeorg -kui vett on vaid osal aastast, ei voola see jõesängis, vaid voolunõos -väikest jõge nimetatakse ojaks Jõesäng – oru ristlõikes kõige sügavam osa Jõeorg – pikk ja kitsas negatiivne pinnavorm, mida kahest küljest piiravad veerud ja mille põhi on suudme poole kaldu. Tekkinud on vooluvee uuristuse toimel. Eristatakse põhja (selle moodustab harilikult jõesäng, kaldavallid ja lamm, mida vesi üle ujutab), veerusid ja terrasse. Sälkorg – ristlõikes V kujuline, säng läheb peaaegu vahetult üle oru veeruks. Moldorg – ristlõige on U kujuline, säng on tekkinud oru nõgusasse põhja. Lammorg – tasane põhi, millesse on lõikunud säng. Perv – oru-veeru üleminek
Mõistete seletav sõnastik Abiootilised (keskkonna)tegurid organisme ümbritsevast anorgaanilisest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid. Adaptatsioon, adapteerumine organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. A. tagajärjel suureneb organismi ja keskkonna kooskõla, tekib võimalus uut tüüpi toidu, uute elupaikade, signaalide jms. kasutuselevõtuks, suureneb organismi elutegevuse tõhusus. A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust kohastumust. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegev...
Mandriline maakoor- mandrite ja selfimerede alune maakoor. Ookeaniline maakoor- ookeanite alune, peamiselt basaltseist kivimeist koosnev maakoor. Kurrutus- kurdude tekkimine kivimites, Maa sisemiste jõudude toimel. Murrang- lõhe, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes. Magma- Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. Laava- vulkaanipurske tagajärel maapinnale jõudnud magma. Kihtvulkaan- valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. 16 Kilpvulkaan- lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb peamiselt basaltseist laavavooludest. Aktiivne vulkaan- vulkaan, mis pidevalt või perioodiliselt tegutseb Kustunud vulkaan- vulkaan, mis pole olnud aktiivne väga pikka aega
Ilmarine taob terasest telgi, kuhu paneb kuu ja tähed = taevalaotus. Ta võtab Vanaisalt päikese, mille telgi külge kinnitab. See on muistendi kristlik motiiv – maailmaloomine eimillestki. Vanemuise atribuut on kannel, mille abil kasvatab puid ja lilli, paneb linnud laulma – ta loob maapealset. Vanaisa paneb loomad Emajõge kaevama, sest inimesi veel polnud – Faehlmann on siin seotud paigamuistendi mõistega (imiteerib selle vormi: kuidas üks või teine paik on saanud sellise kuju, pinnavorm on tekkinud vms). Emajõge oli Vanaisa meelest vaja, et tulevane kuningas saaks jõekaldal jalutada. Kuninga eluase peaks ehitatama Emajõe sängist kaevatud mullast (muld korjati kokku ja loodi Toomemäeks, millest pidi saama kuninga kodu). Vanemuise laul tungib sügavale inimese südamesse ja liidab inimesi. Vanemuine leiab lapse – Juta, kelle armastatuks saab Ilmarise poeg Endel. Juta elab Endla järve ääres. Äiapapa Ilmarine kingib Jutale hõbetraadist
eritab vastavat nõret või eritist. Näärmekarvad karvad, mille tipus on vedelikku eritav paisunud osa. 74 Ohe harjasjas moodustis paljude kõrreliste välissõkalde või harva liblede tipus või tipust allpool selgmisel (alumisel) küljel. (joonis IV, 16). Oos e. vallseljak on vallilaadne pikk ja suhteliselt kõrge pinnavorm. Eestis on nad kuni 35 m kõrged, 60-80 m laiad ja kuni 42 -kraadise nõlvakaldega. Paarissulgjas liitleht liitleht, mis koosneb keskroole kinnitunud külgmistest lehekestest ja millel puudub üksik tipmine leheke. (joonis II, 11) Paaritusulgjas liitleht liitleht, mis koosneb keskroole kinnitunud külgmistest lehekestest ja ükikust tipmisest lehekesest. (joonis II, 10). Paisklevi on seemnete väljapaiskamine kudede kokkutõmbejõudude mõjul kuivamisel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
